Rahvapärased taimenimetused

Koihein

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H, Kase 104 (3) < Halliste khk. < Karksi khk. (1868)
Naisterahvaste haiguste vastu pruugiti päevalille (madalad sinised lilled, kasvavad heinamaal puhmades), valge õelmetega veriheina, kadakamarju, koiheinu, kalmusejuured olivad üleüldse tuttavad.

EKS c, 58 (2) < Tarvastu khk. (1891)
Artemisia absinthium
Koihein. Taime tarvitakse kõhuhaiguse vastu, kui kõht lahti on ja valutab. Taimest tarvitakse ainult värskeid lehti. Lehed pandakse pudeli sisse, valatakse viina pääle, pandakse kork kõvaste pääle ja siis pandakse pudel ahju, kust praegu leivad välja võetud; sääl lastakse seista, kuni ahi ära jahtub. Sellest võetakse üks supilusikatäis sisse iga 4 tunni pärast.

ALS 2, 925 < Valga < Sangaste khk. (1929)
Koiheinavesi on ka köharohuks.

ERA II 168, 652 (54) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Koiheinatee aitab pasanduse vastu.

ERA II 193, 569 (49.11) < Põltsamaa khk. (1938)
[Rohkete kuuriiete puhul toodi apteegist rohtu.] Kodusel viisil tarvitati kummelit, maranajuuri, palderjani ja koiheina (koirohu) teed.

RKM II 90, 509/10 (44) < Häädemeeste khk., Kägiste k. (1958)
Kõhulahtisuse arstimine koiheina ehk koirohuveega on üldtuntud ja tihti peetakse kuivatatud koirohtu varuks. Kui sellest aida juures juttu tuli, ütles 1877. a. sünd. Jaan Holland, kohalik: „Lepaurvad on kõige parem rohe, need pikad urvad, mis alaspidi ripuvad, nende vett keeta.“
1889. a. sünd. Aleksander Lepp, kohalik, lisas: „Koiheina vesi on väga kange, aga reinvarred on mahedamad. Reinvarre (Chrysanthemum vulgare Bernh.) õisi suus närida ja see vesi, mis säält välja tuleb, alla neelata. Kuivi piab talvel küll keetma.“

RKM II 101, 420/1 (46) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Kõht lahti on külmetamisest ja venitamisest, neid inimesi on küll, kis külma ei kannata ja kis venitust ei kannata, ja vahest pailu värskit söömisest kah. Selle vasta on koiheinavesi, ikki kuivatati talveks. Ja kuiva kohvijahu söödi ja leiba lasti söte pääl pruuniks ja sooja panti kõhu pääl.
Kõhu kinniolek on mõnel inimesel külmetamisest ja tõstmisest, venitamisest.

RKM II 101, 461/2 (154a) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Kõht valutab ja lahti. - Kolm tükki on rohtusi kõhuvalu vasta, ku kõht lahti on: koiheinad (Artemisia absinthium L.), reinvarred (Chrysanthemum vulgare Bernh.) ja putkejuured, pütsika juurikad, need putked, mis me pehmet sööme (Angelica silvestris L.), söögiputked.
[---] Koiheina tääb igaüks, vett keedetaks. Putke juurikad vilus ära kuivatadu, loomal kõht läbi jooseb, nende vett keeta. Õigel ajal korjatu on, kohe paneb lukku. Vanas kuus korjata.

Vilbaste, TN 1, 284 (24) < Saarde khk., Voltveti v., Võidu t. (1931)
Koihein, koirohi. (Leida Abja vallast Härsi talust.) Juba õige vanast tarvitasivad vanad eestlased koiheinu, milledega ära hoiti riiete ja nahkade koitamine, kui neid kuivatult riiete ja nahkade vahele asetati. Ka praegu tarvitatakse koiheinu riiete koitamise vastu.

ERA II 26, 423a < Rõuge khk., Tsooru v. (1902)
Kange sisikonna haiguse vastu võisoolvesi, püssirohi ja natuke koiheina leemi.

RKM II 91, 163 (29) < Karksi khk., Polli k., Liiva t. (1959)
Koide vastu om kasutet koiheinu ja sookaali. Kige parep om veel suvel kik rõõva läbi tuulute.

H III 19, 327/8 (12) < Halliste khk., Kaarli v., Saaremetsa k. < Paistu khk. (1894)
Tekib „koi“ riiete sisse, siis tuleb „koiheinu“ riiete vahele panna.

Vilbaste, TN 9, 321 (8) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Koiheina (Artemisia absinthium) tee om hää rohi, ku kõtt om valla. Kohe kõtuvalu kadunu ja kõtt kinni.

H III 19, 328 (12) < Halliste khk., Kaarli k. (1894)
Kui “koi” jahude ehk tangude sisse tekkis, tuleb “koiheinu” kottide ümber ehk tünnide peale panna, kui jahu sees on - see aitab.

EFA I 19, 33 (22) < Omski obl., Tsvetnopolje k. < Omski obl., Krutinski raj., Võsokoski k. (Irina) Järvson (s. Kuuter), s. 1911 (1997)
Koiein - palõn - tsaid keedame. Ta on pallu hädade vastu.