Rahvapärased taimenimetused
Kaebtus
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- külmamailane Veronica chamaedrys
- mõru vahulill Polygala amarella
- nõmm-liivatee Thymus serpyllum
- põld-lõosilm Myosotis arvensis
- turd-tähthein Stellaria crassifolia
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
Vilbaste, TN 1, 302 (2) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Kaebtus [Polygala amarella]. On kolme karva - siniste, punaste ja valgete õitega - Torma vallas nimetatakse seebililleks, sest et pestakse käsi.
See taim on abinõuna tarvitatav, kui piim (lehmapiim) halvaks läheb, venima hakkab, vesiseks muutub, s.o. kui keski võeras kadeda silmaga piima või lehma vaatab, mille tõttu piim halvaks läheb, - siis haudutakse nendega (kaebtustega) piimapütte: keedetakse kaebtused padas ja selle kuuma auruga või veega kuumendatakse. Ka antakse lehmadele keedist sisse; mõned ka inimestele mõne sisemise haiguse vastu.
Vilbaste, TN 1, 763/4 < Kuusalu khk., Tapurla k (1929)
Kaebadusrohud (liivatee) keedeti, nende vett joodi nõidumise vastu. Ka suitsetati neid vanas pajas. Suitsu lasti sisse hingata loomi ja inimest, kes nõiutud.
Vilbaste, TN 2, 285 (9) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kaebtuseid tarvitatakse kõhuvalu ja nõiduste vastu.
Vilbaste, TN 7, 251 (18) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Kaeptusrohi - nõiduse vastu.
Vilbaste, TN 7, 469e < Jõhvi khk. (1930)
Kaebtusetee annab söömatahtmist.
Vilbaste, TN 7, 498 < Jõhvi khk., Järve m. (1930)
Nõidusvahendid.
Kaebtustega suitsetati toas, et haigust mõnelt haigelt inimeselt külge ei hakka.
Vilbaste, TN 7, 600 (6) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Kaebtuseid tarvitakse teena krampide arstimiseks.