Rahvapärased taimenimetused

Maavitsad

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 6, 11 (22) < Tartu (1894)
Maavitsad, mõõgavillad, soolikarohi, viinapuu, majakad. (Solanum dulcamara). Selle taime varred lõigatakse peenikesteks tükkideks ja keedetakse ummukses, pruugitakse verepuhastamise tarvis.

H II 34, 770 (7) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Kuesevitsad, maavitsad - sööja vastu. Tehakse puruks ja pandakse keema, on magus just kui lakritsa; neid marju ei pia tohtima süia, ei tea, mis neil sies on. (Nigulas)

H II 37, 774 (3) < Kose khk., Tuhala k., Nuhja t. (1892)
Kui kellegil jooksvatõbi on, siis saab võetud maavitsad ja keedetakse neid veega ja siis saab seda vett joodud. Ka paistetand kohti saab maavitstega hautatud. Peab väga hea olema.

H II 40, 421 (5) < Kuusalu khk., Koitjärve v. (1891)
Majaka (maavitsade) vesi olla kõige uhateste vastu hea rohi, kui sellega haiget kohta saab kastetud.

H II 51, 20 (1a ja b) < Tartu (1894)
Maalised. a) Maaliste-haigus tulla maa küljest, kui mõnes kohas maa pääl, enamasti metsas, magatavat ehk istutavat. Ta võtta naha maha, sügeleda, teha valu ega tahta enam kudagimoodi ära paraneda. Haigus tulla maa läbitõmbamisest ja ta kohta on järgmine muinaslugu olemas. Vanast, kui Jumala ja Kuradi vahel taevas sõda tõusnud ja Jumal Kuradi ära võitnud, tõuganud ta selle ühes tema poolehoidjate pahade inglitega maha maa pääle, kuhu nad üheksa jalga sügavasse maa sisse vajunud. Ning olla nüüd sarnane koht, kuhu seekord Kuradi inglid maha kukkusivad, läbitõmbav ja tuua inimestele, kes sinna kohta juhtuvad maha istuma ehk magama heitma, maaliste-haigust. Nimetatud haigust võida aga järgmiselt arstida. Võetavat üheksa maalise mätast (need olla väiksed murulaugu taolised mättakesed) ja vajutatavat iga mättaga haiget kohta kolm korda. Siis pandavat iga mättale üheksa viljatera alla, kolme jagu vilja, igast viljast kolm tera, ning mätas jälle vanale kohale tagasi. Viljaterad antavat maale selle tervise võimu eest, millega ta haigust eemale peletanud. Kui aga vilja ei antavat, ei kaduda haigus ära.
b) Ka arstitavat teda maa-aluste rohtudega. Rohud keedetavat ummukses ära ja võetavat siis seda vedelikku sisse ja võitavat päält haiguse kohta.Maaliste rohi olla: maavitsad, mis mööda maad edasi kasvavad, soomaa ja loikude pääl enamasti; on laiad ja keedetakse ummukses.

ERA II 10, 693 (2) < Jüri khk., Vaida v. (1929)
Kui paised ehk kärnad ajavad ihu peale, siis kauvad nad ära, kui maavitsu keedetakse, seda vett juuakse ja selle veega pestakse ja vanni tehakse.

H III 3, 104 (28) < Jüri khk., Nabala k. (1889)
Maavitsad ja nende marjad jooksva vastu. (Solanum dulcamara)

ERA II 14, 417 < Anna khk., Anna v., Pikaküla as. (1929)
Maavitsad - maa-aluste rohi.

E 56659 (2) < Tallinn l. (1926)
On maast saadud haigus, siis korjaku maavitsu, selle veega pestagu ehk tehtagu vanni: kuivatab ära, on kadunud.

ERM 6, 14a < Kursi khk., Puurmanni v. (1921)
Hallihaigust olla arstitud järgnevalt. Otsitud suvel suures metsas kasvava veikese põõsasarnase puukese, nimega maavitsad, kes on vänge haisuga, roosa õitega. (Pärast õitsmist punased marjad.) Selle põõsapuukese vitsu, varsa, juuri, isegi lehti olla auru all kinnises riistas keedetud ja haiget pestud, ka aurutud. Olla terveks saanud.

ERA II 1, 815 (36) < Tallinn l. (1928)
Jooksva kaduda ära, kui võetakse maavitsu, lõegatakse noaga katki ja pannakse kolme ämbri vee peale kolm kamalutäit. Keedetakse ära ja kallatakse nõu sisse, kus lastakse jahtuda nii kaua, et võib selle nõu sisse astuda ja sellega ennast liutada (vannitada). Ka juuakse seda vett. Teist korda enam seda vett soendada ei võida, ei aidata enam, ega külma vett ei võida ka juurde panna.

ERA II 10, 693 (1) < Jüri khk., Vaida v. (1929)
Sukruhaiguse vastu aitab see, kui keeta maavitsu ja seda vett juua.

ERA II 14, 415a < Paide khk., Paide l. (1929)
Maavitsad - sügelise rohi, loogeldes kasvab mööda maad, helelillad õied, veiksed ümmargused lehed.

ERA II 14, 415b < Anna khk., Anna v., Eivere k. < Järva-Madise khk. (1929)
Maavitsad - (taim) moa-aluste rohi, punased marjad külles.

ERA II 14, 417 < Anna khk., Anna v., Puiatu k., Ussisoo t. (1929)
Maavitsad - taim; mõned tegevat nendest jooksvahaiguse puhul vanne.

ERA II 18, 269 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. (1929)
Maavitsad on suured väädid veelompides nagu pajud. Maavitsaveega pesti maast hakand haigusi.

ERA II 18, 471 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Pakatsi t. (1929)
Maavitsad on rohud punaste marjadega. Maast hakand haigusi pestakse maavitsaveega.
Tütar läks kord läbi raba, astund maake vee loiku, jalg jäänd haigeks, siis arstitud maavitstega.

ERA II 18, 471 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Kärneri t. < Anna khk., Anna v. (1929)
Maavitsad on metsarohud, nendega arstitakse maa-aluseid.

ERA II 19, 229 (11) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. (1929)
Maa-alused on nahahaigus. Maavitsad kasvavad sooneteste peal. Keedetakse neid ning pestakse selle veega maa-aluseid. Ka juuakse seda vett maa-aluste vastu.

ERA II 19, 462 (2) < Juuru khk., Kaiu v., Toomja k., Matsi t. (1929)
Maavitsad kasvavad aukude ääres. Neil on valged õied. Tarvitatakse maa-aluste vastu: keedetakse ja pestakse selle veega haigeid kohti.

ERA II 19, 462 (1) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. (1929)
Maavitsad on metsarohud. Keedetakse ning seda vett juuakse ja pestakse sellega, kui inimesel on jooksvahaigus.

ERA II 24, 131 (30) < Türi khk., Väätsa v., Vissuvere k., Ülessaare t. (1930)
Maavitsad, need kasvavad kuskil jõgede ääres. Nagu puuvits, kasvab põõsas. Kui inimesel maa-alused, siis keedeti maavitsavett.

ERA II 24, 215 (96) < Türi khk., Väätsa v., Röa k., Röa vaestemaja (1930)
Maavitsad - need kasvavad juba metsades. Selle veega pestakse, kui on moa-alused.

ERA II 24, 339 (94) < Türi khk., Vahastu v., Vahastu k., Mäeotsa t. (1930)
Maavitsad. Neid keedetakse ka jooksva vastu. Kasvavad sihuksed kõrged, peene varrega, sinised õied otsas.

ERA II 25, 73 (32) < Järva-Madise khk., Albu v., Aravete k. (1930)
Maavitsad - allika ääres kasvavad. Kui maast ohatand on, siis selle veega kastetakse.

ERA II 54, 374 (412) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. (1932)
Maavitsad - kasvab aiaäärtes, nagu vitsaraag, punased õied otsas; selle veega arstitakse maatõmbeid (maast hakand haigusi.)

ERA II 77, 256 (16) < Hageri khk., Kohila v., Mõisa-Saunaküla k., Karusilla s. (1934)
Maa-alused. Mul oli üks koht, elavaid punaseid vistrikuid läks täis. Linna Nõmmel oli üks vana naesterahvas, oli arst, ta juhatas: "Teil ehk kasvavad maavitsad."

ERA II 77, 255/6 (15) < Hageri khk., Kohila v., Mõisa-Saunaküla k., Karusilla s. (1934)
Maa-alused. Maa hingab, kohe kehrab kõpp-kõpp, maa-alused sedasi, kus maa lahti on. Annab luhti, sant niiskus, mis inimesele vistrikud peale paneb. Kudagist ei saa lahti. Maavitsad on selle vasta.

ERA II 83, 249 (28) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k. (1934)
Maavitsad, varred ja lehed, keeta ja seda vett juua, peab olema hea jooksva vastu.

ERA II 62, 173 (6) < Lääne-Nigula khk., Taebla v., Liidiküla k., Kople t. (1933)
Üks talve Võntküla Toomal käisime peremehega palka toomas, saime perssekannika peale maa-alused. Maavitstega pesime. Need (maa-alused) lahutavad inimese ää, nagu sääsemutid. Hõõru soolaga, viska põhja poole aa-nurka või korja põhjatuha alla.

ERA II 158, 259 (24) < Jämaja khk., Torgu v., Hänga k., Raisavälja t. (1937)
Maavitsad - neist keedetakse teed; arstitakse viluhaigust.

ERA II 193, 526 (40.7) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Lustivere as. (1938)
Sügeliste puhul viheldakse maavitsadega.

ERA II 195, 214/5 (16) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. (1936)
Maavitsad. Kasvavad kraaviäärel. Kui need juurtega üles võtta ja keeta, nende veega end pesta, see oli maa-aluste vastu. Maa-alused ehk visked.

ERA II 258, 153 (490) < Simuna khk., Salla v., Tammiku k. < Laiuse khk. (1939)
Ohatus. Maavitsu keeta.

ERA II 285, 58/61 (3e) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Maavitsad, marjad noorelt tumerohelised, küpselt punased,vähe mürgised, jooksva haiged üksi võivad neid süüa, parandab haigust, teised ei või süüa.

ERA II 308, 83/4 (11) < Keila khk., Keila v., Nahkjala k., Sepasauna t. (1944)
Moalsed. Läksin Sarvalu määle moasikaid tooma. Istusin maha. Põlveõndlasse ajavad vistrikud, hakkasid kihelema. Untaugu ema arstis. Hõerus hapuleiva puru ja soola piale. Ei aedand. Teine kord määris sütevett piale. Ei aedand koa. Aga siis Sihi mamma keetis maavitsateed ja pani seda piale. See aitas.

ERA II 10, 432/3 (15) < Harju-Madise khk., Leetse k., Rootsi-Antsu t. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Maa-alused on niisugune haigus, vistrikud aeab ihu piale. Maavitsu toodi, selle viega arstiti. Kui maa all tegi: tiks, tiks, siis öeldi, et maa-alused tiksuvad. Enne kui maha istuti, sülitati maha, siis maa-alused ei tule. Nüüd ka sülitatakse. Maa-aluste ussid olid pisikesed ussid, roomasid ühes tükis, karvased, piad polnud, liig pallu polnud jämedust. Neist pidi maa-alused tulema. Vanal ajal olid maa-alustel lausujad.

ERA II 14, 417a < Anna khk., Anna v., Pikaküla as. (1929)
Maavitsad - maa-aluste rohi.

RKM II 175, 17 (31) < Audru khk., Võlla, v., Kihlepa k., Kalda t. (1964)
Maavitsasi toodi, keedeti. On mürgine ka. Palju ei tohi tarvitada. Kasub mitmes kohas, vitsa moodi päris, punased marjad.

RKM II 183, 12 (1) < Simuna khk., Koila k. (1964)
Jooksja. Maavitsad olid jooksja vastu. Keedeti ära ja jalad pandi nende vette. Kui ma laps olin, siis isa korjas ja ravis oma jalgu. Kasvavad jõe kallastel: pikad peenikesed varred ja sinised õied.

RKM II 211, 636 (36) < Kodavere khk., Äteniidi k. < Kodavere khk., Assikvere k. (1967)
Maavitsad või maa-aluse rohud olid, siis kui sügeles või, siis määriti, hõõruti veele ja määriti ja võttis ära. Ümmarguse lehtedega, peenikesed sinised õied, ega neil suuri õisi ei old.

RKM II 214, 33/4 (17) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1966)
Savipoolised olid nahahaigused. Ega sest saand nii ruttu lahti ka. Hakkas kustagi kohast silmnägü vai kaul vai käsi kedutama ja kolejast sühütämä. Siis öeldi, et on savipooline. Küll nee sühüdid, kraabi kas puruks. Haige koha pääle pandi tinti ja voieti akunahigigä ka, no vahest on jo akunad higised, siis seeld külist hiudeti arstirohtu. Maas kasvid ka niisugused rohed, mone vaaksa korgused, punased sestresuurused marjad tulid suvel külgi sügüsü pool. Nee rohed hüüeti maavitsad. Maavitsa marjudega siis voieti savipoolisi, see sahvt, mes katki tehes neist väljä tuli, oligi see arstirohi.

RKM II 254, 343 (63) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Kraavivitsad, kuisavitsad, maavitsad - kolm nime ühe taime kohta. See on puine taim, peened marjad küljes. [Kuisavitste] marju ei sööda. Kuisavitstedega arstiti igasuguseid paiseid, jooksvat.

RKM II 275, 414 (16) < Väike-Maarja khk. (1970)
Maavitsad: kasvavad pikad juured põllumaa sees, nimetatakse seasöödiks. Seda tarvitatakse jooksvahaiguse vastu. Tehtakse selle vee vanni.

RKM II 411, 14 < Tartu < Tartu-Maarja khk., Voore (toonud tema lesk 1985) < koguja Emilie Saarepuult (1890) (1959)
Maast saanud.
Ihu sügeles. Seda seostati sellega, et oli maas istutud, eriti niiskel soisel kohal istudes.
Maavitsasid keedeti ja pesti selle keeduveega.

RKM II 429, 258 (7) < Kursi khk., Väänikvere k. (1989)
Maavitsasid keedeti ja määriti sellega, kui miskit viga oli.

RKM II 434, 545 (36) < Nissi khk., Siimika k. (1990)
Lastel olid vahest maalised. Minu ema käis Määra külas, seal ühes aias kasvasid maavitsad, sinised õied olid peal. Neid oksi siis vanasti triikrauas süte peal suitsetati. Lastel kadusid maalised ära.

RKM II 446, 555 (13) < Torma khk., Rääbise k. < Torma khk., Vaiatu k. (1991)
Oli palju ravimtaimesid.
Maavitsad või kassirattad, sellised sinised õiekesed ja ümarikud lehed. Minu ema keetis neid. Kui lapsed said maast vistrikud, kui mängisid, siis määriti.

RKM II 451, 61 (36) < Laiuse khk., Altküla k. < Torma khk., Võidivere k., Sepa t. (1992)
Üks rohi, mis inimesed ise teavad. Maavitsad. Nemad teadsid neid taimi. Keedeti sellist, sellest keedeti üks lahus ja määriti neid kohti, kus kublud olid. Ja see oli väga hea rohi. Nad pidid kraavide kallastel kasvama rohkem, need maavitsad.

RKM II 460, 344 (12) < Tomski obl., Kaseküla k. (1993)
Veest on ka haigus. Maavitsad, punased marjad külles, korjad seda ja keedad, selle veega pesed. Teinekord on sodine vesi, hakkab sügelema ja võtab ülesse.

KKI 63, 154 (8) < Kuusalu khk., Kiiu-Aabla k., Liivani t. (1973)
Ohatis. Siis mingisugused maavitsad kasvasid. Siis keedeti seda ja selle maavitsa veega pesti.

Vilbaste, TN 11, 339 < Torma khk., Torma v., Vaiatu asundus (1938)
Maast hinganud. Aitavad maavitsad ja kassirattad. Kasvavad, pikad varred on ja seal külles ümmargused lehed ja sinised väikesed õied külles. Neid hõigatakse kassirattad. Siis nendega hõerutakse.
Maavitsad keedetakse ja selle veega pestakse.
Haavad nagu villid. Nad suured villid ei ole. Nagu kärnad, nagu punane plaat, ise sügelevad hirmsasti.
Vahest ütlevad: maast-võtnud.

Vilbaste, TN 1, 461 (3) < Kose khk., Kurena k. (Raeda) s. 1876 (1929)
Maavitsad [Solanum Dulcamara].
Pruugitakse maa-aluste arstimiseks ja mõne sisemise häda vastu. Keedetakse maavitsu ja selle veega pestakse keha, millel maa-alused peal, ehk võetakse sisse. Sisse võttes pidada suurt valu sünnitama. Pärast olla ikka abi.

Vilbaste, TN 1, 479 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Maavitsad [Solanum dulcamara]. Jooksvale - ummuksis keeta.

Vilbaste, TN 1, 577 (28) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Maavitsad. Nendest keedetud vesi (sellega pestes) parandada kõiksugused maast hakanud haigused ära. Neid on vähe leida ja sellepärast pruugitakse neid vähe. Üldse on nende pruukimine rahva seas vähenenud. Rohkem kättesaadavad on maanõgesed.

Vilbaste, TN 2, 353 (7) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Maavitsad keedeti vees, need olid nahahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 482 (4) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
[Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei tuntud niisugusi rohte nagu praegu. Tarvitati mitmesugusi taimi.]
Maavitsad venitamise vastu.

Vilbaste, TN 2, 698 (10) < Räpina khk. (1930)
Maavitsade leotist tarvitati reumatismile ja nahahaigustele.

Vilbaste, TN 7, 86 (9) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Maavitsad - maa-aluste vastu.

Vilbaste, TN 7, 257 (4) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Maavitsad olid vinnide ja kasvjate vastu. Rohuveega pesti vinnisid ja kasvjaid.

Vilbaste, TN 7, 264 (56) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Maavitsad on kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 271 (2) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Maavitsad kondihaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 274 (14) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Maavitsad on hakanduste vastu.

Vilbaste, TN 7, 448 (29) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Maavitsaleotist tarvitatakse mitmesuguste naha sammaspoolikute parandamiseks.

Vilbaste, TN 7, 693 (11) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Maavitsad. Kui arvati mingi nahahaigus maast hakand, siis pesti seda maavitsa veega.

Vilbaste, TN 7, 705 (8) < Harju-Jaani khk. (1929)
Maavitsad ja roosamariad - nahahaiguste vastu. Maavitsad ja roosamariad keedetakse ära ja pestakse selle veega, peaasjalikult maasthakanud nahahaigusi.

Vilbaste, TN 7, 712 (1) < Harju-Jaani khk. (1929)
Ennevanasti tarvitati taimi arstirohuks ja nõidumiseks. Oli ka mitmesuguseid tähelepanekuid taimede kohta.
Taimed, mida arstirohuks tarvitati.
Maavitsad. Maavitsad on nahahaiguste vastu. Neid keedetakse ja seda vedelikku määritakse haigele nahale.

Vilbaste, TN 7, 724 (9) < Harju-Jaani khk. (1929)
Maavitsadega suitsetakse maasthakanud haiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 731 (5) < Harju-Jaani khk. (1929)
Maavitsad. Nahahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 733 (1) < Harju-Jaani khk. (1929)
Vanasti tarvitati mitmesuguseid taimi arstirohtudeks, nõidumiseks ja oli ka tähelpanekuid taimede kohta.
Taimeid, mida tarvitati vanasti arstirohtudeks.
Maavitsad. Maast hakanud haiguste ravitsemiseks on maavitsad. Keeta nende teed, juua ja päält määrida.

Vilbaste, TN 7, 737 (3) < Harju-Jaani khk. (1929)
Maavitsad: ohatuse vastu. Tee keeta ja määrida sellega ihu.

Vilbaste, TN 7, 786b < Harju-Madise khk., Kloostri pk., Rätsepa t. (1930)
Jooksjahaiguse vastu on järgmised taimed: aloe tee sisse tilgutada, sasbarid leotakse viina sees, maavitsad teeks keeta, vihmakassi vee kaussidel keeta lehed.

E 77578/9 (2) < Rõuge khk. (1931)
Hakkavad seitsme- või kaheksa-aastaselt lapse hambad suus liikuma, tuleb kohe mõnel vanemal inimesel, kellel ise tugevad, terved ja valged hambad suus on, näpuga välja kaksata liikuv hammas ja anda lapsele näha. Laps peab hamba rehetua ahju peale viskama ja sääljuures ütlema: "Viruskundra! Seh sulle luuhammas! Anna mulle ilus valge raudhammas!" Siis kasvab kõva hammas asemele.
Kõverad hambad kasvavad, kui ennem ei ole liikuma hakkavad piimahambad välja võetud ehk eest ära tõmmatud. Vana inime, kellel ise ju hambad välja pudenenud, ei või oma suurte musta näppudega lapse liikuvat hammast välja tõmmata, vaid seda peab mõni noorem tegema, kellel ise terved hambad suus ja kõvad näpud on. Hamba väljatõmbajale annab laps valge raha, s.o. hõberaha, mitte vaskraha, tõmbamise eest. Antakse vaskkopikas, siis kasvab hammas kõver ja mustakene. Ka ei tohi suurt hõberaha anda, siis kasvab hammas suur, et teised kõrvale ei mahu. Kõige viimaks kasvavad tagumised "tarkusehambad". Nende kohta ei ole iseäralist kuulnud muud, kui kellel suu paistetanud ja kogu keha nagu haige on tarkusehammaste ilmumise ajal, sellest saab tark inime, et oskab igaühega vaielda. Kes ei tunnegi oma tarkusehammaste tulekut, s.o. ilmuvad ilma valuta, see jääb poole aruga kogu eluajaks.
Inime jääb ilma hambavaluta, kui ta pääle iga söögi küüvitsa- (maavitsa) puust pinnuga hambavahed hästi ära tsusib ehk puhastab.
3. X. 31

RKM II 21, 102 (15) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Maavitsad - tuntud maarohi. Neist keedetud teed tarvitasse jooksva aiguse arstimeseks. Praegugi tarvitusel.