• Menüü
• Esilehekülg
• Rahvapärased taimenimetused
• Haiguste märksõnad
• Otsing

• Sisse logimine
• Kasutaja:
  
• Parool:
  

Rahvapärased taimenimetused

Emalepp

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

• armastuserohi
• haav
• haudumine
• imetamine
• jooksva
• kõhuvalu
• köha
• põletik
• sammaspoolik
• seest haigus
• paistetus

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

• hall lepp Alnus incana
• sanglepp Alnus glutinosa

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 7, 448/9 (45) < Paistu khk., Holstre v. (1894)
Sammaspooliku arstimiseks toimendatakse järgmiselt: Kui leiba ahju pannakse, siis võetakse esimese leiva silumise aal seda piima, mis siludes leivale pääle kogub, ja pannakse sammaspooliku pääle. Tõine arstimise viis: Emalepa laastu pääle tehakse viitnurka rist I ja vajutatakse selle laastuga sammaspoolikut ja visatakse siis tulesse.

ERM 154, 71 (40) < Kodavere khk., Alatskivi v., vaestemaja (1920)
Kõhuvalu vastu on hea rohi emalepa koori tee.

ERA II 141, 106 (71a) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Köha ja siistvalu vasta pannasse emaleppa (lai lepp) patta keema ja juuasse seda vett.

ERA II 193, 563 (47.3) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Pauastvere k. (1938)
Juua emalepa (Alnus glutinosa Caertn.) teed[ kui rinnas piima liialt palju].

ERA II 301, 49 (56) < Helme khk., Patküla v., Pikasilla k. (1942)
Emälepä lehe kisuva palavikku vällä, nemä om pigitse.

ERA II 187, 256 (12) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. (1938)
Emalepa viimane ladvaleht on hea haavarohi, parandab lahtised haavad.

Vilbaste, TN 1, 361/4 (105) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Sanglepp, emalepp, lodulepp, mustlepp [Alnus glutinosa] (viimast nime väga harva kuulda); siis veel olen kuulnud - ainult ühest perest - pasklepp.
/---/ Arstimisevahendiks tarvitatakse sanglepa lehti, mis tõrvased. Kui kellelgi varvaste vahed ära hauduvad (suvel soojaga, eriti vees käies, sadustel aegul), siis mässitagu hautud kohad sanglepa tooreste lehtedega õhtutel enne magamaminekut kinni (pangu need lehed haigete varvaste vahele ööseks), siis on hommikul varbad terved. Kui aga liialt haudunud, siis küll enam ei aita.

RKM I 12, 241 (44) < Tartu l. < Karula khk., Kaagjärve v. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Emalepa noortest lehtedest theed joob see, kes tahab imetamist lõpetada, piima ära tõmbamiseks.

Vilbaste, TN 7, 1187 (23) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Emalepp: lehed panna jalgadele, kui haudunud ja paistetanud.

ERA II 141, 492 (114) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. (Grauberg) < Mari Grauberg, 86 a. (1937)
Emaleppa (lai, latergune lepp) paariaastane kasu (kasv) panti viha sisse ja viheldi tüdrekid, siis nad ei läha sohki.

Vilbaste, TN 10, 95b < Kodavere khk., Assikvere, Pala ja Alliku kooliringkond (1964)
Emälepp. Sanglepp. Mustlepp. Selle noori lehti pandi varvaste vahele, kui varbad hauduma hakkasid.

RKM II 101, 402/3 (1a) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s. 1873 (1960)
Emalepad, alli koorega, pehme lehtedega, nende noored vaigused lehed on joosva vasta.