Rahvapärased taimenimetused
Nurmenukud
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H I 6, 9 (1) < Tartu (1894)
Kõrgest austatud herra!
Vanavara korjamise hakatusel kirjutasin Teile mõnda apteegirohtude, nende nimedest ja pruukimisest; nüüd tahendasin veel need rohud üles, mida rahvas ise korjab ja oma teadmise järele tarvitab. Allnimetatud rohtusid ja nende tervekstegevaid omadusi tunnevad paljalt vähesed vanemad inimesed. Gorecky ja Wilk´a herbaariumi järele on need rohud ka venelaste ja poolakate juures, muist ka lätlaste, tataride, tsuvaskide ja mordvalaste juures pruugitavad.
Nurmenukud, piimapisarad, kollased viinalilled, harjakuotsad (Primula veris, Primula officinalis). Pruugitakse lehta ja õisi tee viisi seestvalu, kartuse ja meeleärrituse vastu.
RKM II 434, 184 (43a) < Nissi khk., Jutapere e. Pajaka k. < Nissi khk., Nurme k. (s. Ehrpais), 81 a. (1990)
Leesikaid oli siin vanasti ränka. Olen teinud leesikateed ja olen metsast toonud nurmenukkusi ja liivateed.
RKM II 434, 730/1 (27) < Hageri khk., Sipa k., Jürisauna t. (1990)
Vanasti seda ravimtaime kommet ei olnud, aga nüüd me korjame ise hoolega nurmenukke, saialille õisi, kõrvenõgest, naistepuna. Kolm-neli aastat oleme nõgest kasutanud. Kui paned kaks-kolm sorti kokku, siis on teel parem maitse. Raadios ja televiisoris kõneldi ravimtaimede korjamisest ja siis nagu hakkasime korjama. Ajalehtedest oleme ka lõiganud välja, kui ravimtamedest on midagi kuulda. „Ühistöös“ on ühtelugu arstimisest ja sealt saab lõigata välja taimede kohta.
Vilbaste, TN 7, 87 (7) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Nurmenukud, taevavõtmed, kanavarbad - köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 351 (2) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Tammekoore teed antakse lehmale, kui silmad vett jooksevad. Nurmanukkudest saab maitsvat teed.
Vilbaste, TN 7, 1217 (12) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kanavarbad, nurmenukud - rinnahaiguse, köha vastu.
EFA I 16, 128 (10) < Kirbla khk., Kelu k., Madismardi t. < Kirbla khk., Rannu k. (Liiv), s. 1916 (1996)
Nurmenukud on südamerohi.
RKM II 338, 365 (46) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Pungad ja kasvud tuleb puudelt koguda varakevadel, siis kui need on veel väikesed ja väärtuslikud. Kuivatada ja alalhoida kui teisigi ravimeid. Juured taimedelt peab koguma sügisel, sest siis on nendel suuremad väärtused. Enne kuivama panekut peab juured kõik puhtaks pesema. Kuivatamisel tuleb neid aegajalt liigutada, et nad paremini kuivaksid. Pärnaõied, raudrohud, krookslehed, kumelid, teelehed, nurmenukkud, mustasõstralehed ja kibuvitsamarjad on sellised ravimtaimed, mille tee aitab igale haigusele, kui muud ei ole käepärast. Halvemat ei ole teinud ja ka ei tee, nendest ravimtaimedest tee mitte kunagi kellegile.