Rahvapärased taimenimetused
Seebilill
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
RKM II 458, 24 (9) < Pilistvere khk., Pilistvere kirikumõis (1993)
Päevituse vasta pidi seebilillega pesema - väikeste siniste õitega, madal, ei ole kümmet sentimeetrit kõrge.
Vilbaste, TN 1, 283/4 (22), 291 (6) < Saarde khk., Voltveti v., Võidu t. (1931)
Päevalill. (Veikeste siniste õietega. Kasvab Voltveti-Räägu heinamaal.) Kui neid õisi kahe käe vahel märjas tehtult hõerutakse, annavad nad seebivahu. Vanarahvas räägib, et kui päevalille vahuga suud ja käsi pestakse, siis kaotab see ihu päält „päevituse“. Naesterahvad pesevad päevalilledega oma käsi ja palgeid.
Päevalill [Polygala amarella]. Taim sõrmepikkune. Õied väikesed ja sinised. Kasvab keskmistel heinamaadel. Veega hõerudes sünnitavad vahu, millega pestes kaduvat päevitus. Hallistes kutsuvad mõned seda taime jaaniheinaks ja V.-Karitses seebililleks.
Vilbaste, TN 1, 294 (3) < Saarde khk., Voltveti v., Võidu t. (1934)
Päevalill, päevitusehein, seebihein, seebilill [Polygala amarellum]. Kasvab heinamaal. Neid lehti või heinu korjatakse hulka, kastetakse vee sisse, hõerutakse kahe käe vahel; siis tekib seebivahu sarnane vaht. Selle vahuga hõerutakse päevitatud kohte ja päevitus kaob.
Vilbaste, TN 1, 302 (2) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Kaebtus [Polygala amarella]. On kolme karva - siniste, punaste ja valgete õitega - Torma vallas nimetatakse seebililleks, sest et pestakse käsi.
See taim on abinõuna tarvitatav, kui piim (lehmapiim) halvaks läheb, venima hakkab, vesiseks muutub, s.o. kui keski võeras kadeda silmaga piima või lehma vaatab, mille tõttu piim halvaks läheb, - siis haudutakse nendega (kaebtustega) piimapütte: keedetakse kaebtused padas ja selle kuuma auruga või veega kuumendatakse. Ka antakse lehmadele keedist sisse; mõned ka inimestele mõne sisemise haiguse vastu.
Vilbaste, TN 2, 604 (4) < Mihkli khk., Veltsa v., Oidremaa k. (1934)
Seebilille teed tarvitakse peavalu vastu.
Vilbaste, TN 1, 603a < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo talu (1931)
Muid taimede juure kuuluvaid märkeid:
Kui seebilille peo vahel hõeruda, siis hakkab ta vahutama, sama teeb ta ka siis, kui käsi pesta. Varesnaatidest keedetakse suppi. Kuradikäpp on saanud oma nime haralistest juurtest.
H II 43, 363 (52) < Suure-Jaani khk. (1892)
Põldkaetavlill ehk seebilill /---/ Poligalo amara (Familie Polygalla) Kui neid lillesid märjaks tehakse ja peos õerutakse, siis hakkavad nad vahutama nagu seep (sinised).