Rahvapärased taimenimetused
Ärnika
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
Vilbaste, TN 4, 352 < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Vanasti tarvitati rohuna palderjani, kalmusejuuri, ärnikat.
Vilbaste, TN 4, 369 (5) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Ärnikatee - kakrijuur: sisehaiguste vastu.
Vilbaste, TN 4, 419 (1) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimi, mida tarvitati arstirohtudeks:
Ärnika - venitamise puhul teena sisse võtta.
Vilbaste, TN 4, 424 (a) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimi arstirohuna.
Ärmik teega juua.
Vilbaste, TN 11, 256/7 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Siis on, mis heinamaadel arukinkudel kasvab, mitmet liiki kollase õitega taimi, pika vartega ja lühikese vartega. Rahvas nimetab neid ärnikad. Aga nad ei ole peris ärnikad, mis apteekides müüdi. Nende teel pole sugu seda maitset.
Vilbaste, TN 11, 270 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Laiuse khk., Sadala v., Metsaküla k., Maki t. (1963)
Ärnik - ravimtaim.
Vilbaste, TN 11, 336 < Torma khk., Torma v., Vaiatu asundus (1938)
Südame-emajuur.
Kui naba paigast ära on, siis antakse südame-emajuuri viina sees leotatult. Ja ärnikateed. Ja ostetakse apteegist nabakruuvid. Need leotatakse viina sees. Need annavad abi. See on seest venitamisele hea.
Vilbaste, TN 11, 343/5 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Selle rohu retsepti kogemata sain kätte, mis Karma Leena õppas venimisehaiguse vastu. Aga ma olen ta poolikult üles kirjutanud. Nii et ma ei tea tast enam õieti midagi. Sest on umbes nelikümmend aastat aega. Kas on grammi mõõdud vai tuli kopikate eest niipalju osta. Kõiki ühevõrd.
Kirjutan nii, nagu mul on seekord kirjutatud:
Pool toopi viina
5 ärnikateed
30 kaalijodati
5 liikvat
5 prantsuse viina
5 tormanijuuri
5 kalkanijuuri
5 rabamisejuuri
5 südame-ema venimise juuri
5 kalmusejuuri
5 tedremarana juuri
5 palderjanijuuri
Need rohud tulid kõik poole toobi viina hulka panna ja kui kaua tuli seista lasta, enne kui võis tarvitama hakata, seda ma pole tähendanud.
Tarvitada tuli kolm korda päevas, supilusikatäis korraga sisse võtta.
Apteegist tulid need rohud kõik tuua. Küllap nad ikka vist grammi kaaluga on. Igaühte viis grammi.
Need said nagu pool naljapärast üles kirjutada.
Tema käis hädalisi ka masseerimas ehk nii nagu ta ise ütles, katsimas. Katsis ära ja kohe andsid sooned järele.
Mõnele soovitas jihvti. Kui arst jihvti andis, kohe sai abi tema õpetuse järele.
Vilbaste, TN 1, 1008 (2.7) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Ärnikas on venimise vasta.
Vilbaste, TN 2, 635 (5) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Ärnikateed - venitamise rohuks.
Vilbaste, TN 7, 172 (23) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Ärnikatee - tarvitatakse tõstmiserohuks.
Vilbaste, TN 7, 254 (15) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Ärnikarohtu tarvitati seest venimise puhul. Rohi keedeti ära ning joodi vett.
Vilbaste, TN 5, 193 (1) < Jõhvi khk. (1934)
Rahvapäraseid arstimeid.
Ärnikatee - venitusrohi.
Vilbaste, TN 5, 193 (2) < Simuna khk. (1934)
Ärnikatee - venitusrohi õllega keedetud. Rahvapärane nimi arnikas Simunas.
Vilbaste, TN 7, 971 (8) < Hargla khk., Mõniste v. (1937)
[Taimede kasutamine arstirohtudeks.]
Ärnika - teega vannituseks.
EFA I 19, 17 (29) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (s. Püks), s. 1923 (1997)
Ärnikad eesti keeli neid üteldakse, kasvavad lohu koha peal, kus on märgust. Kollase õiega, kui päevalille õied on. Südame ja närvide vasta keeta teda.
RKM II 446, 590 (7) < Torma khk., Kasepää k., Nisura t. (1991)
Talveks olid varutud kummelid ja raudrohud ja teelehed ja ärnikad ja palderjanid.