• Menüü
• Esilehekülg
• Rahvapärased taimenimetused
• Haiguste märksõnad
• Otsing

• Sisse logimine
• Kasutaja:
  
• Parool:
  

Rahvapärased taimenimetused

Puned

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

• haav
• haigus määratlemata
• haudumine
• jalahaigus
• kõhutõbi
• menstruatsioonihäired
• närvihaigus
• ohatused
• seest haigus

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

• harilik pune Origanum vulgare
• liht-naistepuna Hypericum perforatum
• põldmünt Mentha arvensis

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 34, 772 (19) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Puned, kui miski katki voi ohatand.
Naestepuned kollaka õitega. Meestepuned ilma õiteta.

ERA II 148, 157 (21) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. < Vigala khk. (1937)
Jalgade haudumise rohuks on puned. Kui heinaajal peab vesise soomaa peal käima, see hautab varvaste vahelt naha üsna katki, aga puned on selle vastu hea rohi, võib kohe tooreid punelehti virsale hõeruda ja varvaste vahele panna. Ehk veel parem, puned nõu sisse panna ja tulist vett peale valada. On see vesi pruuniks tõmmand, siis jalgu seal sees kasta, see tõmbab kohe pruuni pargi korra haudund koha peale. Üsna peetigi punevett nõuga metsas, kus hommiku ja õhtu jalgu kasteti.

ERA II 27, 338 (34) < Nissi khk., Laitse v., Laitse as. (1930)
Kui jalad haudund on, siis pannakse punesid peale, need on ühed rohud. Need kasvavad sedasi, punased harjad on peal, kange haisuga, tarjasi pannakse vorsti sisse.

ERA II 27, 436 (29) < Nissi khk., Sooniste v., Lepaste k., Põlde s. < Kullamaa khk., Maidla k. (1930)
Jalad haudund, siis pannakse tõrva ja rasva vahele. Puned on ka head.

ERA II 27, 436 (33) < Nissi khk., Sooniste v., Lepaste k., Põlde s. < Kullamaa khk., Maidla k. (1930)
Närvihaiguste vasta tegevad punedest teed.

ERA II 27, 544 (28) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. < Harju-Madise khk., Vasalemma k. (1930)
Jalgade haudumise vasta paisulehed ja puned hõeru katki. Kirbuheinad ka.

ERA II 129, 477 (33a) < Märjamaa khk. (1936)
Varvaste haudumiseks on puned kõige paremad, pune lehti hõõrutakse kahe peo vahel nii kaua, kui nad hästi virsal on, siis pannakse neid iga varva vahele enne magama heitmist ja hommikuks on haudumine kadund; kui palju haudund on, siis teine õhtu korratakse sedasammuti.

ERA II 195, 217 (27b) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. (1936)
[Haudumine -]Punesid hõõrutakse, pannakse vahele.

RKM II 240, 275 (1) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Puned hõõruti näppude vahel pulbriks ja pandi haudunud jalavarvaste vahele, see ei lasknud mädanema minna. Ka suvel kuivatamata hõõruti punesid haudunud kohtadele pealepanemiseks.

RKM II 262, 115 (24) < Kadrina khk., Järtu k. (naine), u. 80 a. (1969)
Puned (vorstirohi) - hea tee, ka haiguste vastu.

Vilbaste, TN 1, 793 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Naistepuna (Hypericum perforatum L.). Puned. Loomadele keedetult söödetud vahend õuetõve vastu.
Tee õitest inimestele ravimiseks kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 2, 482/3 (12) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
[Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei tuntud niisugusi rohte nagu praegu. Tarvitati mitmesugusi taimi.]
Puned.

Vilbaste, TN 7, 46 (11) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Puned (naisterohud) (Hypericum). Õied teeks. Naistehaiguste puhul (kuupuhastus) rohuks.

Vilbaste, TN 7, 52 (10) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Puned - Viina sees, seestvalu vastu, pandi ka vorstide sisse.

Vilbaste, TN 7, 78 (14) < Martna khk., Martna v. (1929)
Origanum vulgare L. (puned). Lehti hõõruti peos ning saadud mahl pigistati haudunud varvaste vahele.

Vilbaste, TN 7, 388 (17) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kasterma k. (1931)
Puned pannakse jalavarvaste vahele, kui nad haudunud on.

Vilbaste, TN 7, 390 (23) < Kullamaa khk., Vaikna v., Üdruma k. (1931)
Puned - pannakse jalavarvastele haudumise puhul.

Vilbaste, TN 7, 393 (2) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1931)
Puned - pannakse varvaste vahele, kui varbad haudunud.

Vilbaste, TN 7, 405 (29) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Puneseid pannakse siis jalavarvaste vahele, kui need on valusad.

Vilbaste, TN 7, 409 (11) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Puned - jalavarvaste vahele, kui jala varvavahed hauduvad.

Vilbaste, TN 7, 411 (18) < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Puned: siis, kui jala varvavahed haudund on, pannakse vahele.

Vilbaste, TN 7, 414 (11) < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Puned: kui jalad on haudund, siis leotakse punevee sees.

Vilbaste, TN 7, 417 (4) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
[Kasutatavad taimed]
Puned - jalavarvaste vahele.

Vilbaste, TN 7, 420 (12) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Puned, pannakse jalavarvaste vahele.

Vilbaste, TN 7, 422 (25) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Puned - jala haudumise vasta.

Vilbaste, TN 7, 428 (9) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Puned - varvaste haudumiseks, vorsti sisse.

Vilbaste, TN 7, 436 (20) < Kullamaa khk. (1930)
Puned - vorsti sisse ja jalavarvaste vahele, kui haudunud.

Vilbaste, TN 7, 1244/5 (II, XIII) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
Punand [Fumaria officinalis].
Kaunis säiliv on aga oma tarvitusalal old punand, siinse rahva keeles “puned”, ka “punahein”, siiski on ta muistselt rahva keskel tarvitatav esem. Punand on haruliste varte ja väikeste sinakate sakiliste lehtedega taim, violetsetel õitel tumepunased täpid. Kasvab põldudel ja aedus. Temaga raviti haavu, mida kutsuti rahvakeeles “haudunuks”. Et see arusaadav oleks, mainin selle haiguse suhtes mõnesõnalise selgituse. Sageli juhtub, et kinnised ja märjad kohad hõerudes hakkavad valutama ja sügelema. Eriti jalgadel on see sagedane nähe. Juhtuvad jalad märjaks saama kinniselt ja varbad üksteise vastu hõerudes tuliseks saanud ning hakkavad siis valutama ja sügelema, siis tarvitadi selle raviks punaheina lehti = folia Fumaria officinalis. Toorelt ja ümbertöötamata. Hästi lõhnavatelt punaheina vartelt korjati lehed ja hõeruti neid peos pisut mahlakaiks. Ja pandi siis haavule, mis ravis haavad. Ka on punand üks vanimaist maitsejookidest, mis muistsed läänlased on tarvitanud. Seda valmistati leotiskeediseks ning seda vedelikku kutsuti joogiks ehk võerkeelses sõnas “thee”. Teeks tehes tarvitadi punand üldiselt = herba Fumaria officinalis. Õitseajal korjati terved puned ning kuivatadi päeva käes.

ERA II 285, 53e < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Punelehti õõrutakse virsale ja pannakse haudund varvaste vahele rohuks.

ERA II 285, 53e1 < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Puned (majoranid) kuivatakse talveks vorstide sisse maitseaineks, lehed ja õied. Kasvab kõrgustikul, mägedel.

Vilbaste, TN 7, 80 (34) < Martna khk., Martna v. (1929)
Toiduks.
Origanum vulgare L. (puned). Tarvitati kuivatatult toitude vürtsitamiseks.

Vilbaste, TN 7, 426 (a) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Puned ja säävled, maitseained.

Vilbaste, TN 7, 60 (15) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
Puned - pandi vorsti sisse.