Rahvapärased taimenimetused

Tungaltera

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 65, 172/3 (27) < Harju-Jaani khk. (1957)
Vanaema tundis maarohtusid. Tahtis, et õpiks ära, aga ei õppind keegi. Korjas tungalpäid, andis sisse, kui lapsevaevas keegi oli. Ta õppis natuke aega, Peningi krahv laskis õppida. Luges raamatuid, neist ka õppis, aga neid mulle ei näidanud.

RKM II 207, 369 (27) < Võnnu khk., Rasina (1959)
Verejooksud emakast. Haigele anti juua veriheina teed või ära närida 3-4 tungaltera.

RKM II 215, 401 (2) < Lüganuse khk. < Jõhvi khk., Võide k. < Jõhvi khk., Ratva k. (1966)
Naiste verejooks õli, sies anneti sisse peenest tuhratud munakoori, valge ärjäpä teed ja jõviki. Ka tunglateri. Nenäst verejookso vasta oli see, et siuti paremb jalg päältpoolt ketrekonti ja pahemb käsi randmest kõvast kinni, äädikatopid pandi nenä, kui johtos sedä õlemä kääperä.

RKM II 287, 115 (16) < Rannu khk., Lapetukme k. (1971)
Rukkipeade seest korjati tungelteri. Neid söödi verejooksu korral.

RKM II 391, 384 (29) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Ka tungaltera, rukkipeade seest korjatud, verejooksu vastu. Tungaltera korja rukkipeade seest, kuivata ära, tambi katki peenikeses pulbris ja söö, jääb veri kinni.

RKM II 391, 421 (35) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Rukkipeade seest korjati tungalteri, neid söödi verejooksu korral.

RKM II 444, 67 (31) < Risti khk., Peraküla k. (Põlluotsa Liine), s. 1916 (1991)
Ema käis naistel abiks, ta korjas ikka suvel rukki tungaltera (suur ja must, rukkihaigus muidu). See hõõruti pulbriks ja võeti sisse verejooksu vastu.

Vilbaste, TN 3, 704 (35) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Tungaltera. Ta on õige mürgine taim ning on apteekes tarvitusel.

Vilbaste, TN 3, 716 (59) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Tungaltera. Ta on mürgine taim ja arstirohu sedeliga apteekides müüdav.

Vilbaste, TN 3, 783 (2.5) < Tartu l. (1932)
[Arstirohuks.]
Tungalterad.

Vilbaste, TN 11, 225 < Nõo khk., Elva l. (1963)
Tunkeltera, ’tungaltera’, naiste suure verejooksu puhul tarvitati tunkeltera pulbrit, aitab.

Vilbaste, TN 2, 659 (12) < Räpina khk. (1930)
Sisemiste haiguste vastu tarvitati ka tungalteri.

Vilbaste, TN 2, 705 (14) < Räpina khk. (1930)
Sisemiste haiguste vastu söödi tungalteri.

Vilbaste, TN 2, 707 (9) < Räpina khk. (1930)
Arstirohtude valmistamiseks tarvitatakse ka ubalehti, tedremarana juuri, köömneid, piparmünte, kadakamarju, tungalteri, kalmusejuuri, linaseemneid, tille, kuslapuu lehte, tammekoori, õune, raudrohtu, türgi pipra kaune, venheni terasid, koirohtu, rabarberijuuri, kanepiseemneid, karukolla eosed ja nii edasi.

RKM II 17, 265 (7) < Tõstamaa khk., Tõhela k., Jaanimardi t. < Tõstamaa khk., Kastna k. (1948)
Kui naistel peale lapse oli verejooks, siis ruiti kõik sõrmed punaste paeltega kinni. Tungalterad aitasid ka.

ERA II 193, 92 (24) < Torma khk., Avinurme v., Tõnusaare k., Tagavälja t. < Adraku k. (1938)
Tunglaterad on ka orgarohi.

Vilbaste, TN 7, 483 (44) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Tungaltera kihvtirohuks.

Vilbaste, TN 7, 855 (247) < Tartu-Maarja khk., Tartu l. (1932)
Tungaltera [rahvapärast nimetust pole kirjas] - apteegis rohtude valmistamise juures.

Vilbaste, TN 5, 305 < Tartu l. (1933)
Taimed, mida tarvitatakse arstirohuks. Palderjan. Tungelterad. Kümned. Kopsusammal. Põdrasammal.

Vilbaste, TN 7, 1024 (18) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
[Kodune arstirohu valmistamine ja nende nimed.]
Tungalterad.

Vilbaste, TN 7, 1026 (68) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
[Arstirohu taimed.]
Soehammas (tungaltera).

Vilbaste, TN 7, 1217 (13) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Tungalterad - loote hävitamiseks (süüa kuivalt mõni tera).

Vilbaste, TN 9, 488 (12) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (1965)
Veel suhtumisest taimedesse. Keelud lastele. Tormas arvati, et tungalterad ja mooniseemned on mürgised. Lastel keelati neid süüa. Ometi sõid lapsed keelule vaatamata vähesel määral nii tungalteri kui ka mooniseemneid. Mõlemad on maitselt meeldivad, tungaltera meenutab pisut pähkli maitset. Koguja on tungalteri ja mooniseemneid ka ise söönud. Mürgitamisnähte ja uimasust aga kunagi ei tekkinud.

RKM II 254, 446 (32) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Tungaltera on mürgine, neid sai välja korjatud. Aga ükskord sõivad tungaltera mõisneiu lapsed, olid pihku korjanud ja söönud, pidid surema. Arst käis.