Haiguste märksõnad

Köha

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse köha, küha, köhja, kaasa arvatud kuiv-, märg-, krooniline ja äge köha.
Kagu-Eesti murretes nimetatakse köha ka rüüss, rüüstämä, rüüsähüss, rüüsüne, rüüsütämmä ja teiste sarnaste nimetustega; Kuusalus aga tunti paiguti nime all rüögümä.

Köha eriti meeldivaks haiguseks ei peetud, kuid tavalist köha ka eriti ohtlikuks mitte.

Köhimine venitab kopsud ja teeb kurgu kibedast. RKM II 20, 574 (18) < Viru-Nigula - A. Krikmann (1950)
Köha on haigus, mille all kannatati, ilma et abi oleks otsitud, ütelti: küll ta põeb ise välja, paraneb aja pikku. ERA 134, 435 (20) < Saarde - J. P. Sõggel (1936/37)
Köha puhul oli oluline millise konkreetse köhaga oli tegemist.
Eristati:
* kuiv köha, mis köhimisel valus, ajab kurku kipitama ja midagi välja ei tule;
Köha on külmetamisest ja venitamisest, külmetanu ja venitanu on, tuleb tiisikus ja. Kuiv köha, mis muidu kurkus kipitseb, sülgama ei pane, aga, märg köha ajab rögastama, sülgama. RKM II 101, 418 (35) < Häädemeeste - M. Mäesalu (1960)
* märg köha, millega kaasnes intensiivne rögaeritus ja mis tekkis tavaliselt siis, kui haigus hakkas üle minema;
Kui köha lahkume akas, siis tule röga. - - AES < Karksi - L. Lepp (1932)
* krooniline köha, mis oli üsna kardetav, eriti kui ta oli rögarohke, sest kardeti tuberkuloosi;
Kui kange köha on ja röga välja tuleb, siis vette sülitada, kui röga põhja läheb, siis see inimene on tiisikuses, kui aga röga peale jäeb siis ei ole tiisikus vaid muidu köha. H III 30, 167 (15) < Jüri - J. Saluverk (1903)
* äkiline köha, ehk värske hoogude kaupa esinev köha, mis enamasti oli allergilise päritoluga või siis tekkis mõne võõrosakese kurku sattumise tagajärjel.
Kui sõuke kerge köha oli, see kutsuti kassiköhaks ning see tuli sellest, et oli säält kuhast vett joodud, kust kaiss oli lakkunud. Pidi kassile kurku puhuma, siis kadus köha ära. RKM II 35, 58 (97) < Kihelkonna - P. Võtti (1950)
Köha põhjustajaks arvati enamjaolt külmetamist või siis oli see tuulest saadud.
Kui külmetamisest raske köha on hakkanud, nii et köhimisest rinnad ja pää valutavad. - - ERA 146, 702/3 (29) < Saarde - J. P. Sõggel (1917)
Köha kohta öeldi, et see on tuulest saadud.- - ERA II 188, 368/9 (28) < Käina - E. Ennist (1938)
Ka kassi joodud vee joomine pidavat köha tekitama (kassi karvad kurgus?).

Vaata ka: läkaköha, rinnahaigus, tiisikus.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H I 3, 161 (21) < Audru khk. (1892)
Köha vastu aitab linase riidega või taelaga suitsetamene, mis sisse peab hengama.

H III 16, 665 (37) < Järva-Jaani khk. (elukoht Soome) (1888)
Köha vastu keedetakse maakõrvade teed.

H III 18, 238 (14) < Tallinn l. < Kullamaa khk. (1895)
Köha kaob siis ära, kui keedetud piima juuakse, kus sisse männavaiku on tilgutud.

H I 6, 10 (17) < Tartu (1894)
Tülkad, kaheksamehevägi, üheksavägine (Verbascum thapsus). Pruugitakse õisi tee viisi kopsuhaiguse, köha ja põiehaiguste vastu.

H I 9, 41 (17) < Viljandi khk. (1897)
Üks väga hea, aga ka kardetav, kõige suuremate köhade vastu on valge sookaljude õite tee. Kes ei ole selle tee valmistamist näinud, ei tohi teda tegema hakata, sest saab ta kangem, kui õige aru on, siis võib ta ka surma ehk hullumeelsust tuua. Aga see tee võib ka kõige raskema köha käest inimest ära päästa.

H I 9, 42 (23) < Viljandi khk. (1897)
Sarapuu õitest tehakse teed sarnaste kangete köhade vastu, kui verd juba välja tuleb; kuid sarapuu õisa on aga raske saada.

H II 1, 674 (30a) < Vaivara khk. (1888)
Kaitusrohi (Thumianus serpyllum Omendelthym) - saab teena köha vastu tarvitatud.

H II 6, 257 (V) < Reigi khk. (1890)
Põdrasammal, paksuks vedelikuks ära keetud, on köha vastu.

H II 11, 30 (1) < Rakvere khk., Kohala v. (1889) Sisestanud USN, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006
Maarohtudest kõige enam tarvitati ja tarvitatakse veel praegugi tuntud "kaetisrohtu". Mõned joovad nimetud rohu teevett köha vastu. Ja suitsetati mitmesugusid asju, millest arvati, et keegi teine inimene paha silmaga vaadates ära oli imestanud; nagu näituseks: kui piim venis, siis hauduti piimariistu kaetisrohuga ehk suitsetati sellega. Kui põrsad pasal olivad, siis suitsetati jälle kaetisrohtudega.

H II 11, 31 (5) < Rakvere khk., Kohala v. (1889)
Rauarohu õilmeid korjatakse, kuivatakse ja selle keedust tarvitatakse ka köha ja rinnahaiguse vasta.

H II 12, 171 (45) < Väike-Maarja khk. (1890)
Koeraputkede õievett keedetakse ja antakse köha vastu sisse, ka värvitakse lehtedega linast riiet roheliseks.

H II 20, 539 (8) < Vändra khk., Kadaka (1888)
Köha. Juuakse sooja taari, kuhu võid ehk koort sisse pandud, b) hoitakse jalad üüsel vastu sooja ahju, d) suetsetakse (paperossi moodi) nõgesevarssa, e) suetsetakse sinist papert.

H II 27, 274 (14) < Palamuse khk., Luua v. (1888)
Raudrohutee on köha vastu hea, aga vihalt joodud.

H II 27, 717 (3) < Kursi khk. (elukoht Laiuse khk.) (1889)
Raudrohutee olevat köha vastu.

H II 34, 769/70 (2) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Kaebdus-, kaetis-, kaibaus-, kahetis-rohi, liivatee (kasvab liivapääl) (Thymus serpyllum), üheksat seltsi, köha ja iga asja vastu teeks keeta. Kui inimene või loom nõiutud, rannakeeli "kaibajuksis on". Korj. 3 päeva enne jaani. Kui lehmad tulevad, siis lehmadelle keeta ja seda juua anda; ja ka naesterahvale, kui on maha jäämas.

H II 34, 772 (25) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Rauarohud köha vastu.

H II 46, 882 (18) < Ambla khk., Tapa (1894)
Köha vastu joodi kammeliteed ja jalad hoiti vasta tulist ahju.

H II 47, 632 (175) < Pärnu-Jaagupi khk., Pööravere k. (1893)
Mädarõikajuurtest tehakse teed, mida köha vastu juuakse.

H II 47, 632 (176) < Pärnu-Jaagupi khk., Pööravere k. (1893)
Köhijat suitsetakse ka nõestejuurtega, lootes, et see köha vastane on.

H II 49, 27 (69) < Tarvastu khk. (1893)
Nõges, mis risti-rästi aia vahel kasvab, om hää küharohi, ku seda suitsu suhu lastas.

H II 52, 45 (14) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Krobisäja.
Kühä ja rinnatõbõ haigusõ vasta juvvas tast tehtud tiid.

H II 52, 46 (15) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Verihain.
Häelmit kakutas ja kuivadetas, kühä ja külmetamise vasta tettas tiid ja juvvas, et häste ikko (hikko) lätt. Latsõ pandva verihaina lehti haava pääle, kui (midägi) käe ehk muud midägi ärä lõikasõ.

H II 58, 569 (6) < Vändra khk. (1897)
Kopsurohud (ladina keele nime ei tea) on head köharohud.

H II 65, 683/4 (36) < Jüri khk. (1898)
Kui külmetamisest köha tuleb, siis keedetakse leigatud kaeru, kel veel ivad otsas on, ja juuakse seda vett. Ka korjatakse suvel nurmenukuõisa ja metsateed, keedetakse neid ja juuakse nende vett.

H II 70, 698 (51) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Kadajamarä ja kadaja nõgla kooruga kokku surbutult - inne aho pääl kuivata-omma hädaliste lammastõlõ hüä rohi. Kadajide anomit, piimä anomit haudu-tega vinnüvä piimä piagi hüäs. Kadaja tuurist marjust, ummussih keedetult, valmistasõ mõnõki hendale ruuht, minka naa vigast kõttu parandasõ, köhä vasta api uutva, tiiskusõtõbõh tedä tarvitava. Kadaja kütse marja tarvitõdas taaritegemises, mis magusa maitsõga om, nii et Setumaal mõnõ uma taari hüäkust juvvõh kitvä: "Seo om hüä, ku kadajataar." Mõnõ kutsva ka "kadaja-ollu". Kadajakoorõ omma keväjäsel ajal karjustõlõ, kõigõ edimätses väläst saadusis kängiste andis, kooni paiu- ja lõhmusõkuur vallale tulõ. Neist koetas viisõ.
Kadajatsi aidsaibit arvatas, et naa muist puist viie võrra aigu vastu pidävä. Kadajane havvarist sais matusõ pääl 50 aastat jala pääl, kui ta hüä tukõv om, ja inne ka arr värmitüs sai.

H II 74, 815 (3) < Torma khk., Avinurme (1906)
Ka kui kibe köha peale tuli, söödi tükk leiba ära, siis jäi seekord järele. Kui kuivi pajulehti suitsetati ja seda suitsu alla neelati, siis jäi ka mõnikord köha ära.

ERA II 297, 45 (3)a < Tallinn l. < Harjumaa (1941)
Nüüd, kus on arstirohud kohutavalt kallid, peaks igaüks isi arstmeid metsarohtudest tarvitama ja ka kodu arstima. Arstirohtusi võib ka valmistada nende turueitede nõuande järgi, kes Tallinna turul müüvad kõiki arstirohutaimi, näituseks köha vastu: liivateesid, ka kummeliteesi. /---/

H IV 9, 220 (7) < Jüri khk., Kurna k., Sepamäe t. (1899)
Kui köha on, siis kõrvenõgeste õisu keeta ja seda vett juua, siis köha kaub ära.

E 38789 (9) < Palamuse khk., Kaarepere (1899)
Ka köömned panni peal pruuniks kõrvetud, viina sees siis leutud ja seda viina vee hulgas haigele sisse anda - teha köha pehmemaks.

E 38789 (11) < Palamuse khk., Kaarepere (1899)
Noore kuusekasude tee olla köhale ja tiisikusele hea rohi.

E 38944 < Vaivara khk. < Samokrassi (1899)
On kellelgi köha, siis võib seda järgmisel viisil ära arstida: Võetakse põhja poolt tee äärest aia alt nõgesevars, kuivatatakse ära, pannakse tuli otsa ja tõmmatakse seda suitsu läbi nõgesevarre suhu, see aitab iga kord.

E 39598 (3b) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Kadakamarju pruugiti ka kõhu- ja köharohuks.

E 39599 (3) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Köha vastu pruugitakse palju rohtusid, kuida köha on, kas pikaline ehk äkiline. Pikalise köhale pruugitakse põdrasambla vett. Põdrasamblad kasvavad nõmmedes.

E 39599 (6) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Pikalise köhale pruugitakse:
Heinamaa-kuuse vett. Heinamaa- kuused kasvavad tüma heinamaadel, kuuse moodi, umbes 6-8 tolli pikk, punased õied külles.

E 39599 (7) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
[Pikalisele köhale pruugitakse]
Noore kuuse- ja männakassusid ka keedetakse.

E 39599 (8) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Äkilise köhale pruugitakse rauarohuõie vett. Rauarohud kasvavad põldute ääres, valge õiekobar otsas.

E 39600 (9) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
[Äkilise köhale pruugitakse]
Kaetesrohu vett, kaetesrohud kasvavad nõmmesöötidel, madalad maad mööda, punased õied peal.

E 39600 (10) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
[Äkilise köhale pruugitakse]
Kivi-imela juuri, kivi-imelad kasvavad suure metsa all, sammeldand kivide peal, on pissikese sõnajala moodi lehtedega, mustad juured on närides magusa mauga.

E 46001 (3) < Tallinn l., Nõmme (1907)
Maakõrvad ummukses ära keeta ja siis seda vedelad juua. Kaotab köha ja tiisikuse.

E 46001 (4) < Tallinn l., Nõmme (1907)
Kase küljest halje samlatortisid võtta, nendest teevett keeta. Kaotab köha. Ka tiisikuse.

E 46002 (6) < Tallinn l., Nõmme (1907)
Kaerapõhust tehtud theevesi on hea köha kaotaja meega magusaks teha.

E 50942 (55) < Pärnu-Jaagupi khk. (1920)
Köha vastu aitab kadakamarjatee.

E 56679 (135) < Tallinn l. (1926)
Karuohaka õite tee on köha ja tiisikuse vastu.

E 56684 (150) < Tallinn l. (1926)
Ühe sibula koor pealt ära koorida, seda veikese plekkkruusi sisse panna, tilgake piima juure lisada, seda keeta, kui lapsel kange köha on.

E 56684 < Tallinn l. (1926)
Sibul ära küpsetada, siis läbi linase riide pigistada ja seda vedelikku lapsele sisse anda, kui köha ja rinnad haiged on.

E 56684/5 < Tallinn l. (1926)
On veel köha ja rinnahaiguse vastu, puhtaks pestud villane sukk, mille talla sisse sinepipulbrit on raputatud. See lapsele ööseks jalga tõmmata, siis kaob köha ja rinnahaigus ära. Ka tiisikuse vastu on ta hea.

E 56685 < Tallinn l. (1926)
Kui köha on ja rinnad haiged, pantagu linane riie põlema, tõmmatagu seda suitsu sisse, neelatagu alla, siis kaob köha ära.

E 78273 (4) < Vändra khk. (1931)
Kui köha või kurk haige oli, pandi küpse sibulat peale, anti koirohuteed ja tahma.

E 79513 (18) < Vändra khk., Rannu t. (1932)
Köha oli, siis keedeti piim, lisati juurde või ja sibulas, ka mesi ning haige läks peale seda söömist voodi paksu vaipade alla higistama.

E XIII 10 (45) < Tartu-Maarja khk., Raadi ms. - Matthias Johann Eisen < pr. Anderson
Kadakamarjatee on hea abinõu külmetamise, rabanduse ja köha vasta. Vaja vaadata, et niisuguseid marju võetakse, millel ristid marjadel; ainult niisugused mõjuvad hästi, muud ei.

EKS c, 53 (2) < Äksi khk. (1891)
Achillea millefolium
Raudrohud kuivatatakse ära, valmistatakse teevee viisi ja juuakse, kui külmetamisest köha on saanud.

EKS c, 53 (3) < Palamuse khk. (1891)
Achillea millefolium
Raudrohu õied ummukses keedetud, vedelik hää köharohi. Lehed pihu vahel vahule hõerutud on hää rohi värske lõigatud haava pääle panna.

EKS c, 53/4 (4) < Põlva khk. (1891)
[Achillea millefolium - verihein]
Kuivatatud õitest tehtud tee olevat hää külmetamise ja köha vastu.

EKS c, 56 (5) < Saarde khk. (1891)
Matricaria chamomilla.
Kummelid. Kummeliõite tee köha vastu hää rohi.

EKS c, 61/2 (2) < Tarvastu khk. (1891)
[Rosaceae]
Fragaria vesca = maasikas.
Taime tarvitatakse köha vastu, kui inimene end külmetanud on. Taimest tarvitatakse ärakuivatatud õisi ja lehti otse väljamaa tee kombel, valatakse keeva vett pääle, lastakse ummukses seista ja siis juuakse soojalt, kuni inimene higistab. Niisama tarvitatakse seda taime ka Tormas, Põlva ja Viljandi kihelkondades.

EKS c, 62 (5) < Põlva khk. (1891)
[Rosaceae]
Rosa canina - kibuvits.
Kibuvitsa õielehed korjatud, kuivatud ja teeks tehtud - väga hää köharohi.

EKS c, 63 (1b) < Läänemaa (1891)
[Labiatae]
Thymus serpyllum
Liivarohi. Liivarohu õiedest tee köha ja rinnahaiguse vastu hää rohi.

EKS c, 64 (3) < Äksi khk. (1891)
[Labiatae]
Mentha crispa
Münt. Rohi teeks keeta on hää köha ja külmetamise vastu.

EKS c, 68 (2) < Jõhvi khk. (1891)
[Papilionaceae]
Trifolium spadiceum
Põldhumalad ehk rinnatee. Õitest ja vartest keedetakse teed ja juuakse köha ja rinnahaiguse vastu.

EKS c, 73 (c) < Äksi khk. (1891)
[Valerianaceae]
Valeriana officinalis
Rinnarohi. Õitest ja lehtidest tehtud tee on hää köharohi, on ka hää algava tiisikuse vastu.

ALS 1, 207 < Jämaja khk., Torgu v., Ranna t. (Grünthal) < Liisa Meri, 67 a. (1928)
Köha.
Timmerjani* teed anti köha vastu.
* Jutustaja seletuse järele väiksed liivasel maapinnal sinakaslillade õitega kasvavad taimed.

EKS c, 76 < Põlva khk. (1891)
[Lichenes]
Lichen islandicus
Põdrasammal. Põdrasammal veega keedetud, kusjuures vesi õige süldiks minevat, -hää köharohi.

EKS c, 116 (1a) < Tartu l. (1912)
Sõstramarjatee olla hää köha vastu.

EKS c, 116 (1b) < Tartu l. (1912)
Nii ka pihlamarjasahvt hää köharohi.

ALS 2, 483 < Rapla khk., Kuusiku v. (1929)
Kuivatatud haavakoor, kuivatatud ubalehe vääned (need kasvavad vee sees) ja põdrasammal veega keedetud aitab köha vastu ja kasvatab uut kopsu. Seda keedist peab loomale sisse andma, kui ta köhib. Ka inimeste juures võib tarvitada seda rohtu.

ALS 2, 778 < Kadrina khk., Palmse v. (1929)
Raudrohi on köharohi. Kuivata raudrohu õisi, keeda nad ära ja anna seda keedist juua inimesele või loomale.

ALS 2, 925 < Valga < Sangaste khk. (1929)
Koiheinavesi on ka köharohuks.

ALS 3, 336 < Haljala khk., Haljala v., Idavere k. (1931)
Tiisikuse ja köha vastu anda nõiarohu teed. (Thymus serpyllum)

ALS 3, 766 < Rakvere khk., Kohtla v. (1931)
Köha ja rinnahaiguse vastu korjatakse rauarohtu, kuivatatakse, keedetakse ja juuakse keeduvett.

ERM 17, 8 (21) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Laja lehega nõgese suits on hää rohi nohu ja köha vastu.

ERM 168, 12 (11) < Tõstamaa khk. < Audru khk. < Mihkli khk. (1921)
Fructus juniperi [? kadakamarjad] võetakse kuivalt alla neelates köha vastu.

ERM 17, 6 (13) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Külmetamise ja köha vastu. Vehvermentsitee.

ERM 17, 7 (14) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Pihleõie tee - köha vastu.

ERM 17, 7 (15) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Vägiheina õie tee samuti (köha vastu).

ERM 17, 7 (16) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Pohlakõie tee samuti (köha vastu).

ERM 17, 8 (20) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Ingervere juured meega suus hoidmiseks köha vastu. Varred aga teena päävalu vastu.

ERM 168, 23 (17) < Tõstamaa khk. < Audru khk. < Mihkli khk. (1921)
Köha vastu:
b) raudreierohu teed juua.

ERA II 13, 299 (7) < Simuna khk., Kissa k. (1929)
Raudrohtu põletatakse tubaka hulgas - köha vastu.

ERA II 25, 217 (3) < Järva-Madise khk., Albu v., Albu vanadekodu < Tartumaa (1930)
Raudrohutee on köha vastu.

ERA II 26, 73 (25) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. (1930)
Köhä vasta om pedäjäkasud, tammekooretee, takjajuurikad ja juudi kusi.

ERA II 27, 340 (40) < Nissi khk., Laitse v., Laitse as. (1930)
Köha vasta on ka vererohud head.

ERA II 27, 435 (27) < Nissi khk., Sooniste v., Lepaste k., Põlde s. < Kullamaa khk., Maidla k. (1930)
Raudrohutee on köha vasta.

ERA II 27, 584 (7) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Krooklehetee on köha vasta.

ERA II 27, 586 (19) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Köha vasta põdrasammal, teeleht, raudhein.

ERA II 28, 601 (21) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kunda k., Mäepealt s. (1930)
Rauarohi on köha vasta.

ERA II 28, 601 (22) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kunda k., Mäepealt s. (1930)
Ubalehed on köha vasta.

ERA II 79, 243 (3) < Vigala khk. (1934)
Köha vastu, s.o. kui külmetuse köha on.
Rauariia rohud. Õied suvel ära võtta ja ära kuivatada. Ja seda teed juua.

ERA II 79, 243 (4: 3) < Vigala khk. (1934)
Kameliteed juua: kui köha on.

ERA II 83, 249 (25) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k. (1934)
Köha ja rinnahaiguse vastu pidada aitama raudrohutee.

ERA II 125, 214 (22a) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Köharohi õli rauarohi. Tehti seda teed.

ERA II 125, 214 (22b) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Põdrasambla ja sassaparila tee on ka köharohud.

ERA II 125, 219 (50) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Oalehe juurikad on ka köha vasta.

ERA II 125, 426 (14) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Metsküla k., Mustasaare t. < Iisaku khk. (1936)
Raudrohutee on hea rohi köha ja külmetuse vasta. See on ka verekosutuse jaust.

ERA II 125, 427 (17) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Metsküla k., Mustasaare t. < Iisaku khk. (1936)
Ubalehetee õli kõha vasta. Suure suitsuhädaga suitsetasivad mehed ubalehti tubaka asemel.

ERA II 130, 597 (18) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Laimjala v. (1937)
Raudreiarohu tee aitab köha vastu.

ERA II 141, 103 (48) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Köha vasta punatiid keeta.

ERA II 141, 106 (68) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Köha vasta toomingamarjad.

ERA II 141, 105 (60) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Köhijat suitsetasse maarjaheinaga. Ka palderjaniteed juua.

ERA II 141, 106 (71a) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Köha ja siistvalu vasta pannasse emaleppa (lai lepp) patta keema ja juuasse seda vett.

ERA II 141, 106 (71b) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Köha vasta keeta männiõisi või -kasusid.

ERA II 141, 106 (71c) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Ka tammetõrud ja põdra- ja karusammal on köha ja rinnahaiguse (tiisikuse) vasta.

ERA II 141, 380 (60) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937)
Köha vasta põdrasammal. Ka loomadelle. Inimese jaos tuleb ära kiita, loomadele antasse kiitmata.

ERA II 149, 589 (16) < Suure-Jaani khk., Taevere v. (1937)
Köha vastu oli köömne- ja kummelitee.

ERA II 150, 432 (30) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Köha vastu. Köha vastu keedetas põdra- ehk islandi sambla teed, ja ka pärnaõieteed.

ERA II 155, 691 (29) < Setu khk., Järvesuu v., Saarepää k. < Setu khk., Jatsmani k. (1937)
Köhä vasta ommava' valgõ' lilli, mis aiah kasusõ', väiga hää'. Noid tulõ ummuseh kiitä ja tsäi muudo sisse võtta.

ERA II 158, 183 (73) < Jämaja khk., Torgu v., Laadla k., Saueaugu t. (1937)
Raudrohtu tarvitatakse köha ja rinnahaiguse puhul, samuti, kui loomad verd kusevad.

ERA II 158, 422/3 (65) < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k., Tõrvaku t. (1937)
Köha vastu antakse köömne, rauavarre ja timmerjanni teed (siniste õitega).

ERA II 167, 180 (42b) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. (1937)
[Verihein (Achillea millefolium)]
Õisi tarvitetakse teeks ka köha vastu. Palju anda ei või, umbes 3/4 tassi 1-2 korda päevas. Paneb vere käima.

ERA II 167, 180 (43) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. (1937)
Männa (Pinus silvestris) kasvud - köha vastu väga head, kui neid koguda noorelt. Kuivatada ja tarvitada teena. Võib võtta rohkem, eriti kui karta tiisikust. Tee teeb rinnad kergeks ja puhastab.

ERA II 167, 181 (46) < Järva-Madise khk. (1937)
Karpal, islandi sammal (Cetraria islandica) tarvitetakse köha vastu, keedetakse teed, viha, tarvitetakse ka koos männikasvudega. (Lehtmetsa)

ERA II 167, 181 (51) < Järva-Madise khk. (1937)
Põldkannike, vaenelaps - tehakse ka teed köha vastu.

ERA II 167, 184 (82) < Järva-Madise khk. (1937)
Vaenelaps (Viola arvensis, põldkannike) - teed tarvitetakse köha vastu. (Lehtmetsa ja Peedu)

ERA II 168, 652 (49) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Nõmmekõrvade (islandi sambla) teed tarvitatakse köha ja tiisikuse vastu.

ERA II 174, 21/2 (6) < Setu, Järvesuu v., Jatsmani k., Halliku t. (1937)
Tiiskushaigõlõ andas umma kust juvvah, piiritusõ seeh olnu hussi liimt, havutõt pedäjakasva, mäihhä ja piiretust kus om olnuh kusikuklaisi. Veel tetas ka niimuudu, õt miiga seest võiet pudelihe meelütädäs kusikuklasõh. Nimäh jääväh sinna kinni. Sis pandas pudelilõ kork pääle ja pandas leeväküdsämise aigu leevä sisse hauduma. Tuud andas juvvah.
Ka tsihki lehti ja palotakjite havutuisi andas juvvah. Karaserka pehmendäs ka rindu. (Need arstimisvahendid on köha ja ka tiisikuse vastu.)

ERA II 178, 148 (23) < Ambla khk., Lehtse v. (1938)
Köha vastu joodi kummeliteed [---], raudrohu-teed.

ERA II 187, 258 (30) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. (1938)
Köha vastu - sibulaga keedetud piima ja rauareierohu tee.

ERA II 189, 538 (73) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Rõuma k. (1938)
Raudrohu- ja liivateed sai joodud, see on ikka köha vastu küll.

ERA II 191, 225 (57) < Muhu khk., Muhu v., Suuremõisa k., Jaaguda t. (1938)
Raudreiarohi. Selle õitest tehakse teed tiisikusehaigele. Köhimise ja külmetamise puhul ka hea juua.

ERA II 193, 503 (33.2) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Lustivere as. (1938)
[Köha]
Küps sibul ja raudrohutee.

ERA II 193, 504 (33.4) < Põltsamaa khk., Kurista v., Kose k. (1938)
[Ravim köha vastu]
Suitsetati nõgest. Nõgesevars pandi teisest otsast põlema, teisest tõmmati ja neelati siis suitsu alla.

ERA II 193, 504 (33.5) < Põltsamaa khk., Kurista v., Kose k. (1938)
[Köha puhul]
Joodi koirohuteed.

ERA II 193, 504 (33.7) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Nurga k. (1938)
[Köha]
Keeta mett ja sibulaid pooliti niikaua, kuni sibulad on läinud üsna peeneks. Lasta segu läbi linase lapi ja anda haigele 1 tl. seda vedelikku sisse. Kui vedelik saab liiga paks, siis võib vett juure lisada.

ERA II 193, 504/5 (33.8) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Küti k. (1938)
Köha puhul tarvitatakse sageli hää eduga pihlaka (Sorbus aucuparia L.) kuivatatud marju, neid süües.

ERA II 193, 505 (33.9) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Küti k. (1938)
Köha puhul tarvitatakse kurrulehe e. pisaratelille (kortsleht - Alchemilla vulgaris L.) teed.

ERA II 193, 505 (33.10) < Põltsamaa khk., Adavere v., Adavere as. (1938)
Valge ristikheina (Trifolium repens L.) õite tee [köha vastu].

ERA II 193, 505 (33.12) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Paduvere k. (1938)
[Köha]
Tehti jalgade ja käte vanni, anti midagi köharohtu, näit. vägiheina teed.

ERA II 193, 620 (62.2) < Põltsamaa khk., Põltsamaa v., Umbusi k. (1938)
Hää köharavim on kaeraõletee, samuti sookailutee.

ERA II 193, 621 (62.4) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Tõrenurme k. (1938)
Nael sibulaid, veerand naela mett ja pool naela suhkrut keedetakse toobi vee sees kolm tundi. See siirup kurnatakse pudelisse ja võetakse sellest iga päev 4-6 spl. täit sisse köha puhul.

ERA II 195, 232 (93a) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. (1936)
Köha - sooja piima ja sibulast segamini keeta ja juua.
Oma kust ja viina segamini.

ERA II 195, 232 (93b) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. (1936)
[Köha] Põdrasammalt keedetakse ja juuakse.

ERA II 199, 485 (19) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Pihlakast olid küla- ja mõisakarjaste kepid, siis nendega tehtigi nõidusi. Arvati, et kui on pihlakane kepp, külakarjusel näiteks, siis nagu see kepp pidi kaitsma huntide ja ka muude hädade eest karja. Lapsed sõid pihlakamarju ja mängisid nendega: ajasid paela ja tegid ka helmeid. Pihlakast tegid suuremad väiksematele lastele hobuseid ja muid loomi, lõigates pulgast. Pihlakaõitest tehti teed, pidi see tee aitama ka köha vastu.

ERA II 199, 487 (29) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Kalmusejuured kuivatati ära ja hõeruti peeneks ja anti seda pulbert inimestele ja lammastele, kui oli köha. Kalmukatest tehti veel mattisi.

ERA II 199, 489 (43) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Raudrohutee oli köha vasta.

ERA II 199, 490 (46) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Sookaerad olid kopsuhaiguse ja köha vastu, siis tehti nendest lehtedest teed.

ERA II 201, 37/8 (10a) < Saaremaa (1880ndad)
Köha vastu.
Abi köha, sulu ja kaelahaiguse vastu on kange salbeitee, kuhu mett ja natuke äädikad sisse pannakse. Kui nina kinni, juuakse seda vett 6 kunni 12 korda hää sõõmaluusika täis soojalt päävas; kui köha on, niisama palju; kui kael haige, siis päävas 20 kuni 30 korda.

ERA II 201, 37/8 (10b) < Saaremaa (1880ndad)
[Köha vastu.]
Niisama hää on sooja selterivett juua ehk viigimarju ja iisopirohtu keeta ja kaunis sagedaste juua.

ERA II 201, 260 (39) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. (1938)
Köha puhul - sibulapiima.

ERA II 201, 421 (32) < Karja khk., Leisi v., Linnuse k. (1938)
Sookailudest tehtud teed joodakse hariliku köha vastu, see on veel praegu meil tarvitusel.

ERA II 203, 419 (18) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Pärnaõied.
Pärnaõisi tarvitatakse teena keedetuna joomiseks köha ja ka kõhuhaiguste korral. Teed juuakse kuumalt arstimise otstarbel higistama ajamiseks.

ERA II 205, 404 (10) < Tallinn l. (1939)
Köha. Vanad inimesed keetsid lagritsapuu pulkadest teed ja jõivad seda See oli tõesti hea rohi köha vastu, aga Eestis kasvab seda puud vähe.
Ka lagritsepuu pulki anti lastele närida, et köha ei tuleks

ERA II 205, 404/5 (11) < Tallinn l. (1939)
Männakasu tee on hea köharohi.
Männapuu kasud keeda kuida tahes ära, aga tuleb kaane all keeta, seni kui vesi kupale, see on vahutama hakkab. Siis võta tulelt ära ja joo seda keedist, see on mitmeid aidanud.

ERA II 205, 405 (12) < Tallinn l. (1939)
Liivatee
Igaüks tunneb seda nõmmeliiva- ehk metsateed tema lilla õitega [Liivatee aitab tiisikuse ehk raske köha vastu.]

ERA II 205, 405 (13) < Tallinn l. (1939)
Pärnaõietee.
Pärnaõietee ehk keedis ei ole üksi hea arstirohi tiisikuse ega köha vastu, vaid ta on ka abinõu mädanevate haavade vastu ja kaitseb ning puhastab haava.

ERA II 205, 405/6 (14) < Tallinn l. (1939)
Talvel saab kaabitud koore alt pärnapuu mähka: ja pane see kaabe ühe kaussi ehk taldreku peale ja vala keeva vett peale. Siis lasta liguneda, seni kui see vesi kaabest juba mingi veniva õli sarnaseks läheb. Seda võib raske köha korral juua, kuid ka katkise haava peale panna. Ja haav linase lapiga kinni siduda.
Sest see õli raske köha korral teeb köha pehmeks ja parandab ja kaitseb ka haava mustuse ja mädaniku vastu.

ERA II 207, 442/3 (36b) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. < Raiküla v. (1939)
Kui mudu köha, siis pihelgamarjad. Enne vanad inimesed korjasid ikka pihelgamarjad ära, pandi marjatordid talveks aida peale kaluse alla rippuma, talvel külmetasid seal ära. Kui lastel köha oli, siis toodi sealt, lapsed sõid külmetand marju ja see aitas kohe köha kaotada.

ERA II 254, 271 (52) < Emmaste khk., Emmaste v., Metsalõuka k. (1939)
Tuulepesa suitsu sisse hingata, see kaotab ka köha ära.

ERA II 254, 280 (32) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k. (1939)
Raudvere-rohtu keedetakse ja seda teed juuakse külmetamise või köha vastu.

ERA II 254, 546 (4) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Heiste k., Valgu t. (1939)
On väiksed sinised kukekellad, nendest rõõsa piimaga teed keeta ja juua köha vastu.

ERA II 256, 477 (45) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Toi t. < Kolga-Jaani khk., Kolga-Jaani al. (1939)
Köha vasta soodat ja sibulad keedetud piimale sisse panna ja juua.

ERA II 258, 153 (486) < Simuna khk., Salla v., Tammiku k. < Laiuse khk. (1939)
Köha. Piiritust juua. Raudrohutee.

ERA II 279, 184 (11) < Iisaku khk., Illuka v., Kõnnu k. (1940)
Põdrasammel ja sua-ubaleht on tiiskuse ja köha vasta. Tuleb teed keeta. Suauba korjati ja kuivatati enne ära.

ERA II 279, 184 (15) < Iisaku khk., Illuka v., Kõnnu k. (1940)
Pärnaõieteed juuakse köha vasta.

ERA II 290, 125 (69) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Köha vasta on raudrohu- ja maasikatii.

ERA II 308, 439 (43) < Paistu khk., Paistu v. < Halliste khk. (1943)
Paiselehest saaved hääd köhätiid.

ERA II 308, 427 (35) < Paistu khk., Sultsi alev < Tarvastu khk. (1942)
Pärnaõietii ja veriheinätii om hää köhä vastu.

ERA II 293, 419 (18) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. (1941)
Köharohuks väga hea: pihelgaõied piimaga keeta ja palavalt juua.

ERA II 302, 593 (400) < Tallinn l. < Valjala khk., Kogula v., Kõnnu k. (1942)
Köhjarohi. Võtsid pihlapuukoori, keetsid neid. Jöid seda vett. Pihlapuu - suur kuntsi, arstipuu.

ERA II 189, 94 (117) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohri k. (1938)
Tuulepesa suitsu alla neelata, võtab köha ära.

ERA II 141, 492 (113) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Purtsi k., Eessaare t. (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937)
Vanasti olli vahel paelu pajuumalid (siuksed kollased tutud pajuokste külles), neid ollid mehed korjand ja kuevatand ja piipu pand. Oleva rohus, vist köha vasta.

RKM II 1, 250 (14) < Muhu khk., Liiva k ., Nuka t. (1949) Sisestanud USN
Vuokslehetie on hia köha vastu. Ma jõin ikka palavad tuari.

RKM II 14, 43 (85) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Köhale on kõige parem küümnetii, kummeli ja verihaina tii kah.

RKM II 17, 192 (35) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Lepaspea k., Kuuse t. (1948)
Köha vasta võeti tuleroosivett sisse.

RKM II 27, 346 (56) < Kodavere khk. (1948)
Köha puhul tuleb toorest sibulat süüa.

RKM II 14, 58/9 (148) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947) , kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pärnaõied on kopsu- ja köharohod. Pärnaõietie ja raudrohi ka, kopsu- ja köhahaigus ja tiisikuse haiguse rohod. Väha kõhätama hakkab ja lisab suuremaks, sis hakkab röga ajama. Kui hakkab niisukesed segased ilmad, siis on rindas valu.
Tiisikus hakkab külmetamisest. Eks tuulest tulegi sie, mis on külmetus, tuul läbi tõmbab.

RKM II 52, 431 (163) < Kuusalu khk., Tapurla k. (1956)
Rauarohuteed tarvitati köha vastu.

RKM II 49, 330/1 (15)a < Sangaste khk., Tsirgulinna al. < Karula khk. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Teelehe seemneist ja juurtest valmistatud tee võtab palaviku alla, hea juua köha puhul ja hambavalu puhul.

RKM II 59, 581/2 (24) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Rüüss om sääne haigus midä õga ineminõ om ar põdõnu, kel vähestki ello, ikä om olnu. Ja rüüsüle kui kurälõ haigusõlõ om pallo ruuhi ka. Vana inemisõ kannahasõ ja joova kõkõ mõroba roho hindäle rüüsü vastulitsõst.
Kõdrapipõr pandas viina vai ka taari sisse, aetas kuumast. Siis tuud juvvas, ku rüüss kurguh kibises. Tuuga jäi mõnikõrd maaha ka. Viil sei vanõba inemisõ rüüsu aigu tuurid kuuslauku ja sibulit.
Pareba roho, midä kergeb oll juvva ja suust olõ-õs ni halva, noid anti latselõ ja helikubilõ haigilõ. Nigu keedet rõõskpiim sibuldõga ja lambarasvaga. Kel oll, pand viil mett ka rõõsapiimä mano. Tuud siis juudi nii kuumalt, ku suu kand. Perästpoolõ naati terbendiini ka kuuma piimäga juuma. Süüdi küdsetüisi sibulit, ka noist arvati abi saavat. Siis teti viil vabarnavarrõ tsaiji, juudi ka nii kuumalt, ku vähästki võidi. Siis palotõdi sukkrit ja keedeti viinaga segi. Ja mett keedeti viinaga segi tuud valõti kogoni väikeisile latsilõ luidsa otsaga suuhõ. Rüüsütämisõ aigu suitsudõdi paksu sinist papõrd ja kuivi nõgõsõ varsi. Täõks tuugi pidi ka avitama.

RKM II 59, 589/90 (36c) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Pedäjakasust olõvat tsäid keedet ja juud tiiskusõ vasta. Ja pedäjakasva olõvat niisama ka süüd, ku arvati, õt rüüsss või tiisikusõst minnä. Kõik hüä söögi avitasõ ka tiiskusõ haigõt tervest tetä. Värski vasigõ liha ja kana liha olõvat väegä hüä tiiskusõ haigõlõ. Värski keededü kusõ ja kusõkala liim olõvat ka hüä kes põdõ tiiskuist. Makõ võid ja keededu ni ka tuurõ muna olõvat terviisest. Ainult suula või-i kuagi söögi mano pallo panda. Ku söögi oma kõhna sis õi avida tiiskusõ haigust mäntseki roho.

RKM II 72, 310 (3) < Urvaste khk. (1959)
Kui oli köha, pandi nõgesevars põlema ja selle suitsu pidi tõmbama kurku.

RKM II 75, 368 (10) < Mustjala khk., Vanakubja k., Maunuse t. (s. Kirs), 83 a. ja Sofia Seebart (s. Erlach), 65 a. (1958)
Kui köha on, siis pigista natuke aaloemahla. Ka tiisikuse vastu on hää rohi. Põletushaavadele pannakse ka. Siin kutsutakse aknaohakas.

RKM II 81, 291 (46) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Nõmmekõrvad, iislant (= islandi sammal) on kopsuhaiguse ja küha vasta, ära keeta, ta on esmalt küll sant ja libe, jusku valge sült, see siis väga küharohi. Rohkem paned, viha ja moru, aga ega ta sapp (= liiga kibe) ka ei ole.

RKM II 86, 376/7 (19) < Karja khk., Leisi v., Oitme k., Peetri t. (1959)
Kummeliteed, sooja piima, sibulat sisse lõigata, raudriiarohud teeks teha. Seda joodi, kui köha oli, kui rinnad haiged olid.

RKM II 89, 59 (7) < Kadrina khk. (1959)
Köha tunti ainult ühe nime all ja sellele ei antud muud eri liigi nimetust. Vanemad inimesed ei köhinud ja kui nad köhisid, siis arvati selles tiisikust (tiiskus). Lastel, kes köhisid, tehti soolase veega tulist jalavanni, anti kummeliteed kuumalt juua ja kui siis köha ükskord kadus, öeldi, et see aitas.

RKM II 90, 168 (50) < Märjamaa khk. (1959)
Heinputke juur on üks hea rohi. Juured tulevad ära kuivatada ja peeneks jahvatada, köharohuks sisse võtta, juuste kasvatamiseks peapesuvee sisse panna, see on väga hea.

RKM II 92, 278 < Kambja khk., Ani as. (1959)
Köha nimetati rahvakeeles „rüüstiks“. Kui oli kõva köha siis öeldi tal on hobusõ rüüss. Kui oli suur köha siis pandi jalad kuuma ahju pääle ja lasti nii kuumast minna kui vähegi kannatada jõudsid, siis pidi köha ära minema. Viina sisse põletati suhkrut joodi seda, siis pidi köha vähenema. Köha puhul keedeti veel lõhmuseõite teed. Kui oli köha rinnus, siis keedeti rõõska piima, lisati rasva juure ja sibulat.

RKM II 98, 337 < Põltsamaa khk., Priisle k. (1960)
Köhast tunti harilikku köha ja läkaköha. Köhast lahtisaamiseks peeti vajalikuks kuiva soojendust jalgadele ja kätele ning raudrohtudest ja kumiliõitest valmistatud tee joomist; ka kuumaks keedetud piima joomist.

RKM II 101, 211 (19) < Kullamaa khk. (s. Viridov), s.1893 (1960)
Köha vastu korjati pihelgamarju, pandi rippuma, et rotid kätte ei saand, kuivasid ära ja siis köha ajal söödi.

RKM II 111, 109 (358) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Köha vastu tehti raudriia teed.

RKM II 111, 99 (319b) < Muhu khk., Oina k. (1961)
[Õlevesi] on ka köha puhul hea, teeb rindus kergemaks, eriti, kui võtta rukkiõled.

RKM II 101, 418 (35) ja 402 < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Köha on külmetamisest ja venitamisest, külmetanu ja venitanu on, tuleb tiisikus. Kuiv köha, mis muidu kurgus kipitseb, sülgama ei pane, aga märg köha ajab rögastama, sülgama. Enne ollid küha vasta maarohud: raudrohu (Achillea millefolium L.), kumeli ja köömle tee ja müristamiseheina (Trifolium spadiceum L.) tee ja, ja sooja, sooja; saunas hautada, jalgu sooja vee sees hautada. Ja piima, rõõska piima juua nii palavalt, ku kannatab, mett sisse, ku mett olli. [Raudrohud, vereeinad, ku küha on, joo seda teed, ta on viha küll ku üks sapp, aga aitab (Märkus: see taim on Achillea millefolium L.)]

RKM II 111, 52/3 (148) < Muhu khk., Suuremõisa II k. (1961)
Kivisõnajalg. Umbes 20 cm kõrgune taim, kasvab kividel, vähjataolised juured. Need juured kuivatatakse ja keedetakse teed. Teed juuakse köha, kopsuhaiguste korral. Annab head lauluhäält, st mõjub häälepaeltele hästi.

RKM II 111, 51 (142) < Pöide khk. (1961)
Köha, külmetuse, rinnahaiguste puhul süüa toorelt aaloelehti. Eriti hästi mõjub see just köha puhul.

RKM II 111, 45 (125) < Pöide khk. (1961)
Raudriia e. raudrohu tee on köhimise ja rinnahaiguste vastu.

RKM II 111, 45 (124) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Kummelitee on hea köha vastu.

RKM II 111, 44 (119) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Gripi ja köhimise vastu on hea juua pärnaõieteed.

RKM II 111, 43 (113b) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
[Kobralehe tee on hea] köha vastu.

RKM II 108, 356 (95) < Saarde khk. (1961)
14-aastase plikana jaanipäeval Saarde surnuaial kangeste köhisin. Juurde tuli hobuste naaber ja õpetas köha vastu aloemahla toorelt tarvitamiseks. Köha kadus küll ruttu.

RKM II 107, 57 (18a) < Halliste khk., Risti al. (1961)
Ku köhä olli, siis oodeti arjukest, see tõi lagritsed.

RKM II 107, 57 (18b) < Halliste khk., Risti al. (1961)
Köhä vastu keedeti toorest kirsi okse. Raudheinä tee om kah hää.

RKM II 106, 146 (55) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Suakaela tie on kopsu- ja köhärohi.

RKM II 106, 145 (50) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Kalmusejuure tied tehti, kui köhä õli.

RKM II 106, 144 (41) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Raudrohi on ühäksa tõve vasta. Ma tian, et köhärohi ta on hia. Muud en tia.

RKM II 135, 183 (4) < Hargla khk. (1962)
Köha ja selle liigid. Köha vastu keedeti igasuguseid teesid, vabarnatee, veriheinatee, kummelitee, määriti rindu pealt hanirasvaga, enamasti lastel, ja joodi hanirasva ka sisse, aeti kuumas sounas kuivalt higitsema jne. Ja kui juba kardeti, et hakkab tiisikuseks minema - no häbi on küll ütelda - siis joodi kõvasti oma ehk teise kust. See öeldi kõige kangem tiisikuse roht olema. Kes aegsasti hakkas jooma, sai terveks.

RKM II 144, 45 (9) < Helme khk., Ala k., Paju t. (1962)
Köhä - küümletiid ja anti viinä.

RKM II 146, 402 (5) < Lüganuse khk., Kiviõli l. < Lüganuse khk., Uniküla k. (1961/2)
Köha.
Kui oli köha, selle vastu tehti sibulakoore ja raudrohu teed. Keedeti piima 1 kl, piima peale pandi pool teelusikatäit söögisoodat sisse, joodi kuumalt. Kuuma piimale pandi linnumagusat sisse ja joodi kuumalt. Siis veel 2 liitri keedetud vette pandi 2 teelusikatäit söögisoodat, vatitekki all hingati kuuma auru sisse.
Sibul hõõruti suhkruga, lasti seista, seni kui mahl välja tuli, siis võeti seda mahla. Niisugune oli kodune ravi.
Kuuma piima, sooda- ja sibularavi tarvitatakse tänapäev.

RKM II 158, 434 (147) < Tori khk., Tori v., Ore k. < Suure-Jaani khk. (1963)
Köha vastu on männakasvu tee.

RKM II 159, 29 (6) < Rakvere khk., Rakvere l. < Virumaa (1963)
Köha.
Köha puhul tambiti lagritsast ja joodi õllega.

RKM II 159, 169 (6) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Köha.
Köha vastu on hea juua pihlakaõitest keedetud teed.

RKM II 159, 172 (5a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Köha.
Joodi pajukoore ja kummeli teed.

RKM II 159, 172 (5b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
[Köha.]
Pihlakakoore tee ka aitab.

RKM II 160, 106 (4) < Kadrina khk., Pedassaare k. (1961)
Köha vastu söödi sibulat või küüslauku. Kuumale telliskivile tilgutati tärpentiini, võeti rätik üle pea ja hingati kuuma tärpentiiniauru sisse. Ka padjale tilgutati tärpentiini, et magades seda sisse hingata.

RKM II 160, 115 (5) < Haljala khk., Pihlaspea k. (1961)
Köha vastu joodi raudrohu teed ja koirohu viina. Söödi mett.

RKM II 160, 131 (6) < Haljala khk. (1961)
Köha. Joodi raudrohu teed ja kummeliteed ja hoiti jalad soojas.

RKM II 160, 144 (93) < Tallinn l. (1961)
Köha. Hanerasva anti sisse sooja piimaga. Lagritsajuure teed joodi.

RKM II 160, 168 (39) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Köha puhul joodi raudrohu, pärnaõie või pihlakaõie teed.

RKM II 160, 178 (6) < Viru-Nigula khk. (1961)
Köha. Joodi raudrohu teed ja söödi mett.

RKM II 160, 207 (13) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Köha. Vend oli läkaköhas. Ta saadeti 30 km kaugusele karja ja seal paranes ilma arstimiseta. Teine õhk pidi terveks tegema. Seal oli männimets, mis ka hea oli. Männikasvu teed joodi köha vastu.

RKM II 168, 362 (10a) < Palamuse khk. (vanadest kalendritest) (1963)
Köha vastu on väga hea kevadel varakult korjatud ja vilus kuivatatud noortest kuusekasvudest valmistatud tee, millele on soovitav mett hulka panna.

RKM II 168, 362 (10b) < Palamuse khk. (vanadest kalendritest) (1963)
Köha ja hääle äraoleku puhul on väga hea ka õunatee: koorimata õunad lõigatakse viiludeks, pannakse teekannu, valatakse keev vesi peale ning lastakse umbes ½ - ¾ tundi ahjus seista, mille järel on tee valmis.

RKM II 168, 362 (10c) < Palamuse khk. (vanadest kalendritest) (1963)
Ka nõgesejuurte tee parandab köha ja võtab röga lahti.

RKM II 169, 397 (502) < Sangaste khk. (1963)
Sibul lõigata peeneks, panna suhkur pääle, seista 1-2 tundi, sealt imbunud leem anda lastel 1 lusikatäis 3 korda päev köharohuks.

RKM II 174, 302 (10) < Kodavere khk. (1963)
Köha vastu keedeti pärna- ehk lõhmusekoore teed. Koori pandi katlasse kaunis palju. Kui tee valmis sai, oli vedelik paks, punane ja veniv.

RKM II 175, 148 (34) < Tõstamaa khk., Seliste v., Taltsi k. < Mäe k. < Audru v, Lindi k.. (1964)
Põdrasammal kasutatatse köharohuse. Teed juuakse.

RKM II 178, 195 (35) < Tõstamaa khk., Seliste v., Kõpu k. (1964)
Tõime metsast kaelunuppa [rohuks köha vastu].

RKM II 186, 40 (5) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Köha.
Köha on kolme liiki: läkaköha, astmaköha ja bronhiidiköha. Hariliku külmetuse köha vastu võeti mett kuuma piimaga.
Astmaköha vastu juuakse männikasu teed ja kibuvitsamarja teed.
Läkaköhale kõige parem rohi on kliimavahetus. Kui hinge kinni lõi, siis kopotati käega selja peale.

RKM II 195, 129 (43a) < Järva-Madise khk., Albu v., Orgmetsa as., Paju t. (1965)
Pohlavartest tee on ka reuma vasta ja köha vasta ja.

RKM II 195, 129 (43b) < Järva-Madise khk., Albu v., Orgmetsa as., Paju t. (1965)
Raudrohi jälle köha vasta.

RKM II 195, 277 (16) < Järva-Madise khk., Albu v., Mägede k., Sillaotsa t. (1965)
Vaarikavartest tehti teed, on maitse pärast ja köha vastu.

RKM II 195, 277 (18) < Järva-Madise khk., Albu v., Mägede k., Sillaotsa t. (1965)
Pärnaõie tee on köhatee.

RKM II 195, 425 (54) < Ambla khk., Ambla v., Jäneda as. (1965)
Raudrohi on köharohi vanasti.

RKM II 203, 19 (6a) < Simuna khk., Mari k. (1965)
Köha. Vaarikavarre vett kuumalt juua.

RKM II 203, 19 (6b) < Simuna khk., Mari k. (1965)
[Köha.] Pohlaõie teed ja pohlalehe teed juua. Hanerasvaga määriti lastel rinda ja jalapõhju ja soendati kamina ees.

RKM II 208, 147 (49) < Põlva khk., Eoste k., Plaki Ala t. (1966)
Verihaina kor´asiva' tiid tetä', kui suur köhä oll.

RKM II 210, 531 (9) < Räpina khk., Meeksi v., Virvissaare k., Tamme t. (1966)
Raudrohtu joodi köha vastu ja rindade vastu.

RKM II 212, 16/7 (11b) < Põlva khk., Rosma k., Männimetsa t. (1966)
Kobriku om jälle köharohi. Mees om joonu aasta otsa, ol'l uus kops kasunu. Laia lehega kobriku om hobese jaos. Pal'lo keedad, siss om häste mõru.

RKM II 319, 42/3 (41) < Iisaku khk., Remniku k. (1976)
Kui köha oli talvel, siis jalaalused määrida miski rasvaga ja vastu lahtist ahjutuld, siis läks üle. Ja raudrohu teed juua.

RKM II 214, 25 (5) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1966)
Köhä vasta jälle täüdüs juua rauarohe teed vai petra sammalust, see avit.

RKM II 229, 24 (2) < Rakvere l. (1966/7)
Köha. Köömneteed joodi köha vastu.

RKM II 229, 409/10 (11a) < Rakvere l. (1966/7)
Kõht lahti. Islandisammal (põdrasammal) paneb kõhu kinni, võtab köha ära ja on tiisikuserohuks. Teha teed.

RKM II 229, 652 (7) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Köha vastu joodi oraseteed ja pärnaõie teed.

RKM II 231, 175 < Lüganuse khk., Purtse k. < Lüganuse khk., Aa Invaliididekodu (1967)
Kui rinnad haiged olid või köha oli, siis keedeti piima kadakamarjadega, anti haigele juua, ka paistetuse vasta old see hea.

RKM II 240, 290/1 < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Köha oli kuiv ja lahtine. Kuiva köha nimetati ka kinniseks köhaks, see ajas köhatama, aga lahti ei saandud köhida. Lahtine köha oli rögaga. Tugeva köha liik oli läkatis, mis tugevate hoogudena tuleb. Kuuma liivarohu teed anti igal juhul, et pehmemaks ja lahtisemaks teeks.

RKM II 246, 617 (20b) < Sangaste khk. (1970)
Paiselehe tee parandas köha. Mõned olla isegi tiisikuse paiselehe teega parandanud.

RKM II 250, 499 (2) < Järva-Jaani khk., Jalgsema k. (1967)
Nurmenuku õie teed keeta - hea köharohi.

RKM II 252, 22 (9a) < Rannu khk., Uniküla k., Jüritare t. (s. Olt), 84 a. (1969)
Kui kühä olli, korjati ubinhainu ja keedeti tiid.

RKM II 252, 22 (9b) < Rannu khk., Uniküla k., Jüritare t. (s. Olt), 84 a. (1969)
[Kui kühä olli] Küümnetii kah.

RKM II 254, 371 (5) < Kadrina khk., Uduküla k., Kasemäe t. (1969)
Kortsleht - krookleht - köha vastu.

RKM II 254, 371 (6) < Kadrina khk., Uduküla k., Kasemäe t. (1969)
Nurmenuku ja kortslehe tee koos köha vastu.

RKM II 254, 385 (2) < Rakvere khk., Kohala k., Väljaotsa t. (1969)
Raudrohu õisi keedeti köha jaoks.

RKM II 254, 394 (6) < Haljala khk., Ama k., Keskküla t. (1969)
Pihlakaõied on köharohi.

RKM II 254, 394/5 (7) < Haljala khk., Ama k., Keskküla t. (1969)
Raudrohi on ka köharohi, loomadele on punase haiguse vastu. Õied peab vilus kuivatama.

RKM II 254, 395 (8) < Haljala khk., Ama k., Keskküla t. (1969)
Pärnaõie tee on köharohi.

RKM II 254, 398 (10) < Haljala khk., Ama k., Sepa t. (1969)
Rauarohu tee köha vastu.

RKM II 254, 399/400 (1b) < Haljala khk., Ama k. (1969)
Teena oli ta [rauarohi] köharohi.

RKM II 254, 434 (22) < Haljala khk., Pedassaare k., Pärtli t. (1969)
Nõmmeliivatee - kaetusrohi. Kui on kurk haige või kui on köha, väga hea teeks teha. Kui köha on, siis üks kord juua, siis on köha kadunud.

RKM II 254, 443 (18) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Niinepuu tee on köha vastu.

RKM II 254, 444 (26) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Liivatee - selle tie on hea juua, see on jälle köha jaoks. Marju talle otsa ei kasva, madalam kui rohi.

RKM II 254, 450 (1) < Haljala khk., Vergi k. (1969)
Raudrohi tieks köha puhul

RKM II 254, 465 (22) < Haljala khk., Aaspere k., Rünka t. (1969)
Raudrohi - köha vastu, kuivatati ja tehti teed.

RKM II 254, 471 (11) < Kadrina khk., Ahila k., Tõnuansu (1969)
Raudrohi tieks köha vastu. Kaunis viha ja mõrkjas see tie.

RKM II 254, 483 (21) < Kadrina khk., Võsu-Metsanurga k., Ligedama t. (1969)
Kaetusrohu tee on köha vastu. [Nõmmeliivatee]

RKM II 257, 406 < Palamuse khk. (1968)
Köha. Kaeraõlekeedist tehti (ilma ripseteta võeti õled). Keema lasta minna. Tegin endale ja köha kadus ära.

RKM II 261, 196 (54) < Kadrina khk., Ojaveski k., Preediku t. (s. Orro), s. 1900 (1969)
Raudrohi on hea köharohi. Tied tehti.

RKM II 262, 106 (32) < Kadrina khk., Järtu k., Paugi t. (1969)
Raudrohi - köha ja kõhulahtisuse vastu.

RKM II 262, 115 (23) < Kadrina khk., Järtu k. (naine), u. 80 a. (1969)
Raudrohi - teed joodi köha vastu.

RKM II 262, 139 (22) < Kadrina khk., Aruküla k., Kaasiku t. (1969)
Kummelitee - köha vastu.

RKM II 262, 139 (23) < Kadrina khk., Aruküla k., Kaasiku t. (1969)
Raudrohu tee - köha vastu.

RKM II 262, 139 (25) < Kadrina khk., Aruküla k., Kaasiku t. (1969)
Kuuse-, männikasvud - köha vastu (2-3 sentimeetrit pikad, kuivatada, peeneks).

RKM II 262, 192 (70) < Haljala khk., Vergi k. (1969)
Rauarohi - köha vastu.

RKM II 269, 246/7 (209) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Kui lõhmuse äitsva, siss tuleb korjata nende äitsmit ja kuivatada. Siss neid äitsmit hoida, parem om, kui om mõni kindel anum, kus neid hää hoida om. Siss kui külmetanu oled, siss noist äitsmist tuleb tii kiita, parem om, kui seda tiid enne magamaminekut hästi kuumalt juvva; siss ajab higistama ja küha kaob ära.

RKM II 271, 520/2 (11a) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1970)
Köha arstimine.
Enne arstiti köha mitmet moodi. Keetsivad magusaga alood. Panti alooleht või kaks lehte veikse kruusi sisse, vett peale, kruus kõvasti pealt kinni. Aloo läks keema, siis pandi talle magusat või suhkurt sisse. Veel vähe aega keedeti, siis pigistati aloo välja, oligi köharohi valmis, joodi teda kaks lusikatäit korraga kolm-neli korda päevas. Praegu ka niimoodu alooga arstivad köha. Väga hea köharohi, võtab kohe köha ära.

RKM II 271, 520/2 (11b) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1970)
[Köha arstimine.]
Küpsetasivad sibolad. Sõivad küpse sibolad. Tagusivad küpse sibola pehmeks, panivad marli sisse, pigistasivad küpse sibola sokki. Seda sokki jootsivad lastele.

RKM II 271, 520/2 (11d) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1970)
[Köha arstimine.]
Keedeti ka pihtuva- ja männikoori, oksi ja käbisi. Tehti nende vanni, ka aitas.

RKM II 271, 520/2 (11e) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1970)
[Köha arstimine.]
Kui oli lastel kõva nohu, nina kinni, köha, siis lasti lastele keend kartuli auru. Pandi lapsele rätt üle, hoiti kartuliauru peal, nii kaua, kui laps higistas, siis keerati laps kõvasti riide sisse. Kadus köha ja nohu. Niimoodu vanemad inimesed arstisivad endid kah. Joodi ka tuhalehist. Pandi tuhale tulist vett peale. Tuhk natuke aega seisis, siis joodi. Ka aitas.

RKM II 272, 383/4 (2303) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Kannikesed, silisilm, sinilill. V. K. Фиалка. L. K. Viola.
Siin on kannikeisi kahte tõugu, ühed on kodused, teised metsikud, kodused on tugevaste suuremad, kuid lõhn on mõlemil väga hää. Siin sooja talvega õitsevad nad talv läbi. Kannikeseõie tee on hea köha vastu ja üldse on juua väga hea maitsega ja ilusat värvi. Saadan kodu kannikesetaime ühes lehtede ja õitega, mis on korjatud 18. jaanuaril 1970. a.

RKM II 272, 384 (2303) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Saalomoniõied kasvavad ainult mägedes ja Punaselagede Eesti asunduses kasvab kuuse moodi, sõrme pikkune ja on ümberringi veikeseid roosasi õiekeisi täis. Väga meeldiva lõhnaga, õitseb augustikuul, siis ka neid korjatakse tee jauks. Kõige parem rohi köha vastu, juua teena õhtul ja pugeda teki alla magama.

RKM II 275, 414 (20) < Väike-Maarja khk. (1970)
Raudreerohu teed joodakse köha vastu.

RKM II 289, 151 (31) < Viljandi khk., Valma k., Lorupi t. (1971)
Kui köha olli, juudi lõhmusseõie teed.

RKM II 293, 683 (13) < Vigala khk., Vigala v., Pallase k., Roista t. (1972)
Köhaga juua raudrerohu õitest tehtud teed, see teeb paremaks, köha kaob ja paraneb ära.

RKM II 293, 684/5 (18) < Vigala khk., Vigala v., Pallase k., Roista t. (1972)
Köha vastu on hea kadakamarja keedis, head sooja sauna leili ja kadakavihaga vihelda on hea köha ja külmetuse vastu.

RKM II 300, 480 (4) < Häädemeeste khk., Treimani k. (s. Siiman), s. 1923 (1972)
Pohla (paaluka) lehe ja õie tee on köha vastu.

RKM II 321, 418/9 (7c) < Häädemeeste khk., Pulgoja k. (s. Holland), s. 1899 (1976)
[Märkus kogujalt. Aaloemahla tarvitatakse rahva seas ka köha vastu: pigistatakse mõni tilk leiva pääle või vee sisse, näritakse ka varretükikest suus, kuiv osa sülitatakse välja.

RKM II 301, 269/70 < Helme khk. (s. Altegrentsmann), 75 a. (1968)
Köha.
Vana Härm olli siin ja temä naine olli taimerohu korjaja.
Paiselehe tiid keedäp, siss tegi ka sedäviisi: hõõrse peenikses kui tolm kuivatatud paiselehe ja rüübäs vett pääle.

RKM II 303, 272 < Tartu l. < Võrumaa (1973)
Kummel.
Kummel, mis aiaveeren kasvan - aiaveere kummel. Sellel on ikka suurem mõju. Ubinahein ka nimetatakse. Tal on väga vänge hais. Apteegis on teine, valgete lilledega. Ubinaheinal kollane nupuke otsan. See on kõige parem palavikurohi. Ka köharohi.

RKM II 303, 273 < Tartu l. < Võrumaa (1973)
Köharohi.
Ka sirelililled on köharohi. Ära kuivatatud õied, ükskõik, kas valge või lilla sirel. Mekk on niisama hea, kui suvisel ajal lõhn.

RKM II 304, 442 < Setumaa (1973)
Kühä ja kopsohaigusõ vasta juvvas palotakja tšai'i, mis om väiga mõrro.

RKM II 307, 49/50 (22) < Rannu khk., Kirikuküla k. < Rannu khk., Neemisküla k. (1973)
Köhale tehti mustasõstra okstest tiid ja tärpentini aurutust. Tehti vesi kuumas ja kivi ka kuumas, pandi tärpentini vette ja kivi sinna sisse. Võeti riie ümber, esi olid sääl all ka, hingasid toda tärpentini sisse.

RKM II 307, 157 (27) < Valga-Luke, Järve k., Kivite t. (1973)
Köhä om, siis võta verihaina või raudrohu tiid.

RKM II 309, 274 (ti) < Lüganuse khk., Püssi al. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1974)
Köha arstiti: joodi kust, kas oma ehk kui oli veiksemaid lapsi majas siis nende oma. Anti ka keedetud piima tuliselt meega, määriti rindu ja jalataldu hanerasvaga, tehti männitõrva auru, pandi männipuu tõrvane koor keema, kui tõsteti pada tulelt maha, siis haige kummardas paja kohale, hingas auru suhu, paks riie oli üle pea visatud.
Sellest veest tehti ka jalavanni.

RKM II 309, 274 (tii) < Lüganuse khk., Püssi al. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1974)
[Köha arstiti:] Ka kadakamarja teed joodi, männikasudest ka.

RKM II 309, 302 (4m) < Lüganuse khk., Sirtsi k. < Lüganuse khk., Kiviõli l. (s. Sakslad), s. 1919 (1974)
Kui köhisid, siis andis tervete laste pissi juua ja raudrohu teed.

RKM II 316, 309 < Helme khk., Riidaja k. (1975)
Köha.
Köha vastu sibulemahla. Sibul ärä keeta või kütsäte, ma esi ei oli tennu, aga ma ole kuulu, emä käest ma ole kuulu.

RKM II 322, 44 (56a) < Paistu khk. (1976)
Köha vastu.
Sibulas tuhas, sabatill, küpseta vähe.

RKM II 330, 402 (73a) < Simuna khk., Salla k. (1978)
Raudrohud on köha vastu.

RKM II 331, 201 < Simuna khk., Paasvere v., Laekvere-Aru k. (1978)
Kollane karikakar aitab köha vastu. Tehti teed.

RKM II 336, 397 (18) < Väike-Maarja khk., Nõmme k. (1979)
Raudrohu tee oli köha vastu.

RKM II 338, 347 (4) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Köha vastu keedeti jällegi teed kas põdrasamblast, raudrohu õitest, pihlakakoorest, toomingakoorest, kiviimela juurtest ja liivateest. Kevadeti korjati ka männikasve, siis kui need olid nii paari-kolme sentimeetri pikkused. Pikematel ei olevat enam nii suurt väärtust. Sellistest kuivatatud kasvudest keedetud tee oli väga hea köharohi.

RKM II 346, 408 (5c) < Tõstamaa khk., Tõhela k. (1898-1977) ja Aleksander Kiirats, s. 1894 (1975-1979)
Reirohud vererõhu vastu - vanasti oli köharohi.

RKM II 349, 18/9 (4) < Iisaku khk., Jõuga k. (1981)
Sibulakuored jälle on köharohi. Panen kruusi sisse, kieva viega tõmmab natuke. Juon seda, köha läheb müöda.

RKM II 349, 51 (11) < Jõhvi khk., Liivakünka k. (1979-1980)
Raudrohi on köha ja tiiskusse vasta. Kui lõikad sõrme või miski haava, pigistada natuke ja panna haava piale, ka aitab. Haudund varbavahele ka hia.

RKM II 349, 105 < Kadrina khk., Palmse v. (1981)
Sissevõtmiseks oli köha puhul kuum piim või ja meega, raudrohu ja rukkiorase tee. See oli küll mõjuv, aga väga vastiku maitsega.

RKM II 349, 497 (127) < Kose khk., Alavere k. (-Anni), s. 1886 (1981)
Männiõie teed joodi köha puhul.

RKM II 349, 510 (9) < Kose khk., Külvandu k. (Anni), s. 1855 (1981)
Põdrasamblikust (Cetraria islandica) keedeti teed köha korral.

RKM II 350, 45 (18)a < Viru-Jaagupi khk., Roela-Saara k. (1980)
Köha vasta: keeta sibulavett või männikasve.

RKM II 350, 45 (18)b < Viru-Jaagupi khk., Roela-Saara k. (1980)
[Köha vasta] Hea on juua ka raudnõgese teed. On ka närvirohi.

RKM II 355, 439 (83) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Raudrohu teevett joodi köha puhul. Raudrohtu korjati õitsemise ajal, võeti ainult õietupsud.

RKM II 355, 439/40 (84) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Põdrasamblikku korjati suvel. Sambliku pehmemat pealmist osa kuivatati ja keedeti teed köha puhul. Joodi suure köha puhul kui ka siis, kui oli tunda, et „rinnad on kinni“.

RKM II 355, 440 (85) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Vaarikavartest võeti nooremaid võrseid. Neid tavaliselt tagavaraks ei kogutud. Kui oli talvel köha, siis mindi aeda ja murti eelmisel suvel kasvanud võsu küljest ja keedeti teed, oli hea maitse ja ilus roosakas värvus.

RKM II 355, 443 (94) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Männikasvusid korjati kevadel. Kuivatati ja tehti teed. Joodi köha puhul ja kopsuhaiguste juhtudel. Männiokka vann oli hea mõjuga kopsuhaigetele.

RKM II 355, 557/8 (33) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Palavikuhaiguste ja köha puhul keedeti pärnaõie teed. Pärnaõied korjati õitsemise ajal suvel, kuivatati varjulises kohas kuuri all. Teed tuli keeta 1-2 min, siis tõmbus tee kangemaks. Soovitati juua kuumalt koos meega. Päeva jooksul tuli juua 3-4 klaasitäit.

RKM II 355, 558 (35) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Raudrohu teed keedeti köha puhul. Tuli ka meega juua.

RKM II 357, 110 (134) < Türi khk., Särevere < Sangaste khk. (1981)
Köharohuks raudrohu (veriheina) ja paiselehe õie teed.
Anti piima (kuuma) meega, soodaga. Lusikasse võetud suhkrule sulatati pekitüki küljest tiku või pirrutulega rasva.

RKM II 358, 38 (8) < Põltsamaa l. < Põltsmaa khk., Lustivere (1981)
Kui külmetanud olid, siis keedeti raudrohu teed köha vastu.

RKM II 358, 336 (51) < Põltsamaa khk., Neanurme k. < Põltsmaa khk., Annikvere k. (1981)
Kummelitee on hea köha ja nohu vasta, kummelikompress hambavalu vasta.

RKM II 359, 384 (2) < Põltsamaa khk., Pajusi k. (1981)
Valged külmalilled, nendest tehakse teed köha vastu. Fefermentsist tehakse ka teed.

RKM II 359, 466 (22) < Põltsamaa khk., Nõmavere k. (1981)
Köha vastu oleme raudrohu õie teed teinud. Aitab küll.

RKM II 362, 116 (23) < Otepää l. < Rõngu khk. (1982)
Kopsuhaigusele värsked männikasud. Mul mammi köhis, kevade metsast võtsin männikasusid, puhastasin ära ja ajasin läbi rasvamasina. Siis üks lusikatäis hommiku ja teine õhtu. Läks köha ära küll.

RKM II 362, 137 (5) < Otepää khk., Koorvere k. < Rõngu khk., Uderna (1982)
Pärnaõis köha jaoks ja kui kurk valus on.

RKM II 363, 10 (6b) < Otepää khk., Lutike k. (1982)
Kui köhid ja kurk vallus om, teed hästi kange pärnaõie tee ja tuu võtab kurgu pehmes.

RKM II 363, 10 (6c) < Otepää khk., Lutike k. (1982)
Vaarikavarre tiid tehakse ka köha ja rinnahaiguse vasta.

RKM II 363, 227 (24) < Rõngu khk., Palu k. < Maarja-Magdaleena khk., Elistvere k. (1982)
Külmetamise vastu on mustasõstra oksa, vaarikavarre ja lõhmuseoksa tee. Lõhmus annab ju asperiini ja nii lähäb köha välla.

RKM II 363, 406 (6) < Otepää khk., Kassiratta k. (1982)
Raudrohtu tarvitatakse köha ja külmetuse vastu. Tehakse raudrohu teed.

RKM II 363, 436 (11) < Otepää khk., Valgjärve k. (1982)
Lõhmusetee on köha vastu.

RKM II 363, 510 (6b) < Otepää khk., Alaküla k. (1982)
Maasikaõie tee - köha vastu, kuivatada õied ja lehed ka. Taimed on ju kõik rohuteed.

RKM II 363, 571 (17) < Otepää khk., Vana-Otepää k. (1982)
Männikoori, -kasusid - köha vastu.

RKM II 365, 359 (19)b < Põltsamaa khk., Puduküla k., Luisu t. (s. Soplepmann), s. 1889 (1981)
Paiseleht oli köha vastu.

RKM II 365, 359 (19)c < Põltsamaa khk., Puduküla k., Luisu t. (s. Soplepmann), s. 1889 (1981)
Teelehte soovitasse ka köha puhul.

RKM II 366, 356 (4) < Tartu l. (1983)
Kui on köha, siis keedetakse männikasvu teed, naistepuna teed, põdrasambla (islandi sambla) teed.

RKM II 366, 426 < Rannu khk. (1983)
Põlenud kohale määriti seepi, munavalget või aaloemahla. Aaloe ja siirupi segu (keedetud) oli köharohi, anti kopsuhaigetele.

RKM II 368, 126 (31) < Äksi khk., Raigastevere k. (1983)
Koerakummelid olid. Kasutati köha puhul kummelitii vett, kõhulahtisuse puhul ka. Inimesed ise jõid ja loomadele anti ka. Kummelid kuivatasime ära. Kummelikompressi tegime väänamise puhul, liigesevalule ka aitas. See oli kange kummeli tee vesi. Hoiti peal. Lehma jalga ka pesime, kui ta selle ära väänas. Nüüd nad kasutavad seda teist kummelit.

RKM II 368, 305/6 (39) < Maarja-Magdaleena khk., Kaarli k. < Kodavere khk., Alatskivi v., Nina k. (1983)
Kaselehti jälle - köhale olevat hea.

RKM II 368, 306 (41) < Maarja-Magdaleena khk., Kaarli k. < Kodavere khk., Alatskivi v., Nina k. (1983)
Pohlaõie tee ja pohlavarred - köha vastu. Maikuus peab neid korjama.

RKM II 368, 328 (7) < Palamuse khk., Ehavere k. (1983)
Raudrohu teed, raudrohu õied korjata, kui palavik ja köha tükib.

RKM II 368, 328 (8) < Palamuse khk., Ehavere k. (1983)
Ja mis köhale on hea - sibulakoore tee, kuum vesi peale panna ja natukene lehti, nii et ta kollaseks läheb. Võtan mõne lonksu päevas, kui köha on. Aitab.

RKM II 369, 322 (37) < Maarja-Magdaleena khk., Nigula k., Mesilase t. (1983)
Raudrohu tee on hea köha vastu.

RKM II 369, 482 (72) < Pöide khk., Haapsu k. (1982)
Raudreisasi korjati teed teha köha vastu. Hirmus viha tee.

RKM II 369, 483 (78) < Pöide khk., Haapsu k. (1982)
Sibulapiima pandi. Keema, sibulatükid sisse, lasti keeda ja meega magusaks. Kui kurk haige ja köha on, teeb kohe terveks.

RKM II 370, 52 (43) < Viru-Jaagupi khk., Voore k. < Simuna khk., Muuga k. (1984)
Korjati raudrohtu meil kodus - köha jaoks. Tehti teed.

RKM II 370, 222 (27) < Viru-Jaagupi khk., Mõdriku k. < Simuna khk., Muuga k. (1984)
Raudrohu tee on köha vastu.

RKM II 370, 239/40 (6) < Viru-Jaagupi khk., Tudu al. < Torma khk., Avinurme al. (1984)
Kodulilledest korjan võilille õisi, võib lehti korjata ka. Nurmenukk, saialill, paiseleht - need kõik on astma vastu ja köha vastu. Need on raamatust loetud ja Tartu arstid on ka õpetanud. Metsarohtudest põdrasammal - astma vastu olen joonud.

RKM II 370, 414 (6a) < Viru-Jaagupi khk., Voore k. < Leningradi obl., Bljussa raj., Pitsina k. (1984)
Maasikalehtedest saab teed köha vasta.

RKM II 370, 525 (2) < Viru-Jaagupi khk., Rünga k. (1984)
Raudrohi - see sisaldab rauda jälle, ikka kui on köha kangesti.

RKM II 371, 189 (11) < Viru-Jaagupi khk., Tammiku k. < Lüganuse khk., Kiviõli (1984)
Pärnaõie tee on hea köha vastu.

RKM II 372, 65 < Pöide khk., Laimjala v., Kurdla k. (1984)
Pärnaõie teega raviti aga rinnahaigust, köha.

RKM II 372, 65 < Pöide khk., Laimjala v., Kurdla k. (1984)
Köha ja rinnahaiguse vastu tarvitati veel arstirohuna kuumaks tehtud piima sisse pandud või ja sibulaga.

RKM II 373, 247/8 (132) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k., Joosti t. (1983/4)
Kui köha puhul olid „rinnad kinni“, siis keedeti teelehe teed, võttis röga lahti ja haige enesetunne paranes.

RKM II 376, 520 (9) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k., Tumma t. (1985)
Raudrohu tee oli hea köharohi. Kui raudrohi parajasti õitses, tuli noaga koos varrega maast lahti lõigata ja varjulisse kohta kuivama panna. Sai sellest kaunis kõva teevesi keeta, tuli 1 klaasitäis 3 korda päevas juua. Võttis kohe rinnust lahti ja meeleolu muutus paremaks. On ka seda kuulda, et raudrohu tee puhastab verd. Soovitati noortel tütarlastel juua, kel on näos vistrikud, siis vistrikud kaovad ära.

RKM II 380, 24/5 (26) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Köha ja bronhiaalastma vastu olen ise kasutanud vaheldumisi kord ühte, kord teist ravivõtet peale haiglaravimite oma haiguse 40-aastase perioodi kestel.
Sibulamoos kas suhkru või meega soojalt sisse võtta.
Islandisambliku ja sookailu tee, nurmenuku lehtede, õite ja ka juurte teed. Ka teelehtede ja paiselehtede tee vähendab köhahoogusid. Mustikavarred, -lehed ja -õied - korjata õitsemise ajal ning kuivatada teeks. Siis veel nõmmeliiva ja üheksavägise õie tee. Ka männikasve võib lisada. /---/
Ka vaarikateed koos sidruni ja meega kuumalt mitu korda päevas juua.
Soodaauru sissehingamine rahustab köhahoogusid.
Hilisemal ajal olen kasutanud või sees lahustatud taruvaiku (mitte keema lasta). Veel mädarõigast riivitult ja keeta piima sees. /---/

RKM II 380, 36 (73) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Pihlakamarjad olid talvel köha vastu. Samuti kasutati köha ja tiisikuse vastu pihlakaõie teed.

RKM II 380, 37 (75) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Raudrohtu kasutatakse teena köha ja soolegaaside vastu.

RKM II 380, 34 (62) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1984)
Üheksavägisel pidi olema üheksa „salaväge“ ja pidi aitama üheksa haiguse vastu. Üheksavägise keedist on kasutatud haavade, ohatiste parandamisel. Ka köha ja bronhiidi vastu pidi tee üheksavägise õitest aitama.

RKM II 380, 34 (64) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1984)
Kadakamarja tee olevat aidanud üheksa haiguse vastu. Seda teed tarvitatud neeruhaiguste vastu, see soodustanud uriinieritust. Aga ka köha ja jooksva vastu aidanud.

RKM II 381, 36 < Kadrina khk., Palmse v. (1985)
Rahvameditsiin tunneb terve rea metsarohtusid. Köha vastu põdrasammal, raudrohu tee, orasetee (mõjuv, väga vastik), koirohu tee ja palju muud. /---/

RKM II 380, 516 (17)a < Viru-Nigula khk. (1985)
Külmetuse korral sai abi tulisest teest, kui pereemal leidus kodus viina, lisati seda pisut teele. Lastele anti kummeli, pärnaõite või vabarnavarte teed, korjati veel nurmenukke, raudrohtu (köhale, ka kopsuhaigustele) ja männikasvusid. Maarohtude tundjaid oli vanasti rohkem ja nende tarvitamine tõhus, küllap saadi abi isegi kopsutõvele, kui muud tingimused olid enam-vähem rahuldavad. Minu virulasest vanaema tundis veel päris palju ravimtaimi, neid õppisin temalt veel minagi, kuigi lapsearu ei annud mahti süvenemiseks. Külmetushaigustega tuldi üsna hästi toime, kui ei lisandunud midagi hullemat. Kopsuhaigusi esines külas sel ajal siiski õnneks harva, need olid rohkem linnaläinute nuhtluseks.

RKM II 381, 88/92 (17)b < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Ka joodi mustasõstra keedise ja lehe teed külmetuse, köha, palaviku, põie-, liigesevalude puhul.

RKM II 381, 88/92 (17)d < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Ravimtaimedest tarvitati veel pihlakaõisi köha vastu kui ka söögiisu tõstmiseks. Külmunud pihlakamarjad on vingumürgituse vastu (and. Joosani).

RKM II 381, 88/92 (17)j < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Raudrohi oli väga tunnustatud köha, maohädade puhul, söögiisu puudumisel ja verd puhastava vahendina. Rahva seas väga tarvitatav taim. Olen ise seda teed tarvitanud.

RKM II 381, 108/9 (27)a < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Veel üks tähtis taim oli üldsest ajast naistepuna, mida tarvitati teena verejooksu tõkestamiseks, köha, seedehäirete, kõhulahtisuse, maksa- ja põiehaiguste puhul.

RKM II 381, 110 (28) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Nõmmeliivatee, vanad inimesed kutsusid kaetisrohi. Seda teed on ammustest aegadest peale tehtud külmetushaiguste ja köha vastu. Vanasti arvati teda aitavat väga palju tõbede ja just kurja silma kaemise vastu. Sellepärast kutsuti teda kaetisrohi.

RKM II 381, 122 (1) < Tallinn < Rakvere khk., Rakvere l. (1985)
Köha raviti raudrohu teega.

RKM II 381, 422/3 (1a) < Järva-Madise khk. (1985)
Isiklik hinnang ja suhtumine rahvameditsiini.
Ravimtaimed, mida kasutasid minu esivanemad ja millega mina olen end ravinud, neil on küllalt suur ravitoime. Ma kasutan neid alati, kui vajadus on. Neist mõned on palju mõjuvamad kui apteegirohud. Näiteks islandi käokõrv (Cetraria islandica), mis aitab hästi köha korral ja koos raudrohuga.

RKM II 381, 430 (16) < Järva-Madise khk., Albu v., Mägede k. (1985)
Külmetushaigused. Köha.
Külmetuse korral joodi pärnaõie teed (ka meega). Köha korral joodi islandi käokõrva teed (Cetraria islandica), raudrohu teed, kuuma piima võiga või soodaga ehk meega. /---/

RKM II 381, 500 (11)a < Järva-Jaani khk. < Jõhvi khk. (1985)
Kurguhaiguste ja köha puhul korjati lume alt rukkiorast ja tehti sellest teed.

RKM II 382, 436/7 (16) < Türi khk. < Sangaste khk. (1985)
Köharavist veel niipalju. Laps köhis kaks nädalat peaaegu vahetpidamata. Kuiv haukuv köha. Arst käis mitu korda, viga kurgus, aga rohi ei mõjunud. Kohalik arst dr Jaaniste ütles, et katsuge saada ebaküdoonia siirupit. Ebaküdoonia viljad lõigata peenikesteks viiludeks, tampida suhkruga pooleks purki, kuni vedelik peale tuleb. Purk sulgeda. Peale seismist tekib siirup, seda saab kasutada sidruni aseainena. Meil juhtus valmis rohtu olema. Laps sai 3 korda päevas ühe supilusikatäie ja köha andis järele. Käib sügisest saadik koolis ega ole enam nii metsikult köhinud. Kas mõjus siirup või arstimid, seda ei tea.
Olen isiklikult siirupi poolt.

RKM II 381, 305 (63) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Pihlak.
Pihlakuõied on köharohi. Pihlakuõie teed tehti.

RKM II 381, 308 (67) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Pärn.
Pärnaõie tee on rinnarohi, kui rinnust koriseb või köha on.

RKM II 383, 41/2 (2) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Köha.
Köha vastu keedeti islandi sambla teed ja veel raudrohu, pihlakakoore, toomingakoore, kiviimela juurtest ja liivateed. Ja kevadel peab korjama männikasve, siis kui need on alles mõne sentimeetrit pikkused. Siis on nende tee mõjuv köhale ka. /---/

RKM II 381, 333 (93) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Ubaleht.
Ubalehe tee olli kopsuhaiguse [= tuberkuloos] ja pika[ajalise] köha rohi. Mõrru olli, mis hirmus.

RKM II 381, 292 (44) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Köha.
Kui köha olli, lõigati sibul hästi peenikses, peenike suhkur pandi pääle ja hõõruti katti. Teelusikatäis võeti seda korraga, kui köhahoog tulli. Külmetuseköha on ju kõva, põriseb kohe.
Verihein on köharohi, /---/ teed tehas.

RKM II 383, 324/5 (9) < Tallinn < Võru l. (1984)
Kui laps oli külmetanud ja köhis, kurk kibe oli, keedeti piparmündi ja kummelilehti segi, keedeti kange, kuum tee, laps rinnuli keedupoti peale, pidid seda kuuma auru kohe sisse hingama, pikalt ja sügavalt, et mõjuks. Palav hakkas sest aurust. Ka aeti siis voodisse, tekk üle pea, et hästi higistaks. Talvel tehti ka köömeteradest auru, kui muud värsket võtta polnud, see mõjus ka. /---/

RKM II 383, 418 (15) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Kui vanasti kopsupõletik vanainimestel juhtus, kui köhisid, joodi kopsurohu teed, põdrasambla keedist tiisikuse korral ja kuusekasvu keedist. Toored kuusekasvud ja sibulakoore teed, kevadel korjatud sibula siirupit.

RKM II 383, 521 (6)a < Tallinn < Läänemaa (1985)
Mu isal oli krooniline bronhiit. Ta jõi kaseseemne teed, põdrasambla teed, mett piimaga. Köha vähenes. Hingata oli kergem.

RKM II 384, 118 (10) < Kaarma khk., Kaisvere k. (1985)
Köha vastu tehti sibulapiima.

RKM II 384, 119 (16) < Kaarma khk., Kaisvere k. (1985)
Köha ja unetuse vastu on kangesti hea käikatsa tee.

RKM II 384, 127 (15) < Kaarma khk., Laadjala k. (1985)
Köhaga joodi kuuma piima sibuli ja soodaga.

RKM II 385, 115 (33) < Häädemeeste khk. (1984/5)
Raudrohu tee on hea köharohi.

RKM II 385, 124 (57a) < Häädemeeste khk., Penu k. (1984/5)
Ka raudrohuõite teed joodi köha puhul.

RKM II 385, 133 (4) < Taškendi obl. < Häädemeeste khk., Majaka k. (s. Jakobson), s. 1909 (1985)
Köha ja nohu puhul joodi kuuma teed vaarikamoosiga või ka lihtsalt kuuma vett vaarikamoosiga.

RKM II 385, 34 (47h) < Tori khk., Levi k. (1985)
Sibul - toorelt ja küpsetatult külmetushaiguste, eriti köha raviks, mädanikkudele ja põletuste puhul kompressideks.

RKM II 385, 115 (30) < Häädemeeste khk. (1984/5)
Pärnaõie tee on väga heaks rohuks köha vastu ja palaviku puhul.

RKM II 385, 115 (31) < Häädemeeste khk. (1984/5)
Ravandseheina tee on hea köharohi. [Ravandsehein - nõmmeliivatee]

RKM II 385, 124 (55) < Häädemeeste khk., Penu k. (1984/5)
Köha puhul kasutati ravandseheina (nõmmliivatee) teed. Seda hinnati eriti heaks rohuks.

RKM II 385, 126 (64) < Häädemeeste khk., Penu k. (1984/5)
Põdrasambla (islandi sambliku) teed kasutati köharohuna. Peeti ka tõhusaks vahendiks tiisikuse vastu.

RKM II 384, 407 (31) < Keila khk. (1985)
Köha puhul aitas liivanõmmetee; veel parem oli toomingakoore tee (kõlbasid ka noored võrsed). Hüvad asjad olid veel kummeli, nurmenuku juure ja männikasvu teed.

RKM II 390, 9 (14) < Tarvastu khk. (1985)
Köha korral pidi aitama pärnaõie ja vaarikatee ning kuum piim meega.

RKM II 391, 187/8 (2e) < Tartu < Võnnu khk., Peravald (1983/5)
Ubaleht. Ubaleht kasvab soises pinnases peamiselt varjatud kohas. Seda korjati ja kuivatati. Ubalehe tee oli küll väga mõru, kuid teda joodi väikeste annuste viisi köha vastu. Ka mina sain seda köha vastu ja pean ütlema, et temast oli alati abi.

RKM II 391, 378 (4) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Paiseleht on meie sageli esinev umbrohi. Tema lehe ülemine pind on alumisest teravalt erinev, lehe pealmine pind on tumeroheline, alumine aga valkjas ja peenekarvaline. Kui paigutada vastu keha lehe alumine pind, tundub see soe, ülemine pind aga külm. Paiseleht on ammust ajast rahvameditsiinis kasutatav arstimina köha vastu, teaduselikus meditsiinis kasutatakse paiselehte kui rögastama ajavat arstmit mitmesuguste kopsuhaiguste puhul. Arstimi valmistamiseks valatakse ühe supilusikatäie kuivatatud lehtede kohta teeklaasitäis keeva kuuma vett ja lastakse seista 10 minutit. Seejärel tõmmis kurnatakse ja võetakse sisse üks supiluiskatäis 3 korda päevas.

RKM II 391, 379 (8) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Tedremarana juured viina sees ära leotada ja võtta, kui sul kõva köha on, kohe lööb rinnust lahedaks.

RKM II 391, 411 (15) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Sibul hea peavalurohi.
Sibulamahlaga kaelasooni ja otsa sibulaga hõõruda ja sibul võileivaga süüa, on peavalu ja ka köha kadunud.

RKM II 391, 421 (38) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Kadakmarja tee hea köharohi.

RKM II 391, 432 (25) < Urvaste khk., Antsla l. (1985)
Köha raviti veel sibulamahlaga, mis suruti läbi marle.

RKM II 395, 421 (3) < Võnnu khk., Kaagvere k. (1986)
Teelehe teed jõin. Kopsuhaiguse vastu on see rohkem ja köha vastu ja tõesti tunnen, et tablettidega võrreldes on parem.

RKM II 396, 178/9 (2) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste al. (1986)
Kui latse köhisiva, pitsitasse sibulast mahl välja ja pannasse mett juurde.

RKM II 396, 555 (68) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Nõgesejuurte tee joomine puhastab verd, hävitab köha ja teeb röga lahti.

RKM II 396, 555 (70) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Pärnaõie tee on mõjuv abinõu köha ja külmetuse vastu.

RKM II 397, 588 (4a) < Kambja khk., Maidla k., Tooma t. (1985)
Sookael on hea köharohi.

RKM II 400, 77 (3b) < Iisaku khk., Remniku k. < Iisaku khk., Varesmetsa k. (1987)
Kanavarba tee oli köha vasta.

RKM II 400, 77 (3d) < Iisaku khk., Remniku k. < Iisaku khk., Varesmetsa k. (1987)
Põdrasammal (islandisammal) oli köha vasta. Narvast oli üks rätsep. Poisid käisid seda temale metsast toomas. Mitte ei tia, et mäleta enam, kas sai ta sellest tervest. Mõni ütles põdrasammalt ka medvednikust. Rääkisivad, et aitas ka siis, kui oli tiisikus.

RKM II 400, 78 (3h) < Iisaku khk., Remniku k. < Iisaku khk., Varesmetsa k. (1987)
Raudrohi oli köharohi ja ka need teised, mis kollaste veikeste õitega.

RKM II 400, 78 (3i) < Iisaku khk., Remniku k. < Iisaku khk., Varesmetsa k. (1987)
Romaskad (kollane karikakar) ka, kui köha, ja rääkivad, et kui maks haige.

RKM II 401, 81 (13) < Juuru khk., Maidla k., Raja t. < Maarja-Magdaleena khk. (1987)
Raudrohu tee oli köharohi.

RKM II 401, 292 (7) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Nõgesetee astmahaigusele, bronhiidile, köhale.

RKM II 401, 437 (51) < Juuru khk., Tohvri k., Tohvri t. (1987)
Raudrohi on midagi köha vastu või. Teed joodi.

RKM II 401, 656/7 (84) < Hargla khk., Laanemetsa k. (1987)
Raudrohu tee ei ole ainult köhale. Üks vanainimene oli, aga temal oli süda haige. Tema jõi kogu aja raudrohu teed. Ja vett ta ei joonud, kogu aja ainult raudrohu tee ja see teda ravis.

RKM II 403, 117 (10) < Juuru khk., Ingliste k. (1987)
Sibulamahla tuli võtta, kui köha oli. Kopsuhaiguse vastu joodi koort ja kanamuna võeti. Mett kah, see ju kõige parem rohi.

RKM II 405, 45 < Iisaku khk., Tudulinna v., Roostoja (1985)
Köha ravimine.
Köha puhul jõin kuivatatud pärnaõie teed ja sain köhast lahti.

RKM II 405, 229/30 (2) < Jõhvi khk., Pühajõe k. (1985/6)
Inimesel rinnad haiged, siis on võilille mesi küll hia rohi, tieb rinnad lahti.
Aah seda teha? Teha niimuodi. Korjata 200 võililleõit. Olgu ilusad õied, mis täitsa puhkend, aga ka mitte liiga, mis jo vanad. Vanad õied ei kõlba. Võililled liitri viega kiema panna. Kievad puol tundi, siis jahutata ja kurnada ja uuest kiema, hulka panna puol kilo suhkrut ja puol tielusikatäit sidrunihapet. Suhkru ja sidrunihappega kieta kakskümmend minutit. Siis muudab värvi, kohe nigu päris mesi. Kuumalt piab panema purki ja kuumalt kaaned piale ka. Sidrunihappe kristallide asemele võib pigistada mahla ka päris sidrunist, kui on sidrunid käepärast.
Võilille mesi on rohuks, kui on köha ja bronhiit või palavik ja gripp või muidu haiglane ja paha tunne. Sisse võetakse tielusikatäis korraga kolm korda päevas.

RKM II 405, 231 (3) < Jõhvi khk., Pühajõe k. (1985/6)
Nurmenuku tie on ka piavalu ja närvide ja köha rohi. Ema tegi, pani nurmenuku õisi umbes näpuotsaga, kietis mõne minuti. Tie läks kollaseks. Õied kuivatas enne ära. Ema ütles jah „kanavarbad“, aga praegu on küll „nurmenukud“.

RKM II 405, 746/7 (18)b < Halliste khk., Kamali k. (1985)
Köha puhul tarvitati aloemahla teelusikatäis korraga, kaalikas lõigati pooleks ja õõnestati ära, pandi suhkurt täis ja küdevasse ahju küpsema. See siirup, mis tekkis, rahustas köha. Siis kaeluvarre teed tarvitati, sibula- ja suhkruleotist. Mesilaseteed, kasepunga teed, männiokka teed. Aniisitilkasid tunti. Moes olid ka mähised ja kompressid. Hingamisteede haiguste puhul kasutati sooje kaelamähiseid ja kopsupõletiku puhul kasutati külmavee kompresse ja märja lina sisse mähkimisi. Suurejõel on eduga ravitud köha kuuseokka teega.

RKM II 411, 6 < Tartu < Tartu-Maarja khk., Voore (toonud tema lesk 1985) < koguja Arved Markilt (1910) (1959)
Köha (kopsutorud kinni).
Kasutatakse põdrasammalt. Võetakse paar peotäit ja valatakse üle 1-2 liitri kuuma veega. Lastakse tõmmata ja juuakse kuni 3 klaasi päevas.

RKM II 411, 7 < Tartu < Tartu-Maarja khk., Voore (toonud tema lesk 1985) < koguja Emilie Saarepuult (1890) (1959)
Köha.
Hea abinõu kibuvitsa marjad kuivatatult ja neist teed keeta.

RKM II 411, 12 < Tartu < Tartu-Maarja khk., Voore (toonud tema lesk 1985) < koguja Emilie Saarepuult (1890) (1959)
Köha.
Võetakse tedremarana juuri, pannakse viinasse ja antakse viina juua üks-kaks lonksu.

RKM II 415, 107 (22) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1988)
Köha vastu pohlaõie tee, mesikatee, üheksavägise õie tee.

RKM II 415, 346 (2) < Haljala khk., Sagadi k. (1989)
Raudrohtu kuivatad vartega seltsis. Aitab köha vastu.

RKM II 415, 346 (3) < Haljala khk., Sagadi k. (1989)
Kummel on külmetuse jaoks ja köha vastu.

RKM II 425, 285 (1) < Halliste khk., Ülejõe k., Nahksepa t. (1989)
Pärnaõied on lastele head kopsupõletiku, külmetuse ja köha vastu.

RKM II 429, 387 (21) < Palamuse khk., Soosaare k. (1989)
Kui köha oli, siis anti vaarikavarre teed ja vaarikaõie teed, pärnaõie teed.

RKM II 429, 404 (61) < Kursi khk., Puurmani < Kursi khk., Kursi k. (1989)
Raudrohi oli köhale.

RKM II 429, 404 (62) < Kursi khk., Puurmani < Kursi khk., Kursi k. (1989)
Pärnaõis oli ka köhale ja kui kurk oli haige.

RKM II 429, 404 (65) < Kursi khk., Puurmani < Kursi khk., Kursi k. (1989)
Kalmujuur oli ka hea köhale.

RKM II 429, 438 (7) < Kursi khk., Mõisaküla k. (1989)
Köha vastu anti raudrohu teed. Seda sai korjatud. Isa oli mõisas karjas, tema kogus neid teesid.

RKM II 429, 477 (4)a < Laiuse khk., Kaatvere k., Sillaotsa t. (1989)
Piparmündi teed tehti ja raudrohu tee on ka köha vastu.

RKM II 429, 603/4 (16) < Kursi khk., Tammiku k. (end. Kursi k.), Lehtmetsa t. (1989)
Köha raviks on raudrohi. Hea rohi üldse külmetushaiguse vastu.

RKM II 429, 604 (18) < Kursi khk., Tammiku k. (end. Kursi k.), Lehtmetsa t. (1989)
Pärnaõied on ka külmetuse vastu ja köha vastu.

RKM II 430, 37 (17) < Kursi khk., Jõune k., Sopi t. (Jõune nõia tütar) (1989)
Kalmupulber on hea köha vastu. Kalmujuurikad kuivatati, hõõruti pulbriks ja võeti sisse.

RKM II 430, 68 (40) < Palamuse khk., Väänikvere k., Mäe t. < Palamuse khk., Ehavere k. (1989)
Raudrohu tee - köha vastu.

RKM II 430, 498 (58) < Lääne-Nigula khk., Võntküla k., Sõõru t. (1989)
Kui lapsel kõrv valutas, siis tehti rukkid soojaks. Pandi rukkiterad patta vette ja keema. Ja natuke kees, kohe joonega pandi kotti, soojalt peale. Hambavalu ja kurguhaiguse puhul ka. Kui köha oli, soendati jalaaluseid.

RKM II 433, 26 (3b) < Nissi khk., Viru k., Tuuliku t. (1990)
/---/ ja raudrohu teed köha vastu.

RKM II 433, 529 (38) < Nissi khk., Ellamaa k. < Nissi khk., Riisipere v., Tabara k. (1990)
Raudrohu teed tehti köha vastu.

RKM II 433, 529 (39) < Nissi khk., Ellamaa k. < Nissi khk., Riisipere v., Tabara k. (1990)
Sooja kummelikompressi pandi ümber kaela, kui köha oli ja kurk valutas.

RKM II 434, 63 (38) < Harju-Madise khk., Rannaküla k. < Harju-Madise khk., Ämari k. (1990)
Niinepuu õie teed oleme köha vastu joonud.

RKM II 435, 39 (32) < Harju-Madise khk., Kersalu k., Uue-Kleemeti t. < Harju-Madise khk., Leetse k., Kõrgemäe t. (1990)
Nurmenuku õisa korjan köha vastu.

RKM II 435, 185 (46) < Harju-Madise khk., Orava k., Kokakõrtsu t. < Kullamaa khk. (1990)
Kui olid voolmed, ajab gaasi sisse, siis tehti kummeliteed. See oli ka köha, nohu ja kurguhaiguse vastu.

RKM II 445, 431 (1) < Viljandi khk., Viljandi l. < Hargla khk., Koikküla k. (1991)
Raudrohi oli tavaline köhatee mul lapsepõlves - verihein.

RKM II 445, 730 (15) < Simuna khk., Kullissaare k., Kullissaare t. (1991)
Naistepune on hea reuma- ja köharohi.

RKM II 445, 731 (17) < Simuna khk., Kullissaare k., Kullissaare t. (1991)
Männikasvud aitavad kopsuhaiguste ja köha korral.

RKM II 445, 746 (6b) < Torma khk., Piilsi end. raudteejaam < Torma khk., Tõnusaare k., Teistera t. < Torma khk., Linnanõmme k. (1991)
Raudrohud, mis on köharohi jälle, ja leesikad.

RKM II 446, 249 (18) < Avinurme khk., Avinurme v., Ulvi k. (1991)
Raudrohuga, kui köha oli, siis seda teed joodi.

RKM II 446, 278 (11) < Torma khk., Näduvere k. < Torma khk., Torma mõis (s. Viigipuu), 84 a. (1991)
Kui köha oli, oli emal esimene asi raudrohu tee. See kaotas kõik.

RKM II 447, 44 (37) < Torma khk., Kükita k. < Tomra khk., Kasepää k. (s. Antst), s. 1915 (1991)
Raudrohu tee oli köha vastu.

RKM II 448, 583 (22) < Torma khk., Vadi k., Tammevälja t. < Torma khk., Tõnusaare k., Tammevälja t. (1991)
Kummelid ja raudrohu tied, neid köharohust siin korjati.

RKM II 449, 146 (10 ja 11) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
P. K.: Magejuurika tsaiut köha vastu pärast anti.
J. P.: Pesime puhtaks ja närisime magejuurikaid. Sie on maa sees, peal 30-40 sentimeetrit. Mõni maa sies jookseb hästi. [Magejuurikas on ilmselt lagrits]
P. K.: Õitsemise aeg neid rohtusid me korjame.

RKM II 449, 597 (1) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Sinililled kogu vartega - köha vastu. Õied on magusad, enne, kui ei olnd kompvekkisid, siis neid sõime.

RKM II 449, 597 (2) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Kanavarvad - neid kohe sõime. Valged-kollakad õied, nad olid niuksed head, passisivad. Köha jaoks, rinna jaoks.

RKM II 449, 598 (5) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Haavadele, kui sui metsas olid, ühed niuksed karvased lehed, talve ei mäleta. Nood ja tielehed on ka köha jaoks - saiut tehakse. Vot kellel on rinnad haiged, et puhastavad nigu rindasid.

AES, MT 280, 8/10a < Simuna khk., Vanaküla k. (1940)
/---/ Ja kui on inemisel kange köha, siis nõekse varssi põletada, sie suits aitab köha vasta.

RKM II 450, 549 (27) < Palamuse khk., Vanavälja k., Vanavälja t. (1992)
Köhale on paiselehe õie tee.

RKM II 451, 185/6 (8) < Laiuse khk., Võikvere k. < Ambla khk., Pruuna mõis (1992)
Köhale lõigake, pange toores sibul katki ja pange suhkur peale. See sibulasiirup, kui hääl kähe on või köha - see aitab. Ja kui gripp hakkab või nohu, siis kohe. Sibul on esimene rohi, jah. /---/

RKM II 452, 304 (12a) < Laiuse khk., Kõola k., Matseri t. < Laiuse khk., Rohe k., Pikapere t. (s. Kirss), 79 a. (1992)
Eks maarohtusid ju tarvitati kõigi haiguste vastu. Köharohuks oli pärnaõie tee ja pohlasi korjati ja pohlateed tehti. Lehtedega murti, lehed ja õied.

RKM II 455, 231 (2) < Pilistvere khk., Võhma < Suure-Jaani khk., Kuiavere k., Noor-Kange Mardi t. (s. Hendrikson), s. 1919 (1993)
Raudrohu tee oli köha jaoks. Õisi võeti, keev vesi valati peale, ei keedetud. Eks ta seal pliida peal siis seisab see kange, ekstrakt nagu. Siis pandi tassi ja vett peale.

RKM II 456, 546 (2) < Pilistvere khk., Kõo v., Unakvere k., Laigu t. (1993)
Raudriia rohi oli köha ja külmetuse vastu.

RKM II 457, 103 (70) < Pilistvere khk., Pilistvere al. < Pilistvere khk., Võrevere k. (1993)
Ja sibulakoore tee pidi väga hea köhavastane olema.

RKM II 458, 39 (58) < Pilistvere khk., Pilistvere kirikumõis (1993)
Raudheinarohtu, seda võis terve suve korjata. See on köharohi ja veresulgemise rohi.

RKM II 458, 300 (26) < Pilistvere khk., Kiigevere k., Valli t. (1993)
Üks köharohi on raudrohi. Olen proovinud kah, eks ta siis aitab.

RKM II 460, 10 (20) < Tomski obl., Kaseküla k. < Tomski obl., Lillengofi k. (1993)
Ja raudrohud jälle mitme haiguse vastu on. Kui köha on ja.

RKM II 460, 326 (6) < Tomski obl. (1993)
Kaameltie - madal, peal niuksed kollased õied. Üldse tsaiud tehakse, kui külmetus või kange köha.

RKM II 460, 367 (28c) < Tomski obl., Kaseküla k. < Zõrjanski raj., Vambola k. (1993)
Kaameltie, kui köhid.

RKM II 460, 391 (27) < Tomski obl., Lillenkofi k. (1993)
Köha jaoks esimene asi on vaarikaokste tee või vaarikamoos, kui on. Et nad päeva käes ei ole.

RKM II 463, 111 (6) < Viru-Nigula khk., Simunamäe k. (1994)
Raudrohu tee külmetuse ja köha vastu. See on rohkem kirjanduse järgi. Kui Kunda tolm laseb, siis korjata. Siit on linnulennul 4 km. Läänetuul ei too, aga edelatuul toob tolmu.

RKM II 463, 234 (20) < Viru-Nigula khk., Lontova k. < Viru-Nigula khk., Simunamäe k. (1994)
Raudrohtu korjati köharohuks. Teed teha, õied ja seda lehte kuigipalju ka seal.

RKM II 463, 483 (3) < Viru-Nigula khk., Kutsala k. (1994)
Raudrohi - köha vasta teed teha.

RKM II 464, 305 (77) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Punetie - ta on köha vasta ja mitme haiguse vasta. On lilla õitega.

RKM II 465, 84 (8) < Viru-Nigula khk., Vasta k., Nõmme t. < Viru-Nigula khk., Pada k., Paluoja t. (1994)
Noored männikasvud - head köha vastu. Tuleb kinnises nõus hautada, järgmisel päeval kurna ära.

RKM II 465, 494 (8c) < Viru-Nigula khk., Ridaküla k., Maandialuse t. (1994)
Kanavarbad - köharohud.

RKM II 466, 14 (30) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (s. Veeber), s. 1930 (1994)
Köömnetšai on köha vasta ja kui sa oled ära külmetand või kripp. Siis hästi kõva tšaid, nii et ta on kollane või vahane.

RKM II 466, 26 (57) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (s. Veeber), s. 1930 (1994)
Pihlamarjad on köha vasta. Ära kuivatada. После первого мороза собирают.

RKM II 466, 47 (5) < Tomski obl., Vambola k. (1994)
Punesi, köömneid, kammelisi korjavad - vartega kõiki. See kammelišai on hea, kui sul on köha või on rinnad kinni.

RKM II 466, 47 (6) < Tomski obl., Vambola k. (1994)
Matsimatsihka - köha vastu.

RKM II 466, 238 (12a) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (1994)
Tõsjatšilistik, see on köha vastu.

RKM II 466, 430 (6) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Koidula k. < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (s. Susi), s. 1925 (1994)
Köha vasta joova köömnetsaid.

RKM II 466, 470 (3) < Tomski obl., Tsõrjanski raj., Vambola k. (s. Kokk), s. 1936 (1994)
Köömned - kui palju jood, hakkab südame peale. Köha vasta on.

RKM II 466, 483/4 (11) < Tomski obl., Tsõrjanski raj., Vambola k. (1994)
Kasvatan kodu vehvermentsi. See on ka maitsev. Köha on ehk niimoodi, juo seda, on hea kohe.

ERA II 260, 459/60 (47) < Mustjala khk., Mustjala v., Võhma k. < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k. (s. Niit), s. 1869 (1939)
Köha. Piima ja sibult keeta. Sain allikast, kus lambapeed sees olid olnd. Kästi tulla uiesti säält jooma, siis kaduda ää. Rauariia rohud.

KKI 8, 32 (36) < Kuusalu khk., Kuusalu k., Tiitsu t. (1948)
Köha vastu aitab paisulehe tee.

KKI 8, 365 (204) < Kuusalu khk., Koitjärve k., Rätsepa t. (s. Kippel), 84 a. (1948)
Ükskord, kui ma laps olin, oli suur köha kangesti. Saime seekord sellest abi, et jõime raudrohu vett.

KKI 8, 430/1 (340) < Kuusalu khk., Mäepea k., Saare t. (1948)
Arstimisest võiks ütelda, et anti rohuteesid. Kes köhisivad, pidid kõrvenõgese teed jooma.

KKI 10, 381 (6) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Köha vasta on sibulapiim ja põlend viin.

KKI 10, 516 (5) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Köha vastu on sibulapiim, pölend viin.

KKI 10, 603 (8) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Köha vastu: sibulipiim, siis vesi ning pölend piim.

KKI 11, 169 (43) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Köha vastu on kusi. Seda tuleb juuva. Köharohi on ka porsad. Sellest tihakse ölut ka. Niid kasvavad metsas, suus, pisised käbad on külges. Niid käbad panna viina sisse ja siis seda vötta paar kärakat magama minnes ja hommiku üles töustes ka.

KKI 11, 252 (77) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Köharohi on porsad. Humala moodi, tehakse sellest õlut ka. Kasvavad soode sees, pisised käbad on küljes. Käbad panna viina sisse, enne tuleb katki hõeruda. Seda napsi võtta õhta ja hommiku.

KKI 11, 519 (7) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Köha vastu aitas sibulapiim ja põletatud viin. Muud ei tea.

KKI 24, 157 (19) < Vaivara khk., Vasknarva k. (1957)
Raudrohud. Kui rinnad haiged ja köha, siis keeta.
Kiedetakse ummukses ja juuakse. Sie on aitand köha vastu.

KKI 24, 482 (1) < Iisaku khk., Sootaga k. (1958)
Kuivatada sireliõisi. Sellest tied kieta. Võtab köha ära ja tieb kurgu terveks.

KKI 46, 772 (238) < Jõhvi khk., Ohakvere k. < Jõhvi khk., Kohtla-Järve mõis (1963)
Sibul ja suhkur segi on hea köharohi.

KKI 57, 202 (6) < Nõo khk., Meeri k. < Omski obl. (1984)
Köha ja põletuse vastu on aaloe.

KKI 62, 375 (17b) < Karula khk., Vana-Antsla v., Juudinurmi t. (s. Mikal), s. 1904 (1973)
Pärnäõie tii om ka hää külmähaigusõ vasta, ko köhä om vai nii. Tuu om nii kõva, õt tuud ei tohi palju panda.

KKI 65, 323 (5) < Kadrina khk., Võhma k. (1975)
Kui kole köha on, siis piab hakkama rauarohu vett jooma.

KKI 65, 389 (7) < Kadrina khk., Võhma k. < Kadrina khk., Muike k., Liivaku t. (s. Tamm), s. 1904 (1974)
Raudrohu tie - köha puhul.

KKI 67, 396 (3) < Jämaja khk., Tammuna k., Pigi t. (1976)
Rauapererohi aitas köha vastu.

KKI 67, 252 (1b) < Jämaja khk., Jämaja k. (1976)
[Maarohud:] Raudrohust - köha vastu.

KKI 68, 156 (11) < Jämaja khk., Iide k., Rinna t. (1977)
Köha vastu keedeti sibulapiima.

KKI 68, 509 < Mustjala khk., Võhma k. (1978)
Ravaõierohi on rinnarohi, köharohi.

KKI 68, 736 (17) < Mustjala khk., Selgase k. (1978)
Timmijaan, lõhmuspuu ja arnikas - need olid köha vastu.

KKI 68, 736 (19) < Mustjala khk., Selgase k. (1978)
Maarjasõnajalg võtab köha ära.

KKI 69, 64 (10) < Kadrina khk., Eru k., Linnamäe t. < Kadrina khk., Võhma k. (Laadna), s. 1906 (1977)
Kaetusrohi (nõmmeliivatee) või kaetuserohi. Korjati ja kuivatati. Teed tehti. Pidi olema köhale.

KKI 69, 115 (4) < Kadrina khk., Korjuse k. (1977)
Raudrohtu sai joodud köha vastu.

KKI 69, 115 (6) < Kadrina khk., Korjuse k. (1977)
Kaetusrohud, lilla õitega, olid ka teeks. Ka köha vasta.

KKI 69, 546 (8) < Lüganuse khk., Virunurme k., Hiie t. < Lüganuse khk., Tarumaa k. (s. Virunurm), s. 1909 (1979)
Kasekuore vett ka kiedetasse köha vastu. Kuored pannakse vette ja kiedetasse.

KKI 69, 545/6 (7) < Lüganuse khk., Virunurme k., Hiie t. < Lüganuse khk., Tarumaa k. (s. Virunurm), s. 1909 (1979)
Köha vastu oli ka ravvarohu tie.

KKI 69, 525 (43) < Lüganuse khk., Lipu k. (s. Lemendik), s. 1892 (1979)
Põdrasammal, hall sammal, seda tuodi köha vastu.

KKI 69, 115 (5) < Kadrina khk., Korjuse k. (1977)
Oh, köha vasta oli palju: pihlakatee ja põdrasamblad. Põdrasammalt võis ükskõik millal korjata. Kõik tee tuleb enne ära kuivata sooja pliidi peal ja kuskil hoones. Keend vesi pandi peale ja oli vähe aega pliidi peal.

KKI 69, 293/4 (24) < Viru-Nigula khk., Oru k. < Viru-Nigula khk., Ilastu k. < Lüganuse khk., Päsula k. (1975)
Rauarohu tie on köhale. Korjatakse õied kuos ruotsudega. Kuivatatakse.

KKI 69, 264/5 (17) < Viru-Nigula khk., Oru k. (1975)
Raudroht on jälle rindadele hea ja köhale ja verele. Õied korjatakse. Kolm päeva peab õitsend olema, mitte vanem ega noorem. Vilus kuivatada. Hoiad tundi paar kuuma vee all. Mett sisse viel. On külmetuse ja köha vastu.

KKI 69, 416/7 (8b) < Lüganuse khk., Savala k. < Lüganuse k., Piilse k. (1978)
Raudrohi on hea köha vastu. Korjasin varred ja viisin lakka kuivama. Ei tohi päikese käes kuivatada.

KKI 69, 387/9 (50e) < Lüganuse khk., Sirtsi k. (s. Normak), s. 1909 (1978)
[Taimedega arstimine.]
Rauarohi on köha vastu ja siedimise vastu.

Vilbaste, TN 6, 327 (1) < Koeru khk., Koeru al. (1942)
Nurmenukk - köha, nohu, verevaesuse ja kurguhaiguse vastu, keeta õiekeedis.

Vilbaste, TN 6, 327 (3) < Koeru khk., Koeru al. (1942)
Paiseleht - tiiskuse, köha ja kõhulahtisuse vastu, keeta teed.

Vilbaste, TN 4, 167 (4) < Palamuse khk., Kaarepere v. (1934)
Raudrohu teed joodaks siis, kui köha on või kurk kinni on. Raudrohtu korjatakse ja pannakse vilusse kohta kuivama. Kui nad on ära kuivanud, siis tehakse teed ja tarvitatakse.

Vilbaste, TN 4, 312a < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Arstirohuks:
Aloelille mahla köha vasta.

Vilbaste, TN 4, 337b < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Petaekasve tarvitetas köhimise vastu tiina.

Vilbaste, TN 4, 342 (6) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
[üheksavägi] Üheksamehe õie tee on tarvilik köha vastu.

Vilbaste, TN 4, 342 (7) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Teelehe juurtest valmistatud tee on kasulik köha, palaviku ja kopsust verevoolu vastu.

Vilbaste, TN 4, 364 (3) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kummõlitiid köha vastu ja kompressiks.

Vilbaste, TN 4, 364 (4) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Küümnetiid köha vastu.

Vilbaste, TN 4, 388 (3) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Raudhein - köha vastu.

Vilbaste, TN 4, 388 (4) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Põdrasammal - köha vastu.

Vilbaste, TN 4, 388 (5) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kadakamarjad - köha vastu.

Vilbaste, TN 4, 409 (2) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Angerpisti teena köha vastu.

Vilbaste, TN 4, 409/10 (7) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Nuuskoti rohi, nuusutamiseks köha vastu.

Vilbaste, TN 4, 473 (a) < Pühalepa khk., Kärdla (Kumari) < Arnold Napp, Reigi algkooli õpilane (1938)
Nõndest rohtudest tarvitatakse köha kaotamiseks põdrasammalt.

Vilbaste, TN 3, 47 < Rannu khk., Rannu v., Raudja (1932)
Ubinaheina tee aitas köha ja paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 3, 47 < Rannu khk., Rannu v., Raudja (1932)
Lõhmuseõie tee on köharohi.

Vilbaste, TN 3, 88 (2).< Palamuse khk., Kuremaa v., Erikvere k. (1932)
Kummeli- ja pärnaõie teed köha vastu.

Vilbaste, TN 3, 131 (2) < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Ubinheina tee olevat hää kõigi haiguste vastu, kõige rohkem aga köha vastu. Päälegi puhastavat verd.
Ubinheina tuleb panna kastruli natuke sõrmeotstega, mida samuti tuleb ummuses keeta. Teda võib juua samuti nagu harilikku teed suhkruga.

Vilbaste, TN 3, 131 (3) < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Köömletee olevat samuti hää kõigi haiguste vastu, kõige rohkem aga ka köha vastu. Valmistada ja tarvitada tuleb nagu number 2. [tuleb panna kastruli natuke sõrmeotstega, mida samuti tuleb ummuses keeta. Teda võib juua samuti nagu harilikku teed suhkruga.]

Vilbaste, TN 3, 136/7 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Nurmenuku tee - köha ja teiste rinnahaiguste vastu, närvivalu ja päävalu vastu ja kui neerusid puhastav vahend

Vilbaste, TN 3, 137 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Pärnaõie tee - higistama ajav vahend külmetushaiguse korral, ka köha, kopsu limastuse vastu.

Vilbaste, TN 3, 137 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Raudrohu tee - hüsteeria, köha ja teiste rinnahaiguste ja päävalu vastu, verd puhastav.

Vilbaste, TN 3, 503 (VI f) < Tartu l. (1932)
[Taimi kasutati arstirohtudeks:]
Veriheina õisi (teeks) köha ja tiisikuse vastu, lehed haavale.

Vilbaste, TN 3, 523 (a 4) < Tartu-Maarja khk., Raadi v. (1932)
Kadakasuits köha ja külmetuse vastu

Vilbaste, TN 3, 565 (6) < Tartu l. (1932)
Pohlaõied (köha vastu).

Vilbaste, TN 3, 565 (8) < Tartu l. (1932)
Pihlakamarjad (köha vastu).

Vilbaste, TN 3, 565 (9) < Tartu l. (1932)
Toomingamarjad (sisemise valu ja köha vastu).

Vilbaste, TN 3, 578 (1b) < Tartu l. < Otepää khk., (1932)
Vehvermentsi ehk piparmünti kasvatatakse kui arstirohtu. Ta kasvab vesisel pinnal ja on rohttaim, väga tugeva magusa lõhnaga. Teda tarvitatakse teeks, hää on köha vastu.

Vilbaste, TN 3, 658 (5) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Köha vastu - kalmujuured, kummelid, pihlaka- ja pärnaõied ja maasikad.

Vilbaste, TN 3, 676a < Tartu l. (1932)
Sinep ehk tõlk (Erysimum officinale) [Sinapis alba]
Peeneks hõõrutud sinepiterad meega segades annavad rohu köha vastu.

Vilbaste, TN 3, 704 (27) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Pärn. Tema on köha vastu.

Vilbaste, TN 3, 704 (34) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Teeleht. Tee on köha ja kopsust verejooksu vastu.

Vilbaste, TN 3, 710 (1) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Aedvaak ehk alant (Inula Helenium L), rahvapärase nimega aslank. Tema juurtest valmistatakse teed, mis on hää rohi köha vastu ja virgutab neere kiiremale tegevusele.

Vilbaste, TN 3, 711 (5) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Islandi sammal (Cetraria islandica Ash). Tema tee on krampliku köha ja kopsutiisikuse vastu. Samblaleem ja -sült panevad kõhu kinni.

Vilbaste, TN 3, 714 (37) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Nurmenukk ehk kikaspüks. Tee on köha ja rinnahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 3, 715 (48) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Pärn. Ajab higistama ja on köha ja kopsulimasuse kõrvaldaja.

Vilbaste, TN 3, 715/6 (51) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Raudrohi ehk verihein. Tee on kõhukrampide, köha, rinnahaiguste vastu, ka mõjub ta hästi maksategevuse peale.

Vilbaste, TN 3, 716 (58 a) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Teeleht. Juuretee kopsust verejooksu ja köha vastu.

Vilbaste, TN 3, 716/7 (60) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Tõnnike ehk peetrihein. Tee on rahva seas rinnahaiguste ja köha vastu tuntud.

Vilbaste, TN 3, 717 (66 b) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
[Üheksavägine ehk üheksamehevägi.] Tee on hingeldamise ja köha vastu.

Vilbaste, TN 11, 5d < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Polypodium vulgare - magusjuur. Lapsed söövad juurikat. Seda kasutatakse ka teeks köha vastu.

Vilbaste, TN 11, 5j < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Thymus serpyllum - timmerjan, nõmme-liivatee. Teed kasutatakse köha vastu.

Vilbaste, TN 11, 85 (11 b) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
[Pihlakas.] Marjad sibulaga ja suhkruga ära keeta õli vai on hea köharohi, võtab köha ära.

Vilbaste, TN 11, 86 (12 a) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Sireliõie tee on kua hea köharohi.

Vilbaste, TN 11, 86 (14) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Koera õõlispuu on valge õitega põõsaspuu, marjad punased ja mürgised. Aga mõned siiski sõivad neid marju, kui köha õli. Kiideti veel neid marju, et hea köharohi.

Vilbaste, TN 11, 87 (18) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Üdismed. Neid on kahte seltsi, teine on mürgine. Üdismeõie teed mitmed kiitid, et hea köharohi, võtab kõhe köha ära. Aga viga on selles, et ei tunne, kumb mürgine on. Sellepärast ei usu inimesed neid tarvitada. Kirjakeeles on ta üheksavägine.

Vilbaste, TN 11, 90 (28) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Pohlaõitest tehasse teed, väga hea tee leevakõrvasest peale rüübata, on kua hea köharohi, kautab köha ära. Isegi pohlalehe tee pidada hea köharohi õlema. Käidi talvel lume alt pohlavarssi välja kuapimas, et teed teha köha vasta.

Vilbaste, TN 11, 147 (6) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Krookleht (õietee palaviku ja köha vastu).

Vilbaste, TN 11, 147 (9 a) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Raudrohi - tee koos meega köha vastu.

Vilbaste, TN 11, 148 (16) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Kaetusetee - palaviku, läkaköha, köha ja maohaiguste vastu.

Vilbaste, TN 11, 277/8 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Põesapuudest. Ennemalt öeldi seda lodjapuu vai veel kitselodjapuu [’paakspuu’], kellel need mustad marjad külles on.
Valge õitega oli koeraõõlispuu - punaste marjadega. Nüüd vahetatakse need puud ära.
Kirjakeeles paakspuu, aga nüüd öeldakse seda kitselodjapuud õõlispuu. Ja koeraõõlispuud paakspuu.
Mina ütlen vanarahva üteluse järele lodjapuu vai veel õigemini kitselodjapuu.
Kitselodjapuu marjad on läilad, mittesöödavad. Mõned üksikud, kes söövad neid marju vähehaaval. Lambad olid maiad, sõivad kõige okste, lehtede ja marjadega ära.
Selle valge õitega, mis ennemalt koeraõõlispuust nimetati, selle marju talvel söödi köha vastu.
Mina ka noores eas ühekorra proovisin, aga minul küll ei aidanud. Neid peeti mürgisteks marjadeks.

Vilbaste, TN 11, 281 < Nõo khk., Elva l. (1963)
Verihain, selle tee on kühärohi.

Vilbaste, TN 11, 281 < Nõo khk., Elva l. (1963)
Lõhmuseõilmetest tehti teed köha vastu.

Vilbaste, TN 11, 288 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Vägihein vai üheksamehevägi. Seda nimetati üdismed. Tarvitati köha vastu. Neid on kaks seltsi, teine on mürgine. Kes neid õieti ei tunnud, see ei uskunud neid mürgisuse pärast tarvitada.

Vilbaste, TN 11, 376 (24) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
„Metsnelk on hia ka köha vasta.“

Vilbaste, TN 11, 380 (42) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
Raudrohi [kirjakeelset nime pole kirjas] [Achillea millefolium L. harilik raudrohi].
„Raudrohi on köha vasta ja kui punaseid palju tuleb, siis teevad ka sellest teed.“

Vilbaste, TN 11, 456 (7) < Iisaku khk., Iisaku al. (1963)
Metsualeht - “Metsualehtesi Sebööra Kristel joi, nuu rögises. Aga ei jättand suitsetamise maha - ei saand kuradist jagu, oleks saand muidu tervestki.“

Vilbaste, TN 1, 244 < Rõuge khk., Haanja v. (1934)
Kõhnade rindadega, köhatõbe hoogudel juuakse kuivatatud söödilillede (võilillede taulise arnika) keedileemi; siis on kergem köhida.

Vilbaste, TN 1, 307 (18) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Robi, robihein [Alectorolophus].
Teed tarvitatakse rohuks - köha vastu.

Vilbaste, TN 1, 309 (27) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Arnikas [Leontodon autumnalis].
Tarvitatakse arstirohuna. Kui seest valutab venituse pärast (raske tööga), siis selle teed juua. Selle tee olevat ka hea rinnahaiguse ja köha vastu.

Vilbaste, TN 1, 357/8 < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Arstimiseks tarvitatakse pajulehti - ikka vesipaju. Selleks korjatakse ja kuivatatakse neid. On kellelgi köha, keedetakse pajulehe teed, mida kuumalt juuakse. See aitavat parandavalt. Ka külmetuse järele juuakse seda teed hästi kuumalt ning minnakse peale selle sängi tekkide või kasukate alla, et keha hästi higistama lööb. Siis ei ole karta, et mingit külmetusele järgnevat haigust - köha, nohu ja nii edasi - ilmuks. - Kui eriti väga kipitav köha olemas, mis rahule ei taha jätta, tehakse kuivatud pajulehtedest suitsu (sigarit), mida tõmmates alla neelatakse (ei ole tarvis suitsetajate viisil kopsu hingata, vaid kõhtu neelata), siis aitavat kohe selleks korraks vaigistavalt.

Vilbaste, TN 1, 388/9 < Torma khk. (1912)
Männaõitest tee kui köha- ja tiisikuserohi.
Kevadel, kui puud lehte lähevad, hakkavad ka männad õitsema. Neid õisi (pruunid ümmargused nupukesed) peab kohe peale nende lahtilöömist korjama, sest et nad pärast tolmama hakkavad ja siis enam nii head ei ole. Olgu tähendatud, et mitte liig noortest mändadest õisi ei saa, vaid need peavad keskealised või koguni vanad männad (hongod) olema, mis juba käbisid kannavad. Peale korjamist tuleb neid natuke soojas kohas kuivatada, et seistes mitte hallitama ei läheks. Alal hoida tuleb kindla karbi sees, et ära ei hingaks. Tarvitamise korral pandakse 1-2 teelusikatäit õisi pooletoobise teekannu sisse, valatakse kuum vesi peale ja lastakse umbes veerand tundi soojas kohas seista (tõmmata) ning võib siis kohe soojalt juua, nii palju ja nii sagedaste, kui keegi soovib. On esimene kannutäis otsas, siis võib nendesamade õite peale uueste vett valada, natuke seista lasta ja siis edasi pruukida.
On see tee mõnele vastik juua, sest et tal kaunis kange tõrvalõhn ja -maitse on ning ka harilikust teest mõrudam, see võib joomise juures pisut suhkrut tarvitada. Väga soovitav on see tee neile, kel haiged rinnad ja kes tiisikust põevad. Olen seda ise kui tiisikusehaige tarvitanud ja sellest terveks saanud ning võin sellepärast ka teistele soovitada.
Ag. W.-L. „Majapidajas“ 1912 nr. 8., „Koidu“ lisa.

Vilbaste, TN 1, 430/1 (218)a < Torma khk., Avinurme ümbrus (1930)
Kamel, kumel [Matricaria discoidea]
Kameliteed juuakse köha (või rinnahaiguse) vastu. On kellelgi külmetuse tagajärjel köha hakanud, siis tuleb seda teed hästi kuumalt juua ja peale selle voodisse teki alla minna, kus õieti higistama lööb. Siis aitab. Selle asemel aga, et voodisse teki alla minna, võib ka kuuma ahju peale istuda ja seal õieti kuumendada end. On aga jalad külmetanud (talvisel ajal) ja sellest köha tekkinud, tuleb peale teejoomist ahju peal olles jalaalused vastu kuuma ahju hoida, nõnda et jalad täiesti ja ka kõik keha kuumendatud saab./---/ Mõned suitsetavad ka piibus kamelid - olevat haigetele rindadele parem.

Vilbaste, TN 1, 472c < Kullamaa khk., Piirsalu v. (1929)
Männikasvu vett keedeti köha vastu.

Vilbaste, TN 1, 476 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Raudrohi [Achillea millefolium]. Teena - rinnahaigusele, köhale, tiisikusele, külmetusele; õied viina sees - seesthaigusele; lehed kuivatatult ummuksis teeks keeta - maohaigustele; lehed veele hõõruda - verejooksu kinnipanemiseks.

Vilbaste, TN 1, 476 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Liivarohi [? Thymus serpyllum ]. Teena - rinnahaigusele, tiisikusele, köhale, seesthaigusele; ummuksis keeta - rinnahaigusele; lehmadele teena pääle sünnitust.

Vilbaste, TN 1, 477 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Vaarikad [Rubus idaeus]. Varred keeta teena - köhale; õied, lehed, varred teena - köhale, külmavärinatele; noored kasvud teena - kondihaigusele.

Vilbaste, TN 1, 477 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Pohlaõied [Vaccinium vitis-idaea]. Teena - köharohi, jooksvale, rinnahaigusele, paisetusele. Varred teena - köharohi; külmetusele, jooksvale; õied ja lehed teena - köhale; jooksvale.

Vilbaste, TN 1, 477 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Pärnaõied [Tilia cordata]. Teena - köharohi, rinnahaigusele, sarlakite vastu, kurguhaigusele, palavikule, neeruhaigusele.

Vilbaste, TN 1, 477 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Pihlakaõied [Sorbus aucuparia]. Teena - köharohi, rinnahaigusele. Marjad teena - läkaköhale; rinnahaigusele.

Vilbaste, TN 1, 479 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Tölk [? Bunias orientalis]. Seemned hõõruda pulbriks - köhale.

Vilbaste, TN 1, 485 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Põdrakarbed [? Cetraria]. Teena - rinnahaigusele, köhale; ummuksis keeta - tiisikusele.

Vilbaste, TN 1, 486 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kalmujuured [Acorus calamus]. Viina sees leotada - kõhuhaigusele; teena - köhale, tiisikusele; kuivatatult pulbriks teha ja sisse võtta - seedimisriketele; kuivatatud juure pealmise koore alt võtta tükk ja panna valutavale hambale auku.

Vilbaste, TN 1, 486 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kumelid [Matricaria discoidea]. Vann teha - krampidele, palaviku vastu; kompressid - krampide vastu, paistetusele, haavaplaastriks; teena (õitsemise ajal korjata) - köhale, väikestele lastele, tiisikusele, külmetusele, väheveresuse korral.

Vilbaste, TN 1, 487 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Hobuoblikas [Rumex ? crispus]. Teena - köhale; hapupiimaga hapendada - sügelistele; juured keeta rõõsakoorega plaastriks - ohatusele, sügelikkudele.

Vilbaste, TN 1, 490 (7e) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
[Üheksmaõied [Verbascum thapsus]] õietee - rinnahaigusele, köhale.

Vilbaste, TN 1, 491 (1) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Maasikaõied [Fragaria vesca]. Teena - köhale; rinnahaigusele.

Vilbaste, TN 1, 494 (5) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Angervaksa õied [Filipendula ulmaria]. Teena - seest lahtioleku vastu, seesthaigusele, köhale.

Vilbaste, TN 1, 496c < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Männiõied ja kasvud [Pinus silvestris]. Teena - tiisikusele, köhale, jooksvale (vannitada, kui liikmed kanged); ummuksis keeta - tiisikusele.

Vilbaste, TN 1, 567 (1) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Arstitakse aloega. Pidada olema hea rohi köha vastu, niisamuti ka tiisikuse ning kopsukatarri vastu. Ka põlenud kohtadele (tulehaavadele) määritakse peale tema harudest välja pigistatud sahvti (mahla).
Esimest olen vast hiljuti kuulma hakanud, teist on mulle teadmata ajast tarvitatud.

Vilbaste, TN 1, 567/8 (3) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Harnikad. Sellest (õitest) tehakse teed. Seda juuakse arstimiseks köha, iseäranis tiisikuse ja muude kopsuhaiguste vastu. Harnikateed müüakse ka apteekides ja venimishaiguse vastu müüakse „harnika tilgad“.

Vilbaste, TN 1, 576/7 (25), 516 (L7) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Liivatee [ka liivarohud, selle nimetusega kutsutakse harva ka teist taime, karukaera, sest ta kasvab ainult liivas ja liivastel künkadel]. Juuakse palju tee mõttes (asemel). Pidada ka hea olema võimalikult tuliselt juua külmetuse järelduste vastu (nagu köha, nohu, kerge kaelahaigus).

Vilbaste, TN 1, 603 (5) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo talu (1931)
Paiseleht on köha vastu.

Vilbaste, TN 1, 611 (5) < Haljala khk., Lahe küla (1931)
Rauarohi: kasvab kuivases maas. Taime pikkus on 2 detsimeetrit. Kasvab üksik vars ja varre otsas valge õis. Tarvitada köha vastu. Keedetakse taim ja juuakse keedetud vett.

Vilbaste, TN 1, 616/617 (8) < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1931)
Rauarohi: kõrgus 30-40 sentimeetrit. Valged pisikesed õied. Rauarohi on köha vastu. Rauarohu teed juuakse köha vastu.

Vilbaste, TN 1, 621 (5) < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1932)
Südamevalurohi - inimestele: köha ja külmetuse vastu. Loomadele - äkiliste haiguste ja puhutuse vastu.

Vilbaste, TN 1, 623 (2) < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1932)
Südamevalurohi - inimestele köha vastu (külmetus, köha), loomadele äkiliste haiguste (puhutus) vastu.

Vilbaste, TN 1, 697 (51) < Jämaja khk., Mõntu k. < Jaani khk. (1937)
Kailud (Ledum palustre). Kaljud (Jämaja, Saaremaa).
Kaljuteed juuakse kange köha ja rinnahaiguse puhul. Arvatakse, et teeb terveks.

Vilbaste, TN 1, 794 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Pärn (Tilia cordata L.). Niinepuu. Tee õitest higistamapaneku vahendina külmetamise ja köha puhul.

Vilbaste, TN 1, 875f < Torma khk., Raja algkool (1938)
Arstirohtudeks tarvitatakse järgmisi rohte: (мята) piparmünt - köha vastu.

Vilbaste, TN 1, 917c < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1932)
Männakasvud - köha vastu.

Vilbaste, TN 1, 963 (22) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Raudrohi. Tee köha vastu.

Vilbaste, TN 1, 965 (8) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Pihlakas - pihelgas. Marjad köha vastu, veiniks.

Vilbaste, TN 1, 965 (9a) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Kadakas - marjatee köha vastu, ka hobusele.

Vilbaste, TN 1, 1007 (2.3) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Kiveimalad on köha vasta.

Vilbaste, TN 1, 1007 (2.4) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Rauarohi on köhä vasta.

Vilbaste, TN 1, 1009 (1) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Rauarohi on köha vasta, enne tuleb ära keeta, siis tuleb sisse juua.

Vilbaste, TN 1, 1010 (5) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Kaibausrohi on külmetamise vastu, köha vastu ja loomadele roheks.

Vilbaste, TN 1, 1010 (7) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Raakejuured on köha vastu.

Vilbaste, TN 1, 1016a < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Pohlaõie tee köha vastu.

Vilbaste, TN 1, 1016b < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kamelitee köha vastu.

Vilbaste, TN 1, 1016c < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kaibajussid köha vastu.

Vilbaste, TN 1, 1028 (9) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Linaseemned: pehmendavad kuiva köha.

Vilbaste, TN 1, 1028 (14) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Rauarohud: köha ja neeruhaiguste puhul.

Vilbaste, TN 2, 221 (2) < Setumaa, Värska v., Slobotka k. (1937)
Palotakjas keedetakse kinnise kaane all, leent juuakse köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 222 (2) < Setumaa, Värska v., Värska k. (1937)
Verihaina teed juuakse köha, külmetuse ja teiste haiguste puhul.

Vilbaste, TN 2, 222 (3) < Setumaa, Värska v., Värska k. (1937)
Pärnaõie teed juuakse köha ja külmetuse puhul.

Vilbaste, TN 2, 222 (5) < Setumaa, Värska v., Värska k. (1937)
Ristikheina õisi keedetakse veega kaks kuni kaks ja pool tundi kinnise kaane all. Tarvitatakse köha arstimiseks.

Vilbaste, TN 2, 223 (II) < Setumaa, Värska v., Kostkova k. (1937)
Palotakja keedetakse meega ja juuakse seda, kui köha on.

Vilbaste, TN 2, 223 (IV) < Setumaa, Värska v., Kostkova k. (1937)
Lõhmuseõisi keedetakse meega ning juuakse seda, kui köha on.

Vilbaste, TN 2, 223 (V) < Setumaa, Värska v., Kostkova k. (1937)
Jaanihain pannakse vee sisse ja keedetakse. Kui köha on, juuakse seda.

Vilbaste, TN 2, 228 (I) < Setumaa, Värska v., Vellna k. (1937)
Arstirohuks tarvitatakse Vellna küla ümbruses allpool nimetatud taimi järgmiselt.
Palotakjaid keedetakse kinnise kaane all ja toda leent tarvitavad köharohuks.

Vilbaste, TN 2, 228 (II) < Setumaa, Värska v., Vellna k. (1937)
Upinheina keedetakse ilma kaaneta pajas, inimesed tarvitavad seda leent köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 228 (III) < Setumaa, Värska v., Vellna k. (1937)
Leesikalehti hautatakse pajas, seda leent tarvitavad inimesed loomaköha vastu.

Vilbaste, TN 2, 229 (1) < Setumaa, Värska v., Määsovitsa k. (1937)
Arstirohuks tarvitatakse Määsovitsa küla ümbruses allpool nimetatud järgmisi taimi.
Palotakjas, keedetud kinnise kaane all, jahtunult köha vastu juua.

Vilbaste, TN 2, 229 (4) < Setumaa, Värska v., Määsovitsa k. (1937)
Umbse kaane all keedetud pedäjakasvo tarvitatakse köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 230 (I) < Setumaa, Värska v., Kremesova k. (1937)
Arstirohuks tarvitatakse Kremesova küla ümbruses allpool nimetatud järgmisi taimi.
Kinnises pajas keedetud palotakjas tarvitatakse köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 230 (III) < Setumaa, Värska v., Kremesova k. (1937)
Maarjaheinad keedetakse teena ja kuumalt juues on hää köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 233 (I) < Setumaa, Värska v. (1937)
Arstirohust tarvitatakse allpool nimetatud taimi järgmiselt.
Palotakjast valmistatakse köharohtu: pannakse piima sisse, aetakse tule peal kuumaks, siis juuakse.

Vilbaste, TN 2, 237 (V) < Setumaa, Värska v., Verhuulitsa k. (1937)
Palotakjas keedetakse kinnise kaane alla ära ja juuakse köha- ning tiisikuserohuks. Arvatakse, et see mõru palotakja leem hävitab pisilasi.

Vilbaste, TN 2, 237 (VIII) < Setumaa, Värska v., Verhuulitsa k. (1937)
Köharohuks on veel nõgesevars, mis kuivatatakse ära ja tõmmatakse seda suitsuna.

Vilbaste, TN 2, 238 (IX) < Setumaa, Värska v., Verhuulitsa k. (1937)
Jaanihein ja upinhein loetakse ka köharohuks, millest valmistatakse teed.

Vilbaste, TN 2, 240 (7) < Setumaa, Värska v., Värska k. (1937)
Jaanihein keedetakse kinnise nõu all ja seda tarvitatakse arstimisrohuks köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 248 (3) < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1929)
Raudrohu teed köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 267 (j) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Niinepuu õie tee köhale.

Vilbaste, TN 2, 270a < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Köha vastu: niinepuu õite tee, raudrohu, sibulakoorte, pohlavarte, karukollade, maasikaõite, kanavarvaste ja pihlakaõite teed.

Vilbaste, TN 2, 276 (1a) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati taimi endisel ajal.
Arstirohuks.
Raudrohu õite ja varte teed köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 276 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Pärnaõite teed - köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 276 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Leedripuu õite teed köha ja külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 276 (6) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Vaarmarja õite teed - köha ja külmetuste vastu.

Vilbaste, TN 2, 276 (11) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Põdrasambla teed köha ja tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 279 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati vanasti taimi.
Vanasti tarvitati taimi arstirohuks. Mulle jutustas minu vanaema Katta Vene, et meie pool olla tarvitatud järgmisi taimi.
Köha ja muude rinnahaiguste arstimiseks tarvitati järgmisi taimi: raudrohu õie teed, punerjateed, noorte ja tõrvaste männikasvude teed, (tiisikuse vastu) kadakamarja teed, liivarohu teed.

Vilbaste, TN 2, 287 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Köha vastu: toomingakoore, sibulakoore, kaituse-, kummali- ja piparmündi tee.

Vilbaste, TN 2, 296 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Raudrohu õitest saab teed köha vastu, samuti ka punaheinast.

Vilbaste, TN 2, 300 (5) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Köha vastu keedetakse teed raua- ja kaetuserohtudest.

Vilbaste, TN 2, 305 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Köha vastu: vaarmarja varred, pohlavarred ja -õied (tee), sibulakoored, köömned, pihlakaõied, männikasud.

Vilbaste, TN 2, 309 (4) < Torma khk., Lohusuu v., Lagedi k. (1930)
Köha vastu tarvitati koirohu vett ja männikasusid.

Vilbaste, TN 2, 313 (6) < Kanepi khk. (1929)
Kannikeseteed tarvitatakse köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 313 (10) < Kanepi khk. (1929)
Vabarna (Rubus idaeus) teed tarvitatakse külmetamise ja köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 313 (20) < Kanepi khk. (1929)
Kikkapüksid (Primula officinalis) on hää rohi külmetuse ja köha arstimiseks.

Vilbaste, TN 2, 314 (21) < Kanepi khk. (1929)
Vägiheina tarvitatakse külmetuse- ja köharohuna.

Vilbaste, TN 2, 314 (23) < Kanepi khk. (1929)
Pipra verikõtru (Capsicum annuum) kasvatakse toas toalillena. Selle kaunadest valmistatakse viinaga segades köharohtu, mis on ühtlasi rohuks ka teiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 314 (24) < Kanepi khk. (1929)
Mündist tehakse teed köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 314 (25) < Kanepi khk. (1929)
Emanõgest (Lamium album) tarvitatakse samuti köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 314 (34) < Kanepi khk. (1929)
Männa- ja kuusekasve tarvitatakse köha ja jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 317 (62) < Jõhvi khk. (1929)
Jaanilille tarvitatakse köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 317 (63) < Jõhvi khk. (1929)
Ka raudrohi on hää köharohi.

Vilbaste, TN 2, 317 (64) < Jõhvi khk. (1929)
Põdrasammalt tarvitatakse samuti köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 317 (68) < Jõhvi khk. (1929)
Münt on paisete ja köha rohi.

Vilbaste, TN 2, 317/8 (72) < Jõhvi khk. (1929)
Soolehti tarvitatakse ka tubakaks ja peale selle veel köha vastu teena. Lehed on tal ristikheina lehtede kujulised, aga palju suuremad. Lehtede keskelt kasvab üks õievars paljude roosakasvalgete õitega üles.

Vilbaste, TN 2, 326 (4) < Ambla khk., Lehtmetsa k. (1931)
Karpoli (Cetraria islandica) - tarvitetakse köha vastu, keedetakse teed, mis viha. Lehtmetsa külas ka koos männikasvudega.

Vilbaste, TN 2, 327 (10) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Vaenlaps - põldkannike (V. arvensis), tehakse ka teed köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 330 (31) < Ambla khk., Nõmmküla k. (1931)
Raudrohi - keskmise kangusega teed tarvitada köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 330 (32) < Ambla khk., Nõmmküla k. (1931)
Paiseleht on köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 336 (3) < Ambla khk. ja Järva-Madise khk. Peedu, Lehtmetsa ja Mägede (kaartidel Punama) küladest (1931)
Männikasvud - köha vastu väga head. Kui veel väikesed, koguda ja kuivatada. Tarvitada teena. Teeb rinnad kergeks ja puhastab. Eriti hää on tee, kui karta tiisikust.

Vilbaste, TN 2, 336 (2b) < Ambla khk. ja Järva-Madise khk. Peedu, Lehtmetsa ja Mägede (kaartidel Punama) küladest (1931)
[Raudrohi, verihein.] Punamäel - õisi teeks köha vastu. Palju anda ei või, u. 3/4 tassi 1-2 korda päevas. Paneb vere käima. Korraga mitte palju.

Vilbaste, TN 2, 352 (1) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Taimi tarvitati endisel ajal mitmekesiselt. Neid tarvitati arstirohuks ja muuks otstarbeks. Nagu raudrohtu tarvitati köha vastu ja keedeti kuumas vees niikaua, kui vesi pruuniks läks.

Vilbaste, TN 2, 352 (3) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Põdra- ja soo-oa lehtedest keedeti teed, see oli köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 355 (1) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Taimi tarvitati endisel ajal arstirohuks. Rohutaimed olid kaamelid, palderjaanid, raudrohud, arnikad ja tedremadarid.
Kaamelid kuivatakse ära ja tehakse teed, on köha vastu hää.

Vilbaste, TN 2, 355 (3) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Raudrohud kuivatakse ära ja tehakse teed, on köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 357/8 (3) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Kui kange köha oli, siis joodi sookaera teed. Neid otsitakse metsast, juured lõigatakse alt ära ja ühes varte ning lehtedega pannakse nad kuivama. Kui nad kuivad on, lõigatakse nad väikesteks tükkideks ning valatakse keeva vett peale. Kui ta hakkab pruuniks minema, siis juuakse vedelik ära ja saadakse terveks.

Vilbaste, TN 2, 359 (3) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Köha vastu keedetakse immereid, kammeteed, raudrohtu ja tedremadraskid ja seda teed juuakse ilma suhkruta.

Vilbaste, TN 2, 364 (1) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Köha vastu tarvitati raudrohtu. Kammeliteed ja immereid. Nendest keedetakse ka teed ja juuakse ära.

Vilbaste, TN 2, 367/8 (1) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Taimeid tarvitati vanal ajal arstirohuks. Raudrohtu tarvitati köha vastu, õisi ja lehti keedeti vees nii kaua, kui vesi pruuniks läks, siis joodi vihalt ning kuumalt.

Vilbaste, TN 2, 367/8 (6) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Põdrasammalt tarvitati köha vastu ning soo-oa lehti samuti, keedeti teed, joodi kuumalt ning vihalt.

Vilbaste, TN 2, 377 (7)< Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Raudrohtu tarvitatakse köha vastu, nad keedetakse ära ja juuakse järgijäänud vedelikku.

Vilbaste, TN 2, 380 (1) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Milleks tarvitati taimi endisel ajal.
Vanal ajal, kui värve saadaval ei olnud, tarvitati mitmesuguseid taimi näiteks arstirohuks ja värvimiseks.
/---/
Arstirohuks.
Arstirohuks tarvitati ka loodusest võetud taimi. Köömneid ja kammeleid tarvitati köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 383 (11) < Hageri khk., Hageri (1933)
Niinepuu õitest tehti teed köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 390 (19a) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Kummeltee kasvab kõval rammusal maal. Õitest tehti teed ja joodi köha puhul.

Vilbaste, TN 2, 400 (3) < Hageri khk., Hageri k., Tammiku t. (1933)
Niinepuu õitest tehti teed ja ka „liivateed“, mis maas kasvab, tarvitati teeks köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 410 (20) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Nõgeste õite tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 413 (2) < Jõhvi khk., Toila k. (1930)
Pohlavarre tee köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 415 (1) < Jõhvi khk., Künnapõhja k. (1930)
Raudrohtudega arstitakse köha puhul.

Vilbaste, TN 2, 415 (2) < Jõhvi khk., Künnapõhja k. (1930)
Pärnaõite teed juuakse köha puhul.

Vilbaste, TN 2, 416 (3) < Jõhvi khk., Valaste k. (1930)
Niineõie tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 417 (3) < Jõhvi khk., Toila al. (1930)
Männikasvusid tarvitatakse tsiikusehaiguse vastu ja ka köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 418 (7) < Jõhvi khk., Voka k. as. (1930)
Mädarõigas riivituna ja mahl välja pigistatuna suhkruga segatult köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 421 (5) < Lihula khk., Lihula v., Peanse II k. (1930)
Põdrasammal. On köha vastu. Neid tuleb keeta ja seda vett juua.

Vilbaste, TN 2, 435 (12) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Raudrohu õisi ja varsi tarvitakse köharohuks. Teeks tehakse ja tarvitakse.

Vilbaste, TN 2, 439/40 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
„Taimede tarvitamine vanemal ajal.“
Vanemal ajal, kui veel teadus hästi arenend ja arstirohte müüa ei olnud, hakkasid inimesed taimi uurima ja neid rohtudeks tarvitama. Tihti aitas rohi ja haige sai terveks. Ka mitte üksi rohtudeks ei tarvitatud taimi, vaid ka riide värvimiseks. Niisiis võime ütelda, et vanemal ajal oli talurahval taimedega suur kokkupuutumine, sest nad on ilusad ja kasulikud.
Kammelid, mis teekaldal kasvavad, oli hää köharohi. Neist tehti teed ja joodi õige tuliselt. Kammeleid tarvitati veel kompressideks. Olen neid ise tarvitanud ja nad olid tõesti hääks rohuks.

Vilbaste, TN 2, 440 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Köha vastu oli veel paiselehe tee ja raudrohu õie tee.

Vilbaste, TN 2, 448 (5) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Taimede tarvitamine kirjutatud „Maa-rahva Kodu-Arstist“ sõna-sõnalt]
Leedripuu õied, kasvab rohtaedades põesana, tal on valged õied ning vänge lõhn. Teda tarvitatakse, kui on köha, kaela- ning luuvalu, siis juuakse seda vett.

Vilbaste, TN 2, 456 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal tarvitati taimeid arstimiseks.
Köharohuks tarvitati männiõisi, pärnaõisi, kummeleid, pihlakaõisi, islandi sammalt, veriheina õisi.

Vilbaste, TN 2, 457 (4a) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Kamelitee: köha vasta keedetakse teed.

Vilbaste, TN 2, 470 (3) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Raudrohi.
Kui köha on, võetakse raudrohu kuivatatud õied, keedetakse teeks ja joodakse suhkruga segatult.

Vilbaste, TN 2, 476 (4) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Rohuks tarvitati: pärnaõitest tehti teed köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 476 (6) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Rohuks tarvitati: vaarikavarte teed tehti köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 478 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
/---/
Ka rohtusi ei olnud vanal ajal, nad tarvitasid igasuguseid taimi. Näiteks pärnaõie tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 481 (7) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Kuusekõrvad köharohuks.

Vilbaste, TN 2, 482 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei tuntud niisugusi rohte nagu praegu. Tarvitati mitmesugusi taimi.
Raudrohtu, männikasvud - köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 493/4 (9) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Pärnaõied, mis kasvavad veel üsna elavalt kuni 2000-aastase kodumaa tuntuma puu okstel. Arstirohuks kasutatakse pärna ilusaid õiekesi, millest teed keedetakse ehk ekstrakti viinas valmistatakse. Pärnaõie tee osutub kosutavaks joogiks haigetele, kes põevad kopsuhaigusi, kauaaegset köha, veetõbe ja kahvatõbe. Külmetuse vastane ja rindu pehmendav tervendaja.

Vilbaste, TN 2, 513 (3) < Vigala khk., Vigala v., Uhja k. (n) < Osvald Roller, Velise 6-kl algkooli õpilane (1933)
Köha arstitakse kummediteega, juuakse kuuma kummediteed.

Vilbaste, TN 2, 531 (13) < Vigala khk.,Velise v., Võiva k. (1933)
Islandi sammal.
Keedetakse teeks ja juuakse köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 576 (2) < Mihkli khk., Veltsa v., Sõniku k. (1934)
Kaljusid korjati talvel küünlapäeva ajal või ka kolm päeva pärast küünlapäeva, keedeti hommiku enne päevatõusu, lisati juure üks tera tahma ja tõmmati kolm korda kahekopikaline raha läbi keedetud vee ning joodi kuumalt köha vastu. /---/

Vilbaste, TN 2, 586 (1) < Mihkli khk., Veltsa v., Keblaste as. (1934)
Raudrohu teed tarvitati köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 586 (2) < Mihkli khk., Veltsa v., Keblaste as. (1934)
Köha vastu tarvitati ka kumeliteed.

Vilbaste, TN 2, 594 (2) < Mihkli khk., Veltsa v. (1934)
Kummelirohtu tarvitati köha kaotamiseks, keedetult vett sisse juues. Korjatakse sügisel.

Vilbaste, TN 2, 599/600 (2) < Mihkli khk., Veltsa v., Aru as. (1934)
Lagritsajuurikaid tarvitatakse köharohuks. Juurikad korjatakse enne jaanipäeva, keedetakse ja võetakse sisse.

Vilbaste, TN 2, 606 (2) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k. (1934)
Kumeliõisi tarvitakse köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 613 < Mihkli khk., Veltsa v., Sõnniku k. (1934)
Taimi tarvitati endisel ajal arstirohuks.
Kumeliteed tarvitati siis, kui talvel oli kange köha. Kumelid korjati suvel, tõmmati üles ja pandi vilusse kuivama. Pärast kuivatati veel palavas toas. Nupud võetakse ja pannakse kannu ja valmiski tee.

Vilbaste, TN 2, 623 (2) < Mihkli khk., Veltsa v., Emma k. (1934)
Kumeliõisi teeks köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 623 (3) < Mihkli khk., Veltsa v., Emma k. (1934)
Rukkiorast köharohuks teena.

Vilbaste, TN 2, 631 (1) < Pöide khk., Kõrkvere k. (1931)
Maasikalehed kuivatati ära. Kollased lehed valiti välja. Rohelised lehed läksid teeks köhimise vastu.

Vilbaste, TN 2, 638 (I) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kummel - valmistatakse teed ja arstitakse köha ja siis, kui rinnad kinni.

Vilbaste, TN 2, 638 (III) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. (1930)
Raudrohi - köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 638 (IV) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. (1930)
Kalmujuured - köha vastu ja ka kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 638 (V) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. (1930)
Lepaurvad - köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 642 (2) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Palderjaaniõite teed tarvitati, kui köha oli.

Vilbaste, TN 2, 642 (4) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Raudrohu teed tarvitati, kui oli köha ehk tiisikus.

Vilbaste, TN 2, 642 (5) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Vaarikavarte teed tarvitati, kui köha oli.

Vilbaste, TN 2, 643 (3a) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Raudrohu õisi teena tarvitatakse köharohuks.

Vilbaste, TN 2, 643 (5) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Takjajuuri vee sees leotatult tarvitatakse köharohuna.

Vilbaste, TN 2, 643 (9) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Jaanikannikesi teena tarvitatakse köharohuks.

Vilbaste, TN 2, 643 (10) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Pihlakaõisi teena tarvitatakse köharohuks.

Vilbaste, TN 2, 646 (9) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Köha vastu tarvitati lepaurbi.

Vilbaste, TN 2, 647 (7) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Kalmujuuri tarvitati köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 649 (8) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Raudrohu ehk veriheina vett keedetult on tarvitatud köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 651 (7b) < Torma khk., Avinurme v., Mõisa k. (1930)
Siis tarvitatakse kadakamarju ja kalmusejuuri. Kadakamarja teed tarvitatakse köha vastu ja kuivatatud kadakamarjad hapupiima sees, kui seal punatõbi on.

Vilbaste, TN 2, 651/2 (7f) < Torma khk., Avinurme v., Mõisa k. (1930)
Arstirohuks tarvitatakse veel raudrohtu. Raudrohu suitsu tarvitatakse, kui köha on, raudrohu tuhka, kui veri jookseb.

Vilbaste, TN 2, 658 (4b) < Räpina khk. (1930)
Köha vastu tarvitati vehvermäntsi teed.

Vilbaste, TN 2, 662 (6) < Räpina khk. (1930)
Pohlakalehti tarvitati köha vastu, selleks tehti tee ja joodi.

Vilbaste, TN 2, 662 (7) < Räpina khk. (1930)
Köha vastu tarvitadi ka nõgesevart. Seks pandi nõgesevars põlema ja tõmmati seda suitsu sisse.

Vilbaste, TN 2, 664 (2) < Räpina khk. (1930)
Pärnaõie tee - köharohuna.

Vilbaste, TN 2, 664 (4) < Räpina khk. (1930)
Vabarnaõied ja -varred teena köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 665 (9) < Räpina khk. (1930)
Ubinheina vanne kopsuhaigetele ja köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 665 (14) < Räpina khk. (1930)
Türgipiprad - tee köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 668 (9) < Räpina khk. (1930)
Kadakamarju keedetakse ja tarvitatakse köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 669 (12) < Räpina khk. (1930)
Kaseurbi piirituses leotades tarvitatakse köha ja rematismuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 682 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanasti tarvitadi taimi arstirohuks, riide värvimiseks ja muuks otstarbeks. Arstirohuna tarvitadi: arnikat köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 686 < Räpina khk. (1930)
Kui köha on inimesel, siis juuakse musta kohvi verikõdraga, see võtab ruttu köha ära.

Vilbaste, TN 2, 695 (2) < Räpina khk. (1930)
Pärnaõie teed tarvitati külmetuse korral ja ka köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 697 (3) < Räpina khk. (1930)
Islandi samblast keedeti teed, tarvitadi köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 698 (8) < Räpina khk. (1930)
Pärnaõie teed köha- ja kopsuhaiguste korral.

Vilbaste, TN 2, 700 (3) < Räpina khk. (1930)
Köömneist valmistatakse samuti teed, see olevat külma ja köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 700 (5) < Räpina khk. (1930)
Kummelitest valmistatakse ka teed, mida lapsed köha vastu tarvitavad, sest tal on pehmeks tegev mõju, ka kui kurk on valus.

Vilbaste, TN 2, 704 (6) < Räpina khk. (1930)
Köha arstimiseks tarvitati ja tarvitatakse ka nüüdki vehvermäntsi teed.

Vilbaste, TN 2, 707 (4) < Räpina khk. (1930)
Lakritsajuurtest ja tiimjast tehakse köharohtu, viimast tarvitatakse ka vorsti maitseaineks.

Vilbaste, TN 2, 710 (4) < Räpina khk. (1930)
Kummeliteed tarvitati külmetamise ja köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 38 (4.2) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Sookaerad. Sookailad. Õitest ja lehtedest keedeti teed köha vastu. Okste ja varte vett keedeti õlle sisse, et kangem oleks ja „pähe hakkaks“.

Vilbaste, TN 7, 38 (6.2) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Kuusk. Pungadest teed köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 38 (10) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Umur, põldumur, metsumur. [Teaduslikku nime ei tea]. Rinnavalu vastu, köha, tiisikuse puhul teed juua.

Vilbaste, TN 7, 40 (20.1) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Kaetisrohi (Thymus serpyllum). Keedeti teed rohuks külmetuse, köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 46 (8) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Pihlakas. Õitest teed. Rohuks rinnahaiguse ja köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 48 (25) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Mänd. Pungad (tuped) rinnahaiguse vastu juua. Köharohi.

Vilbaste, TN 7, 50 (4) < Rakvere khk., Rakvere v., Paatna k. (1929)
Oli köha, siis joodi raudrohu teed.

Vilbaste, TN 7, 51 (15) < Rakvere khk., Rakvere v., Paatna k. (1929)
Kadakamarja teed joodi köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 52 (2) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Vaarikaõied - köha ja nohu vastu teena sisse võtta.

Vilbaste, TN 7, 52 (12) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Kamelid - tehti teed köha vasta.

Vilbaste, TN 7, 53 (27) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Raudrohi - tehti teed, köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 57 (1) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Vanaaegsed rohud.
Raudrohu teed tarvitati köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 57 (8) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Paiselehtedest köha vasta.

Vilbaste, TN 7, 61 (10) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
Teed tehti õunalehtedest - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 61 (11) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
Sibulakoore tee - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 61 (12) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
Köömnetee - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 62 (14) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
Rauarohu teed - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 63 (22) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Mentha arvensis: põldmünt (köha ja jooksvahaiguse vastu).

Vilbaste, TN 7, 64 (72) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Achillea millefolium: raudrohi (köha ja tiisikuse vastu).

Vilbaste, TN 7, 77 (3) < Martna khk., Martna v. (1929)
Matricaria chamomilla L. (kummel). Kuivatatud õisi tarvitati tee tegemiseks köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 86 (8) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Sookaered - lutikate vastu, jooksva ja köha vastu. Sünnitavad peavalu.

Vilbaste, TN 7, 87 (3) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Kukepuu - kahe meetri kõrgune põõsas, väikesed pikad lehed, roosad õied (tarvitatakse köha puhul).

Vilbaste, TN 7, 87 (7) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Nurmenukud, taevavõtmed, kanavarbad - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 87 (10) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Raudrohi - köha, jooksva vastu, haava peale.

Vilbaste, TN 7, 87 (12) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Pohlaõied - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 131 (4) < Hageri khk., Kohila a., Tohisoo (1933)
Köha ja kopsuhaiguse vastu tarvitati männikasvu teed. Teed ei keedetud mitte väga kanget, et siis võivat tee neerud haigeks teha. Tee joodi vihalt ja leigelt.

Vilbaste, TN 7, 137 (2) < Hageri khk., Hageri v., Rabivere k. (1933)
Köha ja nohu puhul keedeti pihlakaõie teed, mis aitas.

Vilbaste, TN 7, 142 (8) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Kammeljateedest valmistati väga hääd köharohtu ja saab veel väga häid kompresse kõrge palaviku puhul.

Vilbaste, TN 7, 145 (1) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Taimede kasutamine endisel ajal (praegu).
Vanarahvas juba mõistis hoolitseda oma tervise eest hästi. Arstirohte siis veel niipalju ei tuntud kui nüüd, ja võib-olla, et üldse ei tuntud. Siis, vanal ajal, peeti arstirohtudeks mitmesuguseid taimi, mis kasvasid põllul või metsas. Suvel, kui kõigil oli neid võimalik kätte saada, siis korjati ja kuivatati neid, et siis võtta oleks, kui tarvis. Iga rohi, mis kasvas põllul või mujal, teati ta nime ja ka teati, mis haiguseks teda tarvis on. Nüüdse aja inimesed aga enam ei tea niipalju, see on juba neile seljataha jäänud. Võib-olla, et mõned vanad külaeided teavad sellest midagi jutustada. Siis usuti ka nõidadesse. Neid rohte nõiad ja külatargad aitasid ka tõendada. Kui mõnele loomale rohtu anti, siis pobiseti ikka sinna juure veel nõiasõnu, et ikka see rohi aitaks. Kui mõne haiguse vastu rohtu ei teatud, siis mindi ikka nõia või külatarga käest nõu küsima. Vahel rääkisid nad küll tõtt, kuid mitte alati. Nõiad ja külatargad oma tarkust ja saladust teistele ei avaldanud, sest see oleks nende leivapalukest vähendanud.
Õige palju rohte oli, mida tarvitati köha ja külmetuse vastu.
Liivatee õisi korjati suvel, kuivatati ja joodi nende teed. Seda kasutati siis, kui oli köha, ja see ajas hästi higistama. Ka tarvitati teda loomadele arstirohuna. Liivatee kasvab liivasel maal ja ta õied on lillad. Ka nüüdki kasutatakse liivateed.

Vilbaste, TN 7, 145 (4) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Palderjan kasvab sooküngastel. Tal on valkjad-lillad õied. Tema juuri pannakse kuivatatult viina sisse ja kasutatakse kõhuhaiguse puhul. Niisama keedetakse ka kuivatatud õitest teed, mis on ka hääd köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 146 (8) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Rabandusrohud kasvavad põllupeenardel. Nad on valgete õitega ja kõvade vartega. Nendest keedetud teed tarvitatakse kõhuhaiguse vastu ja ka köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 146 (11) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Pihlakaõisi korjatakse siis, kui nad veel täielikult ei õitse, neid kasutatakse köha ja kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 146 (15) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Rabakaelused kasvavad rabas, neil on väikesed valged õied. Neid tarvitatakse köha vastu ja ka siis, kui sead on rõuges.

Vilbaste, TN 7, 146 (17) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Vaarmarja oksi korjatakse siis, kui marjad on peal alles väikesed. Nende okstest teed tarvitatakse köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 161 (Ia) < Räpina khk. (1930)
Ka mänd oli arstirohutaim. Ta noori kevadisi kasve võeti teeks köha puhul ja vaigust keedeti rohtu mitmesuguste haavade arstimiseks. Samasugune tähtsus oli ka kuusevaigul. Ka nende mõlemate mähja söömisest arvati tervisele kasu.

Vilbaste, TN 7, 164b < Räpina khk. (1930)
Pärnakoorest, pärnaõitest ja pajukoortest tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 171 (5) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Takjas - külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 171 (6) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Teekummel - keedetakse teed ja tarvitatakse köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 171 (8) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Jaanihein - keedetakse teed ja tarvitatakse köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 172 (13) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Kammelitee - külarahvas keedab teed ja tarvitatakse köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 174 (1) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Takjas -keedetakse ja juuakse köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 174 (2) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Vehvermens - seesama [keedetakse ja juuakse köha vastu].

Vilbaste, TN 7, 177 (1) < Setumaa, Satserinna v., Sesniki k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Takjas -keedetakse ja seda leent juuakse kõhu vastu.

Vilbaste, TN 7, 177 (2) < Setumaa, Satserinna v., Sesniki k. (1930)
Vehmermens - seesama [keedetakse ja seda leent juuakse kõhu vastu].

Vilbaste, TN 7, 177 (5) < Setumaa, Satserinna v., Sesniki k. (1930)
Jaanihein - jaaniheinast keedetakse teed ja tarvitatakse kõhu vastu.

Vilbaste, TN 7, 178 (7) < Setumaa, Satserinna v., Sesniki k. (1930)
Küpsetatud sibul - sibulad küpsetakse ära ja tarvitatakse köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 179 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Kostkova k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kostkova külas Järvesuu vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks:
Takjas - külarahvas keedab temast teed ja tarvitatakse köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 179 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Kostkova k. (1929)
Jaanihein - seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitatakse köharohuna].

Vilbaste, TN 7, 179 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Kostkova k. (1929)
Kummelitee - seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitatakse köharohuna].

Vilbaste, TN 7, 179 (5) < Setumaa, Järvesuu v., Kostkova k. (1929)
Vabarnaõied - keedetakse teed ja tarvitatakse köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 179 (10) < Setumaa, Järvesuu v., Kostkova k. (1929)
Maasikaõied - keedetakse teed ja tarvitatakse köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 180 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1929)
Jaanihein. Külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 180 (5) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1929)
Takjas. Külarahvas keedab temast teed ja tarvitab teda köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 181 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Mäe Slobotka k. (1929)
Jaanihein - külarahvas tarvitab teda köharohuks, keedab temast teed.

Vilbaste, TN 7, 181 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Mäe Slobotka k. (1929)
Kummelitee - külarahvas tarvitab teda köharohuks, keedab temast teed.

Vilbaste, TN 7, 182 (12) < Setumaa, Järvesuu v., Mäe Slobotka k. (1929)
Valged-lillid - neid tarvitab külarahvas köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 183/4 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Saarepea k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Takjas - külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 183/4 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Saarepea k. (1929)
Jaanihein - temast keedab külarahvas teed ja tarvitab ka köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 183/4 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Saarepea k. (1929)
Kummelitee - tarvitatakse ka nõndasamuti kui takjast ja jaaniheina [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuna].

Vilbaste, TN 7, 185 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Värska külas Järvesuu vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks.
Takjas - külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 185 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Jaanihein - seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuna].

Vilbaste, TN 7, 185 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Kummelitee - seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuna].

Vilbaste, TN 7, 185 (9) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Männaõied - korjatakse tiisikuse ja köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 185 (11) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Lõhmuseõied - keedetakse head teed köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 186 (12) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Tsihkniõied. Keedetakse teed köha vastu. Nad kasvavad soo ääres, õied on roosakad.

Vilbaste, TN 7, 187 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal Värska külas Järvesuu vallas.
Takjas - külarahvas keedab temast teed ja tarvitab siis köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 187 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Jaanihein - seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab siis köharohuna].

Vilbaste, TN 7, 188 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Velna külas Järvesuu vallas Petseri maakonnas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks.
Takjas: külarahvas keedab sellest teed ja tarvitatakse köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 188 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1930)
Kumel: seesama [külarahvas keedab sellest teed ja tarvitatakse köharohuna].

Vilbaste, TN 7, 188 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1930)
Jaanihein: seesama [külarahvas keedab sellest teed ja tarvitatakse köharohuna].

Vilbaste, TN 7, 188 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1930)
Tubak: seesama [külarahvas keedab sellest teed ja tarvitatakse köharohuna].

Vilbaste, TN 7, 191 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Värska külas Järvesuu vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks.
Takjas. Külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 191 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Jaanihein. Seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuks].

Vilbaste, TN 7, 191 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Kummelid. Seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuks].

Vilbaste, TN 7, 191 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Vabarnaõied. Keedetakse teed ja tarvitatakse köharohuks ja vabarnavarred külmetamise puhul.

Vilbaste, TN 7, 192 (10) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Õunapuu õied. Õunapuu õitest keedetakse teed ja valmistatakse köharohtu.

Vilbaste, TN 7, 193 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Järvesuu vallas Värska külas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks.
Takjas - külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 193 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Jaanihein - temast keedetakse teed ja tarvitatakse teda köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 194 (8) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Raudrohi - keedetakse teed ja tarvitatakse köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 194 (9) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Lodjapuu marjad - tarvitatakse külmalt köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 195 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Värska külas Järvesuu vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimi arstirohtudeks.
Takjas: tarvitatakse köharohuna. Kasvab nõmmel, nimetatakse ka palutakjaks.

Vilbaste, TN 7, 195 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Jaanihein: samuti [tarvitatakse köharohuna].

Vilbaste, TN 7, 195 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Kummel: samuti [tarvitatakse köharohuna].

Vilbaste, TN 7, 195 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Vabarnaõied ja -varred: tarvitatakse köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 195 (5) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Pärnaõied: samuti [tarvitatakse köharohuna].

Vilbaste, TN 7, 196 (10) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Vehverloints: tehakse teed ja juuakse köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 197 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Värska külas Järvesuu vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks.
Jaanihein. Külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 197 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Kummul. Seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köha vastu].

Vilbaste, TN 7, 197 (5) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Takjas. Keedetakse teed ja tarvitatakse köha, tiisikuse ja kõiksugu külje- ja rinnapistete vastu.

Vilbaste, TN 7, 198 (12) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Pihlakaõied. Keedetakse teed ja tarvitatakse köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 198 (13) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Õunapuu õied. Seesama [keedetakse teed ja tarvitatakse köha vastu].

Vilbaste, TN 7, 199 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Lõpolja k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Lõpolja külas Järvesuu vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks:
Takjas - külarahvas keedab temast teed ja tarvitab teda köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 199 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Lõpolja k. (1930)
Jaani-hein - seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab teda köharohuna].

Vilbaste, TN 7, 199 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Lõpolja k. (1930)
Kummelitee - seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab teda köharohuna].

Vilbaste, TN 7, 199 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Lõpolja k. (1930)
Verikõder - pannakse viina sisse ja tarvitatakse köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 201 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Tonja külas Järvesuu vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks.
Takjas. Külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 201 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. (1930)
Jaani-hein. Seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuks].

Vilbaste, TN 7, 201 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. (1930)
Kumelitee - seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuks].

Vilbaste, TN 7, 201 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. (1930)
Verikõder - pannakse viina sisse ja tarvitatakse köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 201 (10) < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. (1930)
Õunaõitest keedetakse teed ja tarvitatakse köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 202 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Slobotka k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Slobotka külas Järvesuu vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks.
Takjas. Temast keedetakse teed ja tarvitatakse köharohuna ja tiisikusehaigusele ka.

Vilbaste, TN 7, 202 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Slobotka k. (1930)
Jaani-hein. Külarahvas keedab temast teed ja tarvitavad köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 203 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Slobotka k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Takjas on köha- ja tiisikuserohi.

Vilbaste, TN 7, 205 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Mäsovitsa k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Mäsovitsa külas Järvesuu vallas.
Takjas. Külarahvas katkub ta maast üles ja keedab temast teed, mida tarvitatakse arstirohuna köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 205 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Mäsovitsa k. (1929)
Jaanihein. Selle kohta võiks ütelda sedasama [külarahvas katkub ta maast üles ja keedab temast teed, mida tarvitatakse arstirohuna köha vastu].

Vilbaste, TN 7, 205 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Mäsovitsa k. (1929)
Kumulitee. Sellega tehakse sedasama [külarahvas katkub ta maast üles ja keedab temast teed, mida tarvitatakse arstirohuna köha vastu].

Vilbaste, TN 7, 205 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Mäsovitsa k. (1929)
Verikõder. Pannakse viina sisse ja tarvitatakse köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 206 (1) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Sestniki külas Satserinna vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks.
Takjas: külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 206 (2) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Jaanihein: seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuna].

Vilbaste, TN 7, 206 (3) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Teekummel: seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuna].

Vilbaste, TN 7, 208 (10) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. (1930)
Sibul - küpsetatakse ära ja tarvitatakse köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 223 (1) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Palotakjas. Tehakse teed ja juuakse köha korral.

Vilbaste, TN 7, 223 (2) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Kahrusammal. Keedetakse teed ja tarvitatakse köha puhul.

Vilbaste, TN 7, 223 (3) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Pedajakasvo. Keedetakse teed ja tarvitatakse köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 225 (1) < Setumaa, Väike-Rõsna k. (1930)
Takja. Tehakse teed ja juuakse köha ajal.

Vilbaste, TN 7, 225 (2) < Setumaa, Väike-Rõsna k. (1930)
Kahrusammõl. Keedetakse teed ja tarvitatakse köha puhul.

Vilbaste, TN 7, 227 (1) < Setumaa, Ersava k. (1930)
Palotakjas. Tehakse teed ja juuakse köha korral.

Vilbaste, TN 7, 227 (2) < Setumaa, Ersava k. (1930)
Kahrusammõl. Keedetakse teed ja tarvitatakse köha puhul.

Vilbaste, TN 7, 227 (4) < Setumaa, Ersava k. (1930)
Kuus. Tema noored kasvud keedetakse ära ja juuakse köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 228 (15) < Setumaa, Ersava k. (1930)
Paij. Tema koori keedetakse ja seda leent juuakse köha korral.

Vilbaste, TN 7, 230 (1) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Vabarna. Vabarnaõisist ja -varedest tehakse teed ja tarvitatakse köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 230 (5) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Vislapuu. Kirsideõiedest keedetakse teed ja tarvitatakse köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 230 (7) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Jaanihain. Jaaniheinast keedetakse teed, mis on tarvilik köhale.

Vilbaste, TN 7, 231 (1) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Palotakja. Tehakse teed ja juuakse, kui köha on.

Vilbaste, TN 7, 231 (2) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Vislapuu häälme. Kirsside õitest tehakse teed ja juuakse, kui köha on.

Vilbaste, TN 7, 231 (3) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Opijann. Opijonist tehakse teed ja juuakse, kui köha on.

Vilbaste, TN 7, 231 (6) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Hobuhaina juurõ. Tehakse teed, keedetakse kaks tundi aega ummuses ja juuakse köha ajal.

Vilbaste, TN 7, 232 (8) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Viin ja pedajavaik. Viin ajatakse soojaks ja pannakse pedajavaik sisse ja juuakse köha ajal.

Vilbaste, TN 7, 232 (12) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Kaseurbad. Kaseurbad kuivatatakse ära ja pannakse viina sisse ja juuakse, kui köha on.

Vilbaste, TN 7, 232 (13) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Verikõder. Piipard keedetakse ka ummuseh ja kui köha on, siis juuakse.

Vilbaste, TN 7, 234 (1) < Setumaa, Mäsovitsa k. (1930)
Palotakjas. Tehakse teed ja juuakse köha korral.

Vilbaste, TN 7, 234 (2) < Setumaa, Mäsovitsa k. (1930)
Kahrusammõl. Keedetakse teed ja tarvitatakse köha puhul.

Vilbaste, TN 7, 234 (3) < Setumaa, Mäsovitsa k. (1930)
Pedäjakasvo. Keedetakse teed köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 233 (8) < Setumaa, Mäsovitsa k. (1930)
Maasikahäärmed. Keedetakse teed ja tarvitatakse köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 233 (9) < Setumaa, Mäsovitsa k. (1930)
Jaanihaina. Keedetakse teed ja tarvitatakse köha korral.

Vilbaste, TN 7, 233 (10) < Setumaa, Mäsovitsa k. (1930)
Upinhaina. Keedetakse teed ja juuakse köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 233 (11) < Setumaa, Mäsovitsa k. (1930)
Lesnägujuurõ. Keedetakse teed ja tarvitatakse köha korral.

Vilbaste, TN 7, 235 (1) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Palotakjas. Tehakse teed ja juuakse köha korral.

Vilbaste, TN 7, 235 (2) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Kahrusammõl. Keedetakse teed ja tarvitatakse köha puhul.

Vilbaste, TN 7, 235 (4) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Jaanihainad. Tehakse teed ja juuakse köha korral.

Vilbaste, TN 7, 235 (7) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Palovgahäärmed. Tehakse teed ja juuakse köha ajal.

Vilbaste, TN 7, 235 (8) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Upinhainad. Tehakse teed ja juuakse köha puhul.

Vilbaste, TN 7, 235 (9) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Maasigõhäärmed. Tehakse teed ja juuakse köha ajal.

Vilbaste, TN 7, 235 (10) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Palovgavarrõd. Tehakse teed ja juuakse köha korral.

Vilbaste, TN 7, 236 (12) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Määtahainad. Keedetakse teed ja juuakse köha ajal.

Vilbaste, TN 7, 237 (1) < Setumaa, Võpolsova k. (1930)
Palotakjas. Palotakjast keedetakse teed ja juuakse köha korral.

Vilbaste, TN 7, 237 (2) < Setumaa, Võpolsova k. (1930)
Kahrusamal. Kahrusamblast tehakse teed ja juuakse köha korral.

Vilbaste, TN 7, 237 (3) < Setumaa, Võpolsova k. (1930)
Palovkalehed. Palovkalehtedest keedetakse teed ja juuakse tiskuse ja köha korral.

Vilbaste, TN 7, 237 (4) < Setumaa, Võpolsova k. (1930)
Upinhaina. Upinhainast tehakse teed ja juuakse köha korral.

Vilbaste, TN 7, 237 (5) < Setumaa, Võpolsova k. (1930)
Uipuleht. Uipulehed kakutakse uipust maha suvel ja kuivatakse ära ja keedetakse teed ja juuakse köha korral.

Vilbaste, TN 7, 237 (7) < Setumaa, Võpolsova k. (1930)
Maasigõhäälme. Suvel, kui maasigõhäälme on, siis kakutakse häälme ära küljest ja kuivatatakse ära ja siis tehakse teed ja juuakse köha korral.

Vilbaste, TN 7, 237 (9) < Setumaa, Võpolsova k. (1930)
Läsnakujuure. Läsnakujuurtest tehakse teed ja juuakse köha korral.

Vilbaste, TN 7, 238 (11) < Setumaa, Võpolsova k. (1930)
Valge lill. Suvel, kui valged lilled nurmel kasvavad, siis võetakse nad sealt ära ja siis pantakse nad kuivama, kuivatatakse ära ja siis tehakse teed ja juuakse köha korral.

Vilbaste, TN 7, 239 (1) < Setumaa, Masovitsa k. (1930)
Takjas. Tehakse teed ja juuakse köha korral.

Vilbaste, TN 7, 239 (1) < Setumaa, Masovitsa k. (1930)
Karusammal. Keedetakse teed ja tarvitatakse köha puhul.

Vilbaste, TN 7, 239 (4) < Setumaa, Masovitsa k. (1930)
Pedajatilku tarvitatakse köha vastu (keedetakse vees).

Vilbaste, TN 7, 239 (5) < Setumaa, Masovitsa k. (1930)
Obijoonijuurist tehakse teed ja pandakse pudelisse ja on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 242 (1) < Setumaa, Kostkova k. (1930)
Palotakja. Tettäs tsäiji ja juvvas siss, ku kühä om.

Vilbaste, TN 7, 243 (1) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Palotakjas. Tehakse teed ja juuakse köha ajal.

Vilbaste, TN 7, 243 (2) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Söögipipõr. Pandakse söögi sisse ja süüakse köha korral.

Vilbaste, TN 7, 243 (3) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Toomõpuu. Keedetakse koored ummuses ära ja juuakse köha ajal.

Vilbaste, TN 7, 243 (6) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Pihlapuu ja lodjapuu. Pihlapuu ja lodjapuu koortest tehakse teed ja juuakse köha ajal. On ka ühtlasi hea kollatõbe vastu.

Vilbaste, TN 7, 245 (1) < Setumaa, Värska al. (1930)
Takjas. Tehakse teed ja juuakse köha korral.

Vilbaste, TN 7, 245 (2) < Setumaa, Värska al. (1930)
Kahrosammõl. Keedetakse teed ja tarvitatakse köha puhul.

Vilbaste, TN 7, 245 (5) < Setumaa, Värska al. (1930)
Oobium. Tehakse teed, kui suur köha on.

Vilbaste, TN 7, 246 (10) < Setumaa, Värska al. (1930)
Küümne. Tehakse teed, kui köha on.

Vilbaste, TN 7, 249 (1) < Setumaa, Värska al. (1930)
Palutakjas. Tehakse teed ja juuakse köha koral.

Vilbaste, TN 7, 249 (2) < Setumaa, Värska al. (1930)
Kahrusammal. Keedetakse teed ja tarvitatakse köha puhul.

Vilbaste, TN 7, 251 (24) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Kiveimala juured - rinna- ja köharohi.

Vilbaste, TN 7, 259 (30a) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Niinepuu õied olid köha ja rinnatõve vastu. Haiguse puhul joodi õite vett, mis ära enne keedeti.

Vilbaste, TN 7, 261 (18) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Rauarohi - köha ja rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 255 (25) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Liivarohud ehk kaebajussi rohud olid köha ja rinnatõve vastu. Rohi keedeti ära ning joodi vett.

Vilbaste, TN 7, 259 (35) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Kadakamarjad olid köha vastu. Marju söödi siis, kui marjad küpsed olid.

Vilbaste, TN 7, 261 (11) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Sinililled ja sinilille juured köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 261 (12) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Kamelitee - rinnahaiguse vastu ja ka köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 261 (15) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Kiviimalad - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 262 (31) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Männikasvud tiisikuse ja köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 263 (2) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Rauarohed on köha vastu. Sitked.

Vilbaste, TN 7, 263 (4) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Arnikad on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 263 (5) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kaibajussid on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 263 (19) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Pärnaõied on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 263 (24) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Humurid piima sees keeta on köha vastu ja aitavad ka nõiduse vastu.

Vilbaste, TN 7, 264 (55) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Humurid on nõiduse ja köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 264 (60) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Vaermulehed ja -õied teed keetes köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 264 (61) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Maasikaõied köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 265 (3) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Umuritee on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 267 (1) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Ennevanasti, kui arstirohtusid ei tuntud, siis arstiti maas kasvavate rohtudega, ka nõidumiseks ja värvimiseks tarvitati neid.
Kaibajussi teed keedeti köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 269 (1) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Haiguste vastu.
Köha vastu tarvitati soopulssi. Osa lõigati peeneks ja tehti sellest teed.

Vilbaste, TN 7, 269 (3) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Veel tarvitati kameliteed köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 269 (4) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Rauarohtudest tehti teed köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 269 (5) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Niinepuu õie tee köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 269 (10) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kiveimala tee köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 269 (11) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Nõmmekõrvad köha vastu ning kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 271 (1) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Rauarohud tarvitati verejooksu ja köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 272 (1a) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstimiseks.
Põdrasammal keedetakse ära ja juuakse seda vett. See on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 272 (1b) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Köha vastu on ka veel tõrvavesi, rauarohu vesi, männikasvud ja kadakamarja tee.

Vilbaste, TN 7, 272 (7) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Ka kummelitee on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 274 (6) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Rauarohi on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 276 (21) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Männakasvud köhimise vasta.

Vilbaste, TN 7, 277 (39) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Soopulss on köha vasta.

Vilbaste, TN 7, 277 (40) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kiviimalad köha vasta.

Vilbaste, TN 7, 278 (4) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Raudnogulaste vesi köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 278 (7) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Kaselehe vann köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 278 (8) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Kivihimalad köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 278 (9) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Maksarohed köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 278 (10) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Kamelitee köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 279 (18) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Sookuused köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 279 (22) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Piimä-härjapääd köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 280 (2) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Kui köha on, siis keedetakse tedremadala juuri ning antakse sisse.

Vilbaste, TN 7, 281 (11a) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Männikasvu süüa köha vasta.

Vilbaste, TN 7, 281 (11b) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Noored kuusekasvud on köha vasta.

Vilbaste, TN 7, 302 (1c) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Köha vastu palderjan, reierauad, vehverments.

Vilbaste, TN 7, 310a < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvitatakse taimed.
Arstirohuks tarvitatavad taimed: vihvermendid on köha tarviks väga head.

Vilbaste, TN 7, 310b < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvitatakse taimed.
Arstirohuks tarvitatavad taimed: piparmändid on ka köha tarvituseks.

Vilbaste, TN 7, 320a < Püha khk., Pihtla v., Liiva-Putla k. (1930)
Milleks tarvitakse taimeid.
Kas arstirohuks.
Põdrasamblad tarvitatakse köha jäuks.

Vilbaste, TN 7, 322a < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvitakse taimed.
Kas arstirohuks. Kommeli tarvitakse köha jäoks.

Vilbaste, TN 7, 322c < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Raieraua rohud tarvitakse köha arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 322d < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Põdrasamblid tarvitakse köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 328f < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Rauareie rohud - köhja vastu.

Vilbaste, TN 7, 328h < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Timmeljaanid - köhja vastu.

Vilbaste, TN 7, 333 (4) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Timmeljaani teed köha jäuks.

Vilbaste, TN 7, 333 (10) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Poolkaõie tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 333 (11) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Vehvermensi tee on ka köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 333 (19) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Raudreiarohi on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 335 (4)< Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Timmeljaani teed köha jäuks.

Vilbaste, TN 7, 338 (1) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Milleks tarvitatakse.
Poolgaõied on köhahaige jäuks.

Vilbaste, TN 7, 338 (3) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Arnikad on köhahaige jäuks.

Vilbaste, TN 7, 338 (9) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Seljajuured on, kui selg on haige ja köha.

Vilbaste, TN 7, 338 (10) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Raudreiarohi on köha jäuks.

Vilbaste, TN 7, 338 (14) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Timmeljaanid on köha jäuks.

Vilbaste, TN 7, 344 (5)< Püha khk., Pihtla v., Kõljala k. (1930)
Kommelitee on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 344 (6)< Püha khk., Pihtla v., Kõljala k. (1930)
Vaarmarja tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 345 (5) < Püha khk., Pihtla v., Kõljala k. (1930)
Kommelitee on köha vastu, vaarmarja tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 353 (5)< Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Köha arstiti rauareie teega.

Vilbaste, TN 7, 368 (10) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. < Rõuge khk., Vana-Roosa k. (1930)
Männikasvud. Ka kopsu- ja köhahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 375 (7) < Jõhvi khk., Toila v., Voka k. (1930)
Pohlavarred
Pohlavarred on siis head, kui köha on. Korjatakse metsast ja kuivatatakse ning tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 375 (8) < Jõhvi khk., Toila v., Voka k. (1930)
Pihlakakoored
Pihlakakoored on siis head, kui köha on. Tuuakse pihlakaoksad ja kooritakse koor pealt, tehakse teed ja juuakse.

Vilbaste, TN 7, 376 (1.6) < Jõhvi khk., Voka v., Künnapõhja k. (1930)
Raudrohu õite tee köha ja tiiskuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 380 (1) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Voka k. < Jõhvi khk., Kohtla v., Hiie kiigu t. (1929)
Nõiduste ja arstimise juures rohud.
Aias lõhnavad kannikesed.
Lõhnavaid kannikesi tarvitati köha juures. Tehti teed.

Vilbaste, TN 7, 383 (1) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Voka k. < Jõhvi khk., Kohtla v., Hiie kiigu t. (1929)
Lilled ja rohud, millega vanal ajal arstiti ja tehti nõidust.
Raudrohi. Suvel korjati raudrohtu ja pandi kuivama. Kellel juhtus köha olema, siis sellele tehti raudrohu teed.

Vilbaste, TN 7, 391 (24) < Kullamaa khk., Vaikna v., Üdruma k. (1931)
Liivateed tarvitatakse köha puhul.

Vilbaste, TN 7, 395 (10) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Karusammal: tehakse teed ja juuakse, kui on köha.

Vilbaste, TN 7, 395 (17) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Kummel - kummeliteed tarvitatakse köha vasta.

Vilbaste, TN 7, 401 (36) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Raudrohi - köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 428 (1) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Tarvitatavad taimed.
Raudrohud - köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 428 (4) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Liivatee - köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 429 (36) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Kaljud - värvimiseks, köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 429 (43) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Käekaits - köharohuks, jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 430 (8) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Raudrohi - köharohi.

ERA II 193, 621 (5) < Põltsamaa khk., Tõrenurme k. (1938)
Võta kivi päält neid samblaid, mis nii kui kivi on, kuivata need ära ja tee neist paberossi ning tõmba seda suitsu sisse, saad kindlasti terveks, kui on köha.

Vilbaste, TN 7, 441 (3) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as., Pupi maja (1930)
Rauarohtudest saab teed köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 441 (4) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as., Pupi maja (1930)
Tetremarana juurtest saab teed köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 441 (8) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as., Pupi maja (1930)
Pohlavartest ja -lehtedest saab teed köha vastu ja juurtest jooksvarohtu.

Vilbaste, TN 7, 441 (9) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as., Pupi maja (1930)
Teetittedest saab köharohtu.

Vilbaste, TN 7, 441 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as., Pupi maja (1930)
Kumelitee on köharohuks

Vilbaste, TN 7, 443 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Varemalt kasutati taimi suurel enamusel arstirohtudeks ja paljudeks muudeks otstarveteks majapidamises. Taimi korjati suvel ning kuivatati ära.
Köha vastu keedeti raudrohust ja kummelitest teed.

Vilbaste, TN 7, 445 (2) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Rauarohu tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 445 (3) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Oravasaba tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 483 (42) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Toomingaõie tee köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 445 (10) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Üheksmaõie tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 445 (15) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Nõgesed on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 446 (23) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Kanavarba tee on köharoht.

Vilbaste, TN 7, 446 (24) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Rauarohte tarvitati köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 446 (25) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Sibulaid tarvitati köha vastu, kui süda paha.

Vilbaste, TN 7, 446 (26) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Õunapuu lehed tarvitati köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 446 (27) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Vaarikamarjad köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 446 (30) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Maasikaõisi tarvitati köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 447 (8) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Männikasvud on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 447 (13) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Rauarohud on rinnahaiguse ja köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 447 (14) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Niinepuu õied on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 448 (30) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Pohlavarred on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 450 (11) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Rauarohud - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 450 (23) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Kanavarba tee - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 451 (1)< Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Pohlavarred - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 451 (3) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Niinepuu õied - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 451 (4) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Pihlakavarred - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 451 (27) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Sookaislad - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 452 (11) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Rauarohud - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 452 (23) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (maha kirjutanud E. Reinberg), Kohtla-Järve algkooli V klassi õpilane (1930)
Kanavarba tee - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 453 (26) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Pohlavarred - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 453 (28) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Niinepuu õied - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 453 (50) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Sookaislad - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 458 (5) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Raudrohi köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 458 (6) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Kümmelid köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 461e < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Raudrohu õitest tehti teed ning joodi, kui köha oli.

Vilbaste, TN 7, 462a < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Kummelid tarvitati ka köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 462b < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Niinepuu ja vahtraõisi tarvitati niisamuti köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 464a < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Niinepuu ja vahtraõite tee oli hea köharohi.

Vilbaste, TN 7, 464b < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Kummelitee on ka hea köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 471 (11) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Kadakamarjadest teed teha, kui inimesel on köha ja rinnad haiged.

Vilbaste, TN 7, 473 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Männakasudest tehakse teed köha vastu ja ka tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 474 (22) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Põdrasammal on köharoht.

Vilbaste, TN 7, 474 (30) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Rauarohu teed juuakse, kui köha on.

Vilbaste, TN 7, 480 (10) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Rauarohud köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 480 (12) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Teetite lehed ja juurikad kondivalu, köha, paisete ja venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 480 (22) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Sibul põletushaavade ja köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 480 (27) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Kuusekasud köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 482 (22) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Raudrohi köhahaiguse vastu.

RKM II 381, 296/8 (50) ja 312 (71) ja 312/3 (72.18 ja 26) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Köha.
Kui köha olli, lõigati sibul hästi peenikses, peenike suhkur panti pääle ja hõõruti katti. Teelusikatäis võeti seda korraga, kui köha hoog tulli. Külmetuse köha on ju kõva, põriseb kohe.
[Ravimtaimed] Verihein [raudrohi] on köharohi, pihlaku õied on köha rohi ja vahtra kaunad on köha rohi, teed tehas.

H IV 8, 833 (82) < Rõngu khk., Koruste k. (Otto Grossschmidti kaudu.) (1900)
Küha vasta. Võta kivi päält need samblad, mes nii kõva om kui kivi, kuivata neid ära tee neist paberossi ja tõmba seda suitsu sisse, sis saad terves.

RKM II 269, 225 (177) < Rõngu khk., Leivaste k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Otsmik on sul nagu ahi - ema ütelus. Kui köhisid, siis anti kuuma vaarikuteed meega. Ja kuuma piima hanirasvaga ehk muu rasvaga. Kuuma teed korduvalt juua.

Vilbaste, TN 9, 49 (1) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Ravimtaimed (kohalikud).
Põdrasammal (islandi samblik). Tarvitati teena köha puhul. Olen ise tarvitanud ja lastele annud. Tagajärjed väga head.

Vilbaste, TN 9, 49 (2) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Ubalehe juuri kasutati köha puhul teena.

Vilbaste, TN 9, 49 (15) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Männiõisi kasutati köhateena.

Vilbaste, TN 9, 61 (1) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Kohalikke ravimtaimi.
Männiõied. Tarvitati teena köha puhul.

Vilbaste, TN 9, 61 (4) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Kasepungad: tarvitati teena köha vastu.

Vilbaste, TN 9, 311 (1) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Kodutserohi.
Kadajamarja, mustasõstre lehe ja tõiste taimi lehe; pärnä-, kumeli- ja tõiste taimi äitsme ja kuuse- ja männäkasu kuivatets ahjukapin seets mitu kõrda läbi, et hapnema ei lää. Siss mähits valge papre sisse, seots peenikse nööriga ümmert kinni ja kirjutets pakiksel tinapulgaga pääle, mis tii ta om. Ku vaja, keedets tiid ja juuas.
Kadakamarja (Juniperus communis) tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 9, 311 (2) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Mustasõstra (Ribes nigrum) lehe tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 9, 311 (3) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Ahtalehise pärna (Thilia parvifolia) õie tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 9, 311 (4) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Palukaõie (Vaccinium vitis idea) tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 9, 312 (14) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Männikasvu (Pinus silvestris) ja kuusekasvu (Picea excelsa) tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 9, 312 (16) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Hanijala (Potentilla anserina) õie tee köha vastu.

Vilbaste, TN 9, 515 (48) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (1965)
Sibulatee köhavastase vahendina.
Tormas anti köha puhul mõnikord juua sibulateed. Mu ema (tormalane) keetis mulle köha puhul sibulateed veel 1965. aasta septembris.

Vilbaste, TN 9, 519 (66b) < Torma khk., Roela (Voore) v., Veia k. (end. Antonie Maasik) (1965)
Küpsetatud sibulat söödi ka köha puhul.

Vilbaste, TN 9, 525 (1a) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Köha. Nurmenuku õied teena, soojalt.

Vilbaste, TN 9, 525 (1b) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
[Köha] Pihlakaõied, teed palavalt juua, higistada.
Pihlakamarju söödi toorelt, tule peal küpsetatult, külmavõetult, kuivatatult teena, viinaleotises.

Vilbaste, TN 9, 525 (1c) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
[Köha] Männikasvud, kuuma vee leotis.

Vilbaste, TN 9, 525 (5b) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
[Haavad] Sibul küpsetatult tulises tuhas anti soojalt kinnise köha puhul rögalahtistajana, ka niinimetatud koeranaela ja paise peale pandi küpsetatud sibulat.

Vilbaste, TN 9, 525 (5c, 2) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Raudrohu teed õitega joodi köha vastu.

Vilbaste, TN 9, 537 (2) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Raudrohu tee: õitsemise ajal noppida, värskelt tarvitada ehk kuivatada.
Ta on mõjuv tee külmetuste vastu, soodne kopsude jaoks. Rahustav, verd puhastav ja verejooksusid kinnipanev tee. Tugevdab nerve ja tõstab üldist meeleolu, aitab kergendada valusid. Veerand liitrit korraga juua, üks peotäis värsket ehk kuiva teed lasta keeda kuni see vedelik roheliseks saab, aga mitte liiga kaua keeda, et ta lõhna kaotab. Ta peab keedu järel aromaatsuse säilitama. Tugeval tulel viis minutit, keskmisel kümme minutit, kui ei aita, veidi kauem. Kui ta omale tumedama värvuse saab, mõjub ta paremini köha vastu ja ka õhtasel tarvitamisel rahustab paremini nervisi. Kui nina verd jookseb ja muud verejooksud ette tulevad, on tarvis teda üsna tugevasti keeta ja jääkülmana, igatahes nii külmalt, kui saab, tarvitada. Ka peene pulbrina nina verejooksu juures abistab ta veidi. Talle võib siis lisada soola, maarjajääd ehk veidi koort.

Vilbaste, TN 9, 538 (3) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Sookael (Aiafetica [?])
Õitsemise ajal kevadel noppida.
Kuivatada vilus puntraseotult õhu käes kuivas kohas.
Väikene peotäis pooles liitris vees keeta kangeks teeks, nii et säilitab aromaatse lõhna.
Poolleigelt köha vastu tarvitada. Harilikult ta mõjub mõne korra joomise järel soodsalt köhimise vastu. Siiski ei pidanud igaüks teda kannatama. Sellepärast peab ettevaatlik olema, arstiga läbi rääkima, enne kui tarvitatakse.
Lahjema teena ei ole tal kardetavat mõju harilikult. Siiski parem arstilt küsida, kuidas ja kui palju peab jooma.
Lisaks sookail - 5. VIII 63 Timohivits astma puhul soovis tarvitada kuni üks liiter päevas. Täpsemaid andmeid.

Vilbaste, TN 9, 539 (4.1) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Kaks-kolm korda päevas köha vastu, võib ka segada kolmandik liivatee, kolmandik raudrohtu, kolmandik nurmenukku õie teed, koos keeta.

Vilbaste, TN 9, 540 (7) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Männakasvud: varakevadel noppida, hea jooksva- ning köhavastane tee. Samasuguselt talitada nagu kasepungadega [kuivatada vilus tuulelises kohtas, täitsa kuivalt ära panna, kinnises toosis ehk karbis kuivalt hoida.]. Väike peotäis aitab, ühes liitris vees keskmise tule peal keeta viis-kümme minutit, siis tõmmata lasta, nii et lõhn säilub. Juua kolm korda päevas ehk janu juures.
Teda võib vaheldumisi juua teiste teedega.

Vilbaste, TN 9, 542 (17) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Nõmmatee kasvadest. Veerand liitrit tugevat teed köha- ja kopsutee.
Vannina jooksva vastu. Tulisesse vanni suurem peotäis kasvusi värskelt ehk kuivalt.
Järjest teha mõjub kergendavalt jooksva juures.
Ka viina sees leotud annab hea kompressivedeliku jooksva vastu.
Hiljem määrida terpentiini ja vasiliiniga.

Vilbaste, TN 9, 547 (4) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Sookael: mõjuv köha vastu, õitsemise ajal noppida. Väike peotäis pooles liitris vees keeta, mitte kohe liiga kangeks teha. Siiski veidi rohkem keeta, et ta värvi saab ja lõhnab. Ettevaatlikult juua. Igaüks ei kannata teda. Tugeva köha vastu mõjub hästi mõne korra joomise järel.

Vilbaste, TN 7, 484 (63) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Pihlakamarjadest saab teed köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 484 (66) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Kumelitest saab teed köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 484 (67) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Arnikaõite tee köha vastu ja viina sisse.

Vilbaste, TN 7, 485 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Missuguseid taimi tarvitati arstirohtudeks:
Üheksmaõie teed tarvitati köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 485 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Teeditelehe teed tarvitati köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 485 (3) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Kameliteed tarvitati köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 485 (4) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Rauarohtu tarvitati köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 485 (5) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Sibulaid tarvitati köha vastu ja ka siis, kui süda paha.

Vilbaste, TN 7, 485 (9) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Õunapuu lehe tee köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 485 (10) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Vaarikamarjad köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 485 (15) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Maasikaõie teed tarvitati köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 485 (18) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Kanavarbaid tarvitati köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 488a < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanal ajal tundsid eestlased väga palju taimi ja mõistsid neid ka väga palju tarvitada. Näiteks kui kellelgi köha oli, siis anti talle pärnaõie teed, reinvarre õie teed, nõmmekõrva teed, raudrohu teed või ka maasikaõie teed.

Vilbaste, TN 7, 489 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Taimed, mida arstirohtudeks tarvitatakse.
Sibul. Tehakse sibulateed. Köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 491 (5) < Jõhvi khk., Järve k. (1929)
Teetitelehed: köharohud.

Vilbaste, TN 7, 500 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
(Arstirohuks)
Pärnaõitest tehti teed (külmetuse ja köha vastu.)

Vilbaste, TN 7, 503 (1) < Jõhvi khk., Kohtla jaam. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanasti tarvitati arstimiseks ainult koduselt valmistatud rohud, mida ka nüüdki veel ette tuleb.
Raudrohtu tarvitakse siis, kui köha on.

Vilbaste, TN 7, 505/6 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal tarvitati kameliteed köha vastu ja mõned tarvitavad praegugi.

Vilbaste, TN 7, 505/6 (3) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Vanasti tarvitati ka veel köha vastu rukkiõlgi ja keedeti, siis joodi seda. See aitas ka siis, kui rind oli haige, sama rohtu.

Vilbaste, TN 7, 509 (1) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Korjatud teateid Kihelkonna vallas leiduvate taimede kohta.
Arstirohuks tarvitatud taimed.
Nurmenukk. Oli kellelgi köha, keedeti nurmenuku teed.

Vilbaste, TN 7, 515 (13) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Maasikalehtedest tehti teed, see oli köhimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 517 (8) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k., Kalmuküla (1930)
Timmeljan. Tarvitatakse õitsemise ajal kõige vartega rinnahaiguse ja köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 518 (25) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Maahingvererohi. Seda tarvitatakse lastele köha vastu teeks keetes.

Vilbaste, TN 7, 519 (34) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Kailud. Neid tarvitatakse maksalutikate vastu arstirohuks. Ka köha vastu hobustele ja inimestele.

Vilbaste, TN 7, 527 (2) < Kihelkonna khk., Liivaküla k. (1930)
Raieravarohi - parandab köha.

Vilbaste, TN 7, 539 (4) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Timmeljani tee - köhimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 539 (5) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Kadakmarja tee - köhimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 549a < Kihelkonna khk., Vedruka k., Otsa t. (1930)
Arstirohud on - ravareierohi on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 559 (6) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k., Mäe t. (1930)
Raieraua rohud. Keedetakse selle raieraua teed ning juuakse seda teed, kui kange köhimine on.

Vilbaste, TN 7, 565 (1) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Arstirohud.
Raierauarohi - köhimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 565 (3) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Kommel - köhimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 569 (2b) < Kihelkonna khk., Loona k., Lehtmetsa t.; Vedruka k., Jaagu t. (1930)
Pärnaõitest tehakse teed köhimise vastu [lõhmuspuu - pärn].

Vilbaste, TN 7, 569 (2f) < Kihelkonna khk., Loona k., Lehtmetsa t.; Vedruka k., Jaagu t. (1930)
Timmeljanidest tehakse teed köhimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 574e < Kihelkonna khk., Rootsiküla k., Saare t. (1929)
/---/ ja rauareit köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 580a < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstimisvahendiks.
Rauarohtu köha ja rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 580b < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Punahein köha ja külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 580d < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Soo-oa lehed köharohi - rinnatee.

Vilbaste, TN 7, 580g < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Angelpartsa õied köharohi - rinnatee.

Vilbaste, TN 7, 583 (2) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Raudrohu tee köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 583 (7) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Pihlakaõie tee köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 583/4 (8) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Noorte männikasude tee köha ja tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 590 (1) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Rauarohi - köha, rinnahaigus. Teena.

Vilbaste, TN 7, 590 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Punaheinatee - köha, rinnahaigus.

Vilbaste, TN 7, 597/8 (1) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstirohud:
Raudrohi: köha vastu teena.

Vilbaste, TN 7, 600 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Soo-oa lehti tarvitakse köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 600 (7) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Angervarsa õisi tarvitakse köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 602 (Ig) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Rauarohu õite tee tarvitakse köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 604 (6) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Mustikavarred: köha vasta. Neid keedetakse teeks ja juuakse.

Vilbaste, TN 7, 607 (2) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Raudrohu tee köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 607 (7) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Männikasud köha ja tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 607 (13) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Pihlakaõite tee köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 608 (1) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstimisrohuks:
Köha vastu tehti pohlavarre teed. Pohlavarsi keedeti natuke aega. Sel teel saadud teed joodi iga päev.

Vilbaste, TN 7, 608 (2) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Sibulateed joodi ka köha vastu. Sibulad lõigati siiludeks ja keedeti piimaga.

Vilbaste, TN 7, 608 < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Vaeselapselehe ja rauarohu teega tehti sedasama [köha vasta]. Rohi pandi nõusse ja keedeti veega.

Vilbaste, TN 7, 614 (1) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal, kui apteekisid ja arste vähe oli, valmistasid inimesed rohtu.
Köha vastu võib tarvitada kuivatatud pohlalehti, kasepungasid, rauarohtu, põdrasammalt, pihlakaõisi, neid kõiki kuivatades ja teeks keetes.

Vilbaste, TN 7, 614 (2) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Ka köha ja külmetuse vastu maasika- või vaarikamoosiga teed juua ja pääle selle magama minna, sest muidu võib kergesti külmetada ja raskemat haigust saada.

Vilbaste, TN 7, 616 (1x) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Raudrohi - köha, kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 616 (1.17) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Köemned - köha vastu teena.

Vilbaste, TN 7, 620 (2) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Kööme, raudrohi, niinepuu õied, niinepuu mesi, vaarikad - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 632 (1d) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Teelilli (köha vastu).

Vilbaste, TN 7, 632 (1e) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Põdrasammalt (köha vastu).

Vilbaste, TN 7, 632 (1f) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Männipungad (köha vastu).

Vilbaste, TN 7, 632 (1g) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Pärnaõied (köha vastu).

Vilbaste, TN 7, 634 (4c) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Tulililli (köha vastu) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Vilbaste, TN 7, 634 (4e) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Põdrasammalt (köha vastu) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Vilbaste, TN 7, 634 (4f) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Pärnaõied (köha vastu) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Vilbaste, TN 7, 634 (4g) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Männipungad (köha vastu) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Vilbaste, TN 7, 634 (4n) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Pohlavarred (köha vastu) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Vilbaste, TN 7, 636 (2) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstirohuks tarvitati: kammeteed köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 636 (8) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kääkaasuksed ja niineõied keeta ja see tee on köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 636 (10) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Saarekoored ja õispuu koored segamini keeta, veele mett sekka panna ja juua köha puhul.

Vilbaste, TN 7, 636 (11) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Õispuu koored ja humalad segamini keedetakse ja juuakse köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 637 (2) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstirohuks tarvitati: õispuu koored ja humalad segamini keedetakse ja juuakse köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 638 (5) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kameteed pandi haava peale ja tarvitati köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 87 (7) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Liivatee - köha ja rabanduse vastu

Vilbaste, TN 7, 642 (1) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Taimenimede kogumine.
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstirohuks.
Kammed köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 642 (14) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Pihlakamarjad köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 642 (15) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Tammetõrud köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 648 (a4) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Saarelehe tee - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 648 (a9) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Põdrasambla tee - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 653 (II-4) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Vehermentsi teed tarvitati ka külmetamise- ja köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 657 (3) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Vehermentsi teed tarvitati ka külmetamise- ja köharohuks [Gustav Vilbaste märkus “Ei. Mäeotsalt”].

Vilbaste, TN 7, 661 (3) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Raudrohtu tarvitati köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 661 (8) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kammeteed tarvitati köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 663 (1) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Aidvaak ehk suur alant [Gustav Vilbaste märkus “Ärakirjutatud”].
Aidvaagi juurist valmistet keedis on hää rohi köha vastu ja tuntud kui neerusi kiiremalle tegevusele virgutav abinõu.

Vilbaste, TN 7, 668/9 (6) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Islandi sammal [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Islandi sambla tee, siirup ja sült on hääd abinõud krampliku köha, kähisemise ja kopsutiisikuse vastu.
Siirupi valmistamiseks võetagu 15 grammi sammalt, keedetagu 5 minutit veerand toobi vee sees, lastagu kaks tundi soojas kohas tõmbuda ja kurnatagu siis ära. Nii tehtagu ühe ja nendesama samblaga vähemalt kaks korda. Saadud vedelik kallatagu segamini ja lisatagu maiguandmiseks suhkrut juurde.
Süldi tarvis võetagu iga kolme kortle vee kohta 20 grammi sammalt, keedetagu seda väikese tule pääl 1-2 tundi, lisatagu maiguandmiseks mõnda marjasahvti hulka ja lastagu siis tarduda.
Islandi sambla leen ja sült on ühtlasi ka rohuks läbijooksu vastu.

Vilbaste, TN 7, 671 (4) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kammetee köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 671 (8) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Niineõie tee köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 672 (10) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Saarepuu koored ja õispuu koored keedetakse ja pannakse mett sisse köha vastu. Õispuu koori pannakse vähem, sest nad on kihtised.

Vilbaste, TN 7, 672 (11) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kuusekäbid värvimiseks. Õispuu koored ja umalad keedetakse segamini köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 687 (1) < Harju-Jaani khk. (1929)
Missugusi taimi tarvitatakse arstirohuks.
Raudroht köha vastu. Keedetakse raudrohu teed ja juuakse seda päris tuliselt, siis minnakse voodi sooja, siis ollakse sääl niikaua, kui palav hakkab.

Vilbaste, TN 7, 687 (2) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kammetee köha vastu. Keedetakse kammeteedest teed ja juuakse palavalt kolm korda päevas.

Vilbaste, TN 7, 687 (3) < Harju-Jaani khk. (1929)
Palderjaanid köha vastu. Keedetakse palderjaani teed ja juuakse palavalt kolm korda päevas.

Vilbaste, TN 7, 687 (4) < Harju-Jaani khk. (1929)
Arnikad köha vastu. Keedetakse arnikatest teed ja juuakse palavalt kolm korda päevas.

Vilbaste, TN 7, 687 (5) < Harju-Jaani khk. (1929)
Pihlakaõied köha vastu. Keedetakse pihlakaõie teed ja juuakse palavalt kolm korda päevas.

Vilbaste, TN 7, 687 (6) < Harju-Jaani khk. (1929)
Mustasõstra lehed köha vastu. Keedetakse mustasõstra lehtedest teed ja juuakse palavalt kolm korda päevas.

Vilbaste, TN 7, 687 (7) < Harju-Jaani khk. (1929)
Vaarmarja oksad köha vastu. Keedetakse vaarmarja okstest teed ja juuakse palavalt kolm korda päevas.

Vilbaste, TN 7, 688 (13) < Harju-Jaani khk. (1929)
Rukkikõrred köha vastu. Rukkikõrred keedetakse teeks ja juuakse palavalt.

Vilbaste, TN 7, 688 (14) < Harju-Jaani khk. (1929)
Rukkioras köha vastu. Rukkiorasest keedetakse teed ja juuakse palavalt.

Vilbaste, TN 7, 691 (2) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Maasikaõie tee köha ja rinnahaiguse vastu. Teeks tehes ja sisse juues.

Vilbaste, TN 7, 695 (4) < Harju-Jaani khk. (1929)
Liivatee. Neljandaks tarvitati liivateed. Kui kellelgi raske köha oli, siis valmistati liivateest teed ja joodi.

Vilbaste, TN 7, 696 (5) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kammetee. Ka kammeteed tunti hää arstirohuna. Kammeteest tehti vanni krampide vastu ja valmistati ka teed köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 696 (6a) < Harju-Jaani khk. (1929)
Suur kõrvenõges. Ka suur kõrvenõges oli hää arstirohi. Sellest tehti teed köha vastu ja keedeti suppi, et see pidada verd puhastama.

Vilbaste, TN 7, 699 (2) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Liivatee. Suvel korjatakse liivatee õisi ja kuivatatakse. Keedetakse teeks ja juuakse. Köha vastu ja võtab külma.

Vilbaste, TN 7, 699 (3) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Kammetee. Korjatakse kammetee õisi, keedetakse teeks ja juuakse. Köha vastu ja võtab külma.

Vilbaste, TN 7, 700 (5) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Koirohi. Võetakse õisi ja keedetakse teeks. Köha ja külma vastu.

Vilbaste, TN 7, 703 (1) < Harju-Jaani khk. (1929)
Taimedest arstirohud.
Vanasti tarvitati taimeid arstirohuks ja mitmesugusteks nõidumisteks.
Arstirohud oleks järgmised.
Vaarmarja varre teed. Külmetamise vastu. Murtakse vaarmarja oksad tükkideks ja tehakse teeks ning kolm korda päevas enne sööki peab tassitäie teed jooma. Ta on ka köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 703 (2) < Harju-Jaani khk. (1929)
Põdra- ehk korbasambla tee. Tiisikuse ja köha vastu. Puhastakse ning keedetakse. Vesi, mille sees samblad keenud, pannakse tassi ning juuakse nii kaua, kui sellest jatkub. Peale võtmist juuakse tass sooja piima.

Vilbaste, TN 7, 707 (3) < Harju-Jaani khk. (1929)
Õled. Rukkiõle tee köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 707 (6) < Harju-Jaani khk. (1929)
Vehvermensi rohi. Vehvermensi rohu tee köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 708 (12) < Harju-Jaani khk. (1929)
Mustikaõied. Mustikaõite tee köha ja tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 713 (6) < Harju-Jaani khk. (1929)
Raudrohi. Raudrohu õied korjatakse, kuivatakse ja keedetakse teeks. Teed juuakse köha korral.

Vilbaste, TN 7, 713 (7) < Harju-Jaani khk. (1929)
Pihlakaõied. Pihlakaõied kuivatakse ja keedetakse teeks, võetakse sisse raske köha korral.

Vilbaste, TN 7, 717 (10) < Harju-Jaani khk. (1929)
Raudrohi. Raudrohud keedetakse teeks ja juuakse köha vastu. Nii, kuidas keegi heaks arvab.

Vilbaste, TN 7, 717 (15) < Harju-Jaani khk. (1929)
Valge ärjep. Valgetest ärjepitest tehti teed ja joodi köha vastu. Tuli pruukida enne sööki ja keevalt.

Vilbaste, TN 7, 720 (2) < Harju-Jaani khk. (1929)
Raudrohu õied. Raudrohu õitest keedeti teed, joodi seda köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 720 (4) < Harju-Jaani khk. (1929)
Arnikad. Arnikad keedeti teeks ja võeti sisse köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 720 (5) < Harju-Jaani khk. (1929)
Rukkioras. Rukkioras keedeti teeks ja joodi köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 725 (16) < Harju-Jaani khk. (1929)
Koerõispuu marja tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 725 (19, 20) < Harju-Jaani khk. (1929)
Maasikalehed ja -õied köha vastu. Tehakse teed ja juuakse.

Vilbaste, TN 7, 725 (23) < Harju-Jaani khk. (1929)
Raudrohu teed juuakse köha vastu ja lehti pannakse värske haavale.

Vilbaste, TN 7, 726 (39) < Harju-Jaani khk. (1929)
Pihlakamarja tee on köha vasta.

Vilbaste, TN 7, 726 (40) < Harju-Jaani khk. (1929)
Pohlamarjade ja -õite tee on köha vasta.

Vilbaste, TN 7, 725 (31) < Harju-Jaani khk. (1929)
Pritspuu marjad köha vasta, tehakse teed joomiseks.

Vilbaste, TN 7, 737 (1) < Harju-Jaani khk. (1929)
Arstirohud.
Sibulakoored: köharohuks. Keedetakse teeks. Pääle tee joomist sooja vaiba alla minna.

Vilbaste, TN 7, 737 (11) < Harju-Jaani khk. (1929)
Raudrohi: köhimise vastu. Teeks.

Vilbaste, TN 7, 789a < Harju-Madise khk., Põllküla k. (1930)
Taimede nimed Harju-Madise kihelkonnast 1930 a.
Palutakjas on kopsuhaiguse ja kange köha vasta. Palutakjale tuleb keeva vett peale valada ja seda tükk aega hautada ja siis seda sisse võtta.

Vilbaste, TN 7, 789b < Harju-Madise khk., Põllküla k. (1930)
Paisulehed on köha vasta. Neid tuleb tarvitada nõnda: üks jagu lehti, üks jagu juuri ja üks jagu suhkrut keedetud. Seda juua viis korda päevas, kuni köha ära kaob.

Vilbaste, TN 7, 798 (I.1a) < Harju-Madise khk. (1930)
Taimede nimed Harju-Madise kihelkonnast 1930 a.
Arstirohud: Kui inimene köhib, on esimene rohi raudrohu tee, see olevat juba üle tuhande aasta tarvitusel.

Vilbaste, TN 7, 798 (I.1b) < Harju-Madise khk. (1930)
Aga kui köha raskemaks läheb, siis hakkavad inimesed männikasvu ehk sookaera teed jooma.

Vilbaste, TN 7, 806b < Harju-Madise khk., Kloostri pk. < Keila khk. (1930)
Suvel korjatud liivateest, mis siis kuivatud, keedetakse teed, mis külmaga konte ergutab ja köha lahti võtab.

Vilbaste, TN 7, 806c < Harju-Madise khk., Kloostri pk. < Keila khk. (1930)
Kuivatatud nurmenuku õitest tehakse ka köha vastu teed.

Vilbaste, TN 7, 834 (1.2) < Võnnu khk., Ahunapalu k. (1932)
[Kameljahein, teehein ] köha vastu, teena ja /---/

Vilbaste, TN 7, 868 (2) < Tartu-Maarja khk., Tartu l. (1932)
Kadakamarjad (köha vastu).

Vilbaste, TN 7, 982 (7) < Vastseliina khk., Misso v. (1930)
Rinnarohuks tarvitatakse ka palotakkaid, kõva köha korral veega hautatult.

Vilbaste, TN 10, 252 (10) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Kaetisrohi ehk nõmmeliivatee kasvab liivases maas, roosakad õied. Tehti teed ja joodi köha ja kurguhaiguse vastu. Ka muidu joodi minu kodus seda teed. Oli hea pehme juua. Seda teed anti lehmale ka, kui lehm lüpsma tuli. Seest tegi pehmeks. Kuivatatult tehti suitsu mesilindudele.

Vilbaste, TN 10, 265 (3) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Tammekoore teed tehti köha ja astma vasta.

Vilbaste, TN 10, 266 (7) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Niinepuu. Niinepuu õie teed joodi köha vastu.

Vilbaste, TN 10, 267 (12a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Pihlakas. Pihlakast tehti rehapulki. Pihlakamarja ja pihlakaõie teed joodi köha vasta.

Vilbaste, TN 10, 269/270 (26c) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Kange raudrohu tee on hea köha vastu.

Vilbaste, TN 10, 271 (34a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Sibul. Sibulakoore tee või ka sibulatee on köha vastu.

Vilbaste, TN 10, 311 (5) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Vaarikavarre tee - köha puhul.

Vilbaste, TN 10, 368 (5) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Kaetesrohi - külmetamise, köha, nohu ja rinnahaiguse korral.

Vilbaste, TN 10, 582 (2) < Vastseliina khk., Orava v. (1966)
Aaloe - palanu-, köhä-, tiiskusõrohi.

Vilbaste, TN 10, 582 (4) < Vastseliina khk., Orava v. (1966)
Verihain, pähnähäitsme, pihlõhäitsme, pedäjakasvu, vabarnavarrõ - kõik köhärohi.

Vilbaste, TN 10, 582 (8) < Vastseliina khk., Orava v. (1966)
Küdset sipul - paisõ- ja kühärohi.

Vilbaste, TN 10, 582 (11) < Vastseliina khk., Orava v. (1966)
Arnika - köhä- ja päävalu rohi.

RKM I 9, 375 (13) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Köha: jooksvarohi, koeranaeris, maasikas, mesikas, nurmenukk, paiseleht, põldmünt, raudrohi, sibul, teeleht, vägihein.

RKM I 9, 377 (3) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Aaslangi juure tee (15 grammi 1 liitri vee kohta), päevas 1-2 klaasitäit (supilusikas) kopsukatarri, köha ja seederikete puhul.

RKM I 9, 379 (6) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Jooksvarohu tee, 5-10 grammi klaasi vee kohta hommikul ja õhtul on hea hingeldustõve, kopsupõletiku, kopsukatarri, hääle kähisemine, köha ja verekusemise vastu.

RKM I 9, 381 (14) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Nurmenukk (kikkapüks) - käokannus (õitsemise ajal korjata). 15 grammi 1 liitri vee kohta 1-2 klaasi päevas - külmetuse korral ajab higistama, kergendab rinnahaigusi, mõjub närve rahustavalt, lihaste ja luujooksva puhul mõõdukalt tarvitada, ka köha vastu.

RKM I 9, 381 (15) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Paiselehe õie tee, 10 grammi kuivatatud õisi klaasi vee kohta puhastab rinda ja on hea rohi köha, kähisemise, kopsukatarre ja tiisikuse vastu.

RKM I 9, 383 (18) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Põldmündi tee. 10-15 grammi 1 liitri vee kohta 1-2 klaasi päevas on külmetuse, köha, rinnahaiguste puhul. Kõhutõve ja maohaavade puhul.

RKM I 9, 383 (20) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Valge ristikheina tee, 2-3 klaasi päevas rinnahaiguste (köha, tiisikus ja nii edasi) vastu. Kõhu- ja seljavalu vastu.

RKM I 18, 96 (10) < Iisaku khk. (1984)
Raudrohi - õied haava peale, tee köha ravil.

RKM I 18, 97/8a < Iisaku khk., Iisaku al. (1984)
Kui on külmetamisest köha, kõri haige vai hääl ära, siis keeta piima ja sibulat vai mett tulise piimaga. Aga kõige ette on, kui tulisele piimale panna hulka lusikatäis võid.

RKM I 18, 97/8c < Iisaku khk., Iisaku al. (1984)
[tiisikus] Ka pruukisivad vaarikavarre, raudrohu, paiselehe ja sireliõie teed. Raudrohu teed tegivad siis, kui juba verd sülitasivad. Oli siis miski köha, kas kinnine vai lahtine, külmetuse köha, rögisemise köha, hingematmise köha vai hobuseköha, ikka need teed ja terpentiiniga rinda ja kõri määrida ja siis pliiti paistel soendasivad. Enne, kui apteekri ei old, sai terpentiini ja niisikesi rohtusid õpetaja Intlemani proua käest. Ikka raha eest, kudas siis muidu.

RKM II 250, 21 (15/17) < Räpina khk., Meeksi v., Naha k. (1967)
Arstimine.
Kogemata lõigatud, löödud või kriimustatud haavale kohe kusta pääle ja pärast, et haavast verd ei tilguks, pandi pääle õige paksult ämblikuvõrku ja seoti närtsuga kinni.
Köha vastu oli lagrits - lagritsapulk, mida talvel "harjuskid" tõid, mis oli magus ja eriti meile, lastele, väga meeldis.
Lastesünnitamine naistel sündis ikka soojas - saunas nagu "Vargamäe" Andrese naisel Krõõdalgi ja sünnitamisel abiks oli tuntud küla "vanamoor".

RKM II 392, 323 (40) < Kambja khk., Pangodi k. < Kammeri k. (1985)
Aaloemahl pidi hästi ravima näiteks köha puhul. Öeldakse nii.

RKM II 392, 324 (41) < Kambja khk., Pangodi k. < Kammeri k. (1985)
Pärnaõietee on köha ja külmetuse vastu parim arstim.

RKM I 18, 180a < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Köha vastu oli raudrohu tee ja koirohu viin. Söödi mett. Hingati sisse kuuma vee peale tilgutatud tärpentiini auru. Puhastatud tärpentiini tilgutati ka magava lapse padjale, lapse nina lähedale.

RKM I 18, 180b < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Köha, nohu ja hingamisteede katarri puhuks on varutud niinepuu (pärna) õieteed.

RKM I 23, 203 (26) < Tarvastu khk., Suislepa k. (1990)
Köha vastu ubinheina tee. Võetakse koos varrega, juured alt ära. Olla kõige parem.

RKM I 35, 211 (II, 1) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1994)
Köha ja nohu puhul.
Köha kaob, kui keeta nõgeseõitest ja paiselehtedest teed, juua 1-3 klaasi päevas. Riivida mustrõigast ja teha plaastrit.

RKM I 35, 212 (2) < Tallinn (1994)
Segada mett ja pohli ning süüa neid, kui on tugev köha.

RKM I 35, 270 (2) < Setumaa, Kundruse k. (1994)
Vanasti lastele köha ravimiseks lasti sisse hingata männipuust ahjuluua suitsu; kurguhaiguse puhul anti lambiõli.

Vilbaste, TN 5, 3 (6) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Männikasu teed köha ja tiisikuse puhul.

Vilbaste, TN 5, 11 (3g) < Viljandi khk., Viljandi v. (1934)
Põdrasammal - köha-, tiisikuse- ja üldse kopsuhaigetele (keedeti ära).

Vilbaste, TN 5, 21 (a7) < Tartu l. (1934)
Raudrohtu tunneme köharohuna.

Vilbaste, TN 5, 23 (a16) < Viljandi khk., Viljandi v. (1932)
Põdrasambla tee - köha, tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 5, 30 (1) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Taimed, mida tarvitati ja osalt nüüdki tarvitakse arstimiseks.
Koirohi (teena). Kange köha, suhkruhaiguse, seedimisrikete ja nii edasi vastu.

Vilbaste, TN 5, 32 (11) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Põdrasammal (teena). Tiisikuse ja kange köha puhul.

Vilbaste, TN 5, 32 (13a) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Küpse sibul. Süüa köha vastu.

Vilbaste, TN 5, 102 (3) < Tartu l. (1933)
Kolmekordne hain. Kolmekordse haina teed tuleb siis juua, kui külmetanud oled ning köha on.

Vilbaste, TN 5, 188 (1) < Tartu l. (1934)
Taimedest nagu kummelitest, raudrohust, osjast valmistatakse teed köha vastu.

Vilbaste, TN 5, 193 (6) < Jõhvi khk. ja Simuna khk. (1934)
Raudrohu tee köha vastu.

Vilbaste, TN 5, 193 (7) < Jõhvi khk. ja Simuna khk. (1934)
Köömnetee - köha vastu.

Vilbaste, TN 5, 198 (29) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Kikkapüks. Köha vastu.

Vilbaste, TN 5, 206 (1) < Tartu l. (1934)
Taimede tarvitamisviise.
Teesid valmistatakse paljudest taimedest. Neist teeks tarvitatavaist taimeist tunnen: raudheina tee, kummelitee, õunakoore tee, pohlaõie tee, maasikaõie tee, tümmijaani tee (saaremaa keeles), koirohu tee, osjatee, piparmündi tee.
Neist suurem osa on köha ja muude kopshaiguste vastu.

Vilbaste, TN 5, 604 (1) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Orjavitsa juur. (Vana) köha. Tee näol.

Vilbaste, TN 5, 604 (2) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
(Palohk) pohlahäelmu. (Vana) köha, rehulma, tiisikuseks. Tee näol.

Vilbaste, TN 5, 604 (12) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Pähnakõõred ja -õied. Suure köha vastu. Tee näol sisse juua.

Vilbaste, TN 5, 604 (13) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Kannikese lehed. Suure köha vastu. Tee näol sisse juua.

Vilbaste, TN 5, 604 (14) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Kuuse noored kasvud. Suure köha vastu. Tee näol sisse juua.

Vilbaste, TN 5, 604 (17) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Kolmekorralised heinad. Köha vastu. Tee näol sisse juua.

Vilbaste, TN 5, 604 (18) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Kummel. [mis haiguseks] Palaviku, köha. Tee näol sisse juua, mädanevat haava pestakse.

Vilbaste, TN 7, 1044 (3.3b) < Iisaku khk., Jõhvi v., Uhe k., Posti talu (1935)
[Sassaparilla - leesik (Arbutus uvva ursi L.)] Tarvitadi ka teena köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 1081 (1a) < Setumaa khk., Obinitsa k. (1934)
Setukeelsed taimenimed Meremäe vallas Obinitsas.
Allium cepa L. Sippul. Köha puhul süüakse toorelt.

Vilbaste, TN 7, 1112 (2) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Kuivatatud kadaka (Juniperus communis) marju tarvitatakse teelehtina köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 1118 (11) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Sibula (Allium cepa L.) keedis (sahvt) suhkruga pooles köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 1118 (10) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Männikasvude (Pinus silvestris L.) tee, samuti kuusekasvude (Picea excelsa Link.) tee on köha vastu. Kasvud kuivatatakse aegamisi. Kasvud olgu noored, vaigused.

Vilbaste, TN 7, 1134 (38) < Karja khk., Pärsamaa v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Raudria rohi, tema teed juuakse köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 1151 (4) < Hargla khk., Mõniste v., Karisöödi a. (1938)
Nurmenuku lehti tarvitatakse köha ja külmahaiguste vastu, Korjatakse kevadel, kuivatatakse ja tarvitatakse.

Vilbaste, TN 7, 1161 (15) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Sipul. Sibul. Allium cepa. Köhimise, kurguvalu (ka mandlite paistetuse ehk angiina ajal) vastu keedetakse piima sees sibulaid, lisatakse mett ja võid juure - pehmendab.

Vilbaste, TN 7, 1163 (65) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Palohka. Palukas. Vaccinium Vitis id. Õisi ühes vartega tarvitatakse teeks köha puhul.

Vilbaste, TN 7, 1164 (74) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Maarjahein. Thymus Serpyllum L.? Богородская травка. Tarvitatakse köharohuks (kergendab röga tekkimist). Hoiti vanasti hää lõhna jaoks riiete vahel.

Vilbaste, TN 7, 1176 (44d) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Kaseurva tee - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 1176 (48) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Metskaebus kasvab liivaseguse metsa all. Mugulad kuivatakse, siis hõõrutakse pulbriks, üks noaotsatäis klaasi vee pääle kaks korda päevas. Köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 1177 (49) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Jõulujoovad: keedis, kaks klaasi korraga köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 1177 (50) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Põdrasammal: keedis, üks klaas päevas köha vastu.

Vilbaste, TN 1, 1131a < Kuusalu khk., Rammu saar (1937)
Vastuseks Teie lugupeetud kirjale teatan, et vastavate järelpärimiste peale ei tea siin vanematest inimestest (noortest rääkimata) keegi, et oleks haiguseid arstitud Rammust leitavate maarohtudega. (Mõnel juhul raudrohu ja köömne tee köha vastu). Võib-olla on see tingitud sellest, et Rammus ei leidu isegi üldtuntud arstimeiks tarvitatavaid taimi.

Vilbaste, TN 1, 1132 < Kuusalu khk., Rammu saar (1937)
Keegi olevat keetnud ka pihlakakoore teed köha vastu, ei tea aga, milliste tagajärgedega. Taimede arstimisel “sõnu” ei “loeta”, ega piirdeid ei tehta.
Vaatamata sellele, et Rammu asub kaugel kultuurilisist keskusist, on ühendus (meremootoriga) Tallinnaga ja mandriga (Kuusalu, Jõelähtme) sagedane. Käiakse kirikus, värvali ja rätsepa juures või apteegis ja kui ei minda ise, siis lastakse teisi tuua vajalikke arstimeid. Haigestub keegi raskemalt, tuuakse arst või viiakse arsti juurde. Tean öelda, et siin ei ole surnud minu ajal (9 aasta vältel) ühtki inimest, ilma, et talle ei oleks toodud arsti kodu või viidud haiget haiglasse.

Vilbaste, TN 7, 1182 (86) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Leetripuu õied köha vastu, jooksva, külmetuse vastu, lahutab südamest kahle[?].

Vilbaste, TN 7, 1185 (1) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Sibul: keedetud klaasi piima sees köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 1185 (2) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Maarjasõnajalg (naiste sõnajalg): keedis köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 1186 (15) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Lodjapuu õied: tee köha puhul, kui rindade all kisub, umbes läkaköha taoline. Pestakse lapsi, kui vistrikud.

Vilbaste, TN 7, 1188 (30) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Sootubak: keedis, kolmveerand klaasi kaks korda päevas, kui köha ja tiisikus.

Vilbaste, TN 7, 1190 (49) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Teelehed: keedis, üks tass päevas - köha, kopsu verejooksu ja kuse mitte kinnipidamise vastu, mesilase piste vastu, rohkete mensete vastu.

Vilbaste, TN 7, 1199 (81) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Liiva- ehk sannatee (Thymus serpyllum). Korjadi enne jaanipääva; keedeti kui tehed külmetamise, rinnahaiguse ja köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 1210 (14) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Pärnaõie tee kõhuvalu, köha ja rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1210 (19) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Pajulehed. Kuivatatult suitsetada köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 1217 (12) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kanavarbad, nurmenukud - rinnahaiguse, köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 1281 (33) < Kihnu khk. (1939)
Nurmenukk - “käekolnõ” (harva ka “kassikäpp”). Köha vastu õllega.

Vilbaste, TN 7, 1282 (51) < Kihnu khk. (1939)
Ojamõõl - “mesikupp”. Tee köha vastu. Lapsed imevad õisi, et saada mett.

ERA II 125, 143/4 (45) < Tallinn l. < Jõhvi khk., Konju k. (1936)
Kui köha kõva, peab seisma kuuma kivi või raua pääl ja jooma kaituseteed.

ERA II 193, 489 (27.14) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Pudivere k. (1938)
Parim vahend köha vastu on lagritsapulk.

E 51367 (4) < Kuusalu khk. (1921)
Kui talvel köha hakkab, on kõige parem rohi aiateiva küljest käega tuttsamblaid võtta, keeta ja siis seda vett juua, siis kaob köha kohe ära.

EKS c, 197 (106) < Rannu khk. (1910)
Küha vasta. Võta kivi päält neid sambleid, mes nii kui kivi on, siis kuivata neid ära ja tee neist paberossi ja tõmba seda, saab terveks.

Vilbaste, TN 2, 315 (37) < Urvaste khk. (1929)
Krobisejat (põdrasammal) tarvitati köharohuks. Tarvitati temast keedetud leent lehmade köha vastu ja sigadel söögiisu äratamiseks.

Vilbaste, TN 7, 1112b < Halliste khk., Abja as. (1930)
Kuivatatud kadakamarju (Juniperus communis) tarvitatakse teelehtina köha vastu.

ERA II 170, 692/3 (13e) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Sibulamahl suhkruga on köha, hingeldamise ja hääle kähisemise vastu.

ERA II 170, 691/2 (12a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Värskest kui ka kuivatatud raudrohust tee mõjub pehmendavalt ja tervendavalt nii köha, rinnahaiguse (kui rinnast tuleb röga ja verd), tiisikuse, kõhukorratuse, pistete ja krampide, soetõbe, verevaesuse ja mitmesuguste külmetushaiguste puhul. Teed tuleb tarvitada haiguse korral kuni üks toop päevas, juues vaheaegade järgi kas poole või terve klaasi viisi.

ERA II 170, 696/7 (17a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Teeleht. Teelehe tee on hää igasuguste limanemiste vastu, puhastab verd ja soodustab sisenõrestusi, seepärast kasulik tarvitada köha, kopsukatarri, palaviku, nõrga põie, kõhulahtisuse ja maolimastuste vastu ning suud loputades kaotab ka hambavalu.

RKM II 136, 183 (7) < Simuna khk., Rakke (1961)
Köha arstimiseks tarvitatud raudrohu teed, saarekoore teed, kaerahäle teed, kuuma piima meega, kuristati kurku soolase veega. Lastel määritud jalaaluseid hanirasvaga.

EFA II 1, 121 (13) < Okonešnikova raj., Zolotaja Niva k. (s. Lõks), s. 1916 ja Ludmilla Avtušenka (s. Lukksepp) s. 1953 (1995)
Kolmekõrraline hain meil kutsutas, see on köha vastu.

EFA II 1, 224 (16a) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. < Makarka k. < Rosentali k. (Teder), s. 1920 (1995)
Aaloe, see on rohi. See on, kui rindades haige, köha või, siis jood teda. No närisin ja jõin vett peale.

EFA II 1, 291/2 (36) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. (Einbaum), s. 1937 (1995)
Vot podaroznikut me paneme peale ühtevalu kuskile. Ja list lapuli ja veel živoi dereva panevad peale ja kui laps köhib, siis mahl ja see aitab kõvasti.

EFA II 2, 232 (3) < Omski obl., Kovaljova k. (Kati) Perman (s. Puss), s. 1916 (1995)
Raudrohi - kui hakkab kõvasti köha, peab kiitma.

EFA II 2, 447 < Omski obl., Kovaljova k. (Kati) Perman (s. Puss), s. 1916 (1995)
Raudrohi. Kõva kõhu puhul juua.

EFA II 3, 84 (23) < Valjala khk., Valjala al. < Pöide khk., Mui k., Reedike t. (s. Loo), s. 1919 (1995)
Kasvasid meil kodus leederpuud. Nende õisi ja marju mõlemaid korjati. Kui oli köha, tehti nendest teed.

EFA II 4, 196 (46) < Jaani khk., Võhma k. < Valjala khk., Jõelepa k. (1995)
Nõmmliivatee - meie kandis kutsuti timmerjaanitee. Seda köharohuks ja palaviku vastu võeti.

EFA II 5, 413 (49) < Püha khk., Sepa k., Männiku t. (Kurist), s. 1910 (1995)
Timmerjaanisi oli ka väga palju, a neid enam ei ole. Neist tehti ka teed köha vastu ja mis nad tegid siin.

EFA II 5, 434 (8) < Valjala khk., Siiksaare k. < Valjala khk., Tõnija k. (Kütt), s. 1914 (1995)
Et köharohtu - nurmenukkusi korjata, õisi jah.

EFA II 17, 84/5 (21) < Martna khk., Niinja k. < Vormsi < Pihkva kub. Tonkino eesti k. (1996)
Muidu neid köharohtusid ma tean päris palju, neid ma teen ise. Kasvand rohtudest. Kõige parem rohi on põdrasammal või islandi sammal. Ta on kibe päris, aga väga hea.

EFA II 17, 85 (22) < Martna khk., Niinja k. < Vormsi < Pihkva kub. Tonkino eesti k. (1996)
Vormsis, seal mererannas on väga palju nõmmeliivateed. Kuivatada ära, siis kõige parem rohi, kui kurk haige ja köha tuleb. Seda teed võtta. Mul see sai otsa, muidu ma oleks näitand teile.

EFA II 17, 85 (23) < Martna khk., Niinja k. < Vormsi < Pihkva kub. Tonkino eesti k. (1996)
Nurmenukku, seda ma korjasin siit tee äärest, kus see püstine kivi on. See on ka köharohi, kui teed teha.

EFA II 26, 108 (18) < Helme khk., Jõksi k., Nägutsi t. (1998)
Pärnaõied, kutsuti lõhmused. Teed joodi, kui ma veel laps olin, siis. Ja nurmenukuteed, kui köha oli.

EFA II 35, 146 (6, 7) < Simuna khk., Salla v., Tammiku mõis (end. Laidsalu), s. 1917 (2000)
Mett söödi, kui kurk oli haige. Köha korral joodi sooja piima meega, soodaga või sibulaga.

EFA II 45, 204 (49) < Ambla khk., Käravete k. < Kadrina khk., Tapa mõis (2003)
Köhale aitab raudrohutee, jalad soojaveevanni, sinepit vannivette.

EFA II 47, 198 (23) < Kullamaa khk., Leevru k., Saare t. (2004)
Nõmmeliivatee - sellest tehti teed ja köharohuks oli kohe võtta.

EFA I 7, 129 (8.1) < Valjala khk., Sakla k. < Jämaja khk., Kaavi k., Mäe t. (1995)
Rooksrohi - see on köha vastu, et sellest teed teha, see Sörvest öpeti.

EFA I 7, 129 (1a) < Valjala khk., Sakla k. < Valjala khk., Kavi k., Mäe t. (1995)
Naistepuna, see on ka köha jaoks.

EFA I 13, 127 (1) < Rapla khk., Raikküla k. (1996)
Kui kurk valutab, on köha.
Seda juhtus talvel sageli, et laps sai väljas käies või olles külmetada ja kurk jäi haigeks ning punetas. Vahel öeldi ka, et kael on haige. Sellisel korral võttis ema suka, ajas sellesse kuumaks aetud kaeru ning sidus ümber kaela selle sukavarruka. Heinputke kaudu tõmmati sisse kuuma veeauru, vette oli tilgutatud tärpentiini ja nii seda siis sisse hingati.
See võttis köhagi ära. Tehti mitu korda. Jalga pandi magamise ajaks kuivad puhtad villased sokid.

ERA II 189, 159 (131) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Lepa t. (1938)
Köhaga linase riide suitsu sisse tõmmata, see kaotab ära.

EFA I 15, 111 (5a) < Martna khk., Kaasiku k., Mardi t. (1996)
Paiselehe tee on köha ja röga vastu hea.

EFA I 15, 111 (5b) < Martna khk., Kaasiku k., Mardi t. (1996)
Põdrasambla teed ka juuakse köha puhul.

EFA I 16, 59 (28) < Martna khk., Keskvere k. < Martna khk., Eniste k. (Silde), s. 1940 (1996)
Teelehed on köharohud, teelusikatäis kuivatatud teelehti klaasi vee kohta.

EFA I 16, 71 (20) < Martna khk., Väike-Rõude k., Madise t. (Gilden), s. 1909 (1996)
Leedripuu marjad on köha vastu.

EFA I 16, 98 (41) < Lääne-Nigula khk., Kirikmäe k., Jaanuse t. < Ridala khk., Eespere k., Alltoa t. (Paalberg, eestistatud Püüd), s. 1918 (1996)
Krookleht on väga hea rohi, kui on köha ja kurk haige.

EFA I 16, 98 (42) < Lääne-Nigula khk., Kirikmäe k., Jaanuse t. < Ridala khk., Eespere k., Alltoa t. (Paalberg, eestistatud Püüd), s. 1918 (1996)
Nurmenuku õisi võetakse rinnahaiguse ja köhaga.

EFA I 16, 118 (3) < Martna khk., Ubasalu (end. Ohmukse) k., Karjatse t. (Petrov), s. 1915 (1996)
Raudrohtu võeti köha ja kurguhaiguse vastu.

EFA I 16, 127 (7) < Kirbla khk., Kelu k., Madismardi t. < Kirbla khk., Rannu k. (Liiv), s. 1916 (1996)
Raudrohtu võeti köha vastu.

EFA I 16, 260 (1) < Ridala khk., Kaevere k., Otsa t. (s. Päärson), s. 1910 (1996)
Paiselehtedest saab väga hea tee, kui sul köha on. Aga õigel ajal peab korjama, kui kaua kasvavad, siis ussid söövad ära.

EFA I 17, 30 (26) < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. (Talvik), s. 1937 (1996)
Upinhaina tsai - gripi vasta ja kui talvel köhid.

EFA I 20, 40 (14c) < Omski obl., Kalatšinski raj., Vana-Viru k. < Omski obl., Starõi Helsingfors (Annala), s. 1927 (1997)
[Korjame ikka maarjarohtu, romaška, tõsjatšilistik ja ikka kuivatame nõgessid.]
Nõgesed on köha vastu.

EFA I 21, 22 (8) < Kanepi khk., Erastvere k. (1997)
Põdrasammal om köhale. Otsekohe võtap ärä. Ei tahaki noid välismaa rohte, tege kõtule haiget.

EFA I 21, 56 (9) < Kanepi khk. < Arhangelski obl., Severodvinsk l. (Leis), s. 1922 (1997)
Raudrohu tii om köha vasta. Toda ei saa korjata enne, ku sügise õitsema lätt.

EFA I 21, 107 (7) < Kanepi khk., Krootuse k. < Pihkva obl., Velikije Luki l. (Kallis), s. 1913 (1997)
Verihain - tuu om kopsurohi. Köha ja astma aigu tetti tii ja pidevalt pidi juuma.

EFA I 102, 275b < Nissi khk., Turba k. (2006)
Veel on hea abiline aaloe. Miks seda kusagilt osta ei saa? Olen ise saanud abi ja paljusid teisi aidanud, tehes köharohtu: aaloe + mesi + punane vein. Liitrilisse pudelisse lõikan kõigepealt aaloel okkad küljest ning teen seibid (5-7 lehte 20-25 cm pikad), 250-300 g vedelat mett peale ja ülejäänud osa kallan peale punast naturaalset veini. Lasen seista 4-5 päeva, loksutan igal päeval korra. Võtta üks lonks 2-3 korda päevas. Lehetükid lähevad söödavaks. Aaloe peab olema vähemalt 3 aastat vana. Minul on ta üle meetri kõrge ja isegi õitses kahel korral. Teine selline hiiglane on mul töö juures.

EFA I 35, 20 (4b) < Novosibisrksi obl., Karasevo k. < Novosibirski obl., Paksoni k. (Nagel), s. 1925 ja Olga Nagel, s. 1915 (1998)
[Sveraboi, stolistnik, tšistatel, mat i matšiiha, piižma om.] mat i matšiiha - kellel om kuiv köha;

EFA I 35, 79 (28) < Paistu khk., Pahuvere k. < Helme khk. (1998)
Köha vastu põdrasambla teed, kummelit ka kästakse juua.

EFA I 37, 84/5 (3) < Viljandi khk., Viljandi l. (1999)
Vanainimese rohi jõuetuse korral.
Kui tunned, et oled järsku jäänud viletsaks ja vaevaseks, nohu, köha ja külmahood kallal, teha rohtu. Võtta 2 klaasi mett ja 250 g sibulaid, sama palju küüslauku ja 3-4 mädarõika juurt, 2 kl jõhvikaid ja mustasõstra moosi (~ 1 kl). Muu toores materjal peenestada (riivides), valada peale mesi ja moos ning lasta 1 ööpäev seista jahedamas kohas. Võtta iga päev 1-2 supilusikatäit, pärast juua raviteed, milles kummeleid, paiselehti, raudrohtu, piparmünti ja pärnaõisi. See aitab peagi.

EFA I 38, 34 (14) < Tarvastu khk., Olriku k. (1999)
Küpsetatud või hautatud sibulat pandi paise peale. Ja seda, kui lapsed olime, siis köha vastu ka. Seda hautatud sibulat anti siis süüa ja see siis leevendas ka nagu omateada köha.

EFA I 38, 34 (15) < Tarvastu khk., Olriku k. (1999)
Pärnaõie tee ja raudrohi oli ka köha vastu, mesi juurde.

EFA I 38, 81 (7) < Omski obl., Nikolajevka k. (s. Kevvai), s. 1915 (1999)
Upinhaina tsaid tetas, ku kurk vallus vai köha om.

EFA I 41, 30 (4) < Paistu khk., Paistu k., Lauri t. < Viljandi l. < Venemaa, Samara kandis (2000)
Kui köha, siis keedab kartuli, me hingame selle kohal ja kurk rasvaga ja hommiku terve. Mamma tegi.

EFA I 51, 34/6 (3i) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
* Juua kummeliteed või segatult mõne raviteega (paiselehed, raudrohi, piparmünt, saialill jt.), eriti talvel ja iga päev, kui ilmastik halb ja toitutud ebaregulaarselt (eriti kooliõpilastel!). Kummelid tee sees aitavad vabaneda raskustest, mis organism päeval saanud. Selline ravitee, kus kummelid sees, aitab vabaneda köhast, külmetus- ja ka nakkushaigustest. Nii toimisin oma peres, kus väikesi lapsigi, 2000. a talvel, ja meie peres polnud tarvis tablette üldse.

EFA I 57, 23 (1) < Omski obl., Zolotaja Niva k. < Omski obl., Semjonovka k. (s. Kangru), s. 1931 (2002)
Aaloe, mesi ja viin ja kõike üte paljutsi ja väega hää, köha võtt virka är.

EFA I 57, 147 (2a) < Uljanovski obl., Smorodino k. (s. Jaagant), s. 1915 (2002)
Me korjame rohu jaost: zveraboi, on kollase õiega, ja aptetšnaja romaška, ja mat matšiha köha vastu, koirohi, till on krampide vastu.

EFA I 85, 252 < Võru l. (2004)
Sibul. Alati, kui talvel kange köha kallale tuli, siis minu mamma pani meid jalgupidi nii kuuma vette kui vähegi võis ja vett kallati juurde veel väheste vaheaegadega. Nii umbes 15-20 minutit, siis anti tassitäis kuuma sibulapiima, seda tuli rüübata nii kuumalt kui võis, joomisest ei olnud juttugi, sest see oli nii kuum. Sibul EI OLNUD KEEDETUD vaid ainult suured sibulatükid olid kuuma piima sisse pandud, need sibulatükid tuli ka ära süüa. Ja siis teki alla higistama. Oligi köha läinud. Kui ühest korrast ei aitand, siis veel teine kord sama.
Kui väga kange köha oli - ega see siis n.ö paugupealt ka järele jäänud, siis anti veel voodisse ühes tükk kuivanud leiba või leivakoorikuid, tuli neid närida ja siis neelates see ka praavitas kurku. Kõige suurem köha oli ikka õhtul hilja või öösel.

EFA I 85, 257a < Võru l. (2004)
Vaarikavarred on ka jälle köha vastu. Samuti tee vaarikakeedisest (moosist).

EFA I 85, 266 < Võru l. (2004)
Köhale - sellest oli eespool juba kirjutatud: sibulapiim kuumalt, jalad kuuma vette, piparmündi, vaarika, pärnaõie tee.
Televiisoris oli 22. mai 2004 Komissar Rex´i saates, kus see politsei-noorpaar nohus ja köhas olid, istusid ka sallid kaelas ja jalad laua all kuuma vee kausis.
Mis rohtu nad tarvitasid - ei tea. Mina tahan just nimelt seda jalgade leotamist kuuma veega siin esile tuua.

EFA I 101, 183 (21) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Lina (harilik - Linum usitatissimum) - kasvab põldudel kultuurtaimena ja metsikult linaligude lähedal. Ravimina kasutatakse seemneid; keedis parandab põiepõletikku, abiks tripperi ravil; puder parandab paistetust ja paiseid; tee pehmendab valu, kuiva köha, kopsuhaigust, kõhukinnisust; linaseemneõli koos lubjaveega ravib tulehaavu. (Kuuldud rahvalt, võetud kirjandusest 1980. a.-l.)

EFA I 101, 184 (25) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Nõmm-liivatee (Thymus serpyllum) ~ aed-liivatee (Thymus vulgaris) - mõlemad (metsikult ja aiakultuurina) pakuvad droogi teeks või keediseks köha puhul (2-4 g droogi ühekordseks annuseks); kuulub ka köhasiirupi koostisse. (Teave 1996. a.-l Rapla apteegist.)

EFA I 101, 184 (24) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Nurmenukk (Primula veris) - lõhnav kevadlill, õite keedist mõõdukalt tarvitades võib ravida köha, nohu, unepuudust, neeruhaigust, kurguvalu, südamenõrkust ja verevaesust. Õitest ja juurikatest teed (15 g liitri veele, 1-2 kl päevas) juua külmetuse korral higileajamiseks, närvi- ja rinnahaiguste, migreeni, peapöörituse ja jooksva puhul, mõjudes pehmendavalt. Nii räägib rahvas Raplas 1990. a.; olen isiklikult teinud teed ka vitamiinide tarvitamise eesmärgil talvisel ajal. (K. J.) Nurmenuku värskeid lehti on kasutatud salatina. (Kuuldud 1993 a.-l Purku külas.)

EFA I 101, 187 (34) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Sinep (Sinapis alba) - põldudel kollaste õitega kasvav umbrohi, taim on toodud ka aeda (kiviktaimlasse, Kohila 1980). Droogiks taime õitsvad ladvad ja seemned, millel kerge sinepilõhn, süües seemneid, tulitavad need suu. Tegemist on valge sinepiga, mille seemneid purustatakse jahuks. Arstimisel kasutatakse saadud jahu sinepimähiste ja plaastri asemel kopsupõletiku, köha ja liigesepõletiku puhul. Õitest tehakse ka lauasinepit. (Teave pärineb täditütar Erna Teavelt, (1907-1987), kes õppis Purila karjakasvatajate koolis 1924. a.-l ja kuulis seda 1925. a.-l.)

EFA I 101, 188 (39) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Tokkroos (Althea officinalis) - see aedades (sageli vastu majaseina) kasvav lill on 125 cm kõrgune, suurte kahvatupunaste ja teiste värvidega õitega. Droogiks juur, mis kooritakse ja kuivatatakse ära. Sel on omapärane lõhn, magus-läila limane maitse. Keedist kasutatakse hingamisteede katarri ja köha puhul. Siirupit antakse lastele rinnahaiguste korral. Tokkroosi ja leedripuu õite tee, segatult võrdsetes osades, aitab kurgupõletiku, kaelahaiguste ja kurgumandlite raviks. (Teave kuuldud sugulaselt, 37 a. naiselt, 1940. a.-l. Purila külas.)

EFA I 101, 189 (41) < Juuru khk., Purila k. (2006)
Ubaleht (Menyanthes trifoliata) - kraavides ja madalail heinamaadel kasvav 15-30 cm kõrgune taim, millel 5 kroonlehega punakasvalged õied. Droogiks ubalehed (rootsudeta). Keedis tiisikuse, köha ja teiste rinnahaiguste puhul, samuti kõhuusside korral. Pulber parandab venitust ja seedehäireid. Tee (20 g 1 l vee kohta, 1-2 kl päevas) aitab lahtiste igemete, palaviku, kõhu- ja maksahaiguste, samuti isupuuduse korral. Loomadele on see ravimiks köha, punataudi, maksahaiguste ja katku puhul (suvel anti kuivatatud taimi, talvel kuivi lehti ja varsi). (Teave kuuldud 37 a. naiselt, 1950. a.-l. Purila külas.)

EFA I 101, 190 (44) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Vägihein (Verbascum) - kasvab looduses raiestikel, kruusaaukudes jm kuni 2 m kõrguseks, aias aga ilutaimena, olles rivaaliks päevalillele; kollaste õite kõrval on ka valgeõielisi. Rahvas kutsub seda taime raviomaduste poolest üheksavägilaseks. Droogiks korjatakse õisi nii värskelt kui kuivatatult. Keedisega pestakse vanu haavu, ohatisi ja kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui see on kinni, samuti raputatakse mädanevaile haavadele. Salvi keedetakse rõõsa koore või võiga, millega ravitakse haavu, sammaspoolikuid, ohatisi, sügelisi, hemorroide. Teed (10 g õisi, 1 l vett, 2-3 kl päevas) juua külmetuse korral, köha, rinna- ja kopsuhaiguste puhul mõjub rögalahtistajana. On arstinud neeru- ja põiehaigusi ning peavalu. Tinktuur on rohuks kõhutõvele, kõhuvalule ja venituse puhul. Värskeid lehti pannakse lömastatult haavadele ja haudunud varbavahedele. Kappides hävitab riidekoisid. Hobustele tehakse kapjade kompresse ja sarvloomadele antakse kopsuhaiguste puhul.
(Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

EFA I 102, 195 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Nurmenukk.
C-vitamiini rikkad lehed sobivad salatiks. Juured aitavad köhahoogusid pehmendada ja rahustada. Taim teena paneb higistama ja normaliseerib südametegevust. Ürti lisada 1 tl klaasile veele, lasta jahtuda, juua 1/3 kl söögi peale 3 korda päevas.
Juues iga päev 1-2 kl nurmenukuteed, valud vähenevad ja kaovad. Mõjub hästi vesitõve ja südamelihase põletiku ning ajurabanduse puhul. Juuri keetes annab hea neerutee, mis lahustab põiekive. Õied on hinnatud kosmeetikas. Selleks leotada õisi 2 ööpäeva destilleeritud vees ja saadud leotist kasutada näopuhastusveena. Seisab külmkapis umbes nädal aega.

Vilbaste, TN 9, 466b < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme al. < Lüganuse khk., Aa as. (1965)
Raudrohi - raudrohi. Kuivatati tee valmistamiseks, mida kasutati köha puhul.

Vilbaste, TN 9, 197a < Räpina khk. (1965)
Arstirohud.
Upinhain - kummel (tarvitatakse teena kõha vasta)

Vilbaste, TN 9, 197b < Räpina khk. (1965)
Lõhmusõhäelme - pärna õied (ka teena kõha vastu)

Vilbaste, TN 10, 96 < Kodavere khk., Assikvere, Pala ja Alliku kooliringkond (1964)
Lodjapuumarju hoiti talveks ja söödi köharohuks.

Vilbaste, TN 10, 96b < Kodavere khk., Assikvere, Pala ja Alliku kooliringkond (1964)
Köharohuks tarvitati talvel ka kuivi kõrvenõgese varsi. Need toodi kuskilt aia äärest, lõigati umbes 10 cm pikkusteks tükkideks ja asetati ahjuservale kuivama. Neid põletati köhakorral nagu paberosse. Köhijale öeldi: “Tõmma aga nõgesepiipu, küll jäeb köhä ärä”

Vilbaste, TN 1, 972 (19) < Kihnu khk. (1937)
Õespuu. Lapsed söövad marju, olevat köha vastu.

Vilbaste, TN 10, 454 (3) < Kose khk. (1965)
[Muid taimi]
Põdrasammal - leotist kasutati köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 57 (2) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Õle teed tehti köhavastu. Pandi õled keema ja sai kollast vett.

Vilbaste, TN 7, 1206b < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Mänd. Juured korvi kudujale, sakkad tõrva ahju, tõrv saapa määre, vankri määre, tuliselt paadi tõrvamiseks, laeva taaklusele, kõik määre. Tarpenliin = lambi õli. Tõrv arsti rohuna tiisikuse vastu sisse võtta, terpentiin tiisikuse haiguse vastu sisse võtta ja pääle määrida, noored puhkevad kasvud viina sees leutada köha ja tiisikuse vastu. /---/

Vilbaste, TN 10, 419a < Tõstamaa khk. (1964)
Põdrasammal - kasutatakse köharohuse. Teed juuakse.

RKM II 17, 213 (40) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Muru k., Mäesauna t. (1948)
Õle vesi võtab köha ära.

H II 74, 815 (2) < Torma khk., Avinurme (1906)
Arstimine. Köha vastu suitsetati (sigari viisi) õle kõrt ja neelati (mitte hinganud, nagu suitsetajad seda teevad) seda suitsu alla, siis jäi see kord kibe köha hoog ära.

H II 58, 34 (8) < Jüri khk. (1896)
Kui tiisikus või köha arvatakse tuulest olema hakanud siis võetakse kolme aiatoe teiva küljest puu koort ja keedetakse ja juuakse seda vett.

RKM II 21, 103 (19) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Pärn - õie teed ruugitasse rohuks köha, rögä ja kõhu aiguste vasta. Pärnäpuu süüst tõugatud pulbert rõõsa piimäga võetavat sisse maoaiguse korral, seedimese kergemas tegemese abis. Mädänevate aavade ja paesete peäle olla see sööpulber eä.

RKM II 91, 388 < Tartu l. < Sangaste khk. (1959)
Pärnaõie tee köha puhul.

RKM II 160, 14 (11) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Köha vastu on sibulakooretee või ka sibulatee. Suhkur on ka köha vastu. Suhkur ära põletada, vett peale panna, segamini liigutada ja siis juua. Kange raudrohutee on ka hea köha vastu.

H IV 3, 773/4 (14) < Tartu (1888)
Lagritse juured (Radix Liquiritiae), ka põrguukse lengipuu nimetatud, köha vastu pruugitav ja ka „kurja tõbe“ verest välja ajamiseks kiidetakse neid juuri heaks.

RKM II 254, 443 (19) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Kui niinepuu tee ei aidanud [köha vastu], siis jõime raudrohu teed.

RKM II 385, 308 (47) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Nohu ja köha.
Nende hädade puhul sunniti nohutajat higistama, juues pärnaõie teed. Ninasse pandi toorest lömastatud sibulat. Ka tõmmati külma vett ninasse. Köha puhul soovitati keelele määrida järgmist segu: 2 supilusikatäit suhkrut ajada pruuniks, lisada 2 supilusikatäit võid ja sama palju mett. Lasta keema ja lisada 1 supilusikatäis lagritsapulbrit (mida sai apteegist). Rinda soovitati määrida anerasvaga. Mõned määrisid ka prantsuse tärpentiiniõliga.
Tarvitati ka järgmist ravimit: paar supilusikatäit peenestatud põdrasamblaid ühe toobi vee sees keeta, kuni vett veel umbes üks klaasitäis järele jääb. Seda kanget teed võtta siis 7-8 korda päevas üks supilusikatäis korraga.

KKI 69, 294 (28) < Viru-Nigula khk., Oru k. < Viru-Nigula khk., Ilastu k. < Viru-Nigula khk., Päsula k. (1975)
Pärnaõie tie on jälle köha vastu. Juuakse palavat tied. Ajab higistama.

RKM II 369, 482 (75) < Pöide khk., Haapsu k. (1982)
Pärnaõie tee palaviku vastu, köha vastu. Mustasõstra keedist hulka.

RKM II 372, 65d < Pöide khk., Laimjala v., Kurdla k. (1984)
Köha ja rinnahaiguse vastu tarvitati veel arstirohuna kuumaks tehtud piima. Piimale sisse pandud või ja sibulaga.

Vilbaste, TN 7, 1049 (25) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Timmerjan. Tarvitatakse arstirohuna köha ja rinnahaiguste vastu.

ERA II 289, 225/6 (16) < Karja khk., Pärsamaa v., Linnuse k. (1940)
Pool (Vaccinium vitis idaea)
Poolateed antakse hobusele, kui tol kusemise viga on. Poolaoksatee parandavat ka inimesel sama viga. Poolateed tarvitavad ka inimesed hariliku joogina, vahest ka köha puhul.

RKM II 443, 21/4 (39d) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Võilill väga vajalik, puhastab verd, liigvett ajab välja. Õitest teeme siirupit. Lastele ka soovitakse anda piimaga. Aitab köha puhul teena ja kõri hingamistüsistuse korral, rahusti.

RKM II 449, 403 (28) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Umbe sõnadega ei arsti, siis pead: lõika aloveroos lõhki ja pane piale, see kisub hästi välja. Ta on haavarohi ka väga hia. Ja kui köha on. Kis närib toorelt teda ja kis hautab [aloe].

ALS 1, 386 < Anseküla khk., Abruka v., Tehumardi k., Ranna t. (1930 a.-ni Grünthal) < Liisa Prum, 69 a. (1928)
Köha. Köha vastu on hää koirohu tee.