Rahvapärased taimenimetused
Kaitused
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
EKS c, 70 (1b) < Jõhvi khk. (1891)
[Polugalaceae]
Polygala amara
Kaitused. Tiisikuse vastu; toorelt ja kuivatatud, ummukses keeta ja siis juua.
Vilbaste, TN 1, 635b < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l., Järve mõis < Jõhvi khk., Valaste k. (Kruut) (1929)
Kaitused andvad ka hea maitsva joogi.
Vilbaste, TN 2, 267 (a) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi.
Vanasti nimetati paljusid taimi teiste nimedega kui praegu. Nii nimetati ja nimetatakse veel praegugi takjaid - äiakaela- ja kõbralehtedeks, põldosja - konnaoismadeks ja oravasabadeks, vereseletuserohtusid nimetati viinarohtudeks.
Vanasti ei olnud ka saadaval kõik rohud, mida praegu haiguste vastu tarvitatakse, ja siis korjati maast taimi ja pruugiti haiguste vastu. Nii korjati maas kasvavaid kaituseid, millest tehti teed ja joodi, kui taheti söögiisu äratada.
Vilbaste, TN 2, 272 (7) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Külmetuse puhul tarvitati ka pärna-, niinepuu, kanavarva ja raudrohu õite, kaituse-, põdrasambliku ja leedriteed.
Vilbaste, TN 2, 287 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Köha vastu: toomingakoore, sibulakoore, kaituse-, kummali- ja piparmündi tee.
Vilbaste, TN 2, 304 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Kaitust tarvitati nõiduse vastu.
Kui loomast või inimesest oli „kuri silm üle käinud“, siis suitsetati looma või inimest kaitusega ja anti talle kaituseteed sisse.
Vilbaste, TN 2, 408 (7) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Kaitused suitsetades ja teena juues on ärasilmamise puhul.
Vilbaste, TN 7, 383 (2) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Voka k. < Jõhvi khk., Kohtla v., Hiie kiigu t. (1929)
Kaitused.
Kaitused olid nõiduserohud. Kusagile mõne vana panni pääle pandi kaetused ning nendele lisati veel prahti. Praht varastati naabermaja hoontest. Kui oli lapsel seest haige, siis pandi laps sõela sisse ja sõelaga hoiti panni kohal suitsu sees. Kui oli loom haige, siis hoiti panni looma kõhu all ning käidi suitsupanniga ümber looma.
Vilbaste, TN 7, 474 (29) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Kautuseõied on ka kõhuvalu ja jooksva vastu.
Vilbaste, TN 7, 482 (4) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kaitused tarvitatakse värvimiseks ja ka tee hulka.
Vilbaste, TN 7, 590 (4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Kaitusrohu tee - sisehaigused.
ERA II 125, 143/4 (45) < Tallinn l. < Jõhvi khk., Konju k. (1936)
Kui köha kõva, peab seisma kuuma kivi või raua pääl ja jooma kaituseteed.