Rahvapärased taimenimetused
Maavits
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- halltõbi
- jooksva
- koeranael
- konnasilm
- kopsuhaigused
- kurguhaigus
- kõõm
- kärnad
- liigesehaigused
- lööbed
- maa-alused
- menstruatsioonihäired
- nahahaigused
- nahakoi
- ohatused
- paise
- sammaspoolik
- seest haigus
- seljavalu
- soolatüükad
- sügelised
- umbes
- viha
- vistrikud
- voolmed
- reuma
- paistetus
- suhkruhaigus
- mürgitus
- ekseem
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 24, 692 (6) < Türi khk., Särevere v., Jänja k. (1930)
Maa-aluste arstimine.
Vana hõbedat kaabiti ihu peale. Vahest aitas ka. Vene rublad, millel oli täpiline äär, need pidid head olema selleks.
Mina olen soolaga hõerund. Sool on nendest üle, võtab sügelemise ja paistetamise ära.
Maavitsavett ka keedetakse ja pestakse sellega.
EKS c, 69 (1a) < Tori khk. (1891)
[Solanaceae]
Solanum dulcamara
Maavits. Peotäis maavitsu keedetakse 3 toobi vee sees, nii kaua kui 1 toop vedelikku üle jääb. Seda vedelikku juuakse siis seesthaiguse, seestvalu ja maa-aluste vastu.
EKS c, 70 (1b) < Torma khk. (1891)
[Solanaceae]
Solanum dulcamara
Maavits. Maavits ja kassiratas (Glechoma hederacea) keedetakse veega ummukses ära ja pestakse selle sooja veega ihu, kui see kärnas ja ülespaistetanud on.
ERA II 1, 815 (36) < Tallinn l. (1928)
Jooksva kaduda ära, kui võetakse maavitsu, lõegatakse noaga katki ja pannakse kolme ämbri vee peale kolm kamalutäit. Keedetakse ära ja kallatakse nõu sisse, kus lastakse jahtuda nii kaua, et võib selle nõu sisse astuda ja sellega ennast liutada (vannitada). Ka juuakse seda vett. Teist korda enam seda vett soendada ei võida, ei aidata enam, ega külma vett ei võida ka juurde panna.
ERA II 10, 693 (1) < Jüri khk., Vaida v. (1929)
Sukruhaiguse vastu aitab see, kui keeta maavitsu ja seda vett juua.
ERA II 10, 693 (2) < Jüri khk., Vaida v. (1929)
Kui paised ehk kärnad ajavad ihu peale, siis kauvad nad ära, kui maavitsu keedetakse, seda vett juuakse ja selle veega pestakse ja vanni tehakse.
ERA II 12, 358 (26) < Simuna khk., Salla v., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. (1929)
Maalised: keedetakse maavitsavett ja sellega pestakse.
ERA II 12, 406 (26-27) < Simuna khk., Salla k. < Palamuse khk. (1929)
Maavitsavesi olevat maa hingatud haiguse vastu "esimese numbri rohi". Maavits kasvab lepapõõsastes, vee lähedal. Tal on sinised õied kollaste südametega nagu kartulil.
ERA II 13, 322 (29) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. (1929)
Ohatuse puhul arstitakse maavitsaveega.
ERA II 14, 67 (7) < Anna khk., Puiatu k. (1929)
Maa-alused [haigus] peavad maast hakkama. Selle vastu otsivad maavitsu.
ERA II 18, 242 (3) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. (1929)
Maa-alused hakkasid maast. Mõnest kohast maa hingab, see hakkab inimese külge, ajab vistrikud üles ja naha kihelema. Keedeti maavitsu ja pesti selle veega.
ERA II 18, 242 (4) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. (1929)
Maa-alused on niplikud keha peal. Tulevad maa vihast. Arstiti maavitste veega.
ERA II 18, 473 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. (1929)
Maa-alused on haigus. Hakkavad sealt, kuhu kuri, tema inglid ja sõjaväed kukkusid. Arstitakse maavitstega ja maaviha-juurtega. Maaviha-juured lähevad maa põhja.
ERA II 19, 226 (3) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. (1929)
Maavitste veega arstiti maa-aluseid. Keedeti ja joodi seda vett.
ERA II 20, 142 (6) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vaestemaja (1929)
Maa-aluste vastu tarvitati keedetud maavitsa vett.
ERA II 20, 406 (1) < Keila khk., Harku v., Järveküla k., Volbri t. < Keila khk., Harku v., Habersti k. (1929)
Maa-alused tulevad maast inimese külge sealt, kust maa hingab.
Maavitsavett keedetakse ja sellega pestakse maa-aluseid.
ERA II 24, 256 (24) < Türi khk., Vahastu v., Vahastu k., Mäeotsa s. (1930)
Maavitste veega ka arstitakse maa-aluseid.
ERA II 25, 80 (1) < Järva-Madise khk., Lohala k. (1930)
Maavits - ohatuse (maast hak. haigus) vasta keedeti seda vett ja pesti.
ERA II 36, 587 (22) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Kõrk k. (1931)
Maa-aluste puhul maavitsavett teha (maavits kasvab nagu tapuvääne, enne jaani marjad külles, kui valmis, siis punased), sellega leili visata ja vihelda.
ERA II 113, 597 (64) < Saarde khk. (1933)
Kui inimesel ihu, käed või mõni muu koht köömentab, kööma ajab, siis tuleb maavitsa oksi, varsi, lehti või marju korjata, veega keeta ja selle keedise või leemega haiget kohta võida. Siis kaob köömendus varsi ära.
Märkmed: Maavits kasvab enamiste kivi-ahervarede kõrval, veikene madal, rohelise varrega ja pikerguse lehtedega. Õied sinised, kollaste südametega ja marjad pikergused, punased. Maavits loetakse kihvtiste taimede liiki. On juba õige vanal ajal leitud tarvidusel arstitaimede hulgas ja tänapäev tarvitavad maa-arstid maavitsa tihti.
ERA II 167, 181 (47) < Järva-Madise khk. (1937)
Maavitsa (Solanum dulcamara) - vett tarvitetakse ihukoi vastu, pestakse maavitsa veega, siis ei lähe haigus edasi; kaotab ära ka vistrikud. (Lehtmetsa)
ERA II 182, 458/9 (362) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär, s. 1859 (1937)
Ohatuse arstimine.
Ohatuse arstimiseks tarvitati maavitsa ja kassiratta vett. Pealt määrimiseks.
ERA II 182, 459 (363) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär, s. 1859 (1937)
Vistrikute ja vinnide vastu.
Vistrikute ja vinnide vastu tarvitati enda kust. Siis maavitsa ja kassiratta veega pesemine.
ERA II 193, 567/8 (49.4) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Kauru k. (1938)
Kui ehmatusest menstruatsioon ära jääb, ja inimene paistetama hakkab, siis tuleb teha sipelga-, maavitsa- ja kadakavanni, igat 3 x.
ERA II 196, 55 (647) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär s. 1859 (1937)
Vistrikuid ja vinnisid pesti kassiratta ja maavitsa veega.
ERA II 199, 488 (34) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Kui maast oli ohatand, siis pandi maavitsavett piale, siis said terveks.
ERA II 235, 185 (38) < Tori khk., Tori vanadekodu (1939)
Maa-aluste vastu aitavat järgmine arstimine. Tuleb korjata maavitsu, need on taimed, mil on punased marjad ja ümmargused lehed ja mis kasvavad harilikult allikate ääres. Neid tuleb keeta ja seda keedist nii pääle määrida kui ka sisse võtta.
ERA II 261, 674 (91)a < Nissi khk., Piirsalu v., Saapa t. (1939)
Maavitsaga arstitakse jooksvat /---/
ERA II 308, 103 (83) < Keila khk. ja v., Ohtu k., Kasemetsa t. (1944)
Ku on sügelised, siis võetakse maavitsavett ja määritakse sellega.
ERA II 54, 204 (208) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu (1932)
Maast tõmmatud aigus. Kevadel maa peale ei tohi istuda, võib saada maa-tõmbe aiguse. Arstiti sinksalvi ja maavitstega.
RKM II 17, 478 (8) < Tõstamaa khk., Karuga k., Kõrtsi t. (1948)
Maa-aluste vastu oli meil seone rohi, et keedeti maavitsa vett ja hõõruti sellega. Visatasse ka vastu tuult soola ja leiba, millega hõõrutud.
RKM II 52, 430/1 (157) < Kuusalu khk., Tapurla k. (1956)
Maavitsa tarvitati maahakatiste vastu, keedetud maavitsa veega pesti.
RKM II 160, 197 (1a) < Tallinn l. (1961)
Jooksva. Maavitsa marja mahlaga määriti haiget kohta. Maavits on kõrge kollaste õitega mürgine taim, punased marjad.
RKM II 175, 262/3 (10) < Audru khk. ja v., Kõima k., Valgu t. (end. Sepp), 68 a. (1964)
Üks on hiirehernes. Maavits või mis ta pärisnimi. Pärast tulevad kaunad - nagu küüned. Seadele keedetakse kaunad ja inimesele ka. Kui sügelevad nupud tulevad, siis pestakse sellega. Ühed veiksed lapsed olid haiglased, vistres, suvitasid siin, siis üks mutt tõi, tegi keedist, pani peale.
RKM II 229, 396 (20) < Simuna khk., Koila k. (1966/7)
Maakevesi teeb kublad jalgade peale. Maavitsa veega pesti ja hõõruti kuplasid jalgadel. Maavits kasvab soo servadel vesises kohas. Siniste õitega taim, jookseb mööda maad, punased marjad on, kole koerakuse hais on. Vähe on saada.
RKM II 234, 348 (7d) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Maavitsade keedis oli vistrikkude rohi, mis maast olla saadud.
RKM II 336, 262 (32) < Väike-Maarja khk., Pandivere k. (1979)
On üks maavits. Nägu oli lapsel punasekirju ja vistrikke täis. Seda vett keeta ja sellega pesta, kohe sai abi.
RKM II 338, 346 (2) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Sammaspoolikuks hüüti nahal karedat sügelevat kohta ja üteldi, et see on maast hakand. Sel puhul määriti ikka maavitsa marjadega. Need on punased pohlast suuremad marjad ja kasvavad kivivarede lähedal rammusas maas. Selle maast hakand haiguse vastu aitas ka veel takjajuure veega pesemine ja haigele kohale kompressi peale panek. Abi oli ka paakspuu ja tammekoore leotisega pesemisest. Määriti veel krookslehe teega haiget kohta.
RKM II 375, 195/6 (2) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Ei lubatud istuda mullale. Öeldi, et saab haiguse külge. Mõni inimene ütles, et see haigus on maaline, aga seda sõna tarvitati üldiselt harva. Ka võõrad inimesed, nähes lapsi mullal istumas, keelasid seda. Ka külmale kivile ei lubatud istuda, öeldi, et siis tuleb allkehasse valud. Tagantjärele mõeldes võis see olla põiepõletik, mis külmas kohas istudes saadi. Aga kui istuti mullal ja tulid täpid nahale, mis olid vistrike sarnased, siis seda nimetati nakkushaiguseks ja selle haiguse kohta öeldigi, et on maaline küljes. Nõidust uskuvad inimesed ütlesid, et maalist tuleb hõberaha või hõbeehtega ravida. Näiteks tuli haiget kohta hõbepreesiga hõõruda, siis kadus maaline ära. Oli veel üks taim, mis kasvas kraavikallastel ja selle nimi oli maavits ja sellega hõõruti ka vistrikke ja maaline kaduski ära.
RKM II 380, 513 (10) < Viru-Nigula khk. (1985)
Liigeste ja soonte haigused: neid raviti enamasti saunas vihtlemisega, „tasutamisega“ (masseerimisega) ja mitmesuguste määretega. „Haudumiseks“, mis käis koos saunas vihtlemisega, võeti mitmed maarohtusid: kaislaid, maavitsa vilju, männiokkaid, kadakaid. Samade taimede viina sees tehtud leotisega määriti haiget kohta pealtpoolt. Lasti ka „aadrit“ ja „kuppu“, selleks olid mehed vöi naised (enamasti „kupumoorid“, kuid mäletati väga vanast ajast vana soldatit – Kupu Kaarelt).
RKM II 383, 424 (24) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Lööbed, käsnad, maalised, koeranaelad, konnasilmad.
Taimed on verehurmarohud, neid pigistatakse konnasilmade peale, koeranaeladele pannakse võileivapuru ja seotakse kinni.
/---/ Kui oli soola-leiva puruga ihu hõõrutud, siis pidi kas maavitsa veega üle pesema või 9 söe veega. 9 elavat sütt visati vette. Maavitsad kasvavad jõe- või kraavikaldal, roosad õied küljes, sügisel mustad marjad küljes.
RKM II 384, 408 (41) < Keila khk. (1985)
Sügeliste vastu oli kaks rohtu:
1) maavitsa vann
2) niinekoorest (pärnamähast) keedetu siirup. Selleks tuli pool katelt täita niinekoorega, valada vett peale ja keeta seni, kuni katla põhja jääb veidi pruuni löga. Selle „siirupiga“ määritigi ennast üleni kokku.
RKM II 395, 230/1 (90) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Siis on veel maavits, ümber puie mässib, nagu kartuliõied, aga pärast on punased marjad. Kopsuhaigusele jälle. Hobune köhib, siis joota, ja inimesed joovad seda.
RKM II 402, 248/9 (8) < Türi khk., Suurekivi k. (enne Leedi k.) < Juuru khk., Paluküla k. (1987)
Maalised pidid maas magamisest tulema. Kui oled kevadel palja maa peal ja midagi alla ei võta. Selle sügelemise vastu tuli maavitsast teed keeta ja selle teega pesta. Maavits sedasi vitsa moodi kasvas, selline peenike oli.
RKM II 434, 385 (4) < Harju-Madise khk., Vana-Veski k. (1990)
Maa-aluseid raviti maavitsa veega.
RKM II 446, 334 (15) < Torma khk., Lullikatku al. < Torma khk., Kodassaare k. (1991)
Maavitsa vesi, mõni ütleb kassitapud, aga see on maavits. Seda vett keedeti. Vistrikute vastu.
RKM II 459, 80 (32) < Tomski obl., Kaseküla k. (s. Koot), s. 1919 (1993)
Maavitsa viega pesevad ja tomingaõitega, kui on maast või mingid vistrikud. Siis on jälle sõnad, aga ma ei tia.
RKM II 461, 61 (61) < Põltsamaa khk., Sulustvere k., Kassiräägu t. < Põltsamaa khk., Kalana k. (s. Raukas), s. 1910 (1981)
Maa-alused olid, siis tuli maavitsaga hõeruda - need pidid ära võtma. Sügelised olid lastel, need olid need maa-alused.
Vilbaste, TN 11, 147 (8) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Maavits - mädanikuga kurguhaiguste (angiin) lahti hautamiseks ja tee mäda lõputamiseks. Ettevaatust! Väga mürgine!
Vilbaste, TN 1, 468 (11) < Keila khk., Saue v. (Friedrich) Kochtitsky (Kohava) < õpilastelt (1928)
Maavits (tarvitatakse maa-aluste arstimiseks).
Vilbaste, TN 2, 326 (6) < Ambla khk., Lehtmetsa k. (1931)
Maavitsa (Solanum dulcamara) vett tarvitetakse ihukoi vastu veega pestakse, siis ei lähe haigus edasi, ka vistrikke jääb vähemaks (Lehtmetsa küla).
Vilbaste, TN 2, 432/3 (5) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
/---/
Maavitsu, mis kasvavad väändidena mööda maad, kus vesi on, tarvitatakse ohatamise vastu. Keedetakse koos marjad, lehed, õied ja vars ära ning tarvitakse ainult vedelikku.
Vilbaste, TN 2, 681 (7) < Räpina khk. (1930)
Harilikke maavitse tarvitatakse rehmatiumi ja sammaspoolede arstimiseks.
Vilbaste, TN 2, 682 (10) < Räpina khk. (1930)
Maavitsa leotist tarvitati reumatismi ja mitmesuguste naha sammaspoolikute parandamiseks.
Vilbaste, TN 2, 693/4 (12) < Räpina khk. (1930)
Maavitsa leotist tarvitatakse reumatismi ja naha sammaspoolikute arstimiseks. /---/
/---/ Nii on taimed vanal kui nüüdsel ajal suurt tarvitust leidnud. Inimesed on nendele pühendanud suurema tähelepanu
Vilbaste, TN 7, 265 (21) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Maavitsad on nahahaiguste vastu.
Vilbaste, TN 7, 267 (2) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kui kellegile hakkas maa küljest vistrikuid külge, siis pesti maavitsa veega.
Vilbaste, TN 7, 395 (33) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Maavits - maavitsa leotist tarvitatakse reumatismi vastu.
ERM 6a, 25b < Kursi khk., Puurmanni v. (1921)
Tarvitud ka mitmesuguseid arstimise ja „ohatuse“ abinõusi, näiteks küll mindud halli eest kuuma ahju, parsile, kuuma saunalavale leili sisse, põllupeal kasvava rukki sisse joostud, et hall kätte ei saa. Ka aurutud riide all ja suitsetud kadakatega, kuid enamesti haigus nagu ise kadunud, kui küllalt oli inimest vaevanud. Jutustajal vanakesel on hallihaiguse parandanud suures metsas kasvavad veikese põõsa sarnane puukene nimetatud maavitsad, vänge haisuga, roosakate õitega, pärast õitsmist punased marjad. Neid varsi, juuri, isegi ka lehti kui suvel, keeta ja leutada, kuid nii, et aur välja ei käi. Sellega siis pestud, ka aurutud haiget. On sellest rohitsemisest terveks saanud.
Vilbaste, TN 9, 519 (67) < Torma khk., Torma k. (end. Koppel) (1965)
Maavits ravivahendina Tormas.
Umbes 25 aastat tagasi olid mu tädil Helene Viigil (praegu umbes 65 või 66 aastat vana, elab Lullikatku külas) käed haiged. Sõrmedele ja sõrmede vahele tekkisid kihelevad vistrikud, eriti pesupesemisel.
Ta arstis käsi järgmisel viisil. Korjati maavitsu (terve taim) ja leotati neid kuumas vees. Siis pandi käed leigesse vette ja hoiti tükk aega. Seda protseduuri korrati sageli. Käed saidki täiesti terveks ning on terved tänaseni.
Vilbaste, TN 9, 533/5 < Tallinn l. (1963)
[Vastus “mitte soovitada” 2. VIII 63 OK]
Teie leheartikli peale kirjutan. Mina ravisin oma käed terveks maarohuga, mille nimi on harilik maavits. Kätel oli niinimetatud maa-alused. Selle haiguse õiget nime ma ei tea. Nii nimetasid seda ka arstid, kes seda haigust minul ravisid aastaid.
Mina keetsin sellel taimel varred ühes lehtedega, kui olin eelnevalt 24 tundi neid leotanud. Vannitasin käsa nii kuumas leotises kui vähegi käed kannatasid. Kahest korrast aitas. Nüüd on minul käed terved juba viis aastat.
Aga minul on veel üks haigus ja seda ei suuda ka arstid ravida. Olen juba kuus või seitse aastat käinud arstide juures, ilma et oleksin abi saanud. Nimelt löövad mulle suhu rakud. Ma tahaks ka neid selle rohuga ravida, kuid ma ei tea, kas see rohi vast mürgine ei ole. Vastavat kirjandust meil ei ole, sellepärast ma palun, kas Teie ei võiks mulle seda teatada. Oleksin väga tänulik.
Vilbaste, TN 7, 699 (1) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Taimed, mida tarvitati vanasti arstirohuks.
Anijal jutustab keegi 80-aastane naisterahvas, et vanasti tarvitatud palju taimi arstirohuks, kuid enam neid niipalju ei tarvitata.
Maavits. Maavitsa varred leotakse leiges vees ja vett määritakse pääle. Nahahaiguse vastu.
Vilbaste, TN 7, 997 (3) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Jooksjatõve vastu võtke maavitsa, soopihlakat, saarekoort, naistepuna ja porsat ehk sootubakat ja keeta nendest tee. Kui seda teed juua, paraneb kohe.
RKM I 19, 18 (22) < Vaivara khk. (1984)
Ekseemi vastu võetakse kimp majakavitsu [maavits] ja keedetakse õllega ja määritakse.
Vilbaste, TN 7, 436 (10) < Kullamaa khk. (1930)
Maavits - mürgiks.
EFA I 19, 58 (28) < Omski obl., Kalatšinski raj., Vana-Viru k. (1997)
Maavitsa rohi - voltši jaagadõi. Ljuba mees oli vistrikusi täis, kütsime sauna, kolm laupäeva vihtles sellega. Mina tegin viha, iga kord tegin uue viha.
RKM II 17, 211/2 (28) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Muru k., Mäesauna t. (1948)
Maa-aluste vastu oo maavitsa marjad.
Vilbaste, TN 7, 1199 (77) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
-----?----- (Solanum dulcamara), tema marjadest surudi kihvtist mahla, kellega jooksjahaiguse vastu saunas soojaga määridi.
ERA II 161, 286 (26) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. (1937)
Vaida Tiina oli suur arst. Mu vennal oli umbpaistetus, arstid tahtsid kätt ära leigata. Ta läks Vaita, sie käskind teda juoma hakata maavitsa vett ja kärnalilli vett (ehk suokuused). Hakkas juoma ja sai terveks. Vaida Tiina poig oli juba minust vanem, ta ise oleks old 100-aastane.
ERA II 196, 55 (645) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär s.1859 (1937)
Ohatuse vastu on: Keedeti kassirattaid (taim) ja selle veega pesti ohatatud kohta. Pesti ka maavitsa veega.
RKM II 383, 61/3 (6) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Sammaspoolik.
Sammaspoolik on nahahaigus. Selle haiguse puhul kõõmendab nahk, olgu näus või kätel, ja sügeleb ka. See haigus arvatakse olevat maast hakanud inimesele. /---/
Sammaspoolikute hävitamiseks keedetakse maarohtude teed ja siis nendega pestakse. Selleks teeks kõlbavad kaselehed, liivatee, toomingakoortest, paakspuu koortest ja takjajuurtest keedetud tee. Nendega peab pesema. Mõni tarvitas tinti kohe sammaspooliku määrimiseks. Ja maavitsa marjade mahlaga määrimine ka olevat selle parandaja. Maavitsa marjad on niisuguse suuruse ja värviga ka kui pohlamarjadki. Aga need kasvavad enamuses alati raiestikudel, metsaäärtel, aga ka kodu heinakoplitest võib neid vahest leida. Maavits on pikkade ja peente vartega, lehed aga on päris ümmargused ja tumerohelise. Marjad valmivad sügisepoole suvel. Mõned kasutavad ka veel sammaspooliku ravimiks üheksavägise teed. Seda teed võib panna peale ka kompressidena. Üheksavägine on poole meetri kõrgune taim, kasvab peamiselt prügihunnikute ja varemete lähedal, ka vanades kruusaaukudes. Õied on taimel helekollased.