Rahvapärased taimenimetused

Kumelitee

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 81, 306/7 (74) < Häädemeeste khk., Tahkuranna k., Orajõe k. (1958)
Kõrvasse kumeliauru lasta, kui kõrvad valutavad: teekannu sisse kange kumelitee ja toru otsast lase kõrva sisse. Teine inimene veel kaaneaugust puhub, aur läheb just hästi kõrva sisse ja see on kõige parem rohe, kui kõrv valutab.

RKM II 31, 24 (52) < Tartu l. < Tartu-Maarja khk., Tähtvere v. (1949)
Kui palavik, kummelitee lappi panna pääle (osaline paistetus).

RKM II 81, 300 (62) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Silmade võidmisest ja pühkimisest. Munavalge tehti kumeliteega lahjaks, sellega määriti. Kumelitee ja köömletee lapiga pühiti, kusitse lapiga ja suhkruvee lapiga.

RKM II 89, 78 (62) < Kadrina khk. (1959)
Nohu - aevastamine, selle tähendus, nina kinni. Need on kõik väga tähtsad tundemärgid gripihaiguse korral. Valu vastu kõrvades võib hea eduga tarvitata leiget kummeliteed paari teelusikatäie kõrva valamisel hakkab valu peagi soiguma. [---]

RKM II 90, 183 (5) < Märjamaa khk. < Ridala khk. (1959)
Sarlakihaiguse vastu ei tea muud rohtu, hoiti pimedas ja anti kummeliteed. See oli raske haigus, palju lapsi suri ära, kui see haigus külasse tuli, kus sai haigeid soojas hoida, seal said ka ennem terveks, aga kus haige külma sai, see põdes kaua, mõnel tuli köha, mõnel mädajooks kõrvust ja mitmed eluaegsed vigad on sarlakihaiguse tagajärjed.

RKM II 111, 45 (124) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Kummelitee on hea köha vastu.

RKM II 178, 201 (62) < Tõstamaa khk., Seliste v., Kõpu k. (1964)
Odraiva arstida kumeliteega. Kaks sorti o: rohelised vannikumelid, a teised oo valged pisiksed õied, nendest tehakse teed. See võtab valu ära ja siis ta akkab kui(m?)ama.

RKM II 186, 41 (6) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Halb hingeõhk.
Halb hingeõhk tekib maohaigusest ehk haigetest hammastest. Magu raviti mageda piimatoiduga.
Hambaid loputati soolase veega ja kumeliteega.

RKM II 101, 423 (54) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Verine kusi. - Siis on neerud haiged, kas on kukkunu maha, neerud ära põrutanu või venitanu, see tuleb põrutamise asjast.
Selle vasta muud ma ei tää, hõeruti kangest, sooja kumeliteed joodi, sooja hautist selpääl; kel kaeru olli, panti kaeru, kel kaeru põlnu, panti tuhka - hautist, ikki hautist!

Vilbaste, TN 4, 313c < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kummelitee on kompressi jaoks ja kurgu kuristamise vasta.

Vilbaste, TN 11, 89 (24 b) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
[Õuekumelid vai kamelid, kuda keegi nimetab.] Kui silmad haiged õlid, siis pandi kumelitee sisse kastetud lapid silme peale.

Vilbaste, TN 2, 484/5 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanasti, kui ei tuntud arstisid, tarvitati taimeid arstirohuks. Selleks oli igas külas oma külatark, nõid või nõiamoor. See korjas taimi, keetis nendest igasuguseid segusid ja arstis nendega inimesi. Ebausklikud inimesed arvasid, et need on nõiad, kui mingisugust nõidust sääl iseenesest ei olnud. /---/
Kumelitee olla hamba- ja kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 588 (1) < Mihkli khk., Veltsa v., Oidrema k. (1934)
Milleks tarvitatakse rohtusid: tehakse kumeliteed, kui haige on keegi.

Vilbaste, TN 2, 613 < Mihkli khk., Veltsa v., Sõnniku k. (1934)
Taimi tarvitati endisel ajal arstirohuks.
Kumeliteed tarvitati siis, kui talvel oli kange köha. Kumelid korjati suvel, tõmmati üles ja pandi vilusse kuivama. Pärast kuivatati veel palavas toas. Nupud võetakse ja pannakse kannu ja valmiski tee.

Vilbaste, TN 7, 201 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. (1930)
Kumelitee - seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuks].

Vilbaste, TN 7, 441 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as., Pupi maja (1930)
Kumelitee on köharohuks

Vilbaste, TN 7, 1001 (10) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kaamel - kumeliteed tarvitatakse seesmisele haigusele.

Vilbaste, TN 5, 206 (1) < Tartu l. (1934)
Taimede tarvitamisviise.
Teesid valmistatakse paljudest taimedest. Neist teeks tarvitatavaist taimeist tunnen: raudheina tee, kummelitee, õunakoore tee, pohlaõie tee, maasikaõie tee, tümmijaani tee (saaremaa keeles), koirohu tee, osjatee, piparmündi tee.
Neist suurem osa on köha ja muude kopshaiguste vastu.