Rahvapärased taimenimetused

Sidrun

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Vilbaste, TN 9, 543 (23) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Sidrun: vähja vastu, ka südamehaiguse juures. Veega, meega, suhkruga. Parandab määrides vistrikulist nahka, pressitud mahl tuleb peale pesemise õrnalt marlega, vatiga määrida.
Ka munakollasega segatult ravida pead ja nahka.

RKM I 35, 211 (III, 1) < Pärnu l. (1994)
Peavalust saab lahti.
Segada kodusel teel valmis selline rohi: 0,5 kg mett (vedel) ja 1 kg sidruneid (hakitud läbi masina), segada hästi läbi ja tarvitada iga päev 1-2 supilusikatäit. On hästi aidanud.

RKM II 260, 530/1 (2233) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. < Sulevi k. (1967)
Apelsin põesaspuu: v. k. Апелъсиновый дерево. L. K. Citrus aurantium.
Mandariin põesaspuu: v. k. Мандарин.
Tsitron, limon põesaspuu: v. k. Лимон.
Need puud on kõik pea ühte tõugu, ainult marjad on teistmoodi ja ka maitse on teistsugune, kõik nad õilmitsevad märtsikuul, umbes niisugused valged õied ja nii suured nagu pirnipuul. Õielehed on paksud piimavalged.
Limonimarjad on piklikud, umbes kanamuna suurused, kollased, hapud, neid pruugitakse tee joomisel. Limoni mahl pigistatakse kolmelt marjalt välja, segatakse ära suhkrusiirupiga ja joodakse rohuks südamehaiguse vastu. Apelsinid, karaljokid, millel õiepoolt ots on viiruline, on väga head süüa maiustuseks, aga teisi söödakse haiguse korral kui kurguravijad, ka võib neid süüa maiustuseks, kuid need on palju hapumad kui karaljokid. Need marjad on täitsa ümarikud ja palju suuremad kui limonid, iseäranis karaljokid.
Mandariinid on kõige maitsevamad, neid on mitmes suuruses. Kõige veiksemad on pähklisuurused, kõige suuremad on keskmise õuna suurused. Mandariinidest keedetakse moosi, pandakse terved marjad ühes koorega siirupi sisse, ka keedetakse katkilõigatult. Rikki läinud marjadest tehakse viina ja kõige maitsvamad on nad süüa maiustuseks. Nõrgaverelistele on mandariinimarjad heaks kosutuseks.
Need marjad kõik, apelsinid, mandariinid ja limonid, on küpsed novembrist kuni veebruari lõpuni ja kõik nad on küpselt kollast värvi.

RKM II 370, 31/2 (10) < Viru-Jaagupi khk., Voore k. < Viru-Nigula khk., Kunda (1984)
Vererõhu rohi:
mesi 200 g,
sidrun 200 g,
puupähklad 200 g,
jõhvikad 200 g.
Siis need jõhvikad ära pesta ja kõik läbi hakklihamasina lasta ja siis nad peavad seisma, niikaua kui läheb käärima ja kidisema. Siis hommikul kohvilusikatäie võtad sisse. Kuu aega võtsin seda, mul oli vererõhk 270 ja selle vastu sain abi.

Vilbaste, TN 9, 543 (20) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Värske küüslauk õhtal süüa jooksva vastu, peeneks tampida ja hapukoorega ehk õliga ja sidruniga. Peale süüa keedetud kardulaid. Iga päev süüa, mõjub raske jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 1223 (16) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Maasikamahl sidronimahlaga segatult on hääks vahendiks päävituse vastu.

ERA II 283, 494/5 (39) < Pühalepa khk. (1940)
Hambapulber.
Võta keskmise suurusega sidrun, pista tema sisse 10 kuni 12 nelgi-iva, lase ta leivaahjus nii kõvaks, kui võimalik kuivada, tõuka ta pulbriks, võta niisama palju praetud musta leiba, tee pulbriks, sega segamine, pane kaalu järele üks kaheksandik osa mahlakannikese juure pulbrit ja niisama ka kaheksandik osa salveri pulbrit, sega seda ja hoia tarvitamisel alal.

RKM II 159, 90 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. < Virumaa (1963)
Kõrge vererõhk ja verevaesuse puhul.
Võtta 1 kg peete, 1 kg porgandeid ja ½ kg rõigast. Läbi masina lasta. Juure lisada üks klaas mett, 1 klaasitäis sidrunimahla ja 2-3 supilusikatäit konjakit.
Kõik valada klaasnõusse ja lasta natuke aega seista. Tarvitada 3-4 korda päevas 1 supilusikatäis.
Väga nõrga tervise puhul tarvitada peale sööki.

RKM II 322, 34/5 (27) < Paistu khk. (1976)
Tiisikuse vastu.
Suvel korjata rabast kailu varre otsast nupud ja teed keeta ja juua, 9 tsitroni, 6 kanamuna, 1 soru konjakit. Tsitronivedel välja pigistada ja munal koor ümbert ära võtta, rebu ja valge mõlemad alles hoida, koored topsi tsitronivedela sees 2 päeva liguneda lasta, siis koorenahad välja võtta, kurnata ja vedel pudeli konjaki peale valada, on valmis. Paistab kui hapupiim. Võta pitsklaasitäis enne sööki 3 korda päevas. Pudeli võib ka rebu panna.

ERA II 193, 369 (110) < Põltsamaa khk., Võisiku v., Võisiku as. (1938)
[Rasedusest hoidumine] Loputada tuppe nõrga äädikalahusega ehk väike tükk sidrunit pärast sugulist läbikäimist asetada tuppe.

EFA I 12, 7 (10) < Ambla khk., Kõrveküla k. (1996)
Hambapulber.
Võta keskmise suurusega sidrun, pista tema sisse 10 kuni 12 nelgiiva, lase see leivaahjus nii kuivaks, kui võimalik ära kuivada, hõõru see pulbriks, võta niisama palju praetud musta leiba, tee pulbriks, sega kõik segamini, pane kaalu järele 1/8 osa mahlakannikese juure pulbrit ja 1/8 osa salvei pulbrit, sega neid ja hoia tarvitamiseks.

RKM II 380, 24/5 (26) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Köha ja bronhiaalastma vastu olen ise kasutanud vaheldumisi kord ühte, kord teist ravivõtet peale haiglaravimite oma haiguse 40-aastase perioodi kestel.
Sibulamoos kas suhkru või meega soojalt sisse võtta.
Islandisambliku ja sookailu tee, nurmenuku lehtede, õite ja ka juurte teed. Ka teelehtede ja paiselehtede tee vähendab köhahoogusid. Mustikavarred, -lehed ja -õied - korjata õitsemise ajal ning kuivatada teeks. Siis veel nõmmeliiva ja üheksavägise õie tee. Ka männikasve võib lisada. /---/
Ka vaarikateed koos sidruni ja meega kuumalt mitu korda päevas juua.
Soodaauru sissehingamine rahustab köhahoogusid.
Hilisemal ajal olen kasutanud või sees lahustatud taruvaiku (mitte keema lasta). Veel mädarõigast riivitult ja keeta piima sees. /---/

EFA I 102, 195 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Kressitõmmis võtab ära putukate torke järel tekkinud sügeluse ja punetuse. Kogu suve jooksul on soovitav süüa iga päev 2-3 kressi ehk suure mungalille lehte. See aitab taastada soole normaalset mikrofloorat, ka pärast antibiootikumiravi. Tee kressilehtedest ja -võrsetest maitsva salati (nt koos lehtsalatiga), kalla peale külmpress-oliiviõli ja tilgake sidrunimahla.

RKM II 405, 229/30 (2) < Jõhvi khk., Pühajõe k. (1985/6)
Inimesel rinnad haiged, siis on võilille mesi küll hia rohi, tieb rinnad lahti.
Aah seda teha? Teha niimuodi. Korjata 200 võililleõit. Olgu ilusad õied, mis täitsa puhkend, aga ka mitte liiga, mis jo vanad. Vanad õied ei kõlba. Võililled liitri viega kiema panna. Kievad puol tundi, siis jahutata ja kurnada ja uuest kiema, hulka panna puol kilo suhkrut ja puol tielusikatäit sidrunihapet. Suhkru ja sidrunihappega kieta kakskümmend minutit. Siis muudab värvi, kohe nigu päris mesi. Kuumalt piab panema purki ja kuumalt kaaned piale ka. Sidrunihappe kristallide asemele võib pigistada mahla ka päris sidrunist, kui on sidrunid käepärast.
Võilille mesi on rohuks, kui on köha ja bronhiit või palavik ja gripp või muidu haiglane ja paha tunne. Sisse võetakse tielusikatäis korraga kolm korda päevas.