Rahvapärased taimenimetused
Nõiakõlla(d)
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 74, 815 (6) < Torma khk., Avinurme (1906)
Mõne haiguse vastu, kui käsi ehk jalg või ka seest haige oldi, joodi nõiakõlla vett, teed. Iseäranis, kui nõiutud arvati olema.
E 29591 (189) < Viljandi khk. (1896)
Kellel silmaviga olnud ehk kahetatud, sellele antud rohuks kadedusheinu, nõiakõldu ja maarjahainu kokku keedetult.
ERA II 279, 183 (8) < Iisaku khk., Illuka v., Kõnnu k. < Iisaku khk., Mäetaguse v. (1940)
Kurjasilma vastu suitsetati nõmmerohtudega. Nõiakõldasi ka suitsetamiseks korjati.
ERA II 63, 110 (306) < Põlva khk., Karilatsi v., Karilatsi k., Kirisaare t. (1933)
Nõiakõlla' - kahetuse vastu. Noid korjatas enne jüripäiva.
ERA II 63, 153 (455) < Põlva khk., Karilatsi v., Karilatsi k., Kirisaare t. (1933)
Nõiakõlla' - õitetu roomav taim metsaalustel. Olevat hää kahetamise ja nõiduse vastu.
Vilbaste, TN 1, 370/1 (110) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Nõiakõllad (-kollad) [Lycopodium selago].
Nõiakõlla tolm siarasvaga segades kaotab täiu peast, kui selle salviga pead sisse hõõruda.
Nõiakõlla vett antakse ka loomadele sisse; nimelt siapõrsastele, kui kõht lahti - õige pisut joota; ka lehmadele, kui piim halb - venib. Mõned joodavad loomadele kui nõidusevastulist rohtu.
H I 2, 574 (23) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. (1888)
Nõijakõllad nõidumise hädale.