Rahvapärased taimenimetused

Kartul

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Kui keegi maa-alustes haige on, siis saab tema terveks, kui kolme selle aastase tuleaseme, mis metsas ehk karjasmaal on, iga seltsi vilja pannakse, mis põllu peal on kasvanud, nagu rukit, nisu, kaeru, kartuvleid, herneid jne., ja ühe tuleaseme peale üks raha.

Soolatöögaste kautamiseks arvavad inimesed lähemad abinõud.
1) Võtab see inimene villast lõnga ja paneb selle lõngale üheksa sõlme sisse ning teeb siis ühe soolatüüka katki ja kastab selle lõnga siis sealt veriseks ja paneb kaljaastja ääre alla kraani kohta, kust vahest juhtub tilkuma, ja see lõng peab siis seal ära mädanema. Kui juba lõng mädanenud on, siis peab ka soolatöögas kadunud olema.
2) Võtvad jälle ühe kartule ning lõikavad teda pooleks ja pigistab nende pooltega soolatüügast kolm korda ja siis panevad kartule jälle puutikuga ühte ja panevad siis maha kasuma
3) Pestakse ka neid kuuvalgega 3 neljapääva õhtud, siis pidid nad jälle ära kaduma.
4) Maa-aluste kautamiseks võtetaks soola ja hõerutakse maa-alusid ja peale seda visatakse sool õue vastu tuult ja tuppa igase nurka.
5) Ka võtvad üheksa elavad tulesött ja sõrga tuhka ja panevad tulise vee sisse, siis pestakse selle veega. Peale pesemist kallatakse see vesi põhja poole aia tugiteivaste alla ja niisuguse kivi vahele, mis lõhki on.
6) Võetakse leivaraasuksid ja segatakse neid soolaga. Siis lõigatakse maast üks väike ari (mulla) mätas ja kastetakse see mätas sinna raasukeste ja soola sisse. Siis pigistakse selle mättaga kolm korda üks kord ühest kohast ja teine kord teisest kohast, sealt, kus neid kõige rohkem on. Siis pantakse see mätas oma paigase jälle kasuma.

Kui soolatüükaid on, siis neid 9 karduletükiga nühkida ja need karduletükid lauta sõnniku sisse panna. Kui karduletükid seal ära mädanevad, siis kauvad soolatüükad ära.

Piavalu rohe on kardulekaabe, äädikas ehk ka lambieli.

Haava arstimine. Lõigataval pane ila (sula) vaiku pääle.
Kui aab mädäneme akkab, sis mõse külmä veega puhtas ja pane piirituse viinä pääle.
Ku aab pasteteme hakkab, sis pane kardolekaabet ehk võileväpuru pääle; nee tõmbave kohe pastetsi maha.

Põlenu haava pääle hää panna om a) aaloe sahti, b) kardolekaabet.

Hambavalu vastu pidanud mõned veikese karduli alati pahemal pool vestitaskus.

Kui silmad valutavad, siis lastakse neile sooja leiva, kardulekeedu ja lammamaksa auru.

Kui põlend haavad on, siis saue, värnitsat, veisesitta, kardulekraabet, poomõli ja niinepuu lehta peale panna.

Toorõs kartol, ar riivitült põsõ pääl pitä, kooni põsk, muidogi säältpuult, kos hädä om, palavas lätt - avitas sagadaste hamba vallu vähändä.

Arstimine:
Kui ära raiutud või lõigatud kohta verejooksust kinni ei saanud, siis pandi ämmatussu (ära mädanend kartul või murumuna) või ämblikuvõrku peale. Ka raudreiarohud olid vere kinnipanijad.

Hambavalu vastu pidavad mõned paar veikest kardulit pahemal pool vestitaskus.

Ku haav mädäneme hakkab, sis pane tal kardolekaabet või ka võileeväpuru pääle, nee tõmbave pas'tetsi kohe maha.

Põlenu haava pääl om kardolekaabe õige hää, ninda ka aaloe sah't, ku tat kähen om.

Kui kõht valutab, söö küpsetud kartulakoore.

Võta niimitu kardohvelt, mitu soolatüigast on, lõeka nad lõhki, vauta iga poolega 3 kord igat soolatüigast, pane nad siis mulla sisse, ja kui nad siis idanema hakkavad ja üles tõusevad, siis kaduvad soolatüükad.

Ka kaotatakse soolatüükaid sel kombel, et toores kartul lõhki leigatakse, nendega soolatüükaid hõõrutakse ja kartulipoolikud siis kokku pannakse ja teda aiatoeteiba juurde põhjapoole külge mulla sisse maetakse. On kartul seal ära mädanenud, siis on ka soolatüükad oma teed läinud.

[Nohu]
Keeta koorega tervelt kartulid. Kui kartulid keevad, seda auru tõmmata paja pealt nina sisse.

[Põletuse puhul]
Kaabi kartulikaabet peale.

On külm ihu võtnud, kaabi kartulit peale, võtab ära ja kuivatab.

Külmavõetud kohale kartulikaabet peale panna ja lumega hõeru.

[Maa-aluseid arstida.] Ehk võetakse kartulipudru, võietakse maa-aluseid ja hautatakse selle pudruga.

Kui mõni koht paistetanud on, tuleb kartulikaabet peale panna.

[Urticaceae]
Urtica urens
Raudnõges. Raudnõgese seemned võetakse toorelt kartohvlitärklise sees kõhuvalu vastu sisse.

[Urticaceae. Urtica urens. Raudnõeksed] Kui keha seest kinni on, siis võta söögilusikatäis kartohvlitärklest ja üks teelusikatäis raudnõgese seemneid, sega hästi ära ja võta sellest 1 teelusikatäis korraga sisse.

Kartulikaabet on harilikult pandud haavale peale, et üleliigset palavust välja kisub.

Haavale palaviku vähendamiseks pandud peale kartulikaabet.

Toore kartulaga igaühte soolatüügast vajutada ja siis kartul kaevu visata, nii et solksu ei kuule.

Kui vill on, pannakse pääle kartulitärklist, lambasitta ja villimarju. Need villimarjad olevat sinakad ja kasvavat metsas üksikult varre otsas.

Kui põletanud, siis toorest kartulakaabet pääle. Kui kaabe enam mustas ei lää, siis terve.

Soolatüikad. Kardules pooleks lõigata ja nende pooltega kolm korda vajutada ja siis kardules kokku panna ja sõnniku sisse matta.

Kardulakaabet pääle, ku küeneviha sisse on läind, kak'ki ja seesi natuke haiget saand, ega mud'u sis ei panta.

Kui lastel pää oli katki, pesti pääd kartulikeedu veega ja kummeliteega.

Kui jalas on jooksja, keeta mullased kartulid ära, panna kotti. Magama minnes panna jalg kotile, siis saab jalavalust lahti. Kui valu läheb edasi, siis tuleb kotiga edasi minna, et valust lahti saada.

Hõõruda vastavat kohta toore kartuli või õunaga või paljalt käega öösi kuupaistel. Käsnad kaovad, kui inimene ise seda kindlasti usub.

Haudumist arstitakse...
Haudumist arstitakse mitmet viisi. Pannakse kartulitärklist haudunud koha peale.

Kui jalg põlend katki on, siis pandas valged toorest kardulikaabet peale.

Pundund kohale pannakse linase riide ehmeid ja kardulitärklist.

Võtta kolm tervet puhast kartulit, igaühega muljuda sulutüüd kolm korda ja siis matta kartulid elamu põhjatse poole külge, maa alla, kus nad peavad ära mädanema siis.

Kui käed lähevad kärna, siis vaja neid liutada kardulekiedu vies ja kärnad kauvad varsti.

Haudumise vasta olli kartulijahu.

Nohu. Nuusuta kassisaba, hoia nina kartulikeetmise aurus, võta pahema jala suure varba vahelt seda ja nuusuta.

Inimese käsnu ja lehma nisa pääl olevaid käsnu saab nii kaotada: kartuli lible võtta, hanisulega augukesed sinna sisse pista ja siis lible räästasse panna. Kui kartuli lible ära kuivab, siis kuivavad ka käsnad ära.

Soolatüügas. Mul olid suured tüikad käe peal. Siis sealt teiseperest üks eit õpetas, kuidas lahti suab. Ma võtsin kartula, leikasin pooleks, kummagi poolega muljusin kolm korda seda tüigast ja siis panin kartula kokku jälle nii et ei saa arugi, et ta on lõhki lõigat (Toores, koorimata kartul). Ja siis panin aiaauku ja tulin tagasi vaatamata tagasi. Kui tagasi vaadata, siis pole kasu kedagid. Kadus ää küll.

Käsnad kaovad ära, kui üks toores kartul lõigata neljaks tükiks, nendega käsni vajutada, pärast panda kartulitükid räästasse, siis kuivavad kartulitükkidega ka käsnad ära.

Põlend haavale pandi toorest kardulikaabet peale. Võttis palaviku ära. Ja siis munavalget, - ja veel rukkijahu ka, väga hia peab olema.

Varvaste haudumise vasta on mitu rohe: tõrv, kartulikaabe, raudria rohe ja musta lepa lehed.

Põletustele pandi peale aalolille mahla, kartulikaabet ja söögisoodat. Pind tõmmati välja lihtsalt nõelaga.

Soolatüükaid muljuti pooleks lõigatud kartuliga, pooled visati kaevu.

Põletushaavad: pandi aloelillist pigistatud vett pääle ja valget muna, puistati pääle kartulijahu.

Lõigatud haavad.
Värske haav, et verd sulgeda. Võeti laest või laua alt ämblikuvõrku, pandi haavale peale, ja toore kartuli õhukene lõik, veel raudrohu värskeid ja kuivatatud õisi ja lehti, veri jäi nende tarvitamisel kinni, muidugi haav seoti vana linase riiderebaga kinni.

Põlend haavale pandi peale haput piima, aaloet, söögisoodat ja toore kartuli kaabet.

Soolatüükaid raviti tulise kartuliga, tulise leivaga, tulise kuuseoksaga, aknahigiga ja vihmatilkadega, mis kukkusid posti otsa.

Haudunud kohale pandi kartulijahu, linase riide heideid, teelehti ja varba alla villast lõnga.

Põlend haavale pandi peale seepi ja toore kartuli kaabet.

Kõõma pesti vihmaveega. Kui pea kärna läks, siis pesti pead kartuli keedu veega. Koorega kartuleid tuli keeta.

Toitude mõju.
On pandud tähele, et kartul avaldab rahustavat mõju ja annab vaimset tasakaalu, porgandid kõrvaldavad armukadeduse ja spinat äratab enesearmastust ning auahnust.

Jälle reumarohi vana aja.
Pesemata kartul ära keeta, rukijahust leivataina juuretus panna, kui hapuks läheb, siis juurde segada kardulapuder, pärm, lass, siis käima minna, seal sees siis käsi ja jalgu hoida, mis haige on, ja võivad ka kogu keha vanni teha.

Koorega kartulite keedu vesi ravivahendina.
Taali k/n Ülejõel elab Tohert. Ta oli väga raskesti reumahaige sõja ajal. Isegi linadega pöörati teda ja toideti teiste poolt.
Kord oli ta lugenud ajalehest ühe Soome arsti õpetust koorega kartulite keedu veest reumavastase ravimina. Ta hakanud ka oma peal seda katsetama ja see on annud häid tulemusi. Käed ja jalad liiguvad nüüd hästi. Liikmed on õige vähe jämedamad. Ta töötab praegu nagu terve inimene. /---/
[Ravimi valmistus on järgmine: puhastada ja pesta hästi harjaga 4-5 koorega kartulit, keeta ilma lisanditeta (sool) ja juua 1 klaasitäis seda kartulite keedu vett päevas. Praegu proovib Aliide Jürgenson, kel on kaua aastaid raskekujuline reuma, enda juures selle ravimi mõju.]

[Koorega kartulite keedu vesi ravivahendina.]
Sama ravim aitavat ka kilpnäärmehaiguse vastu. L. Kuudal, kes elab Pärnus Kalevi tn. 39-5, oli kilpnäärmehaigus. Käed värisesid, iga päev oli peavalu ja halb enesetunne. Teda õpetati ka kartulite keedu vett jooma, päevas üks klaasitäis. Rohkem ei tohtivat, olevat mürgine.
Peale seda ravikuuri ei tundnud ta enam peavalu ega halba enesetunnet. Ta on tänaseni terve.
Ravimi valmistus on järgmine: puhastada ja pesta hästi harjaga 4-5 koorega kartulit, keeta ilma lisanditeta (sool) ja juua 1 klaasitäis seda kartulite keedu vett päevas.
/---/

Paised. Minu ema pani küpsesibulat ja kartulikaabet peale.

Kõht lahti. Siis võeti kartulijahu sisse.

Põlendhaavale pandi toore kartuli kaabet peale ja munavalget.

Põlend haavale pandi peale toore kartuli kaabet ja värnitsat.

Külmamuhud sügelevad. Koorega keedetud kartuli vees, soojas vees hoiti jalgu ja kihelemine kaob ära.

Nohu. Koorega kartuleid keeta ja kartulikeedu auru sisse hingata. Olen seda ise teind.

[Köha arstimine.]
Kui oli lastel kõva nohu, nina kinni, köha, siis lasti lastele keend kartuli auru. Pandi lapsele rätt üle, hoiti kartuliauru peal, nii kaua, kui laps higistas, siis keerati laps kõvasti riide sisse. Kadus köha ja nohu. Niimoodu vanemad inimesed arstisivad endid kah. Joodi ka tuhalehist. Pandi tuhale tulist vett peale. Tuhk natuke aega seisis, siis joodi. Ka aitas.

Põletishaavadele pandi peale võid, rasva, kartulikaabet, seepi. Toodi ka mõisa kärneri käest aloelille lehti, mis ka peale pandi.

Värske haava pääle pandi verehainu ja veiksema haava pääle ämblikuvõrk, pandi lambiõli, värnits ja toorest kartulikaabet, kuid seda viimast vast vanema haava pääle ja takjalehti värske haava pääle.

Kartulikeedu veega pesti pead, kui pea kõõmas.

Kui maust kanged röhitised tulid ja seest täis aas, siis võeti suur kooritud kardulas ja see kraabiti terava nuaga vesiseks pudruks, see pudru siuti kalsu sisse ja piigistati sest vedelik välja. Seda vedelikku joodi üks kruusitäis korraga soojalt ära: võttis kohe röhitised ära.

Kui tütarlapsel oli näonahk halb, siis riiviti toores kartul ja see puder asetati kihina näonaha peale.

„Umbushaige“ kohale pandi peale ka kartulikaabet - oli noaga toorest kartulit kaabitud. Kiirendas paranemist.

Varbavahede haudumise vastu pandi kartulitärklist. Musta lepa lehti pandi ka varbavahele – pargib ära. Sai veel näpu vahel peeneks hõõruda – see parandab.

Riivitud toores kartul kõhuhäirete korral. Mõnel aidanud.
Minu arvates aitavad eelpool nimetatud “ravimid” kui neid õieti valmistada ja kasutada. Kuidas igaühele mõjub on muidugi iseküsimus.

Kõrvavalu puhul tuli valutav kõrv soojalt katta. Tilgutati tihti kampriõli kõrva, kuid see oli siiski apteegist toodud. Aga kodusel viisil raviti veel nii, et hautati viljateri (näiteks kaeru) või kartuleid ja pandi riidekotti õhukeselt ja see soojalt kõrva peale. See tasandas valu ja kõrv paranes.

Kui inimesel tuli külmetamise puhul põiepõletik, tulid allkehasse valud ja pissumine oli valus. Tuli siis soojalt riidesse panna ja mitte uut külma ega tõmbetuult saada. Raviks tehti sooja auru allkehale. Selleks keedeti koorega kartuleid ja see kuum keeduvesi kallati madalasse nõusse, kuhu istuti peale nagu pissupotile. Istuti palja alakehaga vastu auru, aga riided võisid rippuda ümber jalgade ja poti (nõu), siis seisis ka vesi kauem kuum auruvann alandas põletiku ja valud vähenesid. Soovitati ka tilliseemne teed keeta ja juua soojalt. Veel oli hea heinapepre auru samasuguse istumisega teha nagu kartulikeeduveega. Üldiselt ei lubatud istuda külmal kivil ja trepil, see soodustaski põiepõletiku tekkimist.

Põletishaavale pandi aloet peale, linaseeme õli mähis, söögisooda mähis ja toore kartuli mahla või kaabet. Samuti purukslitsutud värskeid teelehti hõõrutud ja põletatud vahedesse. Ka pandi põletatud koht hapupiima sisse ehk haput koort peale. Selleks, et villi üles ei võtaks.

Põlenud kohale pandi toorest kartulikaabet peale.

Põletatud käsi määriti toore kartuli kaabega. Tuli mitukümmend korda enne seda kaabet panna, kui terveks sai.

[Haudumine] Et varemalt naised ei kandnud rinnahoidjaid ja kellel olid hästi lihavad rinnad, siis käsivikatiga niites rinnad õõtsusid kahele poole, hõõrudes higiseid nahapinde vastu mööda, mis lõpuks hakkasid veritsema ja inimene ei saanud enam seda tööd teha. Ööseks pandi ka siin kaali- ja teelehti, mis eelnevalt puhtaks pestud ja ära kuivatatud, rindade alla. Kui punetus ja palavik kadusid vähemaks, siis pandi rindade alla puhas linase riide lapp, mis kartulijahuga puistatud.

Mädarõika juure kaabet pandi paistetuse ja valu vastu pääle. Muhk tulli löömisest. Muhu pääle vajutati noateraga ristamisi. Käega es tohi enne katsu. Lahja äädiku lappi pandi veel pääle ja kardulekaabet. Kui see es aita, siss pandi mädarõika kaabet, see tegi siss puhta töö.

Paised.
Paised saab maa päält või kui veri on alam. Mõni koht lööb punatses ja lähab kõvas. Pärast tuleb mäda sisse. Pallu kohe. Lusikutäis tuleb mõnest paisest.
Paisete pääle pannas toorest sibult, kui paise veel kinni on. Siss mähitse kinni. Siss ta haudub ja lähab lahti, mäda tuleb välla. Kui mäda juba alla lööb [= kui paise sisemuses tekib juba mädakolle], siss võeti mõhest levatainast, pandi soola sekka ja pandi paisele pääle. Tainas kisub siss paise lahti ja mäda välla. Mäda ei läha siss laiali ja saab terves, uusi paisid ei tule änam. Vat paise kõrva tuleb kohe uus paise, kui mädast vett naha pääle lähab.
Vat kui paise on, siss pantse ka kardulakaabet pääle. See ei lase mädanikul edesi minna, puhastab ära. Ta üks puhastaja asi on.

Silmad jooksevad vett.
Kui silmad vett joosevad ja kibedad on, siss pandi kardulekaabet kahe puhta linase rõõvatüki vahele ja siss pandi silmi pääle. Kardul on üks kiskja asi, kisub palaviku välla.

Põletushaavad.
Põletushaavale tuli kiiresti toore kartuli riivet peale panna, mis vähendas valu. Pandi ka teelehest pigistatud mahla, kuid see ei olnud nii hea ja võis alles hiljem panna.

Haudunud varbad.
Värskelt peenendatud teelehe puru ja kodus valmistatud kartulijahu pandi haudunud varbavahele.

Silmavalu vastu soovitati hoida silmi maksakeeduvee kohal, et aur silma läheks. Sama toimet eraldab ka kartulikeeduvee aur. Ja muidugi tuli süüa toorest porgandit, kaalikat või koguni kartulit.

Minu korteriperenaine Häädemeestel Hildegard Sinimäe (sündinud 1892) rääkis, et tema vanem vend, meremees, on reumavastase vahendina kasutanud kartulit. Ta kandnud alati taskus toorest kartulit, mida ühtepuhku käega mudinud.

Kurgu- ja ninahaiguse korral hingati sisse igasuguseid aurusi, kõige tõhusam tärpentiiniaur. Aga tunti veel kartulikeeduauru. Koorega keedetud kartulid kurnati, haigele laotati tihe kate üle pea - ja ninapidi sinna kartulitest tuleva sooja auru sisse. Tõhus vahend!

Hauduma läinud kohale pandi kartulikaabet (kaabiti toorest kartulit), kui jalats hõõrus, raputati hõõrdekohale käolina tolmu.

Jooksja ehk jooksva arvati tekkivat külmetamisest ja niiskusest. Ta avaldus valudega liigestes ja seljas. Valutavaid kohti soendati. Palavaid kartuleid pandi haigele kohale, aeti kivid palavaks ja pandi kotiga valutavale kohale. /---/

Jooksvat ja kilpnäärmehaigust võis ravida koorega keedetud kartulite veega. 4-5 koorega kartulit puhastati ja pesti hästi harjaga, keedeti lisanditeta ja joodi üks klaasitäis seda kartulikeeduvett päevas. /---/

Liigeste ja soonte haigused kuulusid saunaravi alla. Seda ravi tehti iga laupäev ja vajaduse korral köeti ka nädala keskel saun soojaks ja tehti mitmesuguseid vanne, nõgesehautuse vannid, kadakavannid, sipelgavannid, sipelgad koos pesaga hautati. Sõnajalavannid. Messiks keedeti ämbritäis kartulaid, tambiti see kuumalt segamini rukkijahuga, lasti tükk aega imbuda, segati veega püdel mass. Lisati vähemalt 1 pulk pärmi, lasti kolm päeva käärida, siis soendati üles ja lisati vett. Vannitati kas üle kere ehk ainult käsi-jalgu enne vihtlemist. Viheldi nõgese- ja kadakavihtadega. Vahel aeti messist vastavate seadmete abil välja puskar, kasutati seda kas pealtmäärimiseks ehk sissejoomiseks. Praak aga kasutati mitme nädala jooksul vannitamiseks.

Põlenud haavale pidi kartulikaabet peale panema.

Haavarohuks oli vanasti ämblikuvõrk ja veriheinad, lambiõli, värnits (Kavastu pool) ja vask vanemate haavade pääle, kartulikaabe (Haaslava) poolt, koera lakkumine (koera keele pääl öeldi kõik rohud olevat ja kassi keele pääl kõik tõbed), kuusevaik, terbentiin, kõrvavaik, piibupigi lastele naba pääle, lodjapuu marja sahvt, perupalsam, see küll valus värskematele haavadele. /---/

Sa, mees, võtad soodat? Magu haige? See ei ole hia. Minul oli ka. Kas ma vähe haigemajade ja arstide vahet käisin. Ei midagi. Nõnna ku hakkasin kartulimahla pruukima, sain tervest. Kartulimahla näh. Kaks tundi enne sööki, kui on maohaavad. Kaabet kohe. Kõigega tükis.
Ja teine rohi on veel. Valge lepa pulkadest keedetud tee. Ninda üks ja pool vai kaks tundi enne sööki võtta linnumagusaga.

Silm lüüa saanud, verevalumis. Seda võib metsas käies teise järgi vitsarao löögist kergesti saada ja veel mitmel muul viisil. Sel puhul vahetati silma peale hiinatee kompresse, kui väga valutas. Pandi õhukese lapi vahel kartuli või kaalika kaabet silma peale ja kaeti kinni valguse eest.

Kui silmad jossid vett, siss pandi kardulekaabet ja kumelivett lapiga pääle. Kui silmad punased ollid [= põletikus olid], siss see ka aida [see tähendab kartulikaabe ja kummelitee kompress].

[Puusareuma]
Kartuliõied leotada viina sees ja selle viinaga määrida.

Varbavahed haudusid, siis kartulitärklist pandi. Ja ühed pika laia lehega kollase õiega taimed, üdismu. Seda lehte peeneks hõõruda veele ja sai varba vahele. Ma matsin kohe varbad sisse ja sidusin kinni.
Ja kui palavik, siis teelehti pandi.

Maohaavade vastu pidi olema toores kartul hea.

Soolatüükaid hõõruti toore kartuliga ja jõhv pandi ümber.

Varbavahedele pandi värnitsat, kartulatükke pandi ja lepakaabet. Ei olnud tähtis ka, must või valge lepp. Lepal oli seda lepaparki ikka.

Soolatüükad. Võta kartul, leika pooleks, vajuta selle poolega soolatüükale ja pane kõrva. Teine pool pane aia alla. Kui see mädand on, on tüükad kadund. Mina oma pojaga tegin nii. Kevadeks olid kadund. Eks siis olnd ju kardul mädanend ka.

[Teeleht] Mina olen oma jalgadega küll mässand ja proovind. Aga ei mitte miski. Ei kedagi ei saand. Hullemast läks. Sain abi, kui teelehed ja kartulikaabet panin ümber. Nende jalgade pärast ma jälle käin. Nagu pudru panin piale. Suvel õuve pial ongi teelehed.

Õun (=kartul), uuemal ajal ka „kardul“. Sordid: sakslane, taanlanõ, suhkruvalgõ, sinised, siniste aukõga. Kartulipüss. Liistakad põlenud kohale kisuvad palaviku välja. Kupatusveega pestakse täitunud lehmi.

Palaviku vastu tarvitati järgmisi taimi: teelehe kompressi, kartulikaape kompresse (mõlemaid tarvitatakse iseäranis haavade pääle), kummelivee kompresse.

Arstimisi.
Sügisel kartulivõtmise ajal, kui vana kartul on praguline, võetaks see ja lõigatakse puunoaga kolmeks, vaotakse iga tükiga kolm korda soolatüükale ja sinna kohta matta, kus ise vaotamise ajal käinud. Kui on kartulatükid mädand, siis kaovad ka soolatüükad.

Kartul: seesama [?] [pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks].

Kartulikaabe on palaviku vastu.

Kartulikaabe paiste vastu.

Kuidas soolatüükaid ära kaotada.
Võta kartulitükid, hõõru nendega soolatüükaid ja pane siis maa sisse ja tambi muld pealt kinni. Kui kartul kasvama ei hakka, kaovad tüükad ära.

Kartulikeeduvesi - oli pesemiseks peakõõma korral.

Värske küüslauk õhtal süüa jooksva vastu, peeneks tampida ja hapukoorega ehk õliga ja sidruniga. Peale süüa keedetud kardulaid. Iga päev süüa, mõjub raske jooksva vastu.

Toored kartulid peavalu vastu.

Kartulikaabet tarvitati palaviku vastu.

Kui kellelgi paise oli, siis pandi kartulikaabet sinna pääle.

Reuma jalgades - koorega keedetud kartuli leeme sees jalgade leotamine soola lisamisega.

Vana metsavaht Metskülast (Abel Seliohv) ütles. „Sa, mees, võtad soodat? Magu haige. See ei ole hea. Minul oli ka. Kas ma vähe haigemajade ja arstide vahet käisin. Ei midagi. Nõnna kui hakkasin kartulimahla pruukima, sain terveks. Kartulimahla näh. Kaks tundi enne sööki, kui on maohaavad. Kaabet kohe. Kõigega tükis. /---/”

Maohaavade puhul: juua pool kuni üks klaasitäis soolata kartulikeeduvett kolm korda päevas.

Ku hammas valutas, lõõgatas toorõs kardol poolõss ja hõõrutas tuuga haigõt hammast, peräst pandas kardolepoolõ kokko ja visatas aho pääle ning üteldäs:
Terve hammas mullõ,
haigõ hammas sullõ.

Soolatüügaste arstimine
Soolatüügaste arstimiseks on mitu viisi:
a) peab lõikama kartuli pooleks. Pool visatakse ära, teine pool aga pannakse katuseräästa alla kuivama. Kui kartul on ära kuivand, siis kaob ka soolatüügas ära.

Kartuliõied (lillad) - kroonilisele bronhiidile. Mõjub eriti, kui haigus on rohkem kopsudes.

Lõika toores kartul pooleks, hõõru nende (või ühe) pooltega soolatüükaid, seejärel vii kartul põhjapoolse aiateiba alla maa sisse. Jälle saad lahti.

Soolatüügas - kartul pooleks lõigata, kolm korda nende pooltega soolatüügast muljuda, kartul uuesti kokku panna ja siis maa sisse mädanema panna. Kui kartul mädanenud, soolatüügas kadunud.

Peas kärnad. Pesti kartulikeedu veega - koorimata kartulid, või määriti neid hülgerasvaga.

[nohu] Kui kartulid keevad, tõmmata pajast auru ninna.

Mädahaavule pannakse kartulikaabet kahe linase riide vahel. Vanaeit näris võileiva peenikeseks puruks, mis pandi mädahaavale närtsu sees, et mäda rutem välja tuleks.

2-3 korda päevas pesta ja puuderdada kartulijahuga ning linane lapp vahel hoida, siis kaob iseenesest [valgevoolus].

Pääkõõma ravimiks tarvitati kartuli pesemise vett ja katusesambla vett, samuti lasti katuseräästa alt vett pähe tilkida.

Ütles ka, et kui näol on vinnid, siis võta kuuma ilma soolata koorimata kartulite keeduvett,ja pese nägu. Aga mul ei ole neid olnud kunagi. Küll olen aga mitut teist ravinud sedasi. Kuuma kartulikeedu soolata veega pesta tuli vinne, kui nad kuivama ja kaduma hakkasivad. Isegi ühe uhke Eesti sõjaväe majori proua (1930. a) tütrekese näo ravisin terveks selliselt. Käis palju kordi arstidel, aga lapse nägu otse kubises täis vinne. Kui talle seda ravimit õpetasin, tõmbas nina kirtsu ja vastas mulle, et Teie arvate, et ma ei suuda oma lapsele väärt ravimeid osta? Ma ei vastanud sellele midagi. Umbes kolme kuu möödudes kohtas mind linnas tütrekesega. Tuli, vabandas ja tänas väga - lapse nägu oli puhas, aga patentarstide salvid ei olla aidanud.

Kummel mu silmadele ei aita, ma panen kartulimähke. Ta pidi turse vastu olema ja sügelemise vastu. Aili Pajul on tore raamat. Ma lugesin eile tema raamatut. Ütleb, et kartulas on ka ravimtaim.

Kästi kardulakoortega pigistada ja siis need kardulakoored maha matta ja siis kui need ära mädanesid, siis olid soolatüükad kadunud.

Noortest heinputkedest, hapuhoblikatest, ohakatest, nõgestest ja kartulipealustest keedeti vanal ajal maitsevat suppi.

Kui köha, siis keedab kartuli, me hingame selle kohal ja kurk rasvaga ja hommiku terve. Mamma tegi.

Koeranael.
Kui kuhugi ajas väike mädapeaga vistriku, seda mädapead ei tohtinud katki teha, siis läks jälle hulluks ja hakkas sügavalt mädanema, nii et haigusel on ka oma aeg, mis ta peab saama omaette rahus olla.
Aga koeranaelale saab sedasi vastu, et kui see mädapea või muidu punane, „vihane“ vistrik on, siis võtta toores koorega kartul, pesta puhtaks ja panna pliidiraua peale, lasta ühest küljest kuumaks ja siis selle kuuma poolega nii õrnalt, kui võib, vajutada vistriku peale. Kui on valus, tõstad üles jälle, nii 3-4 korda ja kui kartul ära jahtus, lasta jälle kuumaks. Üle 3 korra pole vajadust, vistrik kuivab ära. Ei lähegi hulluks. Nii teha 2-3 korda päevas, rohkem polegi vajadust.
Nüüd, kui on gaasipliidid, ei saagi seda kartulit kuumaks lasta. Elektripliidi peal saab lasta plaadi peal. Võib ju ka kasvõi triikraua peal kartuli kuumaks lasta, kui triikraud kummuli, õieti küll seljali keerata. Peab oskama ise ka midagi leiutada. Mina olin saksa-ajal 9-aastane ja praavitasin oma paised alati ise. Millal siis mammal aega minuga jahtida oli. Niisama said enda paisete arstimisega hakkama minu täditütred.

Vahend alkoholi lõhna kaotamiseks. Viinameeste hulgas on väga laialt levinud arvamine, et kuivatatud nelkide või toore kartuli närimine kaotab teatavaks ajaks viina lõhna.

Uibu (õunapuu) lehed, sügisel, peale langemist, magus leem.
Kardoka päälse leemi müüdi sõja ajal Valgas tsaimajas.
Kapsa lehed, kui rehte ajal ahopaas kuum, ahju leiva ala. (siis ei saa leival alumine koorik tuhaga kokku.)

Tuulatud rukistest leib oli vanasti „sai“. Harilikult söödi aganaleiba; kui tuulati, olid väravad kinni. Rukkeid leivajahuks kroovima hakati õige hilisel ajal.
Aga herneid ja läätse peeti vanasti palju maas, ube ka. Pääle läätse-, oa-, herne-, kapsa- ja kardulasupi keedeti veel naadisuppi ja ohakasuppi piimaga. Ohakad kupatati ennem ära.
Aganaleiba kuivalt ei söödud - oli terav, vedelikuga aeti alla.

Audunule panti kartula tärklis, seni kui see tõmbas kuivas, panti jälle uus, seeni kui olli terve. Nagu varbavahed akkavad kohe auduma, kui villased sukad jalas. Igaühel ei akka, aga mõnel lähevad kuumaks ja akkavad auduma.

Peale odralinnaste tehti ka lustetest linnaseid ning võeti peale selle taari hautamiseks ka muid lisandusi linnastele abiks, nagu nisu- ja rukkikliid, kartohvlid jne., aga odralinnastest taari vastu taari neist ometi ei saanud. Ka on hauetele juurde lisatud humalaid, köömneid jne. Kõige uuemal ajal tarvitatakse õlle järele taari ainult nii kaua, kui ta veel hapu on, aga talvel, kus raba ära külmetab, ei võeta õlle järele taari sugugi, vaid raba tarvitatakse hauetena taari peale. Taari tarvis on ise tõrs, veiksemkui vanaaja tõrred. Põhjaõlgedeks ei ole perisõled mitte head, sest nad lähevad ruttu pehmeks. Seepärast võetakse poolvalminud rukkid, puhastatakse lehed küllest ära, pannakse umbes paari tolli paksuselt tõrre põhja peale, mida siis õhukese lauakestega ja risti ülekäiva puuga tõrre põhja kinni pantud saab, et hapnemisega põhja raba sekka üles ei tõstaks. Nõnda valmistatud õled peavad enne tarvitamist keeva veega ära leotatud saama, et nad taarile midagi võerast magu ei teeks.

Kõrvavalu puhul olla kartulikeedu paja kohal auru sees, isegi riie üle pea, et soe oleks auru sees.

Koleera. Haigel on kõht kangesti lahti. Keedeti kanget toomingakoore teed. Lepaurva teed ka joodi. Piima ei antud ega kartuleid. Puder keedeti veega. Haput ka ei antud. Sütt pandi vee sisse, taoti katki ja anti sisse. Kui haige hakkas paranema, siis anti klaubersoolvett. See puhastas kõhu ära, soolikad ära. Hulgal ajal ei tohtinud piima süüa. Seda haigust oli hoopis vähe, kui ma noor olin. Koolerahaigus tuleb sellest, kui süüa tooreid marju. Pooltoores liha ka ei ole hea süüa. Punasekauna pipraviina juua, kui kõht on lahti. Viinapoes müüdi pipraviina. Kartulijahu on ka hea võtta, kui kõht on lahti. Kerosiini võtta, kui sees on kuiva valu. Olen ise võtnud sisse. Suhkrut võtsin peale 2 aastat tagasi võtsin kerosiini (lambiõli) sisse.

Kuida raviti sammaspoolt? Sammaspoolt määriti ja hõõruti soolaga. Sammaspoolt määriti tindiga. Sammaspoolt raviti paberiveega; põletati paber ära ja vesi mis järgi jäi, sellega määriti sammaspoolt. Sammaspoolt raviti paberi higiga. Sammaspoolele pandi kartuli riivi ja akna higi peale.

Soolatüükaid raviti: piirati kartuliga 9. korda ümber soolatüüka ja pandi kartul siis kuhugi kuivama. Mähiti ka veel hobusejõhv ümber ja hõõruti põrgukiviga.

Tiisikust (kopsuhaiguseid) arstiti et joodi kust. Võis olla oma ehk lasti lapsed kussa. Joodi päivas kaks ehk kolm kõrda. Ja kui sõnniku veeti, veedi kopsuhaige lauta, sõnniku aisu sisse engäma. (Raagiti rahva seas, et Püssi krahv käind sõnniku veo ajal ikke laudas old sääl kauem kui nauul aegul.) Aeti tüliskivi ahjus tulisest tilgutati tärgendiini kivi pööle siis engati sisse. Ka kartuli keidu vee auru engati sisse. Määriti rindu ja selgä anirasvaga ja tärpendiinigä, ahjupaistel. Joodi kõiksugu maarohtosi, keemni, rauarohto, linnumagusaga.

Maltsast keedetakse suppi.
Oblikat tarvitatakse supi keetmiseks.
Tilli pannakse hapnevatele kurkidele peale.
Mäerõigast pannakse kartulisupi sisse.
Seenest valmistatakse kartuli sousti.
Mooni seemneid pannakse saiale ja süüakse niisama valmind pärast.

Apuaina “hapuoblikat” lapsed sõid toorelt. Neid korjati ka supivalmistamiseks. Keedeti mõni kanamuna ja hakiti hulka ja supp missugune!
Jänesekapsaid samuti sõid lapsed heameelega.
Toorelt sõime lapsena: põrknaid, kaalikad, kurke, kapstajuurika südamikke, sibula pääliseid; mõned lapsed sõid isegi toorest kartulit. Siis veel: ube, herneid, suhkruherneid, hiireherneid ja vikki; riivimise ajal kapsast jne.

Sigurit tarvitatakse kohvi valmistamiseks.
Nõgesest keedetakse suppi.
Jänesekapsast lapsed söövad.
Porssi tarvitatakse õlletegemise juures omalate asemel.
Apuoblikaid lapsed söövad.
Omalatega tehakse olut.
Päevaroosi seemneid süüakse.
Seent tarvitatakse toiduks.
Murulaugust valmistatakse kartuli sousti.
Mäerõigast pannakse värske liha soustisse.

Toore kartuliga vajutati käsna peale ja visati kartul ahju otsa, kui kartul ära kuivas, siis pidi ka käsn terveks saama, vahest oli see nii, vahest mitte.

Sammaspoolidele pandi peale kartuli kaabet ja aknahigi.

Kui oli konnasilm, siis lõigata kartul katki vanal kuul, kolm korda muljuda, panna lauta sõnniku sisse ja isi ütelda: „Kau nüid!“.

Vähesed kukekellad. [(Sinised õied, kellukad) Väheste kukekellade teed tarvitatakse rahvaravimina läkaköha vastu. Samaks otstarbeks kasutatakse ka kartuliõie teed.]

Kui mädanik sõrmes, siis tartlane pistab kartulikeedu vee sisse.

Haudumine. Täiskasvanute juures tuleb haudumist ette ainult suvel, heinaajal. Siis hauduvad kõige enam ja ennemini varvaste vahed ja varvastealused. Haudumise vastu tarvitatakse varba vahele raputamiseks kartulitärklist või jahu, mida just juhtub käepärast olema. Ka on viisiks varba ümber, sinna kohta kuhu haudumise järeldusel tekkinud rennike, mässida mõni keerd villast lõnga. Kuid seda tehakse siiski siis, kui on haudunud rennike väike või kui ta on alles tekkimisel.
Haudumise vältimiseks tarvitavad mõned ka tökatit ja värnitsat, millega määritakse kokku haududa võiv koht. (Heina-ajal varvaste haudumine sünnib niiskel, vesisel heinamaal töötamisel).

Laste juures jäsemete vahede haudumise ärahoidmiseks tarvitatakse peaasjalikult tärklist.

Nägemist pidi teritama, kui silmi hoida keedetud kartulite auru peal.

Kõrvahaiguseid raviti vanasti kõrvakiviga. See oli auklik kivi nagu meekärg, neid leidus ainult mererannas. Kõrvavalu vastu tuli kivi tuliseks teha sütte peal, siis tilgutati piima kivi peale ning see aur suunati kõrva sisse. Kartuli aur oli ka üks ravimise viis.

Mul on jalgades veresoonte laienemine. Ma ravin ise ennast. Suvel panen peale vaeselapselehti. See on rannarohi, kasvab vesises kohas. Värskelt peab peale panema. 3 korda päevas panen peale, võtab vere välja. Tunnen ennast siis paremini. Talvel panen peale toorest kartulikaabet ja toorest kaalikakaabet, siis on parem.

Leiba tegime kartulitega ka taigna sisse, köige kartulikeeduveega. Aga Sõrve pool panti punast peeti sisse. Peedid lõigati väiksed viilud ja sõtkuti viimase kakukese sisse. Nänni tegi seda.

Soolatüükaid, just üleeila oli soolatüügastest jutt. Soolatüükaid saab nönda praegu ka ravida, et kui soolatüügas on vötad koorid kartuli ära ja, aga sa pead uskuma seda. Sa pead uskuma seda. Käe pealt oli poisil nii täis korra seal linnas. See oli alles oli möödunud aastal või millal see oli. Jah-jaa naabrinaine ütles: „Oi ma ei vöi su käsi näha, et soolatüükaid on kõik täis. Jah-jaa vöttis kartuli ja öörus ja ütles ka, et kui sa usud, see vötab juba. Poiss oli mötlend: „Jah, ma usun!“. Teise päeva oli tulnud tädile näitama, oli ütlend nönda: „Mina ei tea, kus mu soolatüükad läksid!“

Sulutüügas. Minu tädi tegi sedamoodi, et õõrus selle jälle...toore kartuliga ja siis viis obusesõnniku sisse selle, aga et need soolatüükad oleks ära kadunud, seda pole küll juhtunud.

Näljaleiva hulka pandi aganaid, kartuli koori, jõukamal puhul kartulid. Hädaleib oli leib,mis segatud kõiksugu sodiga, mida söödi vaid hädapärast.