Rahvapärased taimenimetused

Jaanilill

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 33, 838 (7) < Jüri khk., Rae v., Kautjala k. (elukoht Suhhum) (1889)
Kui laps vällä on sõnatust, siis on tarvis ninda ohutada. Korja (otsi) 12 sugu rohtusi: punaeinu, lehmäsõrarohtusi, kaituserohtusi, jaanilillesi, reinvarresi, sookaisläid, kõrvekollast, raudrohtusi, koirohtusi, valgeid metsarnikaid, kollaseid metsarnikaid ja ubalehti. Igaüht võta kolme näpuga ja keida ummuses vällä, ninda kaua, kui kaks jägu vällä saab keinust ja üks järele jääb, ja pane pudelisse. Saab ta jahtunust, pane viinaklaasi vie ehk piima hulka 6-9-12 tilka, kui suur laps on, ja anna sisse. Muist rohtusi, midä keitmata jäi, kuivata vällä, pühi tuapühkeid hulka ja pane ukse all põlema. Siis võta laps alasti, kisu luud laiäli ja lase lapsele läbi luua suitsu, kuni laps läkästab. Millal ninda teed, igä kord avitab. (Lüganuse kihelkonnast saadud.)

RKM II 295, 535 < Luke khk., Paju invaliidide kodu, Valgamaal (1972)
Veel ravitakse kärna katkimurtud jaanilille varte ja juurte seest välja imbunud piimaga.

RKM II 466, 226/7 (19) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (1994)
Vot raudrohi ja jaanilillid, sinised nutikesed on otsas, see on sisikonna jaoks.

Vilbaste, TN 11, 4b < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Filipendula hexapetala - jaanilill, ormad. Kasutatakse teeks.

Vilbaste, TN 2, 317 (62) < Jõhvi khk. (1929)
Jaanilille tarvitatakse köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 46 (5) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Jaanilill (Primula). Õitest teed.

RKM I 18, 179 (3) < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Kõrva taha haigele kohale pandi sibulamahla või lapid jaanilille juurtest tehtud keedisega.