Rahvapärased taimenimetused
Liivarohi
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik liivkann Arenaria serpyllifolia
- liiv-vareskaer Leymus arenarius
- nõmm-liivatee Thymus serpyllum
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
EKS c, 63 (1b) < Läänemaa (1891)
[Labiatae]
Thymus serpyllum
Liivarohi. Liivarohu õiedest tee köha ja rinnahaiguse vastu hää rohi.
RKM II 240, 275 (4) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Liivarohu teed joodi rahustamise eesmärgil ja külmetushaiguste puhul.
RKM II 240, 290/1 < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Köha oli kuiv ja lahtine. Kuiva köha nimetati ka kinniseks köhaks, see ajas köhatama, aga lahti ei saandud köhida. Lahtine köha oli rögaga. Tugeva köha liik oli läkatis, mis tugevate hoogudena tuleb. Kuuma liivarohu teed anti igal juhul, et pehmemaks ja lahtisemaks teeks.
RKM II 446, 94/5 (15) < Torma khk., Lagedi k. < Torma khk., Ülejõe k. (s. Oja), s. 1928 (1991)
Korjasime naistepuna, liivarohtu, kummelit, raudrohtu. Sõja ajal korjasime pohlalehti ja -õisi, tegime teed.
Vilbaste, TN 11, 378 (30) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
Liivarohi [kirjakeelset nime pole märgitud] [Thymus serpyllum L. nõmme-liivatee].
„Liivarohust teevad tsäi. Kasvab siin meil liivamägedel. Liivarohu tee on külmetushaiguste vasta.“
Vilbaste, TN 11, 378 (30) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
[külmetushaiguste vasta ? ] „Tee jaust piab liivarotu korjama siis, kui parajasti õileb. Õileb nenda, et piale vana jaanipäiva.“
Vilbaste, TN 1, 327 (67) < Torma khk., Lohusuu v. (1929)
Liivarohi [Thymus serpyllum].
Tee aseaine. Tarvitatakse seda teed ka rinnahaiguse vastu arstirohuna pehmendavalt.
Märkus: Avinurmes seda taime ei ole leida, ainult Lohusoos.
Vilbaste, TN 1, 476 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Liivarohi [? Thymus serpyllum ]. Teena - rinnahaigusele, tiisikusele, köhale, seesthaigusele; ummuksis keeta - rinnahaigusele; lehmadele teena pääle sünnitust.
Vilbaste, TN 1, 476 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Põdrasammal ja liivarohi ummuksis keeta - rinnahaigusele.
Vilbaste, TN 2, 279 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati vanasti taimi.
Vanasti tarvitati taimi arstirohuks. Mulle jutustas minu vanaema Katta Vene, et meie pool olla tarvitatud järgmisi taimi.
Köha ja muude rinnahaiguste arstimiseks tarvitati järgmisi taimi: raudrohu õie teed, punerjateed, noorte ja tõrvaste männikasvude teed, (tiisikuse vastu) kadakamarja teed, liivarohu teed.
Vilbaste, TN 7, 255 (25) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Liivarohud ehk kaebajussi rohud olid köha ja rinnatõve vastu. Rohi keedeti ära ning joodi vett.
RKM II 160, 14/5 (13) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Südamehaiguse vastu juua liiva- ehk kaetisrohuteed. Kaetisrohuteed tegi ema, oli hea juua. Kõik 9 last olime terved, ei olnud südamehaigust. Kibuvitsamarjatee on ka hea südamehaiguse vastu. Leningradist üks insener sai terveks. Kibuvitsamarjaekstrakti on ka müüa. Peale söömist võtta 1 spl. täis.