Rahvapärased taimenimetused

Verihain

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 10, 196 (3a) < Kanepi khk., Krootuse k. (1896)
Verihaina umma hää, sõs ku nõna verd juusk. Kakku verihaina är ja panõ päävä kätte kuioma. Ku kuiva umma, hõõru häste peenikeses ja panõ sõs, ku nõna verd juusk, nõnna, sõs jääs juuskmine õkva maha.

H, R 9, 139 (8) < Setumaa < Põlva khk. (1903)
Verihain = [?] (Achillea millefolium). Mehe panna lehti ja häermit tuvagu sisse. Om hää rinnole. "Kuivatas verd", kui rinna verd ajava.

EKS c, 55 (9) < Rõuge khk. (1891)
Achillea millefolium
Verihain. Verihaina õilmed keedetakse ummukses ja leent antakse naisterahvale juua, kellel kuupuhastamise veri üleliiga jookseb, vere kinnipanemiseks nii palju, kui haige süda kutsub.

ERM 151, 81 (8)a < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. (1920)
Verihain. Kasvab kesa pääl. Teed tarvitataks sisemiste haiguste vastu.

ERA II 23, 151/3 (9) < Rõngu khk., Elva l. < Tarvastu khk. (1926)
Vere kinnipanemise sõnad haavale peale lugeda:
Nonen prin kostus rertus
Noneni jabuska Maarja, Joosepi,
Jeesuse nimel.
Kolm korda haava peale lugeda ja verihainu lehti haava peale panna.
Värskid verihainu hõõrutakse "pütseli" vedelaks ja pannakse seda vedelikku haava peale. Sama verihaina võib ka ära kuivatada ja siis neid keeta vee sees ning selle veega haava pesta.

ERA II 78, 129 (76) < Helme khk., Taagepera v., Järve t. < Karksi khk. (1934)
Verihaina juur. „Kui südame man ussi“, siis juua selle teed.

ERA II 301, 470 (6) < Setumaa, Vilo v., Ojavere k. (1942)
Ku' mäntse kotusõ ar' lõiksi, sis ku' jääs muido veri saisma, sis panti verihaina lehti pääle, ja tuu avit väega. A' no' valõtas kas krassinat vai bintsinät pääle.

H II 52, 46 (15) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Verihain.
Häelmit kakutas ja kuivadetas, kühä ja külmetamise vasta tettas tiid ja juvvas, et häste ikko (hikko) lätt. Latsõ pandva verihaina lehti haava pääle, kui (midägi) käe ehk muud midägi ärä lõikasõ.

ERM 151, 81 (8)b < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. (1920)
Verihain. Kui nina verd jookseb, topitas leht ninna.

RKM II 14, 43 (85) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Köhale on kõige parem küümnetii, kummeli ja verihaina tii kah.

RKM II 59, 573 (8) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Lõigadu sõrmõ pääle panti hüst, kipsi kaabitult ja suvõ aigu verihaina lehti, nuu roho pani verejuuskmisõ kinni.

RKM II 208, 34 (37) < Põlva khk., Adiste k., Koti t. < Põlva khk., Himmaste k. (1966)
Verihain, raudrohi - verejoosu võtt kinni. Tetti purus, pandi nõnna, kui nõna verd juusk.

RKM II 208, 147 (49) < Põlva khk., Eoste k., Plaki Ala t. (1966)
Verihaina kor´asiva' tiid tetä', kui suur köhä oll.

RKM II 208, 148 (54) < Põlva khk., Eoste k., Plaki Ala t. (1966)
Kui kopsu' haigõ' olliva', siis tetti tiid kaaraolist [kaeraõled], kolmõkõrralisõst rohost, verehainast, palokobrikost.

RKM II 210, 183 (60b) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. (1966)
Palderjan on kollatse häälmidega, verihaina ja valge kassikäpa ja ne omma kaik roho. Valge oliva valgevoolutse vasta ja punatse punatside vastu.

RKM II 226, 49 (24) < Sangaste khk, Tõlliste kn., Laatre sovh. (1967)
Verihainu hõõrdse är, pandse pääle peenikese lehese, ku kostki katski lõigatu olli.

RKM II 226, 73 (23) < Sangaste khk, Restu as. (1967)
Verihain (raudrohi). Autojuht tuli: veri kinni ei jää. Lehti pandi pääle, jäi kinni. Kate kivi vahel tsaa katski, tsilguta haava pääle, jääb kinni.

RKM II 363, 369 (7) < Otepää khk., Neeruti k. (1982)
Kui lõikad haava ja verd jooseb, siis paned verihaina pääle ja veri jääb kinni. Lapsena ikka sai pandud.

RKM II 395, 62/3 (15) < Võnnu khk., Võnnu al. (1986)
Verihain on nagu köömne. Lõigatu haav, siis lehe pandi haava pääle. Veri jäi kinni ja muud midagi.

Vilbaste, TN 4, 321a < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimede kasutamisi endise aja arstirohtudeks:
Verihaina tarvitatakse teena.

Vilbaste, TN 4, 341 (4) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Verihaina teed juuakse siis, kui pää on haige.

Vilbaste, TN 4, 369 (3) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Verihain: verejooksu takistamiseks.

Vilbaste, TN 11, 281 < Nõo khk., Elva l. (1963)
Verihain, selle tee on kühärohi.

Vilbaste, TN 1, 230 < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Häierme (Õitsmed)
/---/
Verihaania häiermid keedavad naisterahvad omadel ohtudel, et asjad korras oleks. Kasvavad põllupeenardel, uue kütisemaa viljades. Üksikud varred, õied kobaras. Värvilt valged ja lillakad (violetsed).

Vilbaste, TN 2, 222 (2) < Setumaa, Värska v., Värska k. (1937)
Verihaina teed juuakse köha, külmetuse ja teiste haiguste puhul.

Vilbaste, TN 7, 249 (5) < Setumaa, Värska al. (1930)
Veriheinadest tehakse vanni, kui on rinatismusehaigus.

Vilbaste, TN 7, 987 (3) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Verihaina tarvitati haava pääle pandmiseks, mis vere seisma pani.

Vilbaste, TN 10, 582 (4) < Vastseliina khk., Orava v. (1966)
Verihain, pähnähäitsme, pihlõhäitsme, pedäjakasvu, vabarnavarrõ - kõik köhärohi.

RKM II 22, 72 (34) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. (1949)
Verihaina tii avitas unõpuudusõ vasta. Oopionihaina' omma ka hää, aga nee' ei olõ ka peris oopionihaina', mis meil kasussõ.

Vilbaste, TN 5, 196 (3) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Verihain. Pannakse värskele haavale ja ka verejooksul ninast.

Vilbaste, TN 5, 286 (a4) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Verihaina verejooksu sulgemiseks.

Vilbaste, TN 7, 971 (13) < Hargla khk., Mõniste v. (1937)
Verihain - verekasvatuseks juua teega.

Vilbaste, TN 7, 1024 (20) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
[Kodune arstirohu valmistamine ja nende nimed.]
Verihain - verihein.

Vilbaste, TN 7, 1165 (87a) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Verihain. Raudrohi. Achillea Millefolium L. Tarvitatakse teena rinnahaiguse juhustel, suitsetajad panevad rinnahaiguse ajal verihaina õisi ja varsi tubaka sisse.

Vilbaste, TN 7, 1165 (87b) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Verihain. Raudrohi. Achillea Millefolium L
Tarvitatakse ka haavarohuks, verevõtjana, haava kinnisidumise ajal pannakse taimelehti haava pääle (kuulu järele, teine juhus).

EFA I 21, 107 (7) < Kanepi khk., Krootuse k. < Pihkva obl., Velikije Luki l. (Kallis), s. 1913 (1997)
Verihain - tuu om kopsurohi. Köha ja astma aigu tetti tii ja pidevalt pidi juuma.

EFA I 38, 81 (10) < Omski obl., Nikolajevka k. (s. Kevvai), s. 1915 (1999)
A verihain om, ku verejuuskmine om. Tetäs tsaid ja juvvas.

EFA I 38, 97 (7) < Omski obl., Nikolajevka k. (s. Tuul), s. 1925 (1999)
Verihain om, mis vere kinni panessi.

Vilbaste, TN 10, 87 (15) < Tartu-Maarja khk., Ropka mõis (1964)
Veriain - raudrohi; peeneks (limale) hõõrutud veriaina lehti pandi väikestele lõikehaavadele ja kriimustustele, et verd sulgeda.