Rahvapärased taimenimetused

Pähn

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Siis tarvitatakse veel rikkiläinud haava puhastuseks pärna ehk pähna sülti. Seda tehakse järgmiselt: võetakse ükskõik mis ajal, kas või kesktalvel, üks pärnaoks, kooritakse koor pealt ära ja kaabitakse koorealust mäiha külma vee sisse, see mäih läheb seistes ja ümber liigutades paksuks süldiks ja seda sülti pannakse haava peale, kisub kuumust ja palavikku välja.

Kõgõ paremb haiguserohi om pähnaõie ja vehverment. Need on külmetamiserohi nummõr edimene.

Kodumaa puud Haanis.
/---/
Pähn (pärn): häirmeid korjatakse teeks, koorest tehakse saanipõhjad, ragoskid, viisud, kablad. Puust kahvlid, visklid, kerged mollid.

Pääle nende veel võetakse pähna- (pärna), ristikhaania, vavvarnahäiermid teeks.

Taimede tarvitamine vanal ja praegusel ajal [kodused arstirohud].
Vanasti ja veel nüüdki tarvitatakse koduseid arstirohte, mis valmistatakse igasugustest taimedest. Oldi arvamusel, et ei pruugi sugugi osta apteegi arstirohta, sest need ei ole kõige paremad; iseäranis teadsid neid rohta vanemad inimesed ja oskasid neid ka valmistada.
Teed valmistasid ja valmistavad nüüdki inimesed: pähnaõitest, köömnitest, vabernavartest ja õunakoortest. Muidugi kuivatati need enne ära. Iseäranis hää tee saab pähnaõitest ja õunakoortest.

Pähnakõõred ja -õied. Suure köha vastu. Tee näol sisse juua.

Pähnaõitse - külmetuse vastu.

Pähn - pärn, on külmetuse vastu.

Pähn. Pärn. Tilia cordata Mill. Tilia parvifolia Ebrh. Õitest tehakse teed - higistamise vahend.