Rahvapärased taimenimetused
Kaamel
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 70, 701 (65) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Kaamõlitii, küümnetii - mõlõmba peetäs rinnahaigustõ rohos ja näid tarvitõdas õigõ lajalt. Mitmõ omma näid pinnõrde pääle külbnü, et alati käeperäst võtta oles.
E 4022 (6) < Oudova, Sträkova < Põlva khk. (1893)
Läätsed ja nöstmed tulla ikka kevadiste tuultega külge, iseäranis lapstele. Kui nöstmed kadumisel ihu pääle jäevad, siis saada nägu kui ihu päält rikutud, kui aga lõpel ihu sisse minna, siis jääda küll ihu päält rikkumatta, aga minna tihti kuni südameni ja toovat siis veel surma. Läätse ja nöstme haigeid hoietakse võimsalt kanges soojas, ehk haiged küll külma paluvad; ka ei anta haigetele külma vett juua, vaid leib sees ja soojentatud. Ka antakse kupatatud piima, lampiõli, puumõlid juua; ka kaameli ja kärikakara teevett juua. [---]
E 4022 (8a) < Oudova, Sträkova < Põlva khk. (1893)
Jooksjahaigust arstitakse: hõerutakse ihu pääle, kus kohal haigus arvatakse, siarasva ja piiritust villase lapiga, kuni ihu sisse ära kaub, ega süia selle ajal miskist vägevat. Ka juuakse kaameliteed, ubinateed.
E 4022 (9) < Oudova, Sträkova < Põlva khk. (1893)
Rinnahaigust, mis raske, pole talurahval suuremad rohtu, millega arstida. Palju on niisugumaisi, kellel külma lõhn suhu läheb ehk lina- või teine tolm külge hakab, ka kohe rinnad valusaks saavad, räga välja ajavad, ega või talvisel ajal väljas tegemist teha. Niisugumaste hõngutõmbamine on juba kaugele kuulta. Rohuks aga leiba vee sees leutetult ja kaameliteed, lüpsetud piima ja muud rohuteed.
RKM II 460, 326 (6) < Tomski obl. (1993)
Kaameltie - madal, peal niuksed kollased õied. Üldse tsaiud tehakse, kui külmetus või kange köha.
RKM II 460, 367 (28c) < Tomski obl., Kaseküla k. < Zõrjanski raj., Vambola k. (1993)
Kaameltie, kui köhid.
Vilbaste, TN 1, 1010 (8) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Kaamelitee: kõige esimene rohi haiguse vastu.
Vilbaste, TN 2, 232 (V) < Vastseliina khk., Soe k. (1937)
Kaamelid tarvitatakse kuumuse vastu ja kui hambaigimed on haiged, siis loputatakse selle teega suud. Ta kasvab muru peal ja tee ääres hea maa peal.
Vilbaste, TN 2, 355 (1) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Taimi tarvitati endisel ajal arstirohuks. Rohutaimed olid kaamelid, palderjaanid, raudrohud, arnikad ja tedremadarid.
Kaamelid kuivatakse ära ja tehakse teed, on köha vastu hää.
Vilbaste, TN 2, 481 (6b) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
/---/ kaamelivannitus maa-aluste vastu.
Vilbaste, TN 7, 1001 (10) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kaamel - kumeliteed tarvitatakse seesmisele haigusele.
Vilbaste, TN 7, 1023 (14) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kaamel - kummel - tee külmetuse korral.
Vilbaste, TN 7, 1025 (18) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Kaamel (kummel).