Rahvapärased taimenimetused
Karuohakas(d)
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- halvatus
- jalahaigus
- jooksva
- juuste hooldamine
- krambid
- köha
- langetõbi
- närvihaigus
- pistja
- rinnahaigus
- roos
- seest haigus
- südamehaigused
- tiisikus
- vere puhastamine
- kirmihaigus
- vererõhuhäired
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik imikas Anchusa officinalis
- harilik ussikeel Echium vulgare
- karuohakas Carduus
- kähar karuohakas Carduus crispus
- põldohakas Cirsium arvense
- seaohakas Cirsium oleraceum
- soo-ohakas Cirsium palustre
- tuliohakas Cirsium vulgare
- varretu ohakas Cirsium acaule
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 40, 887 (63) < Kose khk. (1891)
Kui pistihaigus on, siis juuakse pussnugade ja kinganõelte pealt vett, süüakse valge klaasi puru ja karuohaka seemneid, siis kaub pist ära.
H II 57, 470 (10) < Ambla khk. (1896)
Pisti vasta: valget klaasi puruks hõeruda ja karuohaka seemnetega segi sisse võtta.
H II 58, 181/2 (3) < Jüri khk. (1896)
Kui kirmihaigus (enamiste lastel) on, siis tarvis kolme saksa maa pealt kiva tuua, neid tuliseks teha, siis rõõska piima peale riputada ja seda auru lasta haigele, ja karuohaka juuresi rõõsa piima sees keeta ning seda sisse võtta.
E 46005 (12) < Tallinn l., Nõmme (1907)
Veel viimane ja täiesti aitaja on karuohaku õied, ka nooremaid lehti ja kasvusid võib võtta. Vilus, päikesepaisteta kohas ära kuivatada ning siis sellest teed teha ja mitu hommikud ilma suhkruta juua, nii palju kui väha alla lähab.
See kaotab täiesti jooksvahaiguse.
E 56679 (135) < Tallinn l. (1926)
Karuohaka õite tee on köha ja tiisikuse vastu.
ERM 22, 24 (3) < Rõngu khk. (1920)
Pusuvalu ehk pistja arstimiseks tuleb noori karoohaka nutte keeta ja juua, siis läheb kohe üle.
ERA II 135, 405 (29) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Pistirohu ehk karuohaka teed võeti pistuse vältimiseks.
ERA II 141, 104 (56) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Pistja vasta karuohaka seemned.
ERA II 251, 196/7 (46) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Suure Kalju k. < Märjamaa khk. (1938)
Pistirohi on karuohakas või orjaohakas. Pulvreks tuleb kuivatada ja peeneks hõeruda või taguda. Veega võetakse sisse.
ERA II 164, 11 (5) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. (1937)
Pistja - mõni jõi karuuhaka tiid ja mõni jälle võtnd nua ja torkand vasta.
ERA II 167, 158/9 (19, 20) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. (1937)
Pisti ajal võeti karuohaka seemneid ja toodi mõisast pistiõli.
Kuskohas oli pist, siis sinna pisteti nuaga ja üteldi, et pistan pisti ja pistan pisti!
RKM II 160, 27 (2) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Langetõbi. Aruheinamaal kasvab madal ohakas - karuohakas. Karuohaka juure teed juua. Mitte keeta, riivida ära. Keev vesi peale kallata ja seista lasta.
/---/
RKM II 183, 12 (4) < Simuna khk., Koila k. (1964)
Pist. Karuohaka seemneid süüa. See aitab. Olen ise söönud ja on aidanud. Mitu korda tuleb süüa. Ühe topi võtan täna ja teise teine päev.
RKM II 203, 19 (5) < Simuna khk., Mari k. (1965)
Pist. Karuohaka õie teed, tupe teed juua.
RKM II 219, 85 (21) < Tori khk., Levi k. (1966)
Kati Tilgal läks pea kärna. Juuli Tilga ema, Liisu Erm, nägi unes, et toa taga sidemeõlgede all on rohtu küll, millega kärnu arstida. Ta läks vaatama, mis õlgede all on; olnud karuohakas. Ta keetnud selle ära ja keeduveega pesnud Kati pead. Mõne korra pesemise järele kärnad kadusid.
RKM II 269, 268 (16) < Rõngu khk., Elva l. < Nõo khk., Meeri v. (1969)
Närvirohi.
Karuohaka nopid (teravate okkadega) tarvitati. Teed teha sellest. Ummuses leotada. Närvirohi, siis kui keha peale välja lööb. Teega peseda neid kohti. Apteken pantakse seda rohtu liiga vähe, aga kui ise teed, siis paned teda palju rohkem. Aptekin ei olegi nüüd, vanasti inimesed korjasid ja viisid. Metsas kasvab.
RKM II 309, 272 (o) < Lüganuse khk., Püssi al. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1974)
Langetõbe arstiti ka konnaga, kuivatati katuseräästa all kärnkonn hästi kuivaks aeti läbi kohviveski kui oli, kui ei old siis tambiti ja õeruti peeneks pulbriks. Söödeti salaja toidusees haigele. Anti ka palderjani- ja karuohaka teed.
RKM II 365, 262 (28) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Kalana k., Saardlase t. (1981)
Roosile mõni pani peale soola ja katkiraiutud karuohakaid.
RKM II 466, 405 (6) < Kemerovo obl. < Kaseküla k. (1994)
Karuohakas on rohi, kui rindu nooled käivad. Karuohaka vanni jalgadele ja teed jood.
KKI 69, 478 (21) < Lüganuse khk., Soonurme k., Kolbaka t. (1978)
[H. A.] Oli poolhalvand vanamees Anton Normak Soonurme külast. Viht kasteti silgusoolvette ja viheldi sellega kuumas saunas. Eks naiseõed ravisid.
[A. A.] Tal oli krambiviga. Aga jõi karuohaka juurte vett (keedeti teeks). Krambihaigusest sai lahti. Üks käsi ei töötand tal. Eks siis ikka krambihaigusest raviti silgusoolveega. Siis ta oli tohutult punetand. Eks sie ju kipitan.
Vilbaste, TN 3, 659 (9) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Pistjate vastu - karuohakas.
Vilbaste, TN 11, 142 < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Alles nüüd kuulsin, et vererõhule olevat hea karuohakas. Tarvitada tuleb õienuppe, neid viina sees leotades. Ka närvidele on hea selle juure tee, isegi langetõve vastu. Nii et õpin veel taimi ja nende kasulikkust juurde. Kevadel proovin, karuohakaid leidub.
Vilbaste, TN 11, 224 < Nõo khk., Elva l. (1963)
Karuohaka seemneid piimaga keeta, on hea südamerohi. Juured on samuti hea rohi südamehaiguse vastu. Juurtest keedetakse teed.
Vilbaste, TN 11, 380 (47) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
Teedavnik. Karuohakas [Cirsium lanceolatum tuliohakas].
„Vot teedavniku juurikavannid aitasivad minu jalgu jälle tervest. Lilla õiledega ja teravate pikkade okkadega, et ära mene ligi.“
Vilbaste, TN 2, 273 (15) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Karuohaka ja palderjanijuurte teed koos tarvitati verepuhastuseks.
Vilbaste, TN 2, 283 (13) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Karuohaka juurte teed joodi langetõve puhul.
Vilbaste, TN 2, 458 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Karuohaka nuppusid tarvitatakse pistide vastu.
ERM 22, 24 (1) < Rõngu khk., Kirepi k. (1920) Redigeeris Tuul Sepp 2010
Pusuvalu ehk pistja arstimiseks tuleb noori karuohaka nutte keeta ja juua, siis läheb kohe üle.
RKM II 362, 596 (3) < Otepää khk., Kaurutootsi k., Kellamäe t. (1982)
Vererõhu vastu om karuohaka õied, et kui ära võtab, siis enam kõrgele ei tõuse.
Vilbaste, TN 7, 489 (5) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Karuohakas: juurikatest tehakse teed langetõve vastu.
Vilbaste, TN 7, 581f < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Karuohakatee pistete vastu.
Vilbaste, TN 7, 648 (a8) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Karuohaka juured - pistide vastu.
Vilbaste, TN 7, 892 (152, 21) < Nõo khk. (1932)
Karuohaka juured keedeti ära ja tarvitati pistja vastu.
Vilbaste, TN 7, 1182 (84) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Karuohaka keedis, üks klaas korraga. Pistete vastu kehas.
Vilbaste, TN 7, 1095/6d < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Kadakamarja ja karuohaka õie teed tarvitadakse seesmistehädade ja pistete ravimiseks.