Rahvapärased taimenimetused

Valge ristikhein

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERM 6a, 17 < Kursi khk., Puurmanni v., Pikknurme k., Kiisa t. (1921)
/---/ Kui seda on ehk valged jooksma hakkavad, siis kassikäpa ja valge ristikheina teed juua. Need parandada.

ERM 17, 2 (2) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Valge ristikheina tutud on hääd naiste valgetejooksu vastu. Tutudest keedetakse (ummukses, nagu kõik teisedki arstitaimed) tee, mida kolm korda päevas üks tassitäis haigele antakse.

ERM 17, 2 (3) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Valge emanõges pruugitakse samaks otstarbeks ja samuti, kui valget ristikheina [valged]. Veel parem on mõlemid koos tarvitada, tähendab koos ka keeta.

ERM 154, 69 (39) < Kodavere khk., Alatskivi v., vaestemaja (1920)
Kui naisterahval kuupuhastuse ajal punase asemel valge väljavool on, siis aitab valge ristikheina tee joomine.

ERA II 24, 533 (1) < Türi khk., Särevere v., Põikva k. (1930)
Valgete vasta võetakse valge ristikheina tupsusi, koerputke õisi ja emanõgeseid, nendest kolmest kokku keeta teed ja seda juua, nii palju kui tahab. Piimatoitusi ei tohi siis süia.

ERA II 193, 505 (33.10) < Põltsamaa khk., Adavere v., Adavere as. (1938)
Valge ristikheina (Trifolium repens L.) õite tee [köha vastu].

ERA II 193, 565 (48.8) < Põltsamaa khk., Adavere v., Adavere as. (1938)
Valge ristikheina [Trifolium repens L.] õite tee [valgevooluse vastu].

ERA II 193, 566 (48.14) < Põltsamaa khk., Kurista v., Kose k. (1938)
Valgetevoolus on tingitud verevaesusest; tuleb kaotada verevaesus, siis ka valgevoolus kaob. Rohud on: raudrohu (Achillea millefolium L.) ja valge ristikheina (Trifolium repens L.) õite tee.

ERA II 193, 606/7 (58.28) < Põltsamaa khk., Adavere v., Adavere as. (1938)
Hautada valge ristikheina lehti ja sibulaid ning segu roosile pääle panna.

RKM II 27, 354 (78) < Kodavere khk. (1948)
Valged on selgrooüdi. Tulevad tõstmisest. Valgete vastu aitab härjapea (valge ristikhein, kutsutakse ka liikvatee) tee. See keedetasse hästi kange. Sii aitab.

RKM II 207, 369 (28) < Võnnu khk., Rasina (1959)
Valgetevoolus. Haigele anti juua valge ristikheina teed.

RKM II 229, 17 (28) < Rakvere l. (1966/7)
Valgete voolus. Pika varrega valge ristiku tee aitab.

RKM II 269, 268/9 (17) < Rõngu khk., Elva l. < Nõo khk., Meeri v. (1969)
Naiste valged.
Naiste valgete ravi - valge ristikhein, valged nupud nende vastu. Kui teed jood, siis kaob ära.

RKM II 358, 431 (14) < Põltsamaa khk., Palu k. (1981)
Valgevoolu vastu valge ristikhein, see on selle vastu hea.

RKM II 361, 341a < Kanepi khk. (1982)
Siis veel kui naistel „menses“ väga jooksis, joodi piparmündi teed ja pandi külma tuhka kõhu pääle.
Kui aga „valgete“ voolus oli, siis tehti valge ristikheina õie teed ja angervaksa õie teed. Kummalgi juhul veel naistepuna teed.

RKM II 381, 88/92 (17)n < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Ka tarvitasid valge ristiku teed naised valgevooluse korral, seda ristikut igal pool pole kasvanud. Käidi sealt toomas, kus teda teati olemas. Meie ümbruse naised käisivad Arbavere ümbrusest seda korjamas.

Vilbaste, TN 4, 295 < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimi, mida kasutati arstirohtudeks.
Kalmus, raudreie õied, ubaleht, valge ristikhein, põldõsi, vauõrma [vaarikas], maaska, palderjaan.

Vilbaste, TN 3, 565 (3) < Tartu l. (1932)
Valged ristikheinad (maa- ehk metshumalad). Tarvitatakse sisemise valu vastu.

Vilbaste, TN 1, 482 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Valge ristikheina õied [Trifolium repens]. Ummuksis keeta ja teena juua - naiste sisemistele haigustele.

Vilbaste, TN 2, 408 (3) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Valgete ristikheinte teed juuakse valgete puhul, kui on end venitatud.

Vilbaste, TN 7, 224 (12) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Valge ristikhein. Keedetakse teed ja on tiisikuhaiguse vastu rohi.

Vilbaste, TN 7, 735 (11) < Harju-Jaani khk. (1929)
Suur valge ristikhein. Suur valge ristikhein on südameravanduse vastu. Kuivatada, põlema panna ja selle suitsu ninna lasta.

Vilbaste, TN 7, 852 (135) < Tartu-Maarja khk., Tartu l. (1932)
Valge ristikhein [rahvapärast nimetust pole kirjas] - teeks.

RKM I 9, 375 (22) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Seljavalu: valge risitkhein, sõnajalg.

RKM I 9, 383 (20) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Valge ristikheina tee, 2-3 klaasi päevas rinnahaiguste (köha, tiisikus ja nii edasi) vastu. Kõhu- ja seljavalu vastu.

Vilbaste, TN 5, 280 (3) < Tartu l. (1934)
Valge ristikhein (tehakse teed).

Vilbaste, TN 7, 1026 (55) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
[Arstirohu taimed.]
Upinhein (valge ristikhein).

Vilbaste, TN 7, 1118 (5) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Valge ristikheina (Trifolium repens L.) õie tee sisemiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 1173 (23) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Valge ristikheinaõie tee + gunzbalzam valgete vooluse vastu naistel.

ERA II 138, 615 (71) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidriku as. (1937)
Valge ristikhein (naesterohi) - kõrge valge kuuhaiguse vastu.

EFA I 85, 256/7 < Võru l. (2004)
Sügisel või suvel kuivatasin ikka valget ristikheina teerohuks (see umbes vaksa pikkune valge ristikhein) seda esineb looduses harva; krooklehti, veel piparmünti. Nii kaua, kui ma piparmündi teed jõin, mul köha ei olnud, aga kui piparmünt otsa sai, oli varsti köha kallal.
Olen veel vaarikavarre ja mustasõstraoksa teed teinud.
Aga need teerohud tuleb kohe tee seest välja võtta, muidu on selline „leotise“ maitse, ei ole enam tee.