Rahvapärased taimenimetused

Piparmünt

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Südamevaluhain.
Südamevaluhaina lehed ja varred keedetakse ära ja pannakse piparmündiõli sekka. Seda vedelikku võetakse sisse, kui süda halb või valutab.

Halb õhk suust kaotakse kadaka ja piparmündiga.

Oksendamise vasta kadakas, koirohi, piparmünt.

Piparmünditee olla hää talvel külma ajaga, aitavat ka verd klaarida, kui pää valutab. Taime nimi vehverments.

Kui pea valutab, siis kui on ühtlasi ka palavikku ("pea on kuum"), pannakse pea peale (otsaesisele) külma vee lappi. Ka juuakse peavalu korral piparmündi- (kohalikus murrakus "vehmerventsi") teed kuumalt ja minnakse voodisse teki alla ja lastakse ennast (või kaetakse ise) kinni katta kasukate ja teiste seesuguste soojapidavate riietega. Kui ei juhtu olema pipamündi teed, siis juuakse ükskõik missugust kuuma teed et ainult kere sooja saaks.
Kui harilikult kellelgi pea valutab, siis on inimesel ka muu kere haige. Valutab ainult pea, siis seda nagu haiguseks ei peeta, mida tuleb seletada üldise maaelu karmusega - väikesest veast ei hoolita, ei panda seda nagu tähelegi, ei olda haiguste vastu nii peenetundelised nagu linnainimesed.

Piparmünt (kohapeal nimetatakse "vehmervents").
Piparmündi- (vehvermentsi-) teed tarvitatakse arstirohuna siis, kui kellelgi pole seedimine kõige paremas korras. Pidavat mõjuma seedimist korraldavalt.

Seestpidiseid arstimeid on silmahaiguse puhul sisse võetud: kadakamarja keedist, maarjapuna-, palterjani- ja piparmünditeed.

Söögiisu puuduse vastu peeti paremaks vahendiks piparmündiga segatud napsivõtmist; ka aniisi tilkasid.

Piparmünt on üks universaalne asi, see on nii kõhuhaiguste kui hambavalu korral hea.

Kõhuhaigused.
Kõhuhaigused. Kõhuhaiguseid raviti koduselt masseerimise teel. Kui rindu alt oli haige seda ööldi on ära venitand. Sel puhul kutsuti keegi vanem inimene, kes masseeris. Rohuks oli piparmünt. Tehti kulbi sees viin tuliseks, pandi võid hulka, seda võeti sisse, ja piparmünditee.

Kurguhaigus. Kui valus oli neelata ja kurk haige, seda kutsuti kahepoolised. Ravi, õhtul pandi tulist tuhka sukasääre sisse, sukk tuhaga seoti ööseks ümber kaela. Kui kahepoolne kasvas sisse poole, siis võeti sisse liikva, ka pealt määriti liikvaga. Ka piparmünditeed tarvitati selle raviks, seda tarvitan ma praegugi.

Jões kasuvad piparmündid, neid võis teeks teha. Külmetuse ajal oli.

Oksendamine.
Oksendamine tekib maohaigusest ja kui ussid on kõhus. Ravi piparmündi tee.

Piparmündi tee pidi südamele hea olema.

Piparmündi tee on tervisele väga hea, südamele ja.

Palderjaniteed tehti, piparmündi teed kah, kui süda peksis. 2-3 tilka kamperiõli vee hulka, võtab peksmise ära.

Kui rinde alt valutas, süda läikis (oksendas), siis üteldi, et on voolmed. Selle vastu võeti sisse piparmündi (rahvakeeli vehvermentsi) tilku, lõngaeli vett (soolahape) või soolvett, kui muud ei olnud käepärast.

Vehverments - see on südamerohi, ma joon seda teed praegugi, mul omal aias kasvab. [Piparmünt]

Hingeõhu haisemine. Piparmündi teed joodi ja kadakamarju söödi.

Piparmüntisi keedeti südamerohuks.

Vehverments, piparmünt. V. K. Мятный трава. Vehvermentsid, nii kodused kui ka metsikud, lõigatakse oksad ära, siis kui nad õitsevad, kuivatatakse pööningul vilus ära ja keedetakse teed külmetuse vastu. Vehvermentsi tee on ka nii hea juua, kuid üle nädala ei soovita seda arstid juua, sest et mõjub pahasti nägemise peale. Üleüldse soovitavad arstid kõiki teesi juua vahelduses, joo ühte teed kolm päeva ja jälle teist kolm päeva ja nii edasi, kuni esimesega hakkad jälle otsast peale. Münditeed joodakse ka siin kandis mõnes peres, kuid minule küll see ei meeldi, on liiga vänge maitsega.

Piparmündi tee on kõrge vererõhu vastu.

Kui kõht lahti, andis mustikaid, ütles veel: karu sööb mustikaid, on tugev ja terve, sööge, siis saate ka terveks ja tugevaks. Piparmündi teed ka.

Palaviku puhul.
Pärnaõie tee, piparmündi tee ehk mõlemad korraga kasutada. Ja sinna sisse mustsõstraid ehk mustsõstra mahla või mustsõstra toormoosi, juurde võib lisada ka punasesõstra mahla.
Pärnaõie tee keedetakse valmis, see siis klaasi või purgi sisse ja sinna lisada need mahlad või moosid, kui on mett käepärast, siis ka mett, ja nii kuumalt juua, kui suu kannatab. Lapsena palaviku korral muud rohtu ei olnudki. /---/

Piparmünt om külmetüse, kõtuvalu vasta.

Ku süda paha om - iiveldas - siis keeda piparmündi tiid.

Kellel süda hakkas kloppima, see pidi jooma nurmenuku, rukkilille, piparmündi või palderjaniteed.

Kurguhaiguse ja külmetuse puhul juuakse nurmenuku, krookslehe, takjanupu, piparmündi, koirohu, pärnaõie, liivatee või kummeliteed. Kuristatakse kurku ka soolaga või soolveega.

Piparmündi teed joodi ka hambavalu puhul.

Paisete ja paistetanud koha peale pandi kaalikapealseid, lepalehti, paiselehti, teelehti, raudrohtu, kumeleid, krookslehti, piparmünti või liivateed. Neist ravimitest keedeti teed ja pandi haigele kohale soojad mähised peale ehk pandi kohe maast nopituna haigele kohale. Need ravimid alandavad palavikku ja vähendavad valu.

Piparmündist korjati maapealne osa. Aga Umbusis sai piparmünti korjata jõest, just see osa, mis veest väljas oli. Said siis mitme vaksa pikkused võtta, neid kuivatada ja teed keeta, mis aitas peavalu vähendada.

Piparmünti kuivatasid ja panid viina sisse vahest, kõhuvalu vasta oli.

Siis veel kui naistel „menses“ väga jooksis, joodi piparmündi teed ja pandi külma tuhka kõhu pääle.
Kui aga „valgete“ voolus oli, siis tehti valge ristikheina õie teed ja angervaksa õie teed. Kummalgi juhul veel naistepuna teed.

Piparmündi tee om ka külmetushaiguse vastu.

Kui on kurk haige, tuleb juua piparmündi teed.

piparmündi tee - palaviku vastu;

Piparmünt ja vehverment, palderjan ja maa-aluserohud olid kõige tähtsamad arstimiseks. Raudrohud ja köömned ja kõik maarohud korjati omale tagavaraks. Soodest ja igalt poolt sai korjatud. Sisemisi haigusi arstiti ikke enamasti nende maarohtudega.

Piparmündi tee külmetuse korral.

Piparmündi tee ergutab südamehaigeid.

Piparmündi teed, mida meie pool palju juuakse, kasutatakse seedetegevust soodustava vahendina.

Kõhuvalu vastu võeti kas Thilemani või piparmündi tilku, ka koirohu viina.

/---/ Samuti oli populaarsem ravim vehverments (piparmünt) hõõrumiseks kui ka sissevõtmiseks kõhuvalu ja gaaside puhul. /---/

Kaelahaigus.
Kaelahaiguse puhul peab kuristama sooja soolaveega. Teed peab jooma pärnaõitest, nurmenukkudest, kumelitest, koirohust, krookslehtedest, takjanuppudest, piparmündist ja nõmmeliivatee ka on heaks rohuks, kui kuumalt juua.

Liikmete haigused.
/---/ Aga metsas, sambla peal kasvavad sooneheinad, pikkade roomavate vartega ja päris ümmargused helerohelised lehed vartel. Need seoti ööseks jälle haigete kohtade ümber. Ja metsas kasvavad põõsasõnajalad, põõsana nagu palmioksad, kasvavad ka kraavikallastel. Neid põõsasõnajalgu seoti jälle ööseks haigetele kohtadele ümber. Sõnajalgade peale seoti marlisidemed. Ega need muidu seisa, kui peavad olema kinni, noh, ümber millegagi seotud. Mina olen ka proovinud, nendest on küll tunda parandavat mõju. Ega ei sel puhul aidanud küll maarohtude teede joomine ka, see on tugevam haigus. Aga viina ja piirituse sisse kamperit kui oli, siis määriti. Nurmenukk, maasikajuur, piparmünt ka. Mõnikord aidanud, kui joodi nurmenuku teed. Kasepungad, kui veel ei ole lehed ilmunud kevadel, nendest keedeti teed ja joodi seda siis kaks klaasitäit päevas kohe mitu päeva järgemööda. No maasikajuurtest ja piparmüntidest keedeti ka teed. Kevadel, kui vara õitsesid juba ülased, siis korjati neid ja kuivatati. Poole liitri petrooli sisse pandi peotäis kuivatatud lumelilli, no ülaseid, ja siis see pudel lasti veel seista ühe nädala. Siis sellega määriti haiget kohta.

Kui laps oli külmetanud ja köhis, kurk kibe oli, keedeti piparmündi ja kummelilehti segi, keedeti kange, kuum tee, laps rinnuli keedupoti peale, pidid seda kuuma auru kohe sisse hingama, pikalt ja sügavalt, et mõjuks. Palav hakkas sest aurust. Ka aeti siis voodisse, tekk üle pea, et hästi higistaks. Talvel tehti ka köömeteradest auru, kui muud värsket võtta polnud, see mõjus ka. /---/

Piparmünti ja palderjaani suhkrutükile tilgutada, kui oli ehmatatud.

Seedimist soodustasid kasekäsna (must torik, must pässik) tee; samuti piparmündi ja köömnetee.

Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Piparmünt - kõhuvalu vaigistamiseks, korrastab südametegevust.

Kõrvavalu. lapse kõrvavalu puhul mähiti ümber pea ja kaela soojad mähised ja last enam õue ka ei lubatud. Kõrva tilgutati 1–2 tilka värskest, kondist (kerisel) välja sulatatud „kondi eli“. Ka pandi kõrva taha sinepikompresse. Mõnel pool pandud verekaane kõrva taha ja kukla peale. Jällegi keedeti kas raudrohu, piparmündi ehk pärnaõie teed, mida tuli väga kuumalt juua. Ka loputati mäda jooksvaid kõrvu leige kummeliteega.
Kui ma olin laps, siis oli mul ühel öösel kirp kõrva läinud. Küll ma karjusin, sest see kirp müristas seal nii valjusti, et mu pea päris põrus. Aga siis keeras mamma mu väikese, mõnest karvast koosneva juuksesalga kõveraks ja toppis kõrva. Ise ütles: „Seda redelit mööda ronib ta nüüd varsti kõrvast välja.“ Ja ime küll, seda mööda ta tõesti varsti mu kõrvast välja roniski.

Peavalu.
Raviti palderjani, piparmündi, naistepuna ja raudrohu teega. Kui peavalu põhjuseks oli raske töö, siis aitas ka kaelasoonte masseerimine.

Kurguhaigused.
Varem kuristati soolaga (sool lahustati leiges vees ja sellega kuristati). Kummeli- ja piparmündi tee parandas. Mulle aitab teeseene leotis kurguhaigust ravida.

Hambavalu.
Valu leevendab kummel, palderjan, piparmünt, sibul, vanilliin, viin, vahest ka külm vesi ja nii edasi. /---/

Külmetushaiguste puhul on veel rahvale tuntud raudrohi, salvei, kadakas, nurmenukk, piparmünt, sibul ja küüslauk.

Peavalu. Palderjan, naistepuna, piparmünt, raudrohi.

Raudrohu, piparmündi ja palderjanitee on kõigi haiguste vastu.
Üts vana naine, juba 91 aastat vana. Ta joonu kogu elu raudrohu teed. Uskus, et seepärast ongi nii vanaks elanu.

Piparmündist teed ja palderjaniõitest. Piparmünt aitab seedimist korraldada, kergendab seedimist, aga palderjan on ehmatusele ja kui süda väga klopib, siis teed tehakse ja juuri pantakse viina sisse, võetakse; kes viina ei taha, teeb juurtest ka teed.

Jaaniöösel koräti hainu rohus. Kondivalu võtvat ära, päältmäärimises on hea. Ja kõik rohujuure taheti koräta enne jaani. Palderjan, piparmünt, pärnaõied - palavikurohi, siis kui õitses.

Piparmünt oli palavikurohi ja peavalurohi, südamehaigusele ka.

Piparmündi tee on ka söögiisust.

Piparmünt on seedimisele väga hea, kel on puhitused, gaasid. Aga mitte pidevalt - nädalas paar korda.

Piparmündi tee, kui on hambad lahti, siis sellega loputada. Ja kui kurk haige, siis kuristada. Aga siis peab hästi kange olema.

Kõhuvalu puhul aitab piparmündi tee.

Korjati piparmünti ja tedremarana juuri. Nendega arstiti.

Vanast ikke need rohud olid naistepuna ja raudrohi. Seda korjati ja piparmündi teed. See pidi enne jaanipäeva olema rohuks. (E. K.: Tuli korjata enne jaanipäeva.) Määrimiseks pandi palderjanijuuri viina sisse, siis määriti tollega liigeseid.

Mina ole kasutanu punet, piparmünti, palderjani. Piparmünt on südamele hää.

Vahest sai köömneteed võetud ja piparmünti. Ikka kõhuravi jaoks rohkem.

Piparmünt on hea tee, see rahustab närvisid. Muidu ma sai ikka kraavist, säände paksu lehtega on, ma istut omale aiapiparmündi.

Rahustamiseks piparmündi teed juua.

Piparmündi teed tehti ja raudrohu tee on ka köha vastu.

2-3 lehte melissi ja piparmündi lehti ka. Keeta ei tohi, lasta tõmbuda ainult. Rahustab närvi.

Koirohi, naistepuna, kummelid, piparmünt - need on mul ikka aida räästa all.

Piparmündi tee oli. Aias kasvatati seda taime. Põldpiparmündi teed ka kasutatakse.

Vanemad inimesed võtsid närvide rahustamiseks palderjani suhkruga sisse. Selleks võeti lusikasse suhkrut ja sinna tilgutati pudelist palderjali 5-10-15 tilka, nii, kuidas keegi oli harjunud. Ka piparmündi tilgad olid suhkruga hea võtta. Inimene rahunes.

Ega vanast ei täidind poest raha eest teed osta. Korjati:
köömned;
pohlaõied - vanaema korjas ja kuivatas ja sest tehti teed;
pärnaõie teed ka joodi, pidi tervisele parem olema kui teine tee;
piparmünt, ennemast öeldi vehverments, see pidi ka hea olema;
raudrohu teed ka tehti, ma ei tea, misjaoks;
kummel, seda korjati teeäärtest ja õuest.

Nõgest, naistepuna, palderjani, piparmünti, liivateed, raudrohtu: neid korjati.

Piparmündi tee. Seda kasvatati enda juures. Praegugi tehakse. Närvide vastu on.

Piparmündi tee on hea peavalu vastu.

Koduselt arstitakse hambavalu mitmesuguselt: mõnel vähendab valu külm vesi suhu võttes, mõnikord kaunis kuum vesi, nelgitera hambaauku panna, mõnikord aias kasvav piparmündi värske leht veele hõõrutult hambaauku vajutata ja nii edasi.

Köömne, pärnaõie, piparmünti mõni kasvat aian. Tuud mi lahksi terve talvõ läbi juua.

Piparmünt, seda sai viega võtta.

[Taimedega arstimine.]
Mina joon piparmündi tied, kasvatan aias. Meil varem oja kaldas kasvasivad. Nüüd kaks-kolm aastat tagasi kadusivad ära, külm võttis juured ära.

Vehvermentsi (piparmündi) tee rahustab inimest.

Vehvermentsi ehk piparmünti kasvatatakse kui arstirohtu. Ta kasvab vesisel pinnal ja on rohttaim, väga tugeva magusa lõhnaga. Teda tarvitatakse teeks, hää on köha vastu.

Mündid: konnamünt, piparmünt (Mentha).
Kasvavad rohtaedades vägeval pinnal. Nendel on hää lõhn, eriti piparmüntidel.
Tarvitatakse kõhuvalu vastu.

[Tarvitatakse arstirohuks.]
Piparmünt.

Piparmünt, sellest suab kua hea tee, vahel harva juua, annab söögiisu. Meil on kohe peris kultuurtaimi. Sadala apteekri käest saime. Kõlbab verivorstile maitseaineks panna, kui muud maitseainet ei õle, nagu seda on ette tulnud.

Piparmünt - tee maohaigustele.

Piparmünt - vehmerments.
Vehmermentsi tee annab söögiisu.

Vehverments, piparmünt [Mentha viridis L., vars lühikene]
Tarvitatakse teeks, ka viina hulgas parema maitse tarvis. Kas ka mõne haiguse vastu, ei tea.

Arstirohtudeks tarvitatakse järgmisi rohte: (мята) piparmünt - köha vastu.

Hambavalu vastu - piparmündi lehti ja sibula ja soola segamini tambitult.

Kõhuvalu vastu tarvitati piparmündi ja mustade köömnete segust valmistatud teed.

Joogiks valmistati kanavarva õitest, köömnetest, heinputkest, õunapuu õitest ja piparmündi lehtedest teed.

Köha vastu: toomingakoore, sibulakoore, kaituse-, kummali- ja piparmündi tee.

Piparmünt - teeks on hästi pruugitav.

Ka piparmündi teed tarvitatakse arstirohuna, kuid et ta meie taimestikus puudub, võib tema asemel tarvitada vesimünti. Tema on maitseandjana ja teena maohaiguste puhul.

Vabarnavarsi, kummeleid, lõhmuseõisi, maasikaid, köömneid, piparmünte, õunakoori, mustikavarsi, sigureid, rukkiteri, tammetõrusid ja nii edasi, valmistatakse jooke nagu tee ja kohvi.

Piparmündist saadi arstirohtu maohaiguste vastu.

Piparmünt - keedetakse teed ja tarvitatakse maohaiguste puhul.

Piparment: seesama [?] [viina sees tarvitatakse külmetamise korral].

Piparmündi õied - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Milleks tarvitatakse taimed.
Arstirohuks tarvitatavad taimed: piparmändid on ka köha tarvituseks.

Milleks tarvitakse taimeid? Kas arstirohuks? Paldejal, arnikad, komelid, südaemajuured, vehvements, mindid, võilill kollane, külmking, koilill, alantijuur, ema-tus, härjakapsad, heinputked, kassinaered, köömlid, luuderohi, mädareigas, sõnajalg, piiparmünt, raudnõges, raudreiarohi, sooingver.

Piparmünt - teeks on hästi pruugitav.

Kuulsin noorpõlves Häädemeestel, kuidas kirpudest vabaneda. Voodikottide ümber puistada tükkideks lõigatud kalmuseid, voodi alla põrandale ka. Kirbud jäävad uimaseks, kukuvad põrandale. Pühitakse koos kalmusega kokku ja põletatakse.
Samaks otstarbeks võis kasutada piparmünti - mõlemad on tugeva lõhnaga.

Kord olen saand nõelata ka. Aga läbi suka. Mul midagi suurt häda es ole. Ma võtsin piparmünditilku ja sai terveks.

Piparmünt on tähtis arstirohi maohaiguste puhul.

Ussinõelamise vastu võeti piparmünti sisse lusikaga. Need olid apteegitilgad.

Piparmünt külmetuse vastu.

Piparmündi tee. Kõhuhaigused, südamehäired, annab söögiisu.

Piparmünt, raudrohi, kalmused, paakspuu: teed tarvitatakse kõhuhaiguste vastu.

Piparmündi teed juuakse ärrituse puhul.

Piparmündi teed tehti külmetamise ja uneta oleku vastu. Tehti nagu münditeegi [kuivatati, pandi nõusse ja valati keenud vett peale ja lasti natuke aega veel keeda].

Piparmünti (kõhuvalu vastu).

Piparmünti (kõhuvalu vastu) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Kui kõht valutab, võta pool lusikatäit piparmündi rohtu ning pool mündirohtu, vala kuuma vett (korteri jao) peale, lase ummukses seista ning joo seda vett, kuni valu ära kaob. Mündi õied maarja-jäega keedetud värvivad villad kollaseks. Juured, mis kevadisel ehk sügisesel ajal korjata, kui neid õllega keedetakse, värvivad kollaseid villu punaseks.

Piparmünt. Arstirohi.

Piparmündi tee kõhuvalu vastu ja ka südame vaevlemise puhul.

Piparmünt - (tee) kõhuvalu vastu.

Piparmünt (Mentha piperita L.). Tarvitatakse teena, aitab mõningate kõhurikete ja päävalu puhul.

Muid rahvuslikke teena tarvitatavaid taimeosi:
Piparmündi tee, liivatee, vaarmarja lehe tee, pohlalehe tee, kääkaatsa õie tee, kaselehe tee ja teised.

Piparmündi tee - kõhuvalu vastu.

Altkeha valud: koirohi, köömned, kummel, piparmünt, maasapp.

Halb õhk suus: piparmünt.

Kõhuvalu (pisted): arnika, heinputk, islandi samblik, kalmus, koirohi, luuvaluhein, sibul, piparmünt, raudrohi, toomingas, ristikhein.

Närvihaigused: maikelluke, mänd, palderjan, piparmünt, puju, raudrohi.

Südamehaigus: heinputke, maikelluke, piparmünt, põldosi, tamm.

Piparmünt (vehvervänts) - kevadel enne õitsemist - tee mõjub karastavalt kogu närvikavale, tervendab südant, vaigistab altkeha valusid, krampe, peavalu ja on rohuks maohaigust ja kõhurikete puhul.

Piparmünt: toores taim lömastada ja hõõruda haiget hammast ja igemeid.

Seda tuli tihti ette. Külmavärinad on ja tuline oled, siis ongi palavik. No siis pandi külmavee lapid otsa ette. Keetsivad tulist teed. Vahest põletasivad suhkurt viina sisse. Suhkrutükk pandi kahvli peale, peeru panivad põlema ja selle peale siis langes. Hakkas tilkuma nigu mahl, viin oli peekris selle all. Piparmündi teed ja kummeliteed ja pärnaõie teed ja ikka neid, mis palavaks ajasivad. Siis heitsivad teki alla, pidigi hästi palav olema, nii et soojus läks nahast läbi ja saigi terveks. Pandi kasukad ka veel peale, kui vaja.

Rabanduseks nimetati kõiki tundmatuid äkilisi haiguseid, mis algasid kerge palavikuga. Raviks võeti sisse püssirohtu, lahjendatud lõngaõli (väävelhapet), liikvat (Hofmanni tilku), vehvermentsi (öeldi: vehverments teeb vedrud kergeks) (piparmünt) või kampriõli tilku.

Piparmündi tee ja kompressid võtavad ka valu ära.

Unetusele aitab palderjan või piparmünt.

Veel korjas tedremaranat (sellega värvis ka), arnikat, kassikäpa õievarsi, kalmusejuurikat (kodu juurest tiigist), näsiniine marju, piparmünti (jõemünti jõest), paiselehe lehti, maikellukese õisi, nurmenukku (õisi). Nende järel käis kaugel, sest kodu läheduses neid ei kasvanud. /---/

/---/ Kui minul häda, tuleb kohe vanaisa abistamine meelde. Ta võttis tarvitusele praaga sees vannitamise. Äädika, pipra raviviin. Soe kaerakott. Soe ahi. Paa aur. Kaalileht. Tubakas. Raudrohi. Koirohi. Toomingakoore vesi. Kummelivesi. Köömnevesi. Soolavesi. Uriin. Tangutumm. Sinep. Sibul. Piparmünt. Palderjaanijuur. Mädarõika juur. Must kohvi. Muna. Sai. Searasv. Kitsepiim. Soolavõileib. Leivatainas. Võimänd. Männiseep. Kuljus kivisammal, hall. Mesi. Küünal või parafiin. Noahigi. Kibuvitsa marjad. Mustikad. Mustad sõstrad. /---/

Piparmündid ja vesimündid (tee). Õhtul rahustav, teena juues.

[Ärakirjutatud] [Teed.]
Piparmünt: puudub meie taimestikus, kuid tema asemel võib eduga teeks tarvitada “vesimünti”, mis samuti rikas lenduvaist õlidest. Münt on tarvitusel otsitud maitseandjana (kompvekkides, hambapulbris, likööris ja teena maohaiguste puhul).

Taimede tarvitamisviise.
Teesid valmistatakse paljudest taimedest. Neist teeks tarvitatavaist taimeist tunnen: raudheina tee, kummelitee, õunakoore tee, pohlaõie tee, maasikaõie tee, tümmijaani tee (saaremaa keeles), koirohu tee, osjatee, piparmündi tee.
Neist suurem osa on köha ja muude kopshaiguste vastu.

Piparmündi teed külmetamise puhul.

Piparmündi teed - külmetuse puhul.

Piparmündi teed külmetamise puhul.

Arstirohud: kummel, palderjan, verihein, piparmünt, kaetisrohi, kalmus, vesimünt, teekummel.

Piparmünt ehk vehverments (piparmündi tee, piparmündi tinktuur) rahustamiseks.

Piparmünt. Temast tehakse teed.

Piparmündi ja vabukateed külmetamise puhul.

Arstirohu taimed. Vehverments (piparmünt).

Tuntakse ja tarvitatakse küll sookaile, kummeleid, põdrasammalt, palderjani ja piparmündi juuri jne, kuid mainitud rohte arsti soovitusel ja need ostetakse apteekidest.

Piparmünt (helelillad õied): teed, üks klaas külmetuse vastu.

Piparmünt. Piparmündi tähtsus seisab selles, et ta on hääks vahendiks (arstimiks) kõhukorratuste puhul.

Tarvitatakse ka piparmündi kompresse ja vanne krampide vaigistamiseks.

Ka kaotab piparmündi tee veel päävalu.

Kummelitee, piparmünditee, köömnetee - seesthaiguse vastu.

Köömned, piparmündid, nurmenukud, niineõied - teed tehti palaviku vastu.

Piparmündi tee on seedimisele ja kõigele hea, und teeb.

Üks vanainimene ei saand magada ja teine ütles talle, et joo piparmünditeed. Ma olen ka joond. See rahustab.

Ma juu nõgõse ja võilille ja naistepuna ja piparmündi ja pärnaõie tiid. /---/ Kiiva vii pandse pääle ja saise.

Muuks otstarbeks:
Köemned - maitseaineks, teeks, piparmünt maitseaineks. Tomat - söögiks, maitseaineks.
Niinepuu õied, pohlaõied, vesimünt, kaetisrohi, nurmenukk, krambirohi, pärnaõied - teeks.

Vanainimese rohi jõuetuse korral.
Kui tunned, et oled järsku jäänud viletsaks ja vaevaseks, nohu, köha ja külmahood kallal, teha rohtu. Võtta 2 klaasi mett ja 250 g sibulaid, sama palju küüslauku ja 3-4 mädarõika juurt, 2 kl jõhvikaid ja mustasõstra moosi (~ 1 kl). Muu toores materjal peenestada (riivides), valada peale mesi ja moos ning lasta 1 ööpäev seista jahedamas kohas. Võtta iga päev 1-2 supilusikatäit, pärast juua raviteed, milles kummeleid, paiselehti, raudrohtu, piparmünti ja pärnaõisi. See aitab peagi.

R.H. Ravimtaimi?
Veel on kibuvitsamarjad, kuivatame ära, sügisel ja talvel teeme teed, kui haigeks jääme, siis joome teed. Piparmünt ka.

* Juua kummeliteed või segatult mõne raviteega (paiselehed, raudrohi, piparmünt, saialill jt.), eriti talvel ja iga päev, kui ilmastik halb ja toitutud ebaregulaarselt (eriti kooliõpilastel!). Kummelid tee sees aitavad vabaneda raskustest, mis organism päeval saanud. Selline ravitee, kus kummelid sees, aitab vabaneda köhast, külmetus- ja ka nakkushaigustest. Nii toimisin oma peres, kus väikesi lapsigi, 2000. a talvel, ja meie peres polnud tarvis tablette üldse.

Sügisel või suvel kuivatasin ikka valget ristikheina teerohuks (see umbes vaksa pikkune valge ristikhein) seda esineb looduses harva; krooklehti, veel piparmünti. Nii kaua, kui ma piparmündi teed jõin, mul köha ei olnud, aga kui piparmünt otsa sai, oli varsti köha kallal.
Olen veel vaarikavarre ja mustasõstraoksa teed teinud.
Aga need teerohud tuleb kohe tee seest välja võtta, muidu on selline „leotise“ maitse, ei ole enam tee.

Unetus: mitte mingil juhul ei tohi juua kohvi. Õhtul juua nurmenuku või piparmündi teed.
Kui see unetus ei ole juba krooniline, siis juua suhkruvett ja sooja teki alla magama. Soojas tuleb kohe uni. (Või lugeda raamatut või vaadata televiisorit, igal juhul tuleb uni, olgu saade kui põnev tahes. Ei tasu istuda, vaadata tv-d või lugeda lamades, siis ei märkagi kui magama jääd. Kui veel tuleb televiisori eest hiljem voodisse „kolida“, siis hoida silmad võimalikult pilukil, siis ei lähe uni ära.)
Närvilisus. Närvid päeval ära maandada. Aitab sama, mis unetuse korral.

Köhale - sellest oli eespool juba kirjutatud: sibulapiim kuumalt, jalad kuuma vette, piparmündi, vaarika, pärnaõie tee.
Televiisoris oli 22. mai 2004 Komissar Rex´i saates, kus see politsei-noorpaar nohus ja köhas olid, istusid ka sallid kaelas ja jalad laua all kuuma vee kausis.
Mis rohtu nad tarvitasid - ei tea. Mina tahan just nimelt seda jalgade leotamist kuuma veega siin esile tuua.

Ravimtaimi kasutasite?
Loomulikult. Nüüd öeldakse vist, et see on toidulisand vist. No ikke, noh, pärnaõied, naistepuna, piparmünt, raudrohi, köömned. Ja siis igasugused pohlad ja pohlaõied ja kasepunga leotis: viina sisse kasepungad. Need põhilised teed ja asjad olid küll kõigil teada.

Õllele keedeti vett marjadega kadakatest.
Teed igapäevaseks tarvituseks keedeti: pohlaõitest, pihlakaõitest, kanarpiku õitest, mustsõstra vartest, vaarikavartest, kuivatatud maasikatest, vaarikatest, õuntest. Raudrohu õitest, pärna õitest, piparmündist, liivateest, köömnetest, õunapuulehtedest, raudrohust, kuivatatud pihlakamarjadest.
Liha suitsetamiseks kasutati valget leppa ja kadakast.
Kuusevaiku kasutati n.n. “tõrvaseebi” keetmiseks.

Arstirohuna:
Tedremarand, palderjan, piparmünt ja neitsipuna (naistepuna) leotist piirituses (ka viinas) tarvitadakse kõhuhaiguste vastu.

Piparmündid - jões kasvavad piparmündid, neid võis teeks teha.

Kui hingeõhk haises, siis söödi vehvermendi (piparmündi) kompvekki loputati soola veega ja söödi magusaid lõhnavaid sööke.

Piparmünti kasvatame ise aias, teed joome.

Kõhu lahtiolekul joodi viina sees leotatud toomemarja leotist, kadakamarja teed, tedremaranat viina sees ja küüslauku viina sees. Eeterit suhkrutüki pääl, piparmündi teed ja söödi mõni lusikatäis kuiva kohvi ära.

Arstirohutaimed teeks: verirohuhainu ja kummelihainu on mul, kuipalju ma neid talve jaos teki. Piparmündi oli, pärnaõie igan talun praegugi.
Pohlaõisi korjatas ka tees. Kasekäsna tarvitetas ja korjatas ja; muidu teed väga palju maarahvas ei osta, ikka korjatas. Vabarnavarsi ja mustasõstrapõõsast ja õunakoori. Vilun kuivatatas. Väga harva, talve peale ühe paki teed ostan.
Köömneid ka tarvitatas, aga inimese on nii teadliku, et kui on põiehaiguse ja neeruhaiguse, siis ei tarvitatu.

Liikme- ja luuhaiguste ning valude puhul pandi valutavale kohale ümber kas sooheinu või põõsana kasvavaid sõnajalgu. Pealt seoti soojalt ja kõvasti riidega kinni, nii et nad ilusti ümber haige koha seisid, need sõnajalad või sooheinad. Kevadel korjati kasepungasid. Nendest leotatud ja keedetud vedelikku joodi siis kaks klaasi päevas. Luu- ja liikmevalude puhul aitas ka veel nurmenuku, maasikajuurte, piparmündi, liivatee tee.

Hambavalu.
Hambavalu puhul hoiti küll suus mitmesugust ravitaimede teed. Kummelitest, krookslehtedest, müntidest ja teelehtedest. Sibulat pandi toorelt tükike hambaauku või mäerõika juuretükk. Aga hambaauku pisteti ka tõrvasse kastetud topike. Ja mõni hoidis petrooli ka suus. Eks kummeliteed hoiti suus ja pandi soojalt põsele peale. Siis on veel leida põllu ääres hambavalu lill. Sellel lillel on väikesed valged õied ja lehed harulised nagu pihlakal. Seda lille pannakse kohe valutavale hambale peale. Hambavalu puhul joodi ja hoiti suus ka pärnaõie teed. Mõnikord aitas piparmündi tee ka. /---/

Piparmündi tee. Aias kasvab. Hea lõhn on. Seda joodi niisama.

Omakorjatud vürtside hulka kuulusid: majoraan, naistepuna (vorstirohud), kummelid, pohla varred, maasikad ja maasika õied, palderjaan, piparmünd (teeks).