Rahvapärased taimenimetused

Põdrasammal

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 6, 257 (V) < Reigi khk. (1890)
Põdrasammal, paksuks vedelikuks ära keetud, on köha vastu.

H II 12, 168 (25) < Väike-Maarja khk. (1890)
Põdrasamblad on väga head tiiskuse vasta.

E 38788 (5) < Palamuse khk., Kaarepere (1899)
Põdrasamblad ummukses keeta ning seda vett tiisikuses haigetele anda olla väga hea.

H II 27, 274 (6) < Palamuse khk., Luua v. (1888)
Tiisikusehaiguse vastu. Põdrasamblad ummukses keedetud, seda vett haigele sisse antud.

E 39599 (3) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Köha vastu pruugitakse palju rohtusid, kuida köha on, kas pikaline ehk äkiline. Pikalise köhale pruugitakse põdrasambla vett. Põdrasamblad kasvavad nõmmedes.

E 85167/8 (5) < Pärnu khk., Sauga v., Ridalepa k. (1933)
Põdrasamblatee on hää kopsude tervenemiseks. Teda tuleb korjata vanas kuus enne jaani ja tarvitada ainult vanas kuus.

E XIV 19 (136) < Tartu-Maarja khk., Raadi ms. - Matthias Johann Eisen < E. Kaarin
Tiisikuse arstimiseks juuakse põdrasamblateed, ka soona teed ehk ubalehtede teed.

E, StK 18, 20 (7) < Viljandi (1923)
Tiisikuse vastu juua põdrasamblateed.

EKS c, 76 < Põlva khk. (1891)
[Lichenes]
Lichen islandicus
Põdrasammal. Põdrasammal veega keedetud, kusjuures vesi õige süldiks minevat, -hää köharohi.

ERA II 27, 545 (36) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. < Harju-Madise khk., Vasalemma k. (1930)
Tiisikuse vasta on põdrasamblatee.

ERA II 27, 586 (19) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Köha vasta põdrasammal, teeleht, raudhein.

ERA II 29, 740 (2) < Käina khk., Ühtri k. (1896-1897)
Kuiva köha tõbes (tuberkulose) keededaks kadagaseeni või käppsammeld, joodaks senne vett, tehtaks põdrasambla sülti, suitsedaks laeva triivitükküsid, joodaks tõrvavett, hingadaks keeva tõrva aulu.

ERA II 57, 674 (29) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Pikavere k., Sikka t. (1932)
Tiiskust arstitakse Harju-Jaanis: korjatakse kivide pealt ja ümbert sammalt, mis on laialeheline, pealt roheline ja alt hall, teda nimetakse põdrasamblaks (ka lambakõrvad kutsutakse seda sammalt), ja karpol, seda keedetakse ja seda vett juuakse. Pidada terveks tegema.

ERA II 125, 214 (22b) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Põdrasambla ja sassaparila tee on ka köharohud.

ERA II 141, 106 (71c) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Ka tammetõrud ja põdra- ja karusammal on köha ja rinnahaiguse (tiisikuse) vasta.

ERA II 141, 380 (60) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937)
Köha vasta põdrasammal. Ka loomadelle. Inimese jaos tuleb ära kiita, loomadele antasse kiitmata.

ERA II 142, 371 (74) < Karksi khk. (1937)
Tammesamle tee ja põdrasambla tee ollu kopsurohi. Mõni tunnebki põdrasammalt kopsurohi nimega.

ERA II 148, 154 (13) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. < Vigala khk. (1937)
Kopsuhaiguse vastu keedetakse põdrasammalt ja raba-kaljusid, seda vett juuakse.

ERA II 150, 432 (30) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Köha vastu. Köha vastu keedetas põdra- ehk islandi sambla teed, ja ka pärnaõieteed.

ERA II 150, 435 (52-53) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Tiisikus. Kui tiisikus on, siis juuakse iga päev üks supilusikatäis koerarasva; põdrasamblateed.

ERA II 167, 182 (62) < Järva-Madise khk. (1937)
Tuhkpola varred, põdrasamblad ja suokaerad on tiisikuse vastu kõige paremad.

ERA II 193, 506 (33.14) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Nõmavere k. (1938)
Läkaköha puhul anti põdrasamblateed. Oli sagedasi surmajuhtumeid.

ERA II 193, 511 (35.6) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Võisiku as. (1938)
[Läkaköha vastu]
Põdrasamblatee.

ERA II 193, 625 (62.16) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Loopse k. (1938)
Põdrasammalt (Lichen islandicus L.) on tarvitatud igasuguse haiguse puhul, mida arvati külmast saadud olevat.

ERA II 195, 232 (93b) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. (1936)
[Köha] Põdrasammalt keedetakse ja juuakse.

ERA II 279, 184 (11) < Iisaku khk., Illuka v., Kõnnu k. (1940)
Põdrasammel ja sua-ubaleht on tiiskuse ja köha vasta. Tuleb teed keeta. Suauba korjati ja kuivatati enne ära.

ERA II 191, 526 (238)a < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. (1938)
Kopsuhaigele keedeti rohutied, põdrasammaldest. Mõni oma kust kua juon.

RKM II 14, 41/2 (83) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Maast tulivad kõige rohkem tiisikusehaigused, kui heidad maa pääle õhukese särgiga maha suve ajal kuuma ihuga, siis on sul tiisikus käes. Kevadel, kui maa hingab, siis ei tohi iialgi heita ilma suurema riideta maha. Tiisikusehaigust on kuri arsti. Kivisammal ehk põdrasammal, selle tiivett tehti, keedeti männikuuri ja kasvusid tehti. Ummuses keedeti, et pidi õhk sisse kõik jääma. Siis juudi ilma suhkruta teda. Aeti murelased ehk sipelgad pudelisse ja pannakse piiritus pääle, leotatakse, seda siis kah juvvakse, iga päev iga söögi alla võetakse pits. Kompressi pannakse sellestsamast. Linane riie kastetakse märjaks, pannakse kopsu pääle, villane riie pääle, mähitakse riide sisse, nii et ta kuumaks läheb. Ma ise olin haige ja tegin. Olin nii haige, et 42 kraadi oli palavik. Siis tegin kompressi ja nüüd olen terve. Hakkas kangest kiskuma, siis ta kiskus selle palaviku kõik välja.
Kivisammal kasvab kivi pääl; põdrasammal on sii peris tiisikurohi, kasvab mäe pääl. Magus on kah hea. Piirituse lappe pane. Võtad akna lahti, tõmbab tuul läbi ja ongi häda käes. Tuulest ja külmetusest tulevad haigused.

RKM II 53, 502 (4) < Urvaste khk., Antsla l. (1956)
Kopsuhaiguste puhul tarvitati ubalehte, põdrasambla- ja männiurbade teed. Samuti tehti kobralehtedest. See kuivatati, hõõruti puruks, segati meega ja tarvitati.

RKM II 72, 122 (4, 5) < Urvaste khk., Vana-Antsla v., Partsilumbi t. (1959)
Kopsuhaiguste puhul joodi männiurbade, põdrasambla ja ubalehtede teed.
Samuti kobralehed kuivatati ära, hõõruti pulbriks ja siis koos meega söödi.

RKM II 91, 688/91b < Võnnu khk. (1959)
Tiisikusehaiguse rohuks pidi tehtama põdrasambla teed, nõnda, et samblad lasti hummuses ära keia, mida siis haigele juua anti. Ka oli hää, kui haige hingas männiokste lõhna sisse, männioksad pidad muidugi värsked olema.

RKM II 106, 93/8 (18a) < Jõhvi khk., Kohtla k. (s. Majamees), s.1894 (1960)
Põdrasambli kõrjeti ja kuivadeti õhu kääs. Neid pandi siis näpuga kieva vette, lasti tõmbada nagu tied, seda juadi. No pandi nindapali, et õli ikka mõru. Kes seda pali sai juua, arvada sääl peal klaasi, klaas võeti õhta ja ommiku ja lõune aig.
Põdrasambli õli küll vähä, rohkemb õli õras.

RKM II 160, 133 (32) < Haljala khk. (1961)
Tiisikus. Joodi raudrohu teed ja põdrasambla teed.

RKM II 160, 213/4 (46) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Tiisikus. Islandisammal ja põdrasammal (beež, haruline) oli kopsuhaiguse vastu. Vedelik tarretas ära nagu süldivedelik. Seda teed joodi.

RKM II 169, 400 (601) < Sangaste khk. (1963)
Kopsu- ehk põdrasammal.
20 g sammalt ja 1 l vett keema ajada, siis puhastadu sammal sisse panna, 5 min keeta, siis maha tõsta, 3 tunni tõmmata lasta ja seda leeme võtta mitu korda päevas. Suhkurt oma maitse järel (kopsutiisikuse rohi).

RKM II 175, 148 (34) < Tõstamaa khk., Seliste v., Taltsi k. < Mäe k. < Audru v, Lindi k.. (1964)
Põdrasammal kasutatatse köharohuse. Teed juuakse.

RKM II 186, 32/4 (11a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Ravitaimi koguti metsast, heinamaadelt, kraavikallastelt ja liivastelt mägedelt.
Taimed korjati sooja kuiva ilmaga, seoti kimpu, pandi lakka penni külge nööriga rippuma tõmbetuule kätte, nii et päikest ei saa. Kui ravimed kuivad olid, puhastati õied ja lehed varte küljest, pandi kinnise purgi sisse, kust võeti ja tarvitati. Kogujad olid, kes taimi tundsid.
Metsast koguti põdrasammelt maksa- ja kopsuhaiguse vasta, karukollad vanni tegemiseks.

RKM II 186, 45/6 (12) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Maksahaigus.
Maksaravi: õhtul enne magamaminekut tuleb juua põdrasambla teed lahjendatud tükksuhkruga üks teeklaasitäis.
Üks teeklaasitäis piima kuumutada kuni keemiseni, lisada üks supilusikatäis rukkijahu ja kloppida vahule, juua kolm kord päeva klaasitäis korraga, see on valude ajal, teiste piimatoitude vahel. Hapud, soolased ja vürtsitatud toidud olid keelatud. Piimatoidud olid lubatud.

RKM II 186, 105 (11) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Tiisikus.
Tiisikus on nakkushaigus, algul ei ole valu, ilmub pikaldane köha, iga õhta kerge palavik, hiljem sülgab röga ja tunneb väsimust.
Ravi: joodi sooja kitsepiima, söödi mett, joodi koirohu ja põdrasambla teed. Kange viina sisse pandi kanamunad, löödi katki kõige koorega sinna, lisati mett ja võid. Seda söö teeklaasitäis päevas kolm kord.
Joodi tervete laste kust 1 supilusikatäis kolm kord päevas. Haige paranes.

RKM II 194, 329 (10) < Järva-Madise khk, Pullevere k. (1965)
Põdrasammal oli kopsuhaiguste vastu. Tied tehti, seda joodi.

RKM II 214, 25 (5) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1966)
Köhä vasta jälle täüdüs juua rauarohe teed vai petra sammalust, see avit.

RKM II 216, 283 < Kose khk. (1966)
[Tiiskus]
Keedeti põdrasambla teed (samblikud), joodi seda või söödi noori männikasve.

RKM II 229, 409/10 (11a) < Rakvere l. (1966/7)
Kõht lahti. Islandisammal (põdrasammal) paneb kõhu kinni, võtab köha ära ja on tiisikuserohuks. Teha teed.

RKM II 229, 426 (16) < Rakvere khk. (1966/7)
Tiisikuse vastu on põdrasambla tee.

RKM II 234, 359 (7) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Tiisikust (kopsuhaigust) arstiti põdrasambla teega ja männikasvu teega.

RKM II 254, 476/7 (41) < Kadrina khk., Ahila k., Tõnuansu (1969)
Põdrasammal - kopsuhaiged pidid selle teed kasutama, kasvab krõbestikus. (Vähe mulda peal - kruusakrõbestik.)

RKM II 257, 410d < Palamuse khk. (1968)
Tiisikus. Paiselehe pulber ja põdrasambla tee aitab.

RKM II 259, 393b < Laiuse khk., Jõgeva l. (1968)
Siis ravitaimed. Mädarõigas, küüslauk, /---/ põdrasammal, teeleht, paiseleht, need on kõik sisemiste haiguste jaoks /---/.

RKM II 262, 139 (26) < Kadrina khk., Aruküla k., Kaasiku t. (1969)
Põdrasammal - kopsuhaiguse vastu.

RKM II 336, 398 (23) < Väike-Maarja khk., Nõmme k. (1979)
Metsas põdrasammal, seda korjati külmetuse vastu.

RKM II 338, 347 (4) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Köha vastu keedeti jällegi teed kas põdrasamblast, raudrohu õitest, pihlakakoorest, toomingakoorest, kiviimela juurtest ja liivateest. Kevadeti korjati ka männikasve, siis kui need olid nii paari-kolme sentimeetri pikkused. Pikematel ei olevat enam nii suurt väärtust. Sellistest kuivatatud kasvudest keedetud tee oli väga hea köharohi.

RKM II 338, 359/60 (35) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Söögiisu puudusele aitas põdrasambla tee ja ka veel palderjani, võilille, kasepungade, raudrohu, teelehe ja tedremadala juurtest keedetud tee. Kui mõnest nimetatud rohust keedetud teed mõne korra juua, siis läheb kohe kõht tühjaks ja on vajadus toidu järele.

RKM II 366, 356 (4) < Tartu l. (1983)
Kui on köha, siis keedetakse männikasvu teed, naistepuna teed, põdrasambla (islandi sambla) teed.

RKM II 368, 306 (40) < Maarja-Magdaleena khk., Kaarli k. < Kodavere khk., Alatskivi v., Nina k. (1983)
Põdrasambla teed olen joonud ka, kopsuhaigusele.

RKM II 368, 379 (14a) < Maarja-Magdaleena khk. (1983)
Tiisikuse vasta on hea see põdrasammal. Seda ei tohi rohkem juua kui kaks nädalat järgipidi ja siis kaks nädalat vahet. Mul oli tuberkuloos kohe. Mina jõin ja ei teadnud, et vahet tuleb pidada.

RKM II 368, 379 (14b) < Maarja-Magdaleena khk. (1983)
Põdrasammal on nisukene asi, et kui on teinekord kõht kinni ehk kõht lahti, siis juua, siis saab terveks. Põdrasammal (e. islandi sammal) nii mürgine ei ole.

RKM II 372, 290 (8) < Tartu l. (1984)
Põdrasambla tee meega kopsuhaiguse vastu. End ise arstinud.

RKM II 380, 32 (52) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1984)
Kopsuhaiguse tarbeks korjati põdrasammalt (islandi samblik) ning tehti teed ning herilasekärje teed.

RKM II 380, 245 (3) < Jõhvi khk., Illuka v., Kuremäe k. (1983)
Põdrasambla tied kietasid, jõivad tiisikuse vasta, nii kruus või kaks korraga. Sie on mõru tie.

RKM II 380, 225 (34) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Põdrasammel on tehus tiisikuserohi. Sie on sie valge sammel. Sammal kiedetasse viega hulk aega, siis jahtub vähe, kurnatasse läbi, maitseks pannasse sukrud ja mahla. Juodakse kaks-kolm kord päevas.

RKM II 381, 36 < Kadrina khk., Palmse v. (1985)
Rahvameditsiin tunneb terve rea metsarohtusid. Köha vastu põdrasammal, raudrohu tee, orasetee (mõjuv, väga vastik), koirohu tee ja palju muud. /---/

RKM II 381, 92/3 (18) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kopsuhaiguse rohuks oli põdrasambla tee ja üht samblaliiki kutsuti nõmme kopsusammal, sellest keedeti ka tee. /---/ Ka pidi kopsuhaige hästi sööma, et veri võidu sai ja ise pisikuid surmama hakkas. Eriti toorest porgandimahla, see sisaldas rauda, rõõska piima, koort. /---/

RKM II 383, 418 (15) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Kui vanasti kopsupõletik vanainimestel juhtus, kui köhisid, joodi kopsurohu teed, põdrasambla keedist tiisikuse korral ja kuusekasvu keedist. Toored kuusekasvud ja sibulakoore teed, kevadel korjatud sibula siirupit.

RKM II 383, 425 (28) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Kopsuhaigust raviti põdrasambla keedisega ja kuusekasu keedisega, kopsurohu teega, nurmenuku teega.

RKM II 383, 521 (6)a < Tallinn < Läänemaa (1985)
Mu isal oli krooniline bronhiit. Ta jõi kaseseemne teed, põdrasambla teed, mett piimaga. Köha vähenes. Hingata oli kergem.

RKM II 385, 23/4 (34) < Tori khk., Levi k. (1985)
Tuberkuloosi (varemalt tiisikus) loeti enneaegselt surmale viivaks haiguseks. Õnneks esines seda ümbruskonnas vähe.
Levi küla Kopli talu peremees põdes ja suri tuberkuloosi. Peres hakati võitlema laste eest. Teati, et haiguse vastu on hülge- või koeraliha. Pere valis hülgeliha, mida saadi Pärnu või Kihnu kaluritelt ja söödi sageli. Olnud maitsev. Peale peremehe keegi ei haigestunud.
Tuberkuloosihaigele arvati kasulik juua veini või võtta päevas naps kibedat viina. Kas sel parandavat mõju oli? Vast takistas haiguse ägedat kulgu ja hoidis meeleolu.
Ravimitest teada okaspuu kasvude tarvitamist, viibimine okaspuumetsas. Tulemust loodeti põdrasambla süldi söömisest rõõsa piimaga. Ka päikesevannidest.

RKM II 385, 15/7 (21) < Tori khk., Levi k. (1985)
Kurguhaigus.
Gripi- või angiinieelne seisund. Kuristada okaspuu kasvu või põdrasambla leotisega, rüübata kuuma piima, milles sulatatud mett, kurku määrida hanerasva (või) + mee seguga. Väljastpoolt määrida tärpentiinisalviga (rasv + tärpentiin) kõri, kõrvataguseid, kurguauku ja jalataldu.
Haiguse ajal tarvitada eelmisi vahendeid. Peale selle masseerida kahepoolseid sagedasti, mille järele seal paistetus alaneb. Röga puhul kuristada nõrga soolvee lahusega ja määrida. Soovitav võtta ½ supilusikatäis võid ja seda imeda vähesel määral 5-6 korda päevas. Joogiks kuuma okaspuu kasvu teed. Süüa 2-3 sütel küpsetatud sibulat tulikuumalt (ahmides). /---/

RKM II 385, 17 (22) < Tori khk., Levi k. (1985)
Hambavalu.
Hambavalu põhjustab paistes olev närvijuhe, mida leiame kompides. Kui selle saaks kas soojas või külmas (isikupärane) pehmeks masseerida, oleks asi korras. Suure hambaaugu korral loputada mõru veega (põdrasammal, tammekoor) puhtaks, toppida auku taruvaigu tükike ja masseerida.
Pea iga rahvaarst (nad olid kõik head masseerijad) kaotas hambavalu mõne käetõmbega.

RKM II 385, 37 (48e) < Tori khk., Levi k. (1985)
Põdrasammal.
Kurguhaiguste puhul teena kuristamiseks ja rüüpamiseks. Keedis kosutusvahendiks.

RKM II 385, 126 (64) < Häädemeeste khk., Penu k. (1984/5)
Põdrasambla (islandi sambliku) teed kasutati köharohuna. Peeti ka tõhusaks vahendiks tiisikuse vastu.

RKM II 391, 278/9 (40) < Võnnu khk., Kaarlimõisa k. (1984)
Tiiskusehaiguse rohuks oli põdrasambla tee, nõnda et põdrasamblad lasti ummises ära keia, ja männikasvude tee ja ka haljad männioksad, mis sisse hingamiseks suu pääle pandi. /---/

RKM II 395, 406 (35) < Võnnu khk., Padari k. (1986)
Põdrasammal - seda joodi, kui kopsuhaigus oli.

RKM II 400, 77 (3d) < Iisaku khk., Remniku k. < Iisaku khk., Varesmetsa k. (1987)
Põdrasammal (islandisammal) oli köha vasta. Narvast oli üks rätsep. Poisid käisid seda temale metsast toomas. Mitte ei tia, et mäleta enam, kas sai ta sellest tervest. Mõni ütles põdrasammalt ka medvednikust. Rääkisivad, et aitas ka siis, kui oli tiisikus.

RKM II 401, 121 (25) < Juuru khk., Umbru k., Mäe t. (1987)
Mul isal lõi kopsu kangesti. Väga palav oli rehetoas, kõik aknad tehti lahti. Läks kopsu ja rohtu sai ka toodud, aga ei aidand. Üks vanainimene ütles, et põdrasambla tie. Läksime nõmme ja tõime seda põdrasammalt ja aitas, sai terveks, muidu oli kohe suremas.

RKM II 401, 656 (83) < Hargla khk., Laanemetsa k. (1987)
Vanast oli see põdrasambla tee. Ühel oli peres lapsed kopsupõletikus või mis oli ja anti seda põdrasambla teed. Ja ikka kange kohe ja tema on ju mitte et kibe, aga kohe vastik, niisugune paks kohe. Ja poiss ei hakanud seda jooma, et mina niisugust rämpsu ei joo. Ja mõtle, see poiss suri ära ja tüdruk jäi elama ja elab praegu, on 80-aastane.

RKM II 409, 17 (10) < Tallinn (1988)
Tiisikusehaigust ravib männametsades kasvav hall sammal, mida põdrasamblaks kutsutakse.

RKM II 411, 6 < Tartu < Tartu-Maarja khk., Voore (toonud tema lesk 1985) < koguja Arved Markilt (1910) (1959)
Köha (kopsutorud kinni).
Kasutatakse põdrasammalt. Võetakse paar peotäit ja valatakse üle 1-2 liitri kuuma veega. Lastakse tõmmata ja juuakse kuni 3 klaasi päevas.

RKM II 414, 312/3 (13) < Puhja khk., Kureküla k. < Puhja khk., Soovaveski k. (1988)
Kalmus tehakse ka vanni. Raudnõgese juur, kalmus ja mädarõika juur ja põdrasammal. Seda tehakse ka vanni. On väga hea vann tuberkuloosi ja bronhiidi ja sellise vastu.

RKM II 433, 576/7 (25) < Lääne-Nigula khk., Palivere as. (1990)
Raudrohi ja liivatie ja põdrasammal on kopsuhaiguse vastu. Kui ikka tõsine viga on, ei ta siis aita kedagi.

RKM II 442, 808 (2a) < Tallinn (1991)
Minu isa ravis kopse (endal) islandi (põdra)sambla teega. (Elas ligi 80 a.)

RKM II 445, 328 (19) < Torma khk., Avinurme v., Vadi k. < Torma khk., Enniksaare k. (1991)
Vend suri kopsuhaigusesse, siis öeldi, et kopsuhaigust raviti kusega - sisse võeti. Ja põdrasambla teed joodi vanasti, Roostoja tagant toodi.

RKM II 446, 320 (23) < Torma khk., Lohusuu v., Lagedi k. (1991)
Põdrasammalt kasutatakse hingamisteede ja kopsuhaiguse vastu.

KKI 10, 603/4 (9) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Tiisikuse vastu on pödrasarve sammel. Pödrasarve teed tehti. Kümmekond aastat tagasi noor mees Koiklast korjas vakase koti täis pödrasammeld. Ise oli haige, hakand teed jooma, sai terveks. Oma kusi olla veel köige parem, kes seda nüid sesse saab, see on raske juua nink.

KKI 11, 519 (8) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Tiisikuse vastu oli põdrasarve tee ja põdrasambla tee. Käis üks poisike siin mitu aastat tagasi, kõhn oli ja haige, kerjas ise sammalt tee jaoks. Ta ise oligi haige. Olen kuulnud vanainimeste käest, et oma kusi olla veel kõige parem. Inimesed on seda ka joonud.

KKI 49, 162 (26) < Kadrina khk., Koovälja k. (1969)
Põdrasammalt ka kiedeti tiisikuse vasta.

KKI 69, 525 (43) < Lüganuse khk., Lipu k. (s. Lemendik), s. 1892 (1979)
Põdrasammal, hall sammal, seda tuodi köha vastu.

KKI 69, 115 (5) < Kadrina khk., Korjuse k. (1977)
Oh, köha vasta oli palju: pihlakatee ja põdrasamblad. Põdrasammalt võis ükskõik millal korjata. Kõik tee tuleb enne ära kuivata sooja pliidi peal ja kuskil hoones. Keend vesi pandi peale ja oli vähe aega pliidi peal.

Vilbaste, TN 4, 283 < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimede kasutamisi endisel ajal arstirohtudeks ja kuidas tarvitati:
/---/ Veriheinu /---/.
Palderjaniteed, kummõliteed loomadele joogiks, kadakamarju ka loomadele joogiks, ärnikateed, pedäjekasu teed, kalmusejuuri süüakse pulbrina, verejooksu sulgemiseks, põdrasambla teed, vehvermentsiteed.

Vilbaste, TN 4, 308a < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Arstimisi taimedega.
Süämehaina - teena.
Tubaguliht - pandi meega haigele.
Paiseliht - hõõruti ja pandi haigele.
Mustaks põletatud sõnajalad - joodi teena.
Kassikäpä - leotati kuumas vees ning joodi siis pärast.
Põdrasammõl - teena.

Vilbaste, TN 4, 312b < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
[Arstirohuks:]
Põdrasammalt tiisikuse vasta.

Vilbaste, TN 4, 383 (4) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Põdrasammal (tiisiku vastu).

Vilbaste, TN 4, 388 (4) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Põdrasammal - köha vastu.

Vilbaste, TN 4, 393 (3) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Põdrasammalt: tiisikuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 4, 409 (3) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
[Kuidas kasutati taimi arstirohuks? Missuguseid taimi? Kes kasutasid, kuidas neid kutsuti?]
Põdrasammalt teena.

Vilbaste, TN 4, 473 (a) < Pühalepa khk., Kärdla (Kumari) < Arnold Napp, Reigi algkooli õpilane (1938)
Nõndest rohtudest tarvitatakse köha kaotamiseks põdrasammalt.

Vilbaste, TN 1, 464 (11) < Kose khk., Kurena k. (Raeda) s. 1876 (1929)
Põdrasammal [? Cetraria].
Keedetakse ja juuakse seda vett rinnahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 1, 476 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Põdrasammal [Cladonia, ka Cetraria]. Teena - tiisikusele; kopsuhaigusele. Ummuksis keeta.

Vilbaste, TN 1, 476 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Põdrasammal ja liivarohi ummuksis keeta - rinnahaigusele.

Vilbaste, TN 1, 581 (43), 557 (P9, 10) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Põdrasammal ehk põdra sarved [petra sammal, petra sarved].
Põdrasammal [Cladonia]. Valkjashall sammal, kasvab laiali mööda harva kuiva männimetsa alust. Ka kuivemates männaviserikuga rabades leida.
Põdra sarved. Põdrasammal [Cetraria islandica]. Põdra sarve sarnatsed samblalibled. Harva leida männametsa all. Üsna harva ka mujal.
Rahvas nimetab neid ühe nimega, ehk neil küll sarnaduse poolest suur vahe on.
Sellest keedetakse kanget viha teed ja juuakse kopsuhaiguse ehk nagu rahvas nimetab - rinnahaiguse vastu. Niisama ka algava kopsutiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 1, 659 < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Põdrasammal. Hall suur kare sammal, mis oma kuju poolest põdrasarvi meelde tuletab. Keedetakse vee sees ja juuakse seda vett tiisikuse vastu, olla väga hää mõjuga ning suuta tiisikust tihtigi täiesti parandada.

Vilbaste, TN 1, 804 (1) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Islandi samblik (Cetraria islandica). Põdrasammal. Keedis keedetud tarretiseks ja segatud meega ravimiks kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 248 (1) < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi.
Endisel ajal tarvitati taimi arstimiseks, värvimiseks, nõidumiseks ja ka toiduks. Nii tarvitati tiisikuse arstimiseks männi- ja kuusekasvude, põdrasambla ja oalehtede teed.

Vilbaste, TN 2, 267 (h) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Põdrasammal, rukkioras ja kasehabe kurgu- ja kopsutiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 276 (11) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Põdrasambla teed köha ja tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 285 (10) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Põdrasamblaid tarvitatakse tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 290 (1) < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1929)
Endisel ajal tarvitati taimi arstimiseks, värvimiseks ja ka nõidumiseks. Nii tarvitati põdrasambla teed tiisikuse arstimiseks.

Vilbaste, TN 2, 305 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Tiisikuse vastu: põdrasammal (keedetakse hummuses, keedist juuakse), aloe (keedetakse aloe, mesi ja sibul koos), metsoa lehed ja juured (teena), kadakamarjad (tee).

Vilbaste, TN 2, 307 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Põdrasammal (kasvab metsas). Juuakse põdrasambla teed tiisikusehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 317 (64) < Jõhvi khk. (1929)
Põdrasammalt tarvitatakse samuti köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 328 (22a) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Tuhkpohla varred, põdrasamblad ja sookaerad on tiisikuse vastu kõige paremad. Sookaeru keedetakse veega ummukses. Tarvitada kortlitäis korraga.

Vilbaste, TN 2, 367/8 (6) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Põdrasammalt tarvitati köha vastu ning soo-oa lehti samuti, keedeti teed, joodi kuumalt ning vihalt.

Vilbaste, TN 2, 390 (18) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Põdrasammal kasvab rabas, on kõva, kujutab enesest põdra sarvi. Tarvitati tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 418 (5) < Jõhvi khk., Voka k. as. (1930)
Põdrasammal tarvitatakse teena tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 421 (5) < Lihula khk., Lihula v., Peanse II k. (1930)
Põdrasammal. On köha vastu. Neid tuleb keeta ja seda vett juua.

Vilbaste, TN 2, 450/1 (6b) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Tiisikusehaiguse vastu tarvitatakse ka aloeroosi ja Islandi saarelt korjatud põdrasammalt. Need segatakse leiva hulka ja siis süüakse [Ei saa aru].

Vilbaste, TN 2, 543 (1) < Vigala khk., Velise v., (Nurtu-)Nõlva k. (1933)
Milleks tarvitati taimi endisel ajal?
Arstirohuks.
Põdrasammalt kasutati kaelahaiguse vastu, sammal keedeti ära ja haige pidi seda palavalt jooma.

Vilbaste, TN 2, 663 (8) < Räpina khk. (1930)
Põdrasammalt anti tiisikushaigetele. Seda sammalt pandi siis leiva sisse ja andi haigetele.

Vilbaste, TN 7, 39 (19) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Põdrasamblad. Samblaid keedeti kinnises pajas. Joodi tiisikuse puhul.

Vilbaste, TN 7, 86 (6) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Põdrasammal - kopsuhaiguste vastu

Vilbaste, TN 7, 257 (6) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Põdrasammal oli tiisikuse ja rinnatõve vastu. Ka joodi rohuvett mõlema haiguse puhul.

Vilbaste, TN 7, 264 (47) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Põdrasamblad on tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 272 (1a) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstimiseks.
Põdrasammal keedetakse ära ja juuakse seda vett. See on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 368 (7) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. < Rõuge khk., Vana-Roosa k. (1930)
Põdrasammel. Tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 436 (28) < Kullamaa khk. (1930)
Põdrasammal - kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 448 (32) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Põdrasammal on tiisikusehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 468 (8) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1930)
Männikasvud, kuusekasvud ja põdrasammal. Tarvitatakse tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 474 (22) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Põdrasammal on köharoht.

Vilbaste, TN 7, 480 (3) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Põdrasamblaid tiisikuse vasta.

Vilbaste, TN 7, 483 (31) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Valge põdrasammal tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 9, 49 (1) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Ravimtaimed (kohalikud).
Põdrasammal (islandi samblik). Tarvitati teena köha puhul. Olen ise tarvitanud ja lastele annud. Tagajärjed väga head.

Vilbaste, TN 9, 349 (9) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Põdrasammal - teena mõjuvaim vahend tuberkuloosi vastu - pidev tarvitamine.

Vilbaste, TN 7, 491 (6) < Jõhvi khk., Järve k. (1929)
Põdrasamblad kopsunäärme põletiku vastu.

Vilbaste, TN 7, 500 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Põdrasamlast tehti teed (tiisikuse vastu).

Vilbaste, TN 7, 503 (3) < Jõhvi khk., Kohtla jaam. (1930)
Sassaparinaid ja põdrasammalt tarvitakse tiiskuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 574b < Kihelkonna khk., Rootsiküla k., Saare t. (1929)
Põdrasammalt tiisikuse [vastu].

Vilbaste, TN 7, 595 (1e) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Männikasud, põdrasammal on tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 614 (1) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal, kui apteekisid ja arste vähe oli, valmistasid inimesed rohtu.
Köha vastu võib tarvitada kuivatatud pohlalehti, kasepungasid, rauarohtu, põdrasammalt, pihlakaõisi, neid kõiki kuivatades ja teeks keetes.

Vilbaste, TN 7, 632 (1e) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Põdrasammalt (köha vastu).

Vilbaste, TN 7, 634 (4e) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Põdrasammalt (köha vastu) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Vilbaste, TN 7, 648 (a9) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Põdrasambla tee - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 703 (2) < Harju-Jaani khk. (1929)
Põdra- ehk korbasambla tee. Tiisikuse ja köha vastu. Puhastakse ning keedetakse. Vesi, mille sees samblad keenud, pannakse tassi ning juuakse nii kaua, kui sellest jatkub. Peale võtmist juuakse tass sooja piima.

Vilbaste, TN 7, 727 (2) < Harju-Jaani khk. (1929)
Tiisikuse vastu tarvitati ka põdrasambla teed ja aloet meega keedetult. Kui tiisikushaige majas, täideti kõiki neid õpetusi ja arvati neid tingimata abi tooma.

Vilbaste, TN 7, 741 (7) < Harju-Jaani khk. (1929)
Põdrasammal. Põdrasammal keedetakse riistas ummukses ja juuakse tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 786a < Harju-Madise khk., Kloostri pk., Rätsepa t. (1930)
Taimede nimed Harju-Madise kihelkonnast 1930 a.
Mina, Põllküla algkooli V klassi õppur, kõnelesin oma vanaema Anna Marjasega, kes sündis 26. augustil 1865. aastal Kloostri külas Rätsepa talus. Vanaema teadis mulle rääkida, et põdrasamblad, noored männakasvud, männaõied, sookaerad, pohlaoksad, soo-oade juured, puutõrv ja aloe piima sisse tilgutada, aga teised teeks keeta. Kõik eelpool nimetatud taimed tarvitatakse tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1012 (14) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Põdrasammal (islandi sammal) - kopsuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 10, 42 (7) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Ravimina tarvitatud taimi:
Põdrasambla tee (tiisikuse rohuks).

Vilbaste, TN 10, 582 (1) < Vastseliina khk., Orava v. (1966)
Taimed arstimina.
Põdrasammõl (palotagä) - tiiskuserohi.

RKM I 9, 674 (d) < Urvaste khk., Antsla l. (1968)
Tiiskuse raviks kasutatakse põdrasammalt, mis pannakse tassi keevasse vette ja keedetakse, kuni muutub sültjaks. Siis juuakse seda vett pealt aeg-ajalt. Kui vesi on otsas, pannakse uus vesi.

RKM I 12, 279 (144) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Tiisikuse raviks keedeti üks must segu. Tehti kasekoortest või kasetohust mitmekordne rull, seest hästi õõnes. See panti laia taldriku peale püsti ja panti otsast põlema, siis põles ka pealt. Selle kuumuse ja suitsuga kogus ja nõrgus taldrikule must tahm. Kui see põlemine hakkas lõpule jõudma, siis võeti tuletangidega pealt see tohlujääk, visati pliidi alla ja nüid see nõrgunud suitsu märg tahm panti ühte potti segusse keema. Põdrasammal hautatas väheses vees kaane all nõrutedas ja pandas potti, selle tahma juurde mesi, või, aaloe, koor, ussiõli, suhkur, porknamahl, ja keedeti kõik ilusti segades läbi, mitte kõrbema lasta minna.
Nii et seda rohtu pidi tegema üks Läti piiri ligidal (vist Koikküla vald) Suri-nimeline „imearst“. Aga minule õpas ja ütles tema sugulane, kes 1948. aastal asumisele saadeti. Siis nemad tahtsid, et mina oles nende viieaastase tütre omale kasvatada võtnud. Ma oles võtnud, aga ega meie elu niisugusel järjel ei olnud, et meie oles suutnud võerast last kasvatada ja koolitada ilma mingisuguse abita ja toetuseta.
Nemad olid ise ka arstirohu tegijad. Ega meie ligistikku es ela ja saime ka väga vähe aega nii tuttavate tuttav olla. Aga kus nad praegu elavad, ma ei tea. Nemad elasid kas Aakres või Pikasilla ligidal, nende nimi oli Luukas. Talu oli kas Alajärve või Alasoo.

RKM I 18, 96 (14) < Iisaku khk. (1984)
Põdrasammal (islandisammal) - kopsuhaigele.

RKM I 18, 97/8b < Iisaku khk., Iisaku al. (1984)
No kui juba oli tiisikus, see ka tuli ikka külmetamisest, seda ei saand keski periselt terveks teha. Aga kergendas ikka ja hoidis hinge sees, kui jõivad põdrasambla (islandisambla) teed.

RKM I 18, 180c < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Tiisikuse (tuberkuloosi) korral pidi pehmet rohelist põdrasammalt tublisti keetma ja saadud vett jahutatult jooma.

Vilbaste, TN 5, 11 (3g) < Viljandi khk., Viljandi v. (1934)
Põdrasammal - köha-, tiisikuse- ja üldse kopsuhaigetele (keedeti ära).

Vilbaste, TN 5, 23 (a16) < Viljandi khk., Viljandi v. (1932)
Põdrasambla tee - köha, tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 5, 32 (11) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Põdrasammal (teena). Tiisikuse ja kange köha puhul.

Vilbaste, TN 5, 196 (7) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Põdrasammel ehk palokorbak. Tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 5, 305 < Tartu l. (1933)
Taimed, mida tarvitatakse arstirohuks. Palderjan. Tungelterad. Kümned. Kopsusammal. Põdrasammal.

Vilbaste, TN 7, 1090 (1) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Tiisikuse rohuks.
Üheksamehevägi, männikasvud, sinililled, võõrasema - nurmel kasvav, linaseemned, sibul, põdrasammal (islandisammal ehk ka palutakjas), sookaelad, paiselehed, haavalehed.
See segu pannakse kinnise kaanega nõusse, hautatakse ahjus. Seda vedelikku tarvitatakse joogina tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1177 (50) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Põdrasammal: keedis, üks klaas päevas köha vastu.

Vilbaste, TN 1, 1131b < Kuusalu khk., Rammu saar (1937)
Tuntakse ja tarvitatakse küll sookaile, kummeleid, põdrasammalt, palderjani ja piparmündi juuri jne, kuid mainitud rohte arsti soovitusel ja need ostetakse apteekidest.

RKM II 20, 554 (2) < Viru-Nigula khk. ja rannakülad. (1950)
Kui abielu vahel sagedad lahkhelid ilmnevad, siis võtku emb-kumb pool enesele põdrasambla teed ja joogu seda päevas kaks tassitäit ära. Varsti paraneb elu ja lahkhelid kustuvad.

Vilbaste, TN 7, 1210 (30) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Põdrasambla tee - kopsuhaiguse vastu.

ERA II 125, 144 (46) < Tallinn l. < Jõhvi khk., Konju k. (1936)
Tiisikuse vasta joodi põdrasambla, raudrohu, männikasude teed.

ERA II 138, 614 (57) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidriku as. (1937)
Nõmmekõrvad (põdrasammal), islandi sammal, tiisikuse rohi.

H II 7, 842 (13c) < Jõhvi khk. (1890)
Rinnahaiguse ehk tiisikuse vasta pruugita mitmesugusi rohtosi.
Niisama põdrasambla, rauaroho ja männikasude teed juues.

Vilbaste, TN 2, 315 (37) < Urvaste khk. (1929)
Krobisejat (põdrasammal) tarvitati köharohuks. Tarvitati temast keedetud leent lehmade köha vastu ja sigadel söögiisu äratamiseks.

EFA II 17, 84/5 (21) < Martna khk., Niinja k. < Vormsi < Pihkva kub. Tonkino eesti k. (1996)
Muidu neid köharohtusid ma tean päris palju, neid ma teen ise. Kasvand rohtudest. Kõige parem rohi on põdrasammal või islandi sammal. Ta on kibe päris, aga väga hea.

EFA I 15, 111 (5b) < Martna khk., Kaasiku k., Mardi t. (1996)
Põdrasambla teed ka juuakse köha puhul.

EFA I 21, 22 (8) < Kanepi khk., Erastvere k. (1997)
Põdrasammal om köhale. Otsekohe võtap ärä. Ei tahaki noid välismaa rohte, tege kõtule haiget.

EFA I 35, 79 (28) < Paistu khk., Pahuvere k. < Helme khk. (1998)
Köha vastu põdrasambla teed, kummelit ka kästakse juua.

Vilbaste, TN 10, 454 (3) < Kose khk. (1965)
[Muid taimi]
Põdrasammal - leotist kasutati köharohuks.

Vilbaste, TN 10, 419a < Tõstamaa khk. (1964)
Põdrasammal - kasutatakse köharohuse. Teed juuakse.

Vilbaste, TN 7, 271 (20) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Petrasammalad on külmatõve vastu.

RKM II 361, 334 < Kanepi khk. (1982)
Kui kurk on valus, juuakse kuuma piima soodaga, meega. Juuakse veel leedri või lodjapuu õie teed, ka pärna- ja vaarikateed. Joodi islandi sambla, rahva seas „põdrasammal“ või „krobiseja“, teed. Suured inimesed söönud ka männikasve.

Vilbaste, TN 7, 1049 (26) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Põdrasamblast valmistatakse teed kopsuhaiguste eriti tiisikuse vastu.

RKM II 370, 239/40 (6) < Viru-Jaagupi khk., Tudu al. < Torma khk., Avinurme al. (1984)
Kodulilledest korjan võilille õisi, võib lehti korjata ka. Nurmenukk, saialill, paiseleht - need kõik on astma vastu ja köha vastu. Need on raamatust loetud ja Tartu arstid on ka õpetanud. Metsarohtudest põdrasammal - astma vastu olen joonud.

RKM II 385, 308 (47) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Nohu ja köha.
Nende hädade puhul sunniti nohutajat higistama, juues pärnaõie teed. Ninasse pandi toorest lömastatud sibulat. Ka tõmmati külma vett ninasse. Köha puhul soovitati keelele määrida järgmist segu: 2 supilusikatäit suhkrut ajada pruuniks, lisada 2 supilusikatäit võid ja sama palju mett. Lasta keema ja lisada 1 supilusikatäis lagritsapulbrit (mida sai apteegist). Rinda soovitati määrida anerasvaga. Mõned määrisid ka prantsuse tärpentiiniõliga.
Tarvitati ka järgmist ravimit: paar supilusikatäit peenestatud põdrasamblaid ühe toobi vee sees keeta, kuni vett veel umbes üks klaasitäis järele jääb. Seda kanget teed võtta siis 7-8 korda päevas üks supilusikatäis korraga.