Rahvapärased taimenimetused

Verehain

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

hõbemaran Potentilla argentea

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 126, 594 (44b) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. (1936)
Koolera aal süüdi verehainu ja pihlamarju.

ERA II 252, 286 (3) < Setu, Satserinna v., Säpina k. (1938/9)
Verejuuskmist saat saisma panda, ko haavakohele panõt verihaino pääle.

RKM II 279, 455 (269a) < Tartu l. < Krasnojarski krai, Kapritski k. (s. Paju), s. 1902 (1969)
Kopsutõbi.
Kopsutõbe puhul on head verehainad ehk raudrohud. Neid keedad nagu teed, hakkad jooma. Puhastavad ja kasvatavad kopsu.

RKM II 328, 352/3a < Võnnu khk., Alevi k. (1977)
Värske haava pääle pandi verehainu ja veiksema haava pääle ämblikuvõrk, pandi lambiõli, värnits ja toorest kartulikaabet, kuid seda viimast vast vanema haava pääle ja takjalehti värske haava pääle.

Vilbaste, TN 4, 313a < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Verehain verekasvatuseks, juua teena.

EFA I 17, 30 (23) < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. (Talvik), s. 1937 (1996)
Verehaina - sehekonna vasta. Lõika nii päält, juurega ma ei kaku välla.

EFA I 17, 57 (58) < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. < Omski obl., Estonka k. (Hommik), s. 1912 (1996)
Oli augustikuu, mina kõtust valla, siss sitikulehte, orjavitsa häitsmeid, verehaina panni - toda tsaid jõien ja terve kõrraga. Tsäi tek'k terves.

H II 3, 569a < Setumaa < Vastseliina khk. (1889)
Verehaina kasusõ kuivev, moiso´ maa pääl, saarõ lehe muoedu, väikeste kõllotside häermidega, noidõga pandas haaba kinni, kui veri juosk.