Rahvapärased taimenimetused

Peet

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 9, 40 (9) < Viljandi khk. (1897)
Kopsutõbe vastu on peedisahvt väga hea.

ERA II 163, 608 (15c) < Setu, Vilo v., Truba k., Tsopa t. (1938)
Kui mõni paise hakkab kasvama, siis panda peedileht peale, see teeb kohe terveks.

ERA II 193, 569 (49.8) < Põltsamaa khk., Adavere v., Puiatu as. (1938)
Kuuriiete ärajäämisel keeta peete ja seda vett juua, et kuupuhastust uuendada.

RKM II 59, 571/2 (6) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
/---/
Umbpalanut arstiti nii: kua sõrmõküütse all umbpalanu oll, tuul sõrmõl lõigati küüts lühkost. Sõrmõ otsa pejeti liha vai ka silgi suulleeme seeh, arvati, õt tu lasõ-õs edesi määdä. Saa-s suulleemest abi vai olõ-õs aigu kõõ kätt anomah pitä, siis pidi midägi sõrmõlõ pääle köütmä. Õt kuuma vällä kisusi, siis pejeti paisõlehti ja mui külmebid lihavit lehti nigu peedilehti ja kapstalehti.
Mõnõ pani leevä kohetuist umbpalanu pääle ja mähe närstuga kinni, tu pidi kuuma vällä kiskma, a kohetus kuivi varsti haigo sõrmõ külge ja sis ku tahetsõ, midä tõist ruuht pääle panda sis päse-es kuiv kohetus hüäga säält vallalõ. Viil panti pääle päälsega seätud kohopiima, tu kisk kuuma vällä ja pehmüt ka. Vägevät tsia lihha panti ka, tu avit mulku nahalõ havuta ja haigõ pelgääs liha all niiväega külmä. Küdsetüd sigulat ka alõvat umbpalanu pääle pant. Üts suurõ talo pernaane ütel, õt ma parebat ruuhd umbpalanulõ tijätk-i ku inemisõl umasitt. Ja tuul naasel oll sis alati sitt käe pääle pant, tä õks kitt tuust abi saavat.

RKM II 59, 584 (28b) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Kui silma veere oli haigõ, ku ülti, õt silmile om kuum sisse länü. Siis pejeti suvõaigu pääl õgasugutsid külmi lihavit lehti, nigu paisõlehte, peedilehti ja kapstalehti. Võieti silmä viiri päälsega. Kõüdeti kohopiim hõrrõ linadsõ närtsu sisse pejeti tuud ka pääl. Kõsti silmi hapnõpiimä leemega. Kõik rohitsamisõ piimaga oli, õt kuuma silmäst vällä kiski.

RKM II 159, 90 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. < Virumaa (1963)
Kõrge vererõhk ja verevaesuse puhul.
Võtta 1 kg peete, 1 kg porgandeid ja ½ kg rõigast. Läbi masina lasta. Juure lisada üks klaas mett, 1 klaasitäis sidrunimahla ja 2-3 supilusikatäit konjakit.
Kõik valada klaasnõusse ja lasta natuke aega seista. Tarvitada 3-4 korda päevas 1 supilusikatäis.
Väga nõrga tervise puhul tarvitada peale sööki.

RKM II 401, 291/2 (5) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Isegi vähjahaigele ma olen teinud rohtu, mis on ära parandanud. Toore peedi mahl, mis tuleb juua. Seda Tartu arstidki soovitavad. Olen proovinud oma tuttavatega. Ühte söödeti sondiga suust, panin talle pune ehk majoraan, naistepuna, raudrohi, kummel. Olen isegi retsepte teinud nendest. Ja heinputk, see on vähja vastu. Ja muidugi peedimahla. Peet kosutab verd. Üldse verevaestele.

Vilbaste, TN 7, 151 (6) < Märjamaa khk., Haimre v., Jõeääre k., Laanepere t. (1933)
Sisemiste haiguste arstimiseks võetakse peedid ja mädarõikad, siis tambitakse peeneks ja seda vedelat juuakse sisse, siis pidavat terveks saama.

RKM I 10, 121 (5) < Tartu l. < Kasepää (1969)
Ühel mehel jäi päkk lodja vahele, läks siniseks ja hakkas valutama, arst ütles, et tuleb ära lõigata. Minu vanaema käskis peedilehti tuua, posis ja pani lehed ümber haige päka. Mees jäi magama. Kaks päeva magas, kui ärkas, läks ise vanaema juurde tagasi. Kuidas vanaema seal posis, seda ma ei tea, aga päka tegi terveks.

RKM I 18, 182g < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Verevaesust raviti peedi ja porkana (porgandi) söömisega.

EFA I 15, 12 (42) < Martna khk., Haeska k. < Lihula khk. (1996)
Mul oli, väike veresoon lõhkes ninas, ei saand verd kinni. Mul oli nii suur verekaotus. Kõigepealt sõin peeti ja nõgeseid, raudrohtu jõin. Suurem osa on juurvili, porgand, peeti, mis verd kosutab.

EFA I 16, 160 (15) < Martna khk., Väike-Lähtru k., Panga t. (1996)
Üks mammi ütlend, söönd keend peeti ja küsind: „Vaata, kas mu paled on juba punasemad.“

Vilbaste, TN 7, 626 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Vaarikad: teeks. Turvas: loomadele põhuks, kütteks, maarammutamiseks. Tomat. Rukis, nisu: jahuks. Oder, kaer: jahuks, tanguks. Kapsas, porgand, kaalikas, naeris: toiduks, supiks ja muuks toiduks. Peet: liha juures maitseainena. Kaer: kisselliks. Sigur: kohviks. Kurgid, kõrvits: söögiks. Kadakas: kõva tarbepuu. Kõik puud kütteks.

RKM II 376, 522 (13) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k., Tumma t. (1985)
Köömneteed keedeti tema meeldiva maitse pärast, aga pidevalt ei soovitatud juua, sest pidi verd nõrgestama. Köömneid tarvitati rohkem maitseainena, näiteks lisati kapsaste hapendamisel, söögipeedisalatile.

Vilbaste, TN 7, 1315 (11) < Noarootsi khk., Osmussaar (1938)
[Arstirohutaime Osmussaarelt]
Kēm (kâmald, Vormsis) [Carum carvi].
Nopitakse heinaajal. Küpsetatakse leiva sisse, pannakse hapukapsaste hulka ja peetidele. Tarvitatakse ikka edasi.

Vilbaste, TN 7, 396 (a) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Köömned - pannakse vorsti sisse maitse ainena.
Seened - tarvitatakse söögiks.
Pitersell - pannakse supi sisse.
Tilli - tarvitatakse supi juure maitseainena.
Kurk - süüakse.
Kõrvits - keedetakse suppi.
Hapuoblikas - süüakse ja keedetakse suppi.
Mäerõigas - pannakse sousti sisse.
Peet - tarvitatakse söögiainena.

EFA II 5, 295 (33) < Püha khk., Sepaküla k., Loigu t. < Püha khk., Reeküla k. (s. Oeselg), s. 1924. Näitab õues taimi, millest räägib (1995)
Leiba tegime kartulitega ka taigna sisse, köige kartulikeeduveega. Aga Sõrve pool panti punast peeti sisse. Peedid lõigati väiksed viilud ja sõtkuti viimase kakukese sisse. Nänni tegi seda.