Rahvapärased taimenimetused

Vägihain

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

üheksavägine Verbascum thapsus

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Vilbaste, TN 1, 218a < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Taimed, rohud:
Vägihain: orukaldal. 3-6 jalga kõrge. Kollased poole tolli pikkused õied, lehed juures, maa lähedal kämblalaiused, küünrapikkused. Tee sekka pannes iga sisehaiguse vastu.
/---/

RKM II 381, 342 (106) ja 265/6 (1)< Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Öessamaväe jõumees. Vaata aadrilaskmine.
Aadrilaskmine.
Vanasti lasti aadert. seda tegid kupupaneja, Kupu-Mari kutsuti, muud nime es üteltagi. Kupulaskja käis mööda küla, riistad olid rätikuga käe otsas. aadre raud olli lühike, must, lühike väike tera olli. Sellega lõi nagu vasaraga, väikse haava tegi. Enne aadre laskmist hoiti kätt sooja vee sees. Kui kaala päält aadert lasti, siss panti enne palav rõõvas kaala pääle, et hästi soe on, enne kui aadert laseb, siss veri tuleb paremine välla.
Seaksed väiksed kõverikud ollid need kupu sarved, mis panti nende haavade pääle. Noore lehma sarved. Tikuga panti tuli alla sarvele. Siss tõmmas sarve naha külge kinni ja imes vere sinna sisse.
Aadert lasti, kui veri olli alam või valud ollid. Kohe must olli see veri. Must halb veri lasti välla, siss kadusid valud ära.
Kuppu panti, kui väike valu olli. Siss nahka katti es teha. Kupu sarv imes siss pallalt naha sinna alla.