Rahvapärased taimenimetused

Naistepune

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERM 6, 10 c < Kursi khk., Puurmanni (1921)
[Kuuriided ja millega arstitaks]
Kui aga kuuriided liig kinnised, ei jookse omal ajal, siis joodud naistepunede teed. Naistepuned kasvada lepistikus, arumaadel. Olla lilla-roosaka õitega ja vefermensi lõhnaga sarnadust.

ERM 6a, 30a < Kursi khk., Puurmanni v., Pikknurme k. (1921)
Ja kui kuuriided liiga kinni on, mitte ei jookse omal ajal, siis juua naistepunede teed, miskaudu kuuriided jälle jooksma hakkavad. Naistepuned kasvavad lepistikus ja arumaadel. Lillaroosaka õitega, vehvermensi lõhnaga sarnadust.

RKM II 351, 273/4 (25) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Seestvalude vasta joodi ka naistepune teed. See on üks kollaste õitega ja sitke varrega lill, viieharaline õis pial. Korjati õitsmise aal ja kuivatati kõik see taimes koos ära. Kui seest valutas, leigati need puned peenemaks ja keeva vett piale ja joodi kohe soojalt.

ERA II 83, 553 (1) < Karuse khk. (1924)
Neitsepunest ehk naistepunest (Hypericum perforatum) keedetakse teed ja juuakse seda kuuverede puhul.

ERA II 115, 507 (7) < Vändra khk. (sugulaste kaudu) (1935)
Inimeste rabanduse vastu naistepuned.

ERM 6a, 24a < Kursi khk., Puurmanni v., Tammiku k. (1921)
Kui kuuriided liiga kinni on, siis naistepunede teed juua, mis suvel lepistikus kasvavad, lilla lopsaka õitega.

ERA II 266, 140 (311) < Simuna khk., Salla v., Tammiku as. (1939)
Naistepuned aitavad ohatuse vastu. Kui naiste kuuhaiguse veri satub meeste ihule, ohatab see üles. Selle arstimiseks tuleb naistepuned ära keeta ja seda vett juua ja sellega pesta.

RKM II 254, 333 (19) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
[Ravimtaimi]
Naistepune tarvitati mitmete naistehaiguste puhul.

RKM II 330, 402 (73b) < Simuna khk., Salla k. (1978)
Naistepuned on nierude vastu, pea uimasuse vastu.

RKM II 460, 190 (3) < Tomski obl., Lillengofi k. (1993)
Ma joongi neid teesid. Raudrohi ja viravoi ja. Poest ma enam ei ostagi. Öeldakse, see on arstirohuks mitme haiguse vastu. [Naistepuna]

Vilbaste, TN 1, 307 (17) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Naiste pune (naistepuna); punerdaja; viinapuna; punejas [Hypericum perforatum].
On tarvitatav arstirohuna: tehakse teed - „puneja teed“, mida juuakse mitmesuguse haiguse vastu, nagu neeru-, jooksvahaiguse ja verekusemise vastu; parandavat ka mõned rasked sisemised haigused. Ka ehmatuserohuna tarvitatav. - Ka värvitakse sellega lõngu või riiet. Kui neid palju korjata ja padas keeta, siis saab kollakas-lilla värvi. - Pandakse ka viina hulka, siis võtab halva viinamaigu ära.

Vilbaste, TN 2, 437 (6) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Naistepuned maast ohatand haigustele.

Vilbaste, TN 7, 44 (4) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Naistepuned. Õisi ja lehti viina sees. Seest venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 64 (49) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Hypericum perforatum: naistepune (naiste kuuhaiguse vastu ja nurgavoodis).