Rahvapärased taimenimetused
Arukask
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H III 7, 159 (14) < Viljandi khk., Kivistiku (1888)
Arukase okstest vihal (vihtadel) olla inimese ihu terveks hoidmise võim; aga sookase okstest vihtadel olla sügeluste (kärnade) seeme sees.
ERA II 60, 37 (5) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1932)
Arukase pumbud korjatakse, kuivatatakse ja pannakse viina sisse. Selle viinaga määritakse paistetanud kohti. Ka on hää, kui veel hiirekõrvu (väike valgeõieline taim, kasvab põllul, õitseb juba mai algul) juurde lisatakse.
ERA II 141, 382 (77) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937)
Kaseleheviin siistvalu vasta. Kui kevadi lehed alles hiirekõrvul on siis korjatakse neid arukaskedelt. Vanasti olli kaseleheviina igas talus.
RKM II 72, 423 (1b) < Urvaste khk., Antsla al. (1958)
Reumat raviti ka veel teistmoodi. Korjati arukase lehti. Need pandi ümber jala, kui reuma oli jalas, ja mähiti kinni.
RKM II 72, 423 (1c) < Urvaste khk., Antsla al. (1958)
Arukase lehti kasutati veel närvipõletiku puhul.
Vilbaste, TN 1, 917b < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1932)
Arukase pumbud korjatakse, kuivatakse ja pannakse viina sisse, juurde võib lisada veel „hiirekõrvu“, on hea määrida paistetanud kohti ja soovitav jooksvahaigetele.
Vilbaste, TN 9, 179 < Räpina khk. (1965)
Aro kõiv - arukask, arukase okstest tehti sauna vihtu (viha kõiv) ja tikati kevadel mahla (mahla kõiv).
Vilbaste, TN 10, 95a < Kodavere khk., Assikvere, Pala ja Alliku kooliringkond (1964)
Vihalehekask. Arukask. Sellest lasti mahla ja okstest tehti vihtu.
Sokakask. Sookask. Sokakast ei lastud mahla ega tehtud vihtu. Mahla peeti lahjaks ja vihtu pehmeiks. Muoarjakask kasvas soodes. Kasutati püssiperadeks.
Vilbaste, TN 9, 503/4 (24) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (1965)
Vihtade tegemisest Tormas. Vihad tehti ainult arukase okstest; sookaski, tamme ja kadakat vihtlemiseks ei kasutatud.
Koguja vanaema Liisa Koppel (1868-1961), kes oli põline tormalane, rääkis alati, et vihad tuleb teha enne jaanipäeva, siis olevat kaselehed eriti pehmed.
Vanaema libistas vihtade tegemisel käega läbi okste alt üles ja määras nii, kas on tegemist soo- või arukasega. Arukase lehed pidid olema tunduvalt pehmemad kui sookasel. Vihaoksad murdis ta alati käega. Kui oli tarvis maha võtta mõni suurem kaseoks, siis lõikas ta selle noaga. Suurelt oksalt murdis aga vihaoksi ikka käega. Hiljem lõi otsad kirvega tasaseks.