Rahvapärased taimenimetused

Pänül

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 32, 631 (97) < Räpina khk. (1889)
Pänüla ehk koirohtu surmutud kokku, segatud meega, siis olnud hea pahusse vastu inimesele ja elajale.

E 29573 (90) < Viljandi khk. (1896)
Pänüla ehk koirohu surmutud kokku, segatud meega - on hea pahusse vastu inimese ja elajatel.

ERM 17, 6 (12) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Pänül on hää kõhuvalurohi. Antakse teena 2 korda päevas juua. Korjatakse õitsmise ajal, s.o jakobipäeva ümber.
Märkus - Pänul on hää koi ja lutika rohi.

ERA II 63, 130 (355) < Põlva khk., Karilatsi v., Karilatsi k., Kirisaare t. (1933)
Pänülä' (kuirohi). Influentsa puhul on joodud seda teed. Kuuma vett pääle ja hautada. Väga kibe vedelik.

ERA II 143, 364 (35) < Rõuge khk., Haanja v. (1936)
Tõine on kõhu lahtiolek, mida iga sügise, kui piimatoitude päält üle minna lihatoitudele, ja kevadel, kui piimatoidud pääle algavad. Arstimiseks pruugitakse pälünäteed koirohu keedetist ehk söögipipra jahu, pool sõrmkübaratäit sisse võtta.

ERA II 163, 608 (15a) < Setu, Vilo v., Truba k., Tsopa t. (1938)
Pännülä leent juuakse sisemise haiguse vastu.

ERA II 174, 20 (3a) < Setu, Järvesuu v., Jatsmani k., Halliku t. (1937)
Ku määne umbõ palanu vai tsusat, sis pandas pänulite lehti kohopiimäga pääle.

Vilbaste, TN 2, 313 (9a) < Kanepi khk. (1929)
Pänul (Artemisia absinthium) on hää kirpude ja koide hävitaja.

Vilbaste, TN 2, 313 (9b) < Kanepi khk. (1929)
[Pänul (Artemisia absinthium)] Tarvitatakse veel sisemiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 658/9 (11) < Räpina khk. (1930)
Kõhuvalu vastu tarvitati ka veel pänülaid viina sees.

Vilbaste, TN 2, 705 (12) < Räpina khk. (1930)
Kõhuvalu vastu tarvitati ka pänuläid viinaga ja ka aarnikateed.