Rahvapärased taimenimetused

Balderjan

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERM 168, 11 (1) < Tõstamaa khk. < Audru khk. < Mihkli khk. (1921)
Balderjani juurikad keedetakse. Keedist võetakse sisse. Jooksja vastu.

ERA II 25, 217 (2) < Järva-Madise khk., Albu v., Albu vanadekodu < Tartumaa (1930)
Balderjan. Kui inime rahutu on, joogu seda teed.

ERA II 167, 293 (25) < Kose khk., Ravila v., Ravila vndk. < Kuivajõe v. (1937)
Venindhaiguse vasta peab aitama, kui võtta balderjaani juuri ja neid kieta ja siis seda vett juua.

ERA II 205, 77 (9) < Kose khk., Ravila v. < Kiuivajõe v. (1939)
Venind haiguse vasta peab aitama see, kui võetakse balderjaani juuri, keedetakse ja seda vett juuakse.

ERA II 292, 417 (32) < Tallinn l. (1940)
Kellel ühtepuhku kõht täis ajas ja sellepärast valutas, sellele anti suhkru, sukrutüki peal vehvermentsi tilkasi ja 13 balderjaani tilkasi, lõngaeli, ja kui miski asi ei aitand, siis vajuteti surnumatmese, tähendab hauakaevamise kolme, kuue vai üheksa raudasjaga, siis enamb täis ei ajand.

E 51788 (3) < Paistu khk., Kaarli v., Ridala k. (1921) Sisestanud USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Seesmise valu rohi = balderjaanijuured viina sees leotada ja siis seda juua.

RKM II 272, 391 (2312) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Balderjanitaim. V. K. Валериана. L. K. Valeriana officinalis.
Balderjanijuuri korjasime mägedest. Ta kasvab umbes meetrikõrguseks. Suured, kaunis laiad lehed, kollased õied. Rohuks tarvitati juured, mida korjati õitsemiseajal, kuivatati ära, leotati viina sees, siis võeti sisse tilkasi veega segatult südame ja närvide vastu.

Vilbaste, TN 1, 567 (2), 505 (B1) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Balderjan [baldrijaan]. Tarvitatakse arstirohuks mitme häda vastu. Missuguste kõikide vastu, on mulle teadmata. Ka rohu tarvitamise viis mulle teadmata. Muuseas tarvitatakse seda ehmatuse tagajärgede ja rahutuma oleku vastu (sinu ema tarvitab neid, ehk teab tema sellest paremini).

Vilbaste, TN 2, 231 (II) < Vastseliina khk., Soe k. (1937)
Balderjan kasvab niiskes kohas, jõe ääres ja soo juures. Teda tarvitatakse sisemiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 373 (2) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Jooksva vastu tarvitati balderjaanijuuri, neid leotati viinas, mida sisse võeti.

Vilbaste, TN 2, 434 (6) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Balderjaan on üks väikene taim, mille juuri tarvitakse venitusehaiguse vastu. Tema juured keedetakse ära ja vedelik tarvitakse.

Vilbaste, TN 2, 675 (5) < Räpina khk. (1930)
Kõhuvalu vastu tarvitati balderjaani- ja tedremarana juuri viina sees.

Vilbaste, TN 7, 87 (6) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Balderjaanijuured - seesthaiguse ja ehmatuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 164h < Räpina khk. (1930)
Balderjanijuured viina sees rahustavad südant.

Vilbaste, TN 7, 271 (4) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Balderjanid tarvitati ehmatamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 374 (2) < Jõhvi khk., Toila v., Voka k. (1930)
Balderjaanid.
Balderjaanid tuleb tarvitada peavalu ja ka närvihaiguse vastu. Tehakse teed ja juuakse nii palju, kui keegi soovib.

Vilbaste, TN 7, 469i < Jõhvi khk. (1930)
Balderjani tee südame jaoks.

Vilbaste, TN 9, 311 (6) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Balderjani (Valeriana officinalis) juured piirituses leotatult on närvide vastu.

Vilbaste, TN 7, 565 (5) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Balderjaan - inimese rahustamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 717 (12) < Harju-Jaani khk. (1929)
Balderjaan. Balderjaani teed joodi närvihaiguse vastu. Harilikult pruugiti seda enne sööki, ei ole tähtis, mitu korda päevas.

Vilbaste, TN 7, 724 (1) < Harju-Jaani khk. (1929)
Taimed, mida vanasti arstimiseks tarvitati.
Vanal ajal tarvitati palju taimi arstimiseks.
Balderjanil tarvitati juuri ja õisi. Teda tarvitati siis, kui inimene ei saanud magada. Ta keedetakse või leotakse viina sees, võetakse sisse igal ajal.

Vilbaste, TN 5, 222 (a1) < Tartu l. (1934)
Vanasti tarvitati taimi arstirohtudeks: balderjani juurte teed ehmatuste puhul.

Vilbaste, TN 5, 286 (a1) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Milleks tarvitati taimi.
Arstirohuks.
Balderjanijuure leotist tarvitati ärrituse puhul.

Vilbaste, TN 5, 288 (a2) < Tartu l. (1934)
Balderjaan - närvide rahustamiseks.

Vilbaste, TN 7, 1165 (95) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Kinnitushein. Ojamõõl. Geum rivale.
Arnikahein. Euphrasia officin.
Maarasvad. Lathraea squamaria L. (Петров крест).
Angerpiist. Angervaks. Filipendula ulmario.
Maarjakadakas. Kukemari. Empetrum nigrum L.
Balderjaan. Valerian.
Pännul. Koirohi. Artemisia L.
Kõiki ühepalju, keedetakse kaunis hulga aega, ekstrakt muutub mustjaspruuniks vedelikuks, lisatakse natuke piiritust juure, et segu kohe hapnema ei läheks, ja tarvitatakse rohuks kõhuvenituse puhul.

Vilbaste, TN 7, 1217 (6) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Balderjani tee närvihaiguse vastu.

H II 7, 841 (10) < Jõhvi khk. (1890)
Südamevalu vasta pruugitasse balderjaani juuri, neid kuivatuld viina sies liutada ja juua.

Vilbaste, TN 7, 543/4 < Kihelkonna khk., Rootsiküla k.;Virita k., Kaasiku t. (1930)
Vanemal ajal ei olnud poodisi ega apteeke, kust oleks saanud tarvilisi aineid, näituseks värvi ja rohtu. Neid taimeid nimetati vanemal ajal hoopis teistsuguste nimedega kui praegus. /---/ Arstirohuks on tarvitatud vanemal ajal raierauarohtu, liigenterohtu, jooksjarohtu, pärnaõisi, lõhmuspuu õisi (lõhmuspuu – pärn), kadakamarju, balderjaane (valderjanid), leesikaid.