Rahvapärased taimenimetused
Pune
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haigus määratlemata
- hambavalu
- haudumine
- köha
- mitme haiguse vastu
- nahahaigused
- neeru- ja põiehaigused
- peavalu
- rahutus
- seest haigus
- soolatüükad
- südamehaigused
- unehäired
- verevaesus
- vähk
- sügelus
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 171, 383/4 (14) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Kalju k. (1937)
Haudund koha peale pandi üheksma vägevaid või valgelepa lehti. Lepalehed hõeruti niikaua, kui ta niiskeks ennast võttis. Mõni hõerus punelehti ka sedasammuti.
ERA II 189, 538 (71) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Rõuma k. (1938)
See oli alles häda, kui varvad sui hauduma läksid. Siis hõõruti noori lepalehti või punesid ja pandi varvaste vahele, see tõmmas tahedaks. Õlekõrred pandi vahele, et ää kuivavad.
Tõrva sai vahele pandud, see ei lase vett ligi minna.
RKM II 183, 272 (3) < Rakvere khk., Rakvere l. (1964)
Põis haige.
Umbes 50 a. tagasi oli põis haige. Soovitati juua puneteed. Teed tuli teha punastest õitest. Jõin mitu korda päevas. Ühe kuu pärast paranesin.
RKM II 370, 525 (1) < Viru-Jaagupi khk., Rünga k. (1984)
Pune - see on üldiselt kohe pallude haiguste vasta, öeldakse kohe, et 90 haiguse vasta.
RKM II 381, 108/9 (27)b < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Ka vanad inimesed tarvitasid lilla õiega punet, seda ei kasvanud igal pool ja nemad kutsusivad seda meeste puneks.
RKM II 401, 291/2 (5) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Isegi vähjahaigele ma olen teinud rohtu, mis on ära parandanud. Toore peedi mahl, mis tuleb juua. Seda Tartu arstidki soovitavad. Olen proovinud oma tuttavatega. Ühte söödeti sondiga suust, panin talle pune ehk majoraan, naistepuna, raudrohi, kummel. Olen isegi retsepte teinud nendest. Ja heinputk, see on vähja vastu. Ja muidugi peedimahla. Peet kosutab verd. Üldse verevaestele.
RKM II 413, 542 (4) < Puhja khk., Puhja k., Viina t. (1988)
Mina ole kasutanu punet, piparmünti, palderjani. Piparmünt on südamele hää.
RKM II 433, 294 (14) < Harju-Madise khk., Padise k. < Harju-Madise khk., Urgete k. < Nissi khk., Põlli mõis (1990)
Korjati kibuvitsa marju, punet, münti. Teed tehti.
RKM II 434, 104 (26) < Nissi khk., Terjatu k. < Nissi khk., Lehetu k. (1990)
Punet vist pandi peale, kui hammas valutas. Ja kumelitee aitab ka. Ma isegi olen pannud.
RKM II 434, 104/5 (28) < Nissi khk., Terjatu k. < Nissi khk., Lehetu k. (1990)
Punelehti hõõruti mahlale ja pandi varba vahele, kui haudus. Sanglepa lehti ka. Ma mäletan, siin soos Karjama Hildal läksid jalad nii hauduma, et ei saand käia, ratsahobusega tuli koju.
RKM II 447, 296 (1) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Pune on närvide rahustamiseks, tsaiudeks korjavad.
RKM II 447, 348/9 (7) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Pune rahustab inimest, tsaiut tehti. Valas kiend vie peale. Mõni ütles, et väikse tule peal aitab, aga ei kiedeta. Liiga palju ka ei tohi panna.
RKM II 449, 22 (10) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Punehein on ka, see teeb rahulikuks närvi. Tal on hea lõhn, kui tsaiu keeb. Joo seda, siis saad magada.
RKM II 449, 147 (17) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Te peate seda punetied juoma, Ain ja sina, et sie tieb vaikseks, kui kaua kottu ära oled.
RKM II 449, 591 (23b) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Ei saa magada - pune tšaiut.
RKM II 464, 305 (77) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Punetie - ta on köha vasta ja mitme haiguse vasta. On lilla õitega.
RKM II 466, 470 (4) < Tomski obl., Tsõrjanski raj., Vambola k. (s. Kokk), s. 1936 (1994)
Vorstihein nimetatakse punet. Need paned verivorstile.
Puneteed joome ja keedame. Kui inimene on rahutu, siis seda teed.
KKI 57, 167/8 (17a) < Hageri khk., Hageri k., Koka t. < Hageri khk., Rabivere k. (1984)
Punetee on väga hea.
Raudrohu teed olen ka korjand.
Vilbaste, TN 1, 472b < Kullamaa khk., Piirsalu v. (1929)
Kui suvel soos heinal olles jala varbavahed ära haudusid, hõõruti punelehed peeneks ja pandi jalavarvaste vahele.
Vilbaste, TN 1, 658 (25) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Pune [Origanum vulgare]. Pannakse ärahaudunud jalavarvaste vahele, kaotab haudumisevalu ja sügelemise, muutes haudunud naha punakaspruuniks.
Vilbaste, TN 2, 276 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Pune varte ja õite teed peavalu vastu.
Vilbaste, TN 2, 481 (4) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Varvaste hauduma minemise vastu õlgi, õunapuu lehti, sanglepa lehti, pune ja muidki.
Vilbaste, TN 7, 52 (11) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Puneõied - valmistati teed, seestvalu vastu.
Vilbaste, TN 7, 398 (30) < Kullamaa khk., Vaikna k. (1931)
Pune - kui nahk punetab, siis peale.
Vilbaste, TN 7, 403 (23) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Pune kaotab naha punetuse.
Vilbaste, TN 7, 440 (26) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Pähküla k. (1930)
Punesid pannakse jalavarvaste vahele, kui jalad haudunud on.
Vilbaste, TN 10, 253 (15) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Pune on punase piimaga. Soolatüügastele pandi piima peale. Loomadele keedeti vett sellest taimest punasehaiguse vastu.
EFA II 20, 195/6 (11b) < Urvaste khk., Keema k., Kikkamäe t. (1996)
Naistepuna, pune, saialill, pärnaõis on hea igasuguste haiguste vastu.
EFA I 35, 10 (74) < Novosibisrksi obl., Togutšini raj., Russko-Semjonovka k. < Bolotnoje raj., Tšiburski huutor (Liisi) Kergand (Hindval), s. 1931 (1998)
Pune - no ta rohus ka on. Magada on parem, temast kui juod, upsakaivajet.
Vilbaste, TN 9, 467b < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme al. < Lüganuse khk., Aa as. (1965)
Harilik pune - nime ei tuntud, kuid käidi veel peale Teist maailmasõda toomas Vaivarast (vist Sinimägedest) vorstirohu nime all ja kasutati ülaosa lisandina verivorstidele.