Rahvapärased taimenimetused
Kassikäpp
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haigus määratlemata
- haudumine
- jooksva
- kooljaluu
- köha
- naistehaigused
- närvihaigus
- ohatused
- peavalu
- rinnahaigus
- seest haigus
- valged
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik kassikäpp Antennaria dioica
- harilik koldrohi Anthyllis vulneraria
- harilik käokuld Helichrysum arenarium
- harilik naistenõges Nepeta cataria
- harilik nurmenukk Primula veris
- pajulehine aster Aster ×salignus Willd.
- soo-kassiurb Gnaphalium uliginosum
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 256, 471 (22) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Toi t. < Kolga-Jaani khk., Kolga-Jaani al. (1939)
Suu ohatse vasta aitab kassikäppadega (siuksed taimed) vajutamine.
ERA II 60, 37 (7) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1932)
Kassikäpp - naisterohi, punane olevat parem kui valge kassikäpp.
EKS c, 60 < Rõuge khk. (1891)
Gnaphalium dioicum = kassikäpp.
Kassikäpp. Kassikäpad keedetakse ummukses valge ristikhaintega (Trifolium montanum, Papilionaceae) ja leent antakse naesterahvale juua, kellel kuupuhastamise veri ehk kuurõiva valgeks ilaks (weisser Fluss) muutuvad.
RKM II 175, 12 (13a) < Audru khk., Võlla, v., Kihlepa k., Kalda t. (1964)
Kassikäpa tee tehti sisemise häda vastu.
Vilbaste, TN 1, 882 (2) < Karksi khk., Karksi-Nuia alev (1935)
Kassikäpp [Antennaria dioica]. Tarvitatakse hariliku teena punaseid õisi.
Vilbaste, TN 1, 917 (11), 918 (11) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1932)
Kassikäpp [Antennaria dioica] - naisterohi, mitmesuguste haiguste vastu, punane kassikäpp on parem kui valge.
Vilbaste, TN 2, 480 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Teed tehti õuna-, kirsi-, kreegi-, ploomi- ja teistegi puude õitest, ka veel pohlavartest, maasikaõitest, kassikäppadest, nurmenukkudest, üheksamaõitest, vaarikaõitest ja teistestki taimedest.
H II 43, 363 (55) < Suure-Jaani khk. (1892)
Kassikäsi /---/ Gnaphalium uliginosum (Familie Compositäe). Haudunud jalgu hoitakse tema keedetud vee sees.
Vilbaste, TN 7, 254 (20) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Kassikäpp oli rinnatõve vastu. Rohi keedeti ära ning joodi rohuvett haiguse puhul.
Vilbaste, TN 7, 486 (26) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Kassikäppi tarvitati jooksva vastu.
Vilbaste, TN 7, 517 (10) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k., Kalmuküla (1930)
Kassikäpp. Tarvitatakse arstirohuks kooljahaiguse vastu. Tehakse ka teed. Rahvas kutsub seda kooljavearohuks.
Vilbaste, TN 10, 369 (51) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Kassikäpa tee - peavalu ja närvihaiguse vastu.
RKM I 31, 243/6 (1k) < Viljandi l. < Maarja-Magdaleena khk., Vara k. (s. Truu), 71 a. (1993)
Veel korjas tedremaranat (sellega värvis ka), arnikat, kassikäpa õievarsi, kalmusejuurikat (kodu juurest tiigist), näsiniine marju, piparmünti (jõemünti jõest), paiselehe lehti, maikellukese õisi, nurmenukku (õisi). Nende järel käis kaugel, sest kodu läheduses neid ei kasvanud. /---/
Vilbaste, TN 7, 1281 (33) < Kihnu khk. (1939)
Nurmenukk - “käekolnõ” (harva ka “kassikäpp”). Köha vastu õllega.