Rahvapärased taimenimetused
Maa-aluse rohi
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
EKS c, 71/2 (1c) < Tori khk. (1891)
[Vilaceae]
Viola tricolor
Maa-aluse rohi. (Siia juurde pannakse Veronica officinalis L.) Maa-aluserohud keedetakse ummukses ära, määritakse maa-aluste pääle ja võetakse ka natukene sellest rohust sisse - parandada haigust peagi.
ERA II 138, 613 (25) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike as. < Äksi khk., Elistvere v. (1937)
Maa-aluse rohi - kui kellelgi on maalised, siis tambitakse need rohud salviks ja pannakse pääle.
RKM II 321, 250/1 < Lääne-Nigula khk. (1955/6)
Maa-alused on need pisiksed visked, mis maast saad istumisega, kiheleb, mis hermus. Ma keetsin maa-aluse rohto ja pesin selle veega, ka suitsetada võib. Need rohod kasvavad kivivarede ääres, vääne moodi rohi. Hõeru mahlale ja selle veega nühi. Kibe hais juures rohol, niisama nagu ungrohol.
RKM II 368, 40 (9) < Äksi khk., Kõnnujõe k. (1983)
Kui sammaspool on. Kutsuti maa-aluse rohud. Seda jälle keedeti. Siis määriti, leotati.
RKM II 369, 192 (8) < Maarja-Magdaleena khk., Toljase k., Lauri t. (1983)
Piparmünt ja vehverment, palderjan ja maa-aluserohud olid kõige tähtsamad arstimiseks. Raudrohud ja köömned ja kõik maarohud korjati omale tagavaraks. Soodest ja igalt poolt sai korjatud. Sisemisi haigusi arstiti ikke enamasti nende maarohtudega.
RKM II 369, 192 (9) < Maarja-Magdaleena khk., Toljase k., Lauri t. (1983)
Maa-aluserohi arstib nahahaigusi, pikad väädid nad on.
KKI 1, 191 (223) < Kodavere khk., Pala v., Karjamõisa k. (1947)
Maast löid vistrikud. siis korjati rohtusid, neid kutsuti maa-aluse rohud. Ma tunnen neid rohtusid küll, aga neid on siin vähä, vist vadi. Joosepil on. Need rohud tulid hautada ja pääle panna märjält, mõne lapiga või.
Tulid, kui maas istusid, või kiigelaps, kui lapid said väljäs kuivatada.
Vilbaste, TN 1, 266/7 (41) < Ridala khk., Haapsalu (1923)
Rahvakeelsed taimenimetused.
Käekapsad, käotus, kortslehed, keisrimärgid, kortshein, maa-aluse rohi, kollatõberohi (Alchemilla vulgaris).
Maa-aluse rohi (Oru vald - Keedika, V. Spuhl) Maa-aluse rohuks sellepärast nimetati - tema juurte veega olla vanasti maa-aluseid arstitud (väiksed punased vistrikud, märja maa peale istudes saadakse ehk kui pole ennem maa-alustele meeleheaks maha sülitatud, vanad ebausu pruugid Sinalepast ja Asukülast, minu vanaema E. Vuheri ja minu isa suust Mäevallast)
Märkus 2) Kollatõberohu nimetus on tarvitusel Taebla pool Maalse ja Kirimäe külades.
P.S. Maa-aluseid arstitud nimetatud taime abil järgmiselt: keedetud seda juurevett, millega neid kohti pestud, kus maa-alused asusid; pärast pesemist ja arstimist kallatud see vesi kolme aia teiba alla maha, kus kolm aia peab kokku jooksvat. Jutustaja kindlasti ei mäleta (V. Spuhl), kuid arvab, et sääl juures olla ka sõnu loetud.
Vilbaste, TN 1, 680 (2) < Palamuse khk., Varbevere < Nõo khk., Luke v. (1933)
Polygonum convolvulus L - ronisirel, maa-aluse rohi - keedetakse ja selle veega arstitakse jalgu, eriti kui „umbe“ üles ajab (Varbevere).
Vilbaste, TN 2, 422 (1) < Lihula khk., Lihula v., Kinksi (Karuse) k., Rantsimäe t. (1930)
Maa-aluse rohi. Sellega suitsetakse maa-aluseid (kärnu).
Vilbaste, TN 2, 513 (1) < Vigala khk., Vigala v., Uhja k. (n) < Osvald Roller, Velise 6-kl algkooli õpilane (1933)
Arstirohud ja arstimised: maa-aluseid arstiti maa-aluse rohtudega, mis keedeti ja saadud veega pestakse.