Rahvapärased taimenimetused

Kartul

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H III 18, 220 (6) < Tallinn l. < Kullamaa khk. (1894)
Kui keegi maa-alustes haige on, siis saab tema terveks, kui kolme selle aastase tuleaseme, mis metsas ehk karjasmaal on, iga seltsi vilja pannakse, mis põllu peal on kasvanud, nagu rukit, nisu, kaeru, kartuvleid, herneid jne., ja ühe tuleaseme peale üks raha.

H III 27, 316/7 (4) < Kullamaa khk. (1896)
Soolatöögaste kautamiseks arvavad inimesed lähemad abinõud.
1) Võtab see inimene villast lõnga ja paneb selle lõngale üheksa sõlme sisse ning teeb siis ühe soolatüüka katki ja kastab selle lõnga siis sealt veriseks ja paneb kaljaastja ääre alla kraani kohta, kust vahest juhtub tilkuma, ja see lõng peab siis seal ära mädanema. Kui juba lõng mädanenud on, siis peab ka soolatöögas kadunud olema.
2) Võtvad jälle ühe kartule ning lõikavad teda pooleks ja pigistab nende pooltega soolatüügast kolm korda ja siis panevad kartule jälle puutikuga ühte ja panevad siis maha kasuma
3) Pestakse ka neid kuuvalgega 3 neljapääva õhtud, siis pidid nad jälle ära kaduma.
4) Maa-aluste kautamiseks võtetaks soola ja hõerutakse maa-alusid ja peale seda visatakse sool õue vastu tuult ja tuppa igase nurka.
5) Ka võtvad üheksa elavad tulesött ja sõrga tuhka ja panevad tulise vee sisse, siis pestakse selle veega. Peale pesemist kallatakse see vesi põhja poole aia tugiteivaste alla ja niisuguse kivi vahele, mis lõhki on.
6) Võetakse leivaraasuksid ja segatakse neid soolaga. Siis lõigatakse maast üks väike ari (mulla) mätas ja kastetakse see mätas sinna raasukeste ja soola sisse. Siis pigistakse selle mättaga kolm korda üks kord ühest kohast ja teine kord teisest kohast, sealt, kus neid kõige rohkem on. Siis pantakse see mätas oma paigase jälle kasuma.

H III 30, 185/6 (5) < Jüri khk., Kurna k. (1903)
Kui soolatüükaid on, siis neid 9 karduletükiga nühkida ja need karduletükid lauta sõnniku sisse panna. Kui karduletükid seal ära mädanevad, siis kauvad soolatüükad ära.

H II 21, 27 < Tori khk. (1888)
Piavalu rohe on kardulekaabe, äädikas ehk ka lambieli.

H II 22, 189 (40-2) < Halliste khk., Kaarli v. (1888)
Haava arstimine. Lõigataval pane ila (sula) vaiku pääle.
Kui aab mädäneme akkab, sis mõse külmä veega puhtas ja pane piirituse viinä pääle.
Ku aab pasteteme hakkab, sis pane kardolekaabet ehk võileväpuru pääle; nee tõmbave kohe pastetsi maha.

H II 22, 190 (45) < Halliste khk., Kaarli v. (1888)
Põlenu haava pääle hää panna om a) aaloe sahti, b) kardolekaabet.

H II 46, 775 (37) < Ambla khk., Tapa (1894)
Hambavalu vastu pidanud mõned veikese karduli alati pahemal pool vestitaskus.

H II 58, 205 (5) < Jüri khk. (1896)
Kui silmad valutavad, siis lastakse neile sooja leiva, kardulekeedu ja lammamaksa auru.

H II 58, 273 (14) < Jüri khk. (1897)
Kui põlend haavad on, siis saue, värnitsat, veisesitta, kardulekraabet, poomõli ja niinepuu lehta peale panna.

H II 70, 693 (24) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Toorõs kartol, ar riivitült põsõ pääl pitä, kooni põsk, muidogi säältpuult, kos hädä om, palavas lätt - avitas sagadaste hamba vallu vähändä.

H II 74, 812 (1) < Torma khk., Avinurme (1906)
Arstimine:
Kui ära raiutud või lõigatud kohta verejooksust kinni ei saanud, siis pandi ämmatussu (ära mädanend kartul või murumuna) või ämblikuvõrku peale. Ka raudreiarohud olid vere kinnipanijad.

E 11496 (41) < Ambla khk., Tapa l. (1894)
Hambavalu vastu pidavad mõned paar veikest kardulit pahemal pool vestitaskus.

E 11973 (2) < Halliste khk., Kaarli v. (1888)
Ku haav mädäneme hakkab, sis pane tal kardolekaabet või ka võileeväpuru pääle, nee tõmbave pas'tetsi kohe maha.

E 11973 (5) < Halliste khk., Kaarli v. (1888)
Põlenu haava pääl om kardolekaabe õige hää, ninda ka aaloe sah't, ku tat kähen om.

E 13948 (106) < Audru khk. (1894)
Kui kõht valutab, söö küpsetud kartulakoore.

E 15492 (6b) < Pärnu-Jaagupi khk., Vee v. (1895)
Võta niimitu kardohvelt, mitu soolatüigast on, lõeka nad lõhki, vauta iga poolega 3 kord igat soolatüigast, pane nad siis mulla sisse, ja kui nad siis idanema hakkavad ja üles tõusevad, siis kaduvad soolatüükad.

E 50464 (39) < Kuusalu khk., Viinistu (1917)
Ka kaotatakse soolatüükaid sel kombel, et toores kartul lõhki leigatakse, nendega soolatüükaid hõõrutakse ja kartulipoolikud siis kokku pannakse ja teda aiatoeteiba juurde põhjapoole külge mulla sisse maetakse. On kartul seal ära mädanenud, siis on ka soolatüükad oma teed läinud.

E 56660 (2) < Tallinn l. (1926)
[Nohu]
Keeta koorega tervelt kartulid. Kui kartulid keevad, seda auru tõmmata paja pealt nina sisse.

E 56672 (96) < Tallinn l. (1926)
[Põletuse puhul]
Kaabi kartulikaabet peale.

E 56672 (97) < Tallinn l. (1926)
On külm ihu võtnud, kaabi kartulit peale, võtab ära ja kuivatab.

E 56672 (104) < Tallinn l. (1926)
Külmavõetud kohale kartulikaabet peale panna ja lumega hõeru.

E XI 55 (146b) < Tartu l. < Tartu-Maarja khk., Raadi ms. (1928)
[Maa-aluseid arstida.] Ehk võetakse kartulipudru, võietakse maa-aluseid ja hautatakse selle pudruga.

E, StK 40, 273 (54) < Peetri khk. (1927)
Kui mõni koht paistetanud on, tuleb kartulikaabet peale panna.

EKS c, 68 (1a) < Tori khk. (1891)
[Urticaceae]
Urtica urens
Raudnõges. Raudnõgese seemned võetakse toorelt kartohvlitärklise sees kõhuvalu vastu sisse.

EKS c, 68/9 (1b3) < Jõhvi khk. (1891)
[Urticaceae. Urtica urens. Raudnõeksed] Kui keha seest kinni on, siis võta söögilusikatäis kartohvlitärklest ja üks teelusikatäis raudnõgese seemneid, sega hästi ära ja võta sellest 1 teelusikatäis korraga sisse.

ERM 6a, 38b < Kursi khk., Puurmanni v., Tammiku vaestemaja (1921)
Kartulikaabet on harilikult pandud haavale peale, et üleliigset palavust välja kisub.

ERM 6, 18 e < Kursi khk., Puurmanni (1921)
Haavale palaviku vähendamiseks pandud peale kartulikaabet.

ERA II 10, 637 (3) < Tallinn l. (1922)
Toore kartulaga igaühte soolatüügast vajutada ja siis kartul kaevu visata, nii et solksu ei kuule.

ERA II 12, 298/9 (8) < Simuna khk., Lasinurme k., Raismiku t. (1928)
Kui vill on, pannakse pääle kartulitärklist, lambasitta ja villimarju. Need villimarjad olevat sinakad ja kasvavat metsas üksikult varre otsas.

ERA II 39, 419 (13) < Kõpu khk., Puiatu v. (1931)
Kui põletanud, siis toorest kartulakaabet pääle. Kui kaabe enam mustas ei lää, siis terve.

ERA II 77, 615 (24) < Nissi khk., Varbola v., Varbola vaestemaja < Nissi khk., Varbola v., Põlli k. (1934)
Soolatüikad. Kardules pooleks lõigata ja nende pooltega kolm korda vajutada ja siis kardules kokku panna ja sõnniku sisse matta.

ERA II 123, 260 (10) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Rootsi t. (1936)
Kardulakaabet pääle, ku küeneviha sisse on läind, kak'ki ja seesi natuke haiget saand, ega mud'u sis ei panta.

ERA II 193, 528 (40.17) < Põltsamaa khk., Kurista v., Vähari k. (1938)
Kui lastel pää oli katki, pesti pääd kartulikeedu veega ja kummeliteega.

ERA II 193, 575 (51.1) < Põltsamaa khk., Põltsamaa v., Umbusi k. (1938)
Kui jalas on jooksja, keeta mullased kartulid ära, panna kotti. Magama minnes panna jalg kotile, siis saab jalavalust lahti. Kui valu läheb edasi, siis tuleb kotiga edasi minna, et valust lahti saada.

ERA II 193, 609 (59.6) < Põltsamaa khk., Kurista v., Kaavere as. (1938)
Hõõruda vastavat kohta toore kartuli või õunaga või paljalt käega öösi kuupaistel. Käsnad kaovad, kui inimene ise seda kindlasti usub.

ERA II 196, 44/5 (621a) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär s. 1859 (1937)
Haudumist arstitakse...
Haudumist arstitakse mitmet viisi. Pannakse kartulitärklist haudunud koha peale.

ERA II 251, 382 (27) < Karuse khk., Kunila k. < Viljandi khk., Uue-Võidu k. (1938)
Kui jalg põlend katki on, siis pandas valged toorest kardulikaabet peale.

ERA II 251, 383 (30) < Karuse khk., Kunila k. < Viljandi khk., Uue-Võidu k. (1938)
Pundund kohale pannakse linase riide ehmeid ja kardulitärklist.

ERA II 260, 196 (183a) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. < Püha khk. (1939)
Võtta kolm tervet puhast kartulit, igaühega muljuda sulutüüd kolm korda ja siis matta kartulid elamu põhjatse poole külge, maa alla, kus nad peavad ära mädanema siis.

ERA II 285, 120 (51) < Jõelähtme khk., Iru v., Iru vndk. (1940)
Kui käed lähevad kärna, siis vaja neid liutada kardulekiedu vies ja kärnad kauvad varsti.

ERA II 290, 124 (60) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Haudumise vasta olli kartulijahu.

ERA II 304, 121 (113) < Simuna khk., Salla v., Tammiku k., Liivaku t. < Rakke khk. (1940/1)
Nohu. Nuusuta kassisaba, hoia nina kartulikeetmise aurus, võta pahema jala suure varba vahelt seda ja nuusuta.

ERA II 115, 81 (33) < Karula khk., Vana-Antsla v. (1935)
Inimese käsnu ja lehma nisa pääl olevaid käsnu saab nii kaotada: kartuli lible võtta, hanisulega augukesed sinna sisse pista ja siis lible räästasse panna. Kui kartuli lible ära kuivab, siis kuivavad ka käsnad ära.

ERA II 130, 562 (56) < Muhu khk., Hellamaa v., Hellamaa k., Nisuoja t. (1937)
Soolatüügas. Mul olid suured tüikad käe peal. Siis sealt teiseperest üks eit õpetas, kuidas lahti suab. Ma võtsin kartula, leikasin pooleks, kummagi poolega muljusin kolm korda seda tüigast ja siis panin kartula kokku jälle nii et ei saa arugi, et ta on lõhki lõigat (Toores, koorimata kartul). Ja siis panin aiaauku ja tulin tagasi vaatamata tagasi. Kui tagasi vaadata, siis pole kasu kedagid. Kadus ää küll.

ERA II 163, 607 (14) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. (1938)
Käsnad kaovad ära, kui üks toores kartul lõigata neljaks tükiks, nendega käsni vajutada, pärast panda kartulitükid räästasse, siis kuivavad kartulitükkidega ka käsnad ära.

ERA II 191, 523 (225) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. (1938)
Põlend haavale pandi toorest kardulikaabet peale. Võttis palaviku ära. Ja siis munavalget, - ja veel rukkijahu ka, väga hia peab olema.

RKM II 17, 192 (33) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Lepaspea k., Kuuse t. (1948)
Varvaste haudumise vasta on mitu rohe: tõrv, kartulikaabe, raudria rohe ja musta lepa lehed.

RKM II 72, 345 (1) < Urvaste khk., "Linda" kolh. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Tuul Sarv 2008
Põletustele pandi peale aalolille mahla, kartulikaabet ja söögisoodat. Pind tõmmati välja lihtsalt nõelaga.

RKM II 111, 100 (322) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Soolatüükaid muljuti pooleks lõigatud kartuliga, pooled visati kaevu.

RKM II 135, 185 (6) < Hargla khk. (1962)
Põletushaavad: pandi aloelillist pigistatud vett pääle ja valget muna, puistati pääle kartulijahu.

RKM II 146, 412 (15) < Lüganuse khk., Kiviõli l. < Lüganuse khk., Uniküla k. (1961/2)
Lõigatud haavad.
Värske haav, et verd sulgeda. Võeti laest või laua alt ämblikuvõrku, pandi haavale peale, ja toore kartuli õhukene lõik, veel raudrohu värskeid ja kuivatatud õisi ja lehti, veri jäi nende tarvitamisel kinni, muidugi haav seoti vana linase riiderebaga kinni.

RKM II 160, 108 (22) < Kadrina khk., Pedassaare k. (1961)
Põlend haavale pandi peale haput piima, aaloet, söögisoodat ja toore kartuli kaabet.

RKM II 160, 111 (42) < Kadrina khk., Pedassaare k. (1961)
Soolatüükaid raviti tulise kartuliga, tulise leivaga, tulise kuuseoksaga, aknahigiga ja vihmatilkadega, mis kukkusid posti otsa.

RKM II 160, 112 (47) < Kadrina khk., Pedassaare k. (1961)
Haudunud kohale pandi kartulijahu, linase riide heideid, teelehti ja varba alla villast lõnga.

RKM II 160, 117 (25) < Haljala khk., Pihlaspea k. (1961)
Põlend haavale pandi peale seepi ja toore kartuli kaabet.

RKM II 160, 192 (91) < Viru-Nigula khk. (1961)
Kõõma pesti vihmaveega. Kui pea kärna läks, siis pesti pead kartuli keedu veega. Koorega kartuleid tuli keeta.

RKM II 168, 363/4 (12) < Palamuse khk. (vanadest kalendritest) (1963)
Toitude mõju.
On pandud tähele, et kartul avaldab rahustavat mõju ja annab vaimset tasakaalu, porgandid kõrvaldavad armukadeduse ja spinat äratab enesearmastust ning auahnust.

RKM II 169, 401 (603) < Sangaste khk. (1963)
Jälle reumarohi vana aja.
Pesemata kartul ära keeta, rukijahust leivataina juuretus panna, kui hapuks läheb, siis juurde segada kardulapuder, pärm, lass, siis käima minna, seal sees siis käsi ja jalgu hoida, mis haige on, ja võivad ka kogu keha vanni teha.

RKM II 180, 260/1a < Tori khk., Sindi l. (1963)
Koorega kartulite keedu vesi ravivahendina.
Taali k/n Ülejõel elab Tohert. Ta oli väga raskesti reumahaige sõja ajal. Isegi linadega pöörati teda ja toideti teiste poolt.
Kord oli ta lugenud ajalehest ühe Soome arsti õpetust koorega kartulite keedu veest reumavastase ravimina. Ta hakanud ka oma peal seda katsetama ja see on annud häid tulemusi. Käed ja jalad liiguvad nüüd hästi. Liikmed on õige vähe jämedamad. Ta töötab praegu nagu terve inimene. /---/
[Ravimi valmistus on järgmine: puhastada ja pesta hästi harjaga 4-5 koorega kartulit, keeta ilma lisanditeta (sool) ja juua 1 klaasitäis seda kartulite keedu vett päevas. Praegu proovib Aliide Jürgenson, kel on kaua aastaid raskekujuline reuma, enda juures selle ravimi mõju.]

RKM II 180, 260/1b < Tori khk., Sindi l. (1963)
[Koorega kartulite keedu vesi ravivahendina.]
Sama ravim aitavat ka kilpnäärmehaiguse vastu. L. Kuudal, kes elab Pärnus Kalevi tn. 39-5, oli kilpnäärmehaigus. Käed värisesid, iga päev oli peavalu ja halb enesetunne. Teda õpetati ka kartulite keedu vett jooma, päevas üks klaasitäis. Rohkem ei tohtivat, olevat mürgine.
Peale seda ravikuuri ei tundnud ta enam peavalu ega halba enesetunnet. Ta on tänaseni terve.
Ravimi valmistus on järgmine: puhastada ja pesta hästi harjaga 4-5 koorega kartulit, keeta ilma lisanditeta (sool) ja juua 1 klaasitäis seda kartulite keedu vett päevas.
/---/

RKM II 183, 30 (37) < Rakvere khk., Rakvere l. (1964)
Paised. Minu ema pani küpsesibulat ja kartulikaabet peale.

RKM II 229, 10 (4) < Rakvere l. (1966/7)
Kõht lahti. Siis võeti kartulijahu sisse.

RKM II 229, 11 (11) < Rakvere l. (1966/7)
Põlendhaavale pandi toore kartuli kaabet peale ja munavalget.

RKM II 229, 383 (4) < Haljala khk., Vergi k. (1966/7)
Põlend haavale pandi peale toore kartuli kaabet ja värnitsat.

RKM II 229, 411 (25) < Rakvere l. (1966/7)
Külmamuhud sügelevad. Koorega keedetud kartuli vees, soojas vees hoiti jalgu ja kihelemine kaob ära.

RKM II 229, 414 (32) < Rakvere l. (1966/7)
Nohu. Koorega kartuleid keeta ja kartulikeedu auru sisse hingata. Olen seda ise teind.

RKM II 271, 520/2 (11e) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1970)
[Köha arstimine.]
Kui oli lastel kõva nohu, nina kinni, köha, siis lasti lastele keend kartuli auru. Pandi lapsele rätt üle, hoiti kartuliauru peal, nii kaua, kui laps higistas, siis keerati laps kõvasti riide sisse. Kadus köha ja nohu. Niimoodu vanemad inimesed arstisivad endid kah. Joodi ka tuhalehist. Pandi tuhale tulist vett peale. Tuhk natuke aega seisis, siis joodi. Ka aitas.

RKM II 309, 275 (v) < Lüganuse khk., Püssi al. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1974)
Põletishaavadele pandi peale võid, rasva, kartulikaabet, seepi. Toodi ka mõisa kärneri käest aloelille lehti, mis ka peale pandi.

RKM II 328, 352/3a < Võnnu khk., Alevi k. (1977)
Värske haava pääle pandi verehainu ja veiksema haava pääle ämblikuvõrk, pandi lambiõli, värnits ja toorest kartulikaabet, kuid seda viimast vast vanema haava pääle ja takjalehti värske haava pääle.

RKM II 349, 510 (8) < Kose khk., Külvandu k. (Anni), s. 1855 (1981)
Kartulikeedu veega pesti pead, kui pea kõõmas.

RKM II 351, 273 (24) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Kui maust kanged röhitised tulid ja seest täis aas, siis võeti suur kooritud kardulas ja see kraabiti terava nuaga vesiseks pudruks, see pudru siuti kalsu sisse ja piigistati sest vedelik välja. Seda vedelikku joodi üks kruusitäis korraga soojalt ära: võttis kohe röhitised ära.

RKM II 355, 340 (122) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Kui tütarlapsel oli näonahk halb, siis riiviti toores kartul ja see puder asetati kihina näonaha peale.

RKM II 356, 551 (68) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
„Umbushaige“ kohale pandi peale ka kartulikaabet - oli noaga toorest kartulit kaabitud. Kiirendas paranemist.

RKM II 370, 47 (35) < Viru-Jaagupi khk., Voore k. < Simuna khk., Muuga k. (1984)
Varbavahede haudumise vastu pandi kartulitärklist. Musta lepa lehti pandi ka varbavahele – pargib ära. Sai veel näpu vahel peeneks hõõruda – see parandab.

RKM II 372, 294 (36)ja 295 < Tartu l. (1984)
Riivitud toores kartul kõhuhäirete korral. Mõnel aidanud.
Minu arvates aitavad eelpool nimetatud “ravimid” kui neid õieti valmistada ja kasutada. Kuidas igaühele mõjub on muidugi iseküsimus.

RKM II 373, 11 (11) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1983/4)
Kõrvavalu puhul tuli valutav kõrv soojalt katta. Tilgutati tihti kampriõli kõrva, kuid see oli siiski apteegist toodud. Aga kodusel viisil raviti veel nii, et hautati viljateri (näiteks kaeru) või kartuleid ja pandi riidekotti õhukeselt ja see soojalt kõrva peale. See tasandas valu ja kõrv paranes.

RKM II 375, 231/2 (34) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kui inimesel tuli külmetamise puhul põiepõletik, tulid allkehasse valud ja pissumine oli valus. Tuli siis soojalt riidesse panna ja mitte uut külma ega tõmbetuult saada. Raviks tehti sooja auru allkehale. Selleks keedeti koorega kartuleid ja see kuum keeduvesi kallati madalasse nõusse, kuhu istuti peale nagu pissupotile. Istuti palja alakehaga vastu auru, aga riided võisid rippuda ümber jalgade ja poti (nõu), siis seisis ka vesi kauem kuum auruvann alandas põletiku ja valud vähenesid. Soovitati ka tilliseemne teed keeta ja juua soojalt. Veel oli hea heinapepre auru samasuguse istumisega teha nagu kartulikeeduveega. Üldiselt ei lubatud istuda külmal kivil ja trepil, see soodustaski põiepõletiku tekkimist.

RKM II 381, 73/8 (6)f < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Põletishaavale pandi aloet peale, linaseeme õli mähis, söögisooda mähis ja toore kartuli mahla või kaabet. Samuti purukslitsutud värskeid teelehti hõõrutud ja põletatud vahedesse. Ka pandi põletatud koht hapupiima sisse ehk haput koort peale. Selleks, et villi üles ei võtaks.

RKM II 381, 122 (6) < Tallinn < Rakvere khk., Rakvere l. (1985)
Põlenud kohale pandi toorest kartulikaabet peale.

RKM II 381, 523 (2) < Järva-Jaani khk., Järva-Jaani al. (1985)
Põletatud käsi määriti toore kartuli kaabega. Tuli mitukümmend korda enne seda kaabet panna, kui terveks sai.

RKM II 382, 253/4 (10b) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
[Haudumine] Et varemalt naised ei kandnud rinnahoidjaid ja kellel olid hästi lihavad rinnad, siis käsivikatiga niites rinnad õõtsusid kahele poole, hõõrudes higiseid nahapinde vastu mööda, mis lõpuks hakkasid veritsema ja inimene ei saanud enam seda tööd teha. Ööseks pandi ka siin kaali- ja teelehti, mis eelnevalt puhtaks pestud ja ära kuivatatud, rindade alla. Kui punetus ja palavik kadusid vähemaks, siis pandi rindade alla puhas linase riide lapp, mis kartulijahuga puistatud.

RKM II 381, 299 (53) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Mädarõika juure kaabet pandi paistetuse ja valu vastu pääle. Muhk tulli löömisest. Muhu pääle vajutati noateraga ristamisi. Käega es tohi enne katsu. Lahja äädiku lappi pandi veel pääle ja kardulekaabet. Kui see es aita, siss pandi mädarõika kaabet, see tegi siss puhta töö.

RKM II 381, 302/4 (59) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Paised.
Paised saab maa päält või kui veri on alam. Mõni koht lööb punatses ja lähab kõvas. Pärast tuleb mäda sisse. Pallu kohe. Lusikutäis tuleb mõnest paisest.
Paisete pääle pannas toorest sibult, kui paise veel kinni on. Siss mähitse kinni. Siss ta haudub ja lähab lahti, mäda tuleb välla. Kui mäda juba alla lööb [= kui paise sisemuses tekib juba mädakolle], siss võeti mõhest levatainast, pandi soola sekka ja pandi paisele pääle. Tainas kisub siss paise lahti ja mäda välla. Mäda ei läha siss laiali ja saab terves, uusi paisid ei tule änam. Vat paise kõrva tuleb kohe uus paise, kui mädast vett naha pääle lähab.
Vat kui paise on, siss pantse ka kardulakaabet pääle. See ei lase mädanikul edesi minna, puhastab ära. Ta üks puhastaja asi on.

RKM II 381, 327 (82) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Silmad jooksevad vett.
Kui silmad vett joosevad ja kibedad on, siss pandi kardulekaabet kahe puhta linase rõõvatüki vahele ja siss pandi silmi pääle. Kardul on üks kiskja asi, kisub palaviku välla.

RKM II 384, 178 (40) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Põletushaavad.
Põletushaavale tuli kiiresti toore kartuli riivet peale panna, mis vähendas valu. Pandi ka teelehest pigistatud mahla, kuid see ei olnud nii hea ja võis alles hiljem panna.

RKM II 384, 178 (41) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Haudunud varbad.
Värskelt peenendatud teelehe puru ja kodus valmistatud kartulijahu pandi haudunud varbavahele.

RKM II 384, 406 (27) < Keila khk. (1985)
Silmavalu vastu soovitati hoida silmi maksakeeduvee kohal, et aur silma läheks. Sama toimet eraldab ka kartulikeeduvee aur. Ja muidugi tuli süüa toorest porgandit, kaalikat või koguni kartulit.

RKM II 385, 128 (69) < Häädemeeste khk., Penu k. (1984/5)
Minu korteriperenaine Häädemeestel Hildegard Sinimäe (sündinud 1892) rääkis, et tema vanem vend, meremees, on reumavastase vahendina kasutanud kartulit. Ta kandnud alati taskus toorest kartulit, mida ühtepuhku käega mudinud.

RKM II 385, 133 (3) < Taškendi obl. < Häädemeeste khk., Majaka k. (s. Jakobson), s. 1909 (1985)
Kurgu- ja ninahaiguse korral hingati sisse igasuguseid aurusi, kõige tõhusam tärpentiiniaur. Aga tunti veel kartulikeeduauru. Koorega keedetud kartulid kurnati, haigele laotati tihe kate üle pea - ja ninapidi sinna kartulitest tuleva sooja auru sisse. Tõhus vahend!

RKM II 384, 401 (15) < Keila khk. (1985)
Hauduma läinud kohale pandi kartulikaabet (kaabiti toorest kartulit), kui jalats hõõrus, raputati hõõrdekohale käolina tolmu.

RKM II 385, 583/4 (2) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Jooksja ehk jooksva arvati tekkivat külmetamisest ja niiskusest. Ta avaldus valudega liigestes ja seljas. Valutavaid kohti soendati. Palavaid kartuleid pandi haigele kohale, aeti kivid palavaks ja pandi kotiga valutavale kohale. /---/

RKM II 385, 635/6 (22b) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Jooksvat ja kilpnäärmehaigust võis ravida koorega keedetud kartulite veega. 4-5 koorega kartulit puhastati ja pesti hästi harjaga, keedeti lisanditeta ja joodi üks klaasitäis seda kartulikeeduvett päevas. /---/

RKM II 390, 125/6 (9) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. (1985)
Liigeste ja soonte haigused kuulusid saunaravi alla. Seda ravi tehti iga laupäev ja vajaduse korral köeti ka nädala keskel saun soojaks ja tehti mitmesuguseid vanne, nõgesehautuse vannid, kadakavannid, sipelgavannid, sipelgad koos pesaga hautati. Sõnajalavannid. Messiks keedeti ämbritäis kartulaid, tambiti see kuumalt segamini rukkijahuga, lasti tükk aega imbuda, segati veega püdel mass. Lisati vähemalt 1 pulk pärmi, lasti kolm päeva käärida, siis soendati üles ja lisati vett. Vannitati kas üle kere ehk ainult käsi-jalgu enne vihtlemist. Viheldi nõgese- ja kadakavihtadega. Vahel aeti messist vastavate seadmete abil välja puskar, kasutati seda kas pealtmäärimiseks ehk sissejoomiseks. Praak aga kasutati mitme nädala jooksul vannitamiseks.

RKM II 390, 457 (21) < Topograafia teadmata (1985)
Põlenud haavale pidi kartulikaabet peale panema.

RKM II 391, 256/7 (13) < Võnnu khk., Kaarlimõisa k. (1984)
Haavarohuks oli vanasti ämblikuvõrk ja veriheinad, lambiõli, värnits (Kavastu pool) ja vask vanemate haavade pääle, kartulikaabe (Haaslava) poolt, koera lakkumine (koera keele pääl öeldi kõik rohud olevat ja kassi keele pääl kõik tõbed), kuusevaik, terbentiin, kõrvavaik, piibupigi lastele naba pääle, lodjapuu marja sahvt, perupalsam, see küll valus värskematele haavadele. /---/

RKM II 400, 84 (15) < Iisaku khk., Metsküla k. (1987)
Sa, mees, võtad soodat? Magu haige? See ei ole hia. Minul oli ka. Kas ma vähe haigemajade ja arstide vahet käisin. Ei midagi. Nõnna ku hakkasin kartulimahla pruukima, sain tervest. Kartulimahla näh. Kaks tundi enne sööki, kui on maohaavad. Kaabet kohe. Kõigega tükis.
Ja teine rohi on veel. Valge lepa pulkadest keedetud tee. Ninda üks ja pool vai kaks tundi enne sööki võtta linnumagusaga.

RKM II 400, 206 (33) < Koeru khk., Abaja k. (1987)
Silm lüüa saanud, verevalumis. Seda võib metsas käies teise järgi vitsarao löögist kergesti saada ja veel mitmel muul viisil. Sel puhul vahetati silma peale hiinatee kompresse, kui väga valutas. Pandi õhukese lapi vahel kartuli või kaalika kaabet silma peale ja kaeti kinni valguse eest.

RKM II 400, 374/5b < Kadrina khk., Võduvere < Saarde khk., Karuküla k. (1987)
Kui silmad jossid vett, siss pandi kardulekaabet ja kumelivett lapiga pääle. Kui silmad punased ollid [= põletikus olid], siss see ka aida [see tähendab kartulikaabe ja kummelitee kompress].

RKM II 409, 19 (2) < Harju-Jaani khk., Raasiku (koguja õde) (1988)
[Puusareuma]
Kartuliõied leotada viina sees ja selle viinaga määrida.

RKM II 414, 345/6 (52) < Puhja khk., Ridaküla k. < Maarja-Magdaleena khk., Vaidavere k. (1988)
Varbavahed haudusid, siis kartulitärklist pandi. Ja ühed pika laia lehega kollase õiega taimed, üdismu. Seda lehte peeneks hõõruda veele ja sai varba vahele. Ma matsin kohe varbad sisse ja sidusin kinni.
Ja kui palavik, siis teelehti pandi.

RKM II 415, 106 (19) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1988)
Maohaavade vastu pidi olema toores kartul hea.

RKM II 433, 259 (12) < Hageri khk., Mõnuste k. (1990)
Soolatüükaid hõõruti toore kartuliga ja jõhv pandi ümber.

RKM II 458, 299 (22) < Pilistvere khk., Kiigevere k., Valli t. (1993)
Varbavahedele pandi värnitsat, kartulatükke pandi ja lepakaabet. Ei olnud tähtis ka, must või valge lepp. Lepal oli seda lepaparki ikka.

KKI 8, 173 (353) < Kuusalu khk., Kuusalu k. (1948)
Soolatüükad. Võta kartul, leika pooleks, vajuta selle poolega soolatüükale ja pane kõrva. Teine pool pane aia alla. Kui see mädand on, on tüükad kadund. Mina oma pojaga tegin nii. Kevadeks olid kadund. Eks siis olnd ju kardul mädanend ka.

Vilbaste, TN 11, 444 (5c) < Iisaku khk., Jõuga k. (1962)
[Teeleht] Mina olen oma jalgadega küll mässand ja proovind. Aga ei mitte miski. Ei kedagi ei saand. Hullemast läks. Sain abi, kui teelehed ja kartulikaabet panin ümber. Nende jalgade pärast ma jälle käin. Nagu pudru panin piale. Suvel õuve pial ongi teelehed.

Vilbaste, TN 1, 962 (11) < Kihnu khk. (1942)
Õun (=kartul), uuemal ajal ka „kardul“. Sordid: sakslane, taanlanõ, suhkruvalgõ, sinised, siniste aukõga. Kartulipüss. Liistakad põlenud kohale kisuvad palaviku välja. Kupatusveega pestakse täitunud lehmi.

Vilbaste, TN 2, 280 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Palaviku vastu tarvitati järgmisi taimi: teelehe kompressi, kartulikaape kompresse (mõlemaid tarvitatakse iseäranis haavade pääle), kummelivee kompresse.

Vilbaste, TN 2, 553 < Vigala khk., Velise v., Mäliste k., Andrese t. (1933)
Arstimisi.
Sügisel kartulivõtmise ajal, kui vana kartul on praguline, võetaks see ja lõigatakse puunoaga kolmeks, vaotakse iga tükiga kolm korda soolatüükale ja sinna kohta matta, kus ise vaotamise ajal käinud. Kui on kartulatükid mädand, siis kaovad ka soolatüükad.

Vilbaste, TN 7, 188 (9) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1930)
Kartul: seesama [?] [pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks].

Vilbaste, TN 7, 446 (34) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Kartulikaabe on palaviku vastu.

Vilbaste, TN 7, 480 (24) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Kartulikaabe paiste vastu.

RKM II 276, 291 (18.1) < ? (1969)
Kuidas soolatüükaid ära kaotada.
Võta kartulitükid, hõõru nendega soolatüükaid ja pane siis maa sisse ja tambi muld pealt kinni. Kui kartul kasvama ei hakka, kaovad tüükad ära.

Vilbaste, TN 9, 61 (6) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Kartulikeeduvesi - oli pesemiseks peakõõma korral.

Vilbaste, TN 9, 543 (20) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Värske küüslauk õhtal süüa jooksva vastu, peeneks tampida ja hapukoorega ehk õliga ja sidruniga. Peale süüa keedetud kardulaid. Iga päev süüa, mõjub raske jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 483 (57) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Toored kartulid peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 486 (22) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Kartulikaabet tarvitati palaviku vastu.

Vilbaste, TN 7, 488e < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Kui kellelgi paise oli, siis pandi kartulikaabet sinna pääle.

RKM I 3, 482 (18) < Räpina khk., Linte k. (1960)
Reuma jalgades - koorega keedetud kartuli leeme sees jalgade leotamine soola lisamisega.

RKM I 18, 102a < Iisaku khk., Metsküla k. (1984)
Vana metsavaht Metskülast (Abel Seliohv) ütles. „Sa, mees, võtad soodat? Magu haige. See ei ole hea. Minul oli ka. Kas ma vähe haigemajade ja arstide vahet käisin. Ei midagi. Nõnna kui hakkasin kartulimahla pruukima, sain terveks. Kartulimahla näh. Kaks tundi enne sööki, kui on maohaavad. Kaabet kohe. Kõigega tükis. /---/”

RKM I 18, 119 (c) < Tallinn (1984)
Maohaavade puhul: juua pool kuni üks klaasitäis soolata kartulikeeduvett kolm korda päevas.

RKM II 59, 203 (1) < Räpina khk., Räpina al. (1956)
Ku hammas valutas, lõõgatas toorõs kardol poolõss ja hõõrutas tuuga haigõt hammast, peräst pandas kardolepoolõ kokko ja visatas aho pääle ning üteldäs:
Terve hammas mullõ,
haigõ hammas sullõ.

RKM II 53, 161 (5a) < Urvaste khk., Antsla l. (1956) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Soolatüügaste arstimine
Soolatüügaste arstimiseks on mitu viisi:
a) peab lõikama kartuli pooleks. Pool visatakse ära, teine pool aga pannakse katuseräästa alla kuivama. Kui kartul on ära kuivand, siis kaob ka soolatüügas ära.

RKM I 23, 202 (16) < Urvaste khk., Kaika k. (1990)
Kartuliõied (lillad) - kroonilisele bronhiidile. Mõjub eriti, kui haigus on rohkem kopsudes.

RKM I 35, 210 (5) < Rapla khk. (1994)
Lõika toores kartul pooleks, hõõru nende (või ühe) pooltega soolatüükaid, seejärel vii kartul põhjapoolse aiateiba alla maa sisse. Jälle saad lahti.

RKM II 111, 157/8 (494) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Soolatüügas - kartul pooleks lõigata, kolm korda nende pooltega soolatüügast muljuda, kartul uuesti kokku panna ja siis maa sisse mädanema panna. Kui kartul mädanenud, soolatüügas kadunud.

RKM II 111, 165 (540) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Peas kärnad. Pesti kartulikeedu veega - koorimata kartulid, või määriti neid hülgerasvaga.

ERA II 193, 617 (60.2) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Pauastvere k. (1938)
[nohu] Kui kartulid keevad, tõmmata pajast auru ninna.

ERA II 193, 629 (63.18) < Põltsamaa khk., Kurista v., Aidu k. (1938)
Mädahaavule pannakse kartulikaabet kahe linase riide vahel. Vanaeit näris võileiva peenikeseks puruks, mis pandi mädahaavale närtsu sees, et mäda rutem välja tuleks.

ERA II 193, 564 (48.3) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Pudivere k. (1938)
2-3 korda päevas pesta ja puuderdada kartulijahuga ning linane lapp vahel hoida, siis kaob iseenesest [valgevoolus].

ERA II 193, 526 (40.8) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Vohma k. (1938)
Pääkõõma ravimiks tarvitati kartuli pesemise vett ja katusesambla vett, samuti lasti katuseräästa alt vett pähe tilkida.

RKM II 280, 366/8 < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
Ütles ka, et kui näol on vinnid, siis võta kuuma ilma soolata koorimata kartulite keeduvett,ja pese nägu. Aga mul ei ole neid olnud kunagi. Küll olen aga mitut teist ravinud sedasi. Kuuma kartulikeedu soolata veega pesta tuli vinne, kui nad kuivama ja kaduma hakkasivad. Isegi ühe uhke Eesti sõjaväe majori proua (1930. a) tütrekese näo ravisin terveks selliselt. Käis palju kordi arstidel, aga lapse nägu otse kubises täis vinne. Kui talle seda ravimit õpetasin, tõmbas nina kirtsu ja vastas mulle, et Teie arvate, et ma ei suuda oma lapsele väärt ravimeid osta? Ma ei vastanud sellele midagi. Umbes kolme kuu möödudes kohtas mind linnas tütrekesega. Tuli, vabandas ja tänas väga - lapse nägu oli puhas, aga patentarstide salvid ei olla aidanud.

EFA II 17, 173 (37) < Martna khk., Kuluse k. < Jüri khk., Vaida al. (1996)
Kummel mu silmadele ei aita, ma panen kartulimähke. Ta pidi turse vastu olema ja sügelemise vastu. Aili Pajul on tore raamat. Ma lugesin eile tema raamatut. Ütleb, et kartulas on ka ravimtaim.

EFA I 16, 221 (14) < Kirbla khk., Kasari k., Uuetoat. < Kullamaa khk., Jõeääre k., Tõnne t. (1996)
Kästi kardulakoortega pigistada ja siis need kardulakoored maha matta ja siis kui need ära mädanesid, siis olid soolatüükad kadunud.

Vilbaste, TN 7, 478m1 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Noortest heinputkedest, hapuhoblikatest, ohakatest, nõgestest ja kartulipealustest keedeti vanal ajal maitsevat suppi.

EFA I 41, 30 (4) < Paistu khk., Paistu k., Lauri t. < Viljandi l. < Venemaa, Samara kandis (2000)
Kui köha, siis keedab kartuli, me hingame selle kohal ja kurk rasvaga ja hommiku terve. Mamma tegi.

EFA I 85, 263/4 < Võru l. (2004)
Koeranael.
Kui kuhugi ajas väike mädapeaga vistriku, seda mädapead ei tohtinud katki teha, siis läks jälle hulluks ja hakkas sügavalt mädanema, nii et haigusel on ka oma aeg, mis ta peab saama omaette rahus olla.
Aga koeranaelale saab sedasi vastu, et kui see mädapea või muidu punane, „vihane“ vistrik on, siis võtta toores koorega kartul, pesta puhtaks ja panna pliidiraua peale, lasta ühest küljest kuumaks ja siis selle kuuma poolega nii õrnalt, kui võib, vajutada vistriku peale. Kui on valus, tõstad üles jälle, nii 3-4 korda ja kui kartul ära jahtus, lasta jälle kuumaks. Üle 3 korra pole vajadust, vistrik kuivab ära. Ei lähegi hulluks. Nii teha 2-3 korda päevas, rohkem polegi vajadust.
Nüüd, kui on gaasipliidid, ei saagi seda kartulit kuumaks lasta. Elektripliidi peal saab lasta plaadi peal. Võib ju ka kasvõi triikraua peal kartuli kuumaks lasta, kui triikraud kummuli, õieti küll seljali keerata. Peab oskama ise ka midagi leiutada. Mina olin saksa-ajal 9-aastane ja praavitasin oma paised alati ise. Millal siis mammal aega minuga jahtida oli. Niisama said enda paisete arstimisega hakkama minu täditütred.

Vilbaste, TN 9, 515 (51) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (1965)
Vahend alkoholi lõhna kaotamiseks. Viinameeste hulgas on väga laialt levinud arvamine, et kuivatatud nelkide või toore kartuli närimine kaotab teatavaks ajaks viina lõhna.

Vilbaste, TN 1, 229a < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Uibu (õunapuu) lehed, sügisel, peale langemist, magus leem.
Kardoka päälse leemi müüdi sõja ajal Valgas tsaimajas.
Kapsa lehed, kui rehte ajal ahopaas kuum, ahju leiva ala. (siis ei saa leival alumine koorik tuhaga kokku.)

ERA II 36, 423 (25) < Pilistvere khk., Imavere v., Jalametsa k. (1931)
Tuulatud rukistest leib oli vanasti „sai“. Harilikult söödi aganaleiba; kui tuulati, olid väravad kinni. Rukkeid leivajahuks kroovima hakati õige hilisel ajal.
Aga herneid ja läätse peeti vanasti palju maas, ube ka. Pääle läätse-, oa-, herne-, kapsa- ja kardulasupi keedeti veel naadisuppi ja ohakasuppi piimaga. Ohakad kupatati ennem ära.
Aganaleiba kuivalt ei söödud - oli terav, vedelikuga aeti alla.

RKM II 14, 48 (102) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Audunule panti kartula tärklis, seni kui see tõmbas kuivas, panti jälle uus, seeni kui olli terve. Nagu varbavahed akkavad kohe auduma, kui villased sukad jalas. Igaühel ei akka, aga mõnel lähevad kuumaks ja akkavad auduma.

ERM 52, 16/7 < Kolga-Jaani khk. (1985)
Peale odralinnaste tehti ka lustetest linnaseid ning võeti peale selle taari hautamiseks ka muid lisandusi linnastele abiks, nagu nisu- ja rukkikliid, kartohvlid jne., aga odralinnastest taari vastu taari neist ometi ei saanud. Ka on hauetele juurde lisatud humalaid, köömneid jne. Kõige uuemal ajal tarvitatakse õlle järele taari ainult nii kaua, kui ta veel hapu on, aga talvel, kus raba ära külmetab, ei võeta õlle järele taari sugugi, vaid raba tarvitatakse hauetena taari peale. Taari tarvis on ise tõrs, veiksemkui vanaaja tõrred. Põhjaõlgedeks ei ole perisõled mitte head, sest nad lähevad ruttu pehmeks. Seepärast võetakse poolvalminud rukkid, puhastatakse lehed küllest ära, pannakse umbes paari tolli paksuselt tõrre põhja peale, mida siis õhukese lauakestega ja risti ülekäiva puuga tõrre põhja kinni pantud saab, et hapnemisega põhja raba sekka üles ei tõstaks. Nõnda valmistatud õled peavad enne tarvitamist keeva veega ära leotatud saama, et nad taarile midagi võerast magu ei teeks.

RKM II 399, 174 (56) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Annikvere k. (1987) Sisetas Raivo Kalle 2014
Kõrvavalu puhul olla kartulikeedu paja kohal auru sees, isegi riie üle pea, et soe oleks auru sees.

RKM II 160, 20 (4) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Koleera. Haigel on kõht kangesti lahti. Keedeti kanget toomingakoore teed. Lepaurva teed ka joodi. Piima ei antud ega kartuleid. Puder keedeti veega. Haput ka ei antud. Sütt pandi vee sisse, taoti katki ja anti sisse. Kui haige hakkas paranema, siis anti klaubersoolvett. See puhastas kõhu ära, soolikad ära. Hulgal ajal ei tohtinud piima süüa. Seda haigust oli hoopis vähe, kui ma noor olin. Koolerahaigus tuleb sellest, kui süüa tooreid marju. Pooltoores liha ka ei ole hea süüa. Punasekauna pipraviina juua, kui kõht on lahti. Viinapoes müüdi pipraviina. Kartulijahu on ka hea võtta, kui kõht on lahti. Kerosiini võtta, kui sees on kuiva valu. Olen ise võtnud sisse. Suhkrut võtsin peale 2 aastat tagasi võtsin kerosiini (lambiõli) sisse.

RKM II 72, 332 (19) < Urvaste khk. (1960)
Kuida raviti sammaspoolt? Sammaspoolt määriti ja hõõruti soolaga. Sammaspoolt määriti tindiga. Sammaspoolt raviti paberiveega; põletati paber ära ja vesi mis järgi jäi, sellega määriti sammaspoolt. Sammaspoolt raviti paberi higiga. Sammaspoolele pandi kartuli riivi ja akna higi peale.

RKM II 72, 345 (3) < Urvaste khk., "Linda" kolh. (1960)
Soolatüükaid raviti: piirati kartuliga 9. korda ümber soolatüüka ja pandi kartul siis kuhugi kuivama. Mähiti ka veel hobusejõhv ümber ja hõõruti põrgukiviga.

RKM II 215, 399 (24) < Lüganuse khk. < Jõhvi khk., Võide k. < Jõhvi khk., Ratva k. (1966)
Tiisikust (kopsuhaiguseid) arstiti et joodi kust. Võis olla oma ehk lasti lapsed kussa. Joodi päivas kaks ehk kolm kõrda. Ja kui sõnniku veeti, veedi kopsuhaige lauta, sõnniku aisu sisse engäma. (Raagiti rahva seas, et Püssi krahv käind sõnniku veo ajal ikke laudas old sääl kauem kui nauul aegul.) Aeti tüliskivi ahjus tulisest tilgutati tärgendiini kivi pööle siis engati sisse. Ka kartuli keidu vee auru engati sisse. Määriti rindu ja selgä anirasvaga ja tärpendiinigä, ahjupaistel. Joodi kõiksugu maarohtosi, keemni, rauarohto, linnumagusaga.

Vilbaste, TN 7, 389 < Kullamaa khk., Vaikna v., Kasterma k. (1931)
Maltsast keedetakse suppi.
Oblikat tarvitatakse supi keetmiseks.
Tilli pannakse hapnevatele kurkidele peale.
Mäerõigast pannakse kartulisupi sisse.
Seenest valmistatakse kartuli sousti.
Mooni seemneid pannakse saiale ja süüakse niisama valmind pärast.

Vilbaste, TN 11, 235 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Apuaina “hapuoblikat” lapsed sõid toorelt. Neid korjati ka supivalmistamiseks. Keedeti mõni kanamuna ja hakiti hulka ja supp missugune!
Jänesekapsaid samuti sõid lapsed heameelega.
Toorelt sõime lapsena: põrknaid, kaalikad, kurke, kapstajuurika südamikke, sibula pääliseid; mõned lapsed sõid isegi toorest kartulit. Siis veel: ube, herneid, suhkruherneid, hiireherneid ja vikki; riivimise ajal kapsast jne.

Vilbaste, TN 7, 440 (a) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Pähküla k. (1930)
Sigurit tarvitatakse kohvi valmistamiseks.
Nõgesest keedetakse suppi.
Jänesekapsast lapsed söövad.
Porssi tarvitatakse õlletegemise juures omalate asemel.
Apuoblikaid lapsed söövad.
Omalatega tehakse olut.
Päevaroosi seemneid süüakse.
Seent tarvitatakse toiduks.
Murulaugust valmistatakse kartuli sousti.
Mäerõigast pannakse värske liha soustisse.

RKM II 72, 337 (8) < Urvaste khk., Vaabina k. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Toore kartuliga vajutati käsna peale ja visati kartul ahju otsa, kui kartul ära kuivas, siis pidi ka käsn terveks saama, vahest oli see nii, vahest mitte.

RKM II 72, 402 (10) < Urvaste khk., Antsla l. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Sammaspoolidele pandi peale kartuli kaabet ja aknahigi.

RKM II 75, 371 (20) < Mustjala khk., Vanakubja k., Maunuse t. (s. Kirs), 83 a. ja Sofia Seebart (sünd. Erlach), 65 a. (1958)
Kui oli konnasilm, siis lõigata kartul katki vanal kuul, kolm korda muljuda, panna lauta sõnniku sisse ja isi ütelda: „Kau nüid!“.

Vilbaste, TN 10, 42 (1) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Vähesed kukekellad. [(Sinised õied, kellukad) Väheste kukekellade teed tarvitatakse rahvaravimina läkaköha vastu. Samaks otstarbeks kasutatakse ka kartuliõie teed.]

ERA II 127, 316 (26) < Varbla khk., Paatsalu v., Mereäärse k., Nina t (1936)
Kui mädanik sõrmes, siis tartlane pistab kartulikeedu vee sisse.

ERA II 203, 393 (38) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Haudumine. Täiskasvanute juures tuleb haudumist ette ainult suvel, heinaajal. Siis hauduvad kõige enam ja ennemini varvaste vahed ja varvastealused. Haudumise vastu tarvitatakse varba vahele raputamiseks kartulitärklist või jahu, mida just juhtub käepärast olema. Ka on viisiks varba ümber, sinna kohta kuhu haudumise järeldusel tekkinud rennike, mässida mõni keerd villast lõnga. Kuid seda tehakse siiski siis, kui on haudunud rennike väike või kui ta on alles tekkimisel.
Haudumise vältimiseks tarvitavad mõned ka tökatit ja värnitsat, millega määritakse kokku haududa võiv koht. (Heina-ajal varvaste haudumine sünnib niiskel, vesisel heinamaal töötamisel).

ERA II 203, 393 (39) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Laste juures jäsemete vahede haudumise ärahoidmiseks tarvitatakse peaasjalikult tärklist.

RKM II 400, 153 (5) < Jüri khk., Nabala k., Saku k/n (1987)
Nägemist pidi teritama, kui silmi hoida keedetud kartulite auru peal.

RKM II 400, 106 (2) < Viru-Nigula khk., Kutsala k. (kuuldud jutustuste põhjal) (1987)
Kõrvahaiguseid raviti vanasti kõrvakiviga. See oli auklik kivi nagu meekärg, neid leidus ainult mererannas. Kõrvavalu vastu tuli kivi tuliseks teha sütte peal, siis tilgutati piima kivi peale ning see aur suunati kõrva sisse. Kartuli aur oli ka üks ravimise viis.

RKM II 257, 423 < Kadrina khk., Käsmu k. (1968)
Mul on jalgades veresoonte laienemine. Ma ravin ise ennast. Suvel panen peale vaeselapselehti. See on rannarohi, kasvab vesises kohas. Värskelt peab peale panema. 3 korda päevas panen peale, võtab vere välja. Tunnen ennast siis paremini. Talvel panen peale toorest kartulikaabet ja toorest kaalikakaabet, siis on parem.

EFA II 5, 295 (33) < Püha khk., Sepaküla k., Loigu t. < Püha khk., Reeküla k. (s. Oeselg), s. 1924. Näitab õues taimi, millest räägib (1995)
Leiba tegime kartulitega ka taigna sisse, köige kartulikeeduveega. Aga Sõrve pool panti punast peeti sisse. Peedid lõigati väiksed viilud ja sõtkuti viimase kakukese sisse. Nänni tegi seda.

EFA II 5, 311/2 (78) < Püha khk., Sepaküla k., Loigu t. < Püha khk., Reeküla k. (s. Oeselg), s. 1924. Näitab õues taimi, millest räägib (1995)
Soolatüükaid, just üleeila oli soolatüügastest jutt. Soolatüükaid saab nönda praegu ka ravida, et kui soolatüügas on vötad koorid kartuli ära ja, aga sa pead uskuma seda. Sa pead uskuma seda. Käe pealt oli poisil nii täis korra seal linnas. See oli alles oli möödunud aastal või millal see oli. Jah-jaa naabrinaine ütles: „Oi ma ei vöi su käsi näha, et soolatüükaid on kõik täis. Jah-jaa vöttis kartuli ja öörus ja ütles ka, et kui sa usud, see vötab juba. Poiss oli mötlend: „Jah, ma usun!“. Teise päeva oli tulnud tädile näitama, oli ütlend nönda: „Mina ei tea, kus mu soolatüükad läksid!“

EFA I 7, 39 (8) < Valjala khk., Kallemäe k. < Valjala khk., Kalju k. (1995)
Sulutüügas. Minu tädi tegi sedamoodi, et õõrus selle jälle...toore kartuliga ja siis viis obusesõnniku sisse selle, aga et need soolatüükad oleks ära kadunud, seda pole küll juhtunud.

ERA II 206, 319 (43) < Kuressaare l. (1939)
Näljaleiva hulka pandi aganaid, kartuli koori, jõukamal puhul kartulid. Hädaleib oli leib,mis segatud kõiksugu sodiga, mida söödi vaid hädapärast.