Rahvapärased taimenimetused

Maasikas

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Taimed, mida talurahvas teeks pruugivad. 1. Maasika lehed, õied ja marjad; lehed tulevad siis ära korjata, kui nad alles noored ja vaigused on. 2. Viinalille õienupud. 3. Härjapea ehk koorelille õienupud. 4. Pihlaka õienupud. 6. Vahrakamarjad ja -varred, mis talvel tulevad lõigata. 8. Kummeliõied. 9. Valge ja punase ristikheina õied. 10. Mustasõstremarjad. 11. Mündilehed. 12. Valmissaanud köömned. 13. Mustad kadakamarjad. 14. Mustasõstrelehed, mis kevadel, kui nad alles noored ja vaigutsed on, ära tulevad korjata. Kõiki neid teesid tuleb kas uluall ehk mõne muu sarnase koha pääl tuule käes esiteks kuivatada, kuhu mitte päev pääle ei paista. Päeva päälepaistmise läbi saavad nad tervisele kahjulikuks. Pääle tuule käes kuivatamise tulevad nad ahjus, mis mitte liiga palav ei tohi olla, vaid sarnane, kui leivad on ahjust välja võetud, - veel üle kuivatada.

Kui uisk mõnele inimesele ehk loomale kõttu on roomanud magaden ehk muidu kudagi, sis pea see inimene kummuli rõõsa ja sooja piima kausi pääle pandama, aga jalad kõrgemale kui pää. Sis tuleb uisk esi välla. Ka maasikmarjade pääl tulevat ta välja.

Kui uisk mõnele inimesele või loomale magades sisseion läinud, siis peab temal jala ülespoole pantame kui pea ja rõõsa piima nõu suu ala. Selle peale peab uisk välja tulema, ka maasikmarjade peale tulevad tema inimese seest välja.

Ka umma muu tii hää [rinnavalu vastu]: maasikvarrõ tii, vabõrnatii. Vabõrnavarrõ lõigutas lahki piuta lühkasis jupõs, pandas sõs vii sisse, kolmõ toobi vii sisse panõ hää käpatäüs, aja sõs kiimä, keedä häste är, nõrista sõs vesi läbi harva närdso vällä, nii et varrõ perrä jääse. Viile panõ sõs tsükrut mano ja juu häste kuumalt, nii et iho häste higidses lätt. Mine sõs sängü kaska sisse ja higidse sääl õigõ kaua ja sõs aigupitte jaahuda hinnäst, äkki vällä tulla ei tohi. Niisama hää um kah maasiklehe tii.

Pihelka- ja maasikaõisi korjatakse kuu vahepäeval, siis on nad üheksa tõbe vastu rohuks, kui neid teeks tehakse; muul ajal teevad ainult veele teise maigu.

Teevee jaos korjata, enne jaani omava hääd ja terved juvva:
1.Mehitsehainad. Tee.
2. Maasikahälmed ja -varred, liivamaa päält.
3. Pihlakahäälmed. Tee.
4. Ubinahainad, on küll enamb rohi kui alatine tee juua.
Need keik enne jaani korjata, kui häälmed veel nupun on, vilun kui vaatada ja hoita, et ei kopita. Ja peran ahjun hästi kuivatada. Siis on hää tee.

Tedretähti kaotatakse, kui silmnägu pestakse maasikatega. Ehk aga hoitakse musta kassi poeg rindel.

[Rosaceae]
Fragaria vesca = maasikas.
Taime tarvitatakse köha vastu, kui inimene end külmetanud on. Taimest tarvitatakse ärakuivatatud õisi ja lehti otse väljamaa tee kombel, valatakse keeva vett pääle, lastakse ummukses seista ja siis juuakse soojalt, kuni inimene higistab. Niisama tarvitatakse seda taime ka Tormas, Põlva ja Viljandi kihelkondades.

Rohi põiekivide vastu: hästi palju maasikaid süüa suvel - põiekivid sulavad ära.

Kõige valude vastu: valude puhul maasikajuurte keedist juua.

Paistetust vähendab, kui paistes kohale panna üheksa maasikalehte.

Roosile musta oina villu ja punase maasika lehti pääle panna.

Maasika õitest ja juurtest keedetud tee olla hea tiiskuse vastu.

Maasikas (Fragaria vesca) - kogutakse õisi ja marju, tarvitetakse teeks.

Raudheina (raudreiarohi), vereheina (naistepuna), kumeli, maasika ja poolga õisi kuivatatakse tee tegemiseks.

Maasikad.
Maasikas esineb nii söögina kui ka arstliku mõjuga, õigemini mõlematena koos. Lastele on kombeks anda maasikaid (harilikult metsmaasikad) rõõsa piimaga - nii nagu pudi süüakse. Teeb lapsed tugevaks ja terveks. Süüakse siiski enamasti kohe "jalapealt", s.o. metsas noppides. Keediste tegemiseks üldiselt siinpool maasikaid ei tarvitata. Maasikalehti tarvitatakse teeks keetmiseks. Teed tarvitatakse joogina söögi kõrval, kuid antakse ka haigetele, kes tahavad mahedat teed, s.o. paranejatele.

Münti tarvitati vorstidele. Naistepuna teeks arstirohuna. Köömneid leivale ja teeks ühtlasi toitudele. Kommeleid korjati arstirohuks.
Koirohtu, raudrohtu, pohlavarssi, maasikaõisi. Neid kõiki tarvitati kas teeks või arstirohuna. Suvel kuivatati ja pandi talveks tagavaraks kottide sisse. Tagavara uuendati tarvituse järgi.

Higistamise vastu tarvitati mustasõstraõisi, maasikaõisi.

Neerude ja põie puhastamine.
Hästi vara valminud maasikaid puistagu klaasi sisse, valatagu kanget viina peale, lastagu päikse käes seista ja võetagu hommikul ja õhtul lusikatäis sellest, see on tulihea rohi ja puhastab põie ja neerud.

Head silmaseletust saada.
Vaja ainult kuke sapp võtta, seda veevahuga segada ja silmi sellega kasta, siis jäävad nad eluajaks heaks. Mõned segavad ka jänese ja angerja sappi sinna sekka. Või jälle pestagu silmi hommikul ja õhtul maasikaveega, on ka hea.

Maasikatelt pigistatud sahvt võtab silma puna ära.

Köha vasta on raudrohu- ja maasikatii.

Unetute ööde puhul soovitav juua õhtul maasikamarja, -õie või -juure teed.

[Kasvajatele] Marjade asemel võib kasutada ka maasikamahla, mis on järgmisel valmistatud.
Mõned päevad enne õitsemist korjatakse maasikataimed koos juurtega, lõigatakse peenikesteks, pannakse pressi alla ning surutakse mahl välja, mida segatakse kange piiritusega (90 kraadi) pooleks 1:1.

Nägu määriti värskete maasikatega, siis see võtab päevituse ära.

Kui ristluudest või seljast valutas, mõeldi, et on neeruhaigus. Sel puhul keedeti teed maasikalehtedest või -õitest, kibuvitsa marjadest, nurmenuku õitest ja määrõika juurtest. Joodi ka veel hiirehernest, pärnaõitest, teelehtedest või kiviimela juurtest keedetud teed.

Vanasti kanavarba tee oli arstimise jaoks, see ei olnud pidulaua tee. Pihlakamarja ja pohlatee oli, maasikad ja vaarikavarre tee, kummelitee ja köömnetee.

Maasikaõie tee - köha vastu, kuivatada õied ja lehed ka. Taimed on ju kõik rohuteed.

Maasikalehtedest saab teed köha vasta.

Maasikalehe tie aitab liigkusesuse vastu ja on põiele hia.

Liikmete haigused.
/---/ Aga metsas, sambla peal kasvavad sooneheinad, pikkade roomavate vartega ja päris ümmargused helerohelised lehed vartel. Need seoti ööseks jälle haigete kohtade ümber. Ja metsas kasvavad põõsasõnajalad, põõsana nagu palmioksad, kasvavad ka kraavikallastel. Neid põõsasõnajalgu seoti jälle ööseks haigetele kohtadele ümber. Sõnajalgade peale seoti marlisidemed. Ega need muidu seisa, kui peavad olema kinni, noh, ümber millegagi seotud. Mina olen ka proovinud, nendest on küll tunda parandavat mõju. Ega ei sel puhul aidanud küll maarohtude teede joomine ka, see on tugevam haigus. Aga viina ja piirituse sisse kamperit kui oli, siis määriti. Nurmenukk, maasikajuur, piparmünt ka. Mõnikord aidanud, kui joodi nurmenuku teed. Kasepungad, kui veel ei ole lehed ilmunud kevadel, nendest keedeti teed ja joodi seda siis kaks klaasitäit päevas kohe mitu päeva järgemööda. No maasikajuurtest ja piparmüntidest keedeti ka teed. Kevadel, kui vara õitsesid juba ülased, siis korjati neid ja kuivatati. Poole liitri petrooli sisse pandi peotäis kuivatatud lumelilli, no ülaseid, ja siis see pudel lasti veel seista ühe nädala. Siis sellega määriti haiget kohta.

Neeruhaigus.
Kui seljast valutas, eks siis mõeldi, et on neerud haiged. Siis keedeti ja joodi ikka maarohtude teed. Maasikajuurtest ja -õitest, kibuvitsa marjadest, nurmenukkudest või mäerõika juurtest teed. Ja veel kiviimela juurtest, pärnaõitest, teelehtedest või hiireherne teed. Leesikalehtedest keedeti ka teed, kui arvati olema põiel või neerudel midagi häda. Kadakamarju söödi ka nende haiguste puhul, 3-4 marja päevas. Marjad peavad olema tumesinised, päris küpsed.

Maasikatel on palju rauda, mida meie keha väga vajab. Toore metsmaasika mahl on vajalik.

Maasikate söömine puhastab verd, korraldab seedimist ja on hea vahend kõhuusside vastu.

Astma vastu - kibuvitsa marja tee, maasikaõie tee, mädarõigast, naistepuna, palderjani.

Mustsõstra lehe ja maasikatee, maasika lehtede tee on külmetuse vastu. Mõlemad on ka maitsvad.

Siapõit niisamati kietsivad lastele allakusemise vasta. Ja metsaküömneid kietsivad ja maasikalehti juurikatega, seda tsaiut anda.

Vaarpuu lehed, sõstrad, maasikad, kibuvitsa marjad, maarjalille juurikad - kõik on jumala vili ja kõigest saab abi.

Öpetaja Eberhard rääkis, kui viik sees on, paeluss näh, siis peab toobi maasikaid korraga ära sööma, see ajand välja.

Kõigist võit tiid tetä: maasikaõiedest, küümnetii, vehvermentsi - tuu kasus ka kodu aidveeren.

Maasikaõie tee on tervisele kasulik.

Maasika (teena).

Maasikatee - rahutute ööde vastu.

Maasikaõied: tee ja arstirohud.

Köha vastu - kalmujuured, kummelid, pihlaka- ja pärnaõied ja maasikad.

Maasikas. Tee on unepuuduse vastu.

Maasikas. Tee on unepuuduse vastu.

Maaska- (maasika) ja paloka- (pohlaka) häiermit korjatakse, kuivatakse ja keedetakse talvel leemeks, kõrvale kuivele leivale rüübata.

Muasik (maasik, maasikas) [Fragaria vesca].
Õitest tehakse teed.

Metsateed.
Meie pool tehakse järgmistest taimedest teed: liivateest [(Thymus Serpillum)], maasikalehtedest ja -õitest [Fragaria vesca] (mõned pruugivad ka ühes juurtega), mustasõstra lehtedest [Ribes nigrum], vaarpuu vartest [Rubus idaeus], nurmenuku õitest [Primula officinalis], kollastest õunapuu lehtedest [Pyrus malus], pihlakaõitest [Sorbus aucuparia], niine- ehk pärnapuu õitest [Tilia cordata], raudrohust [(Achillea millefolium)], kummelitest [Matricaria discoidea] ja pohlavartest [Vaccinium vitis-idaea]. Mõnda neist pruugitakse ka arstimise otstarbeks.

Maasikaõied [Fragaria vesca]. Teena - köhale; rinnahaigusele.

Maasikaõie tee rinnahaiguse vastu.

Maasikas: jooksvahaiguse puhul.

Maasikaõied kuivatatakse ning pannakse tee sisse.

Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Köha vastu: niinepuu õite tee, raudrohu, sibulakoorte, pohlavarte, karukollade, maasikaõite, kanavarvaste ja pihlakaõite teed.

Maasikalehe teed tarvitati vere puhastamiseks.

Milleks tarvitati endisel ajal taimi.
Vanad inimesed tarvitasid enamasti kõiki taimi mingisuguseks otstarbeks, näiteks värvimiseks, toiduks või haiguste arstimiseks. /---/ Samuti tarvitati taimi toiduks. Oblikatest, käokapsastest ja nõgestest keedeti suppi piimaga. Kummelitest ja maasikaõitest tehti teed.

Maasikaõied - teeks.

Maasikaõie tee on rindadele kasulik juua.

Korjati maasika- ja krooklehe õisi, kuivatati ära ja tehti teed, see pidi inimesed alati noored hoidma.

Teed tehti pihlakaõitest, pohlaõitest, pärnaõitest, valgeristiku õitest, maasikaõitest, raudrohu õitest.

Teed tehti õuna-, kirsi-, kreegi-, ploomi- ja teistegi puude õitest, ka veel pohlavartest, maasikaõitest, kassikäppadest, nurmenukkudest, üheksamaõitest, vaarikaõitest ja teistestki taimedest.

Maasikalehed kuivatati ära. Kollased lehed valiti välja. Rohelised lehed läksid teeks köhimise vastu.

Pohla- ja maasikaõitest valmistati teed.

Teeks tarvitatakse vabarnavarsi, pärnaõisi, kuivatatud maasika- ja vabarnamarju, küümneid, ubinaheina, õunapuu õisi.

Maasika- ja pohlaõied teeks.

Tee tegemiseks tarvitati järgmisi taimi: maasikaid, pärnaõisi, lõhnavat kummelit, õunapuu lehti, mis leutati kuumas ahjus ja pärast kuivatati, vabarnaid.

Teeks tarvitati pärnaõisi, maasikavarsi, pohlavarsi, köömeid /---/

Taimede kasutamine vanal ajal.
See oli siis, kui alles oli veel vana hea aeg. Inimesed tarvitasid toiduks igasuguseid taimi. Mitte ainult toiduks ei tarvitatud taimi, ka arstirohuks, ja nüüdki tarvitatakse toiduks väga palju taimeliike. Nii tarvitatakse teeks köömneid, maasikaid, vabarnaid, kummeleid ja nii edasi.

Kasulikud on vabarna- ja maasikaõie tee, mida praegugi tarvitatakse.

Teistest teedest on veel, mida tarvitatakse: vabarna-, maasika-, õunakoore ja ploomitee, ka pärnatee.

Teeks tarvitatakse maasikavarsi, pärnaõisi, vabarnavarsi, köömneid, ubinheinu, õunapuu õisi ja nii edasi.

Vabarnavarsi, kummeleid, lõhmuseõisi, maasikaid, köömneid, piparmünte, õunakoori, mustikavarsi, sigureid, rukkiteri, tammetõrusid ja nii edasi, valmistatakse jooke nagu tee ja kohvi.

Igasugustest õitest, nagu pärna, maasika, pohlade, õunapuu ja nii edasi, õisi tarvitati teeks.

Maasikas /---/ Fragaria vesca (Familie Rosaeca). Tehakse teed.

Maasikas. Õitest teed.

Milleks tarvitati taimi ennevanasti.
Maasikaõied - valmistati teed, see hoidis inimese tervist.

Taimed, millega vanasti arstiti.
Maasika-, pihlaka- ja vaarikaõitest tehti teed.

[Milleks tarvitati taimesid ennevanasti?]
Maasikaõitest tee.

Kasulikud on ka vabarnavarre ja maasikaõie tee.

Maasikavarred - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Maasikaõied - keedetakse teed ja tarvitatakse köharohuks.

Maasikaõied. Seesama [nendest tehakse ka head teed].

Maasikaõied. Seesama [keedetakse ja tarvitatakse teeks].

Maasikahäärmed. Tarvitatakse tee jaoks.

Maasikahäärmed. Keedetakse teed ja tarvitatakse köha vastu.

Maasigõhäärmed. Tehakse teed ja juuakse köha ajal.

Maasigõhäälme. Suvel, kui maasigõhäälme on, siis kakutakse häälme ära küljest ja kuivatatakse ära ja siis tehakse teed ja juuakse köha korral.

Maasikaõied köha vastu.

Maasikõisi korjatakse õitsemise ajal ja tehakse teed (kuivatakse ka ära).

Maasikaõisi tarvitati köha vastu.

Maasikaõie tee rahustamiseks.

Maasika- ja pohlaõite teed võib tarvitada ka külmetuse vastu.

Maasikaõie tee - jooksva vastane.

Maasikaõitest ja -marjadest saab teed.

Maasikaõie teed tarvitati köha vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanal ajal tundsid eestlased väga palju taimi ja mõistsid neid ka väga palju tarvitada. Näiteks kui kellelgi köha oli, siis anti talle pärnaõie teed, reinvarre õie teed, nõmmekõrva teed, raudrohu teed või ka maasikaõie teed.

Või oli keegi liiga verevaene, siis anti talle raudrohu teed või maasikaid.

Tee tegemiseks.
Maasikas. Lehti ja õisi.

Maasikalehtedest tehti teed, see oli köhimise vastu.

Maasikas. Maasikaõitest ja -lehtedest tehakse teed mitmesuguste haiguste vastu. Marju tarvitatakse keedetult toiduaineks. Räägitakse, et kes esimese maasika leiab ja selle sööb, see jääb kahvatuks.

Ka köha ja külmetuse vastu maasika- või vaarikamoosiga teed juua ja pääle selle magama minna, sest muidu võib kergesti külmetada ja raskemat haigust saada.

Maasikaõied rinnarohuks.

Maasikaõie tee köha ja rinnahaiguse vastu. Teeks tehes ja sisse juues.

Maasikalehed ja -õied köha vastu. Tehakse teed ja juuakse.

Siis tarvitatakse teeks veel vabarnaõisi, pohlaõisi ja maasikaõisi.

Maasikas. Tooretest marjadest ja kuivatatud lehtedest valmistatakse kosutavat teed.

Maasikad toorelt tühja kõhuga süüa, hävitab usse.

Köha: jooksvarohi, koeranaeris, maasikas, mesikas, nurmenukk, paiseleht, põldmünt, raudrohi, sibul, teeleht, vägihein.

Söögiisu puudus: isujuur, kalmus, koirohi, köömned, maasapp, maasikas, naerid, palderjan, punad.

Kopsukatarr: aedvaarikas, jooksvarohi, lina, maasikas, paiseleht, raudrohi, tamm, teeleht.

Nurmenuku, maasika-, pärna-, õunapuu, vahtraõisi tarvitakse joogiks teena.

Taimede tarvitamisviise.
Teesid valmistatakse paljudest taimedest. Neist teeks tarvitatavaist taimeist tunnen: raudheina tee, kummelitee, õunakoore tee, pohlaõie tee, maasikaõie tee, tümmijaani tee (saaremaa keeles), koirohu tee, osjatee, piparmündi tee.
Neist suurem osa on köha ja muude kopshaiguste vastu.

Palaviku ja külmetuse vastu keedeti vaabarna-, maasika-, toomingalehtedest teed.

[Kodune arstirohu valmistamine ja nende nimed.]
Maasikas - maasikas.

Arstirohu taimed. Maasikas.

Maasikaõie (Fragaria vesca L.) tee? [ei tea, mis haiguse vastu].

Maasikad, kui veri ei tööta.

Maasikaid tarvitatakse neeruhaiguse, põiekivi, laste ümarguste kõhuusside ja isegi paelussi vastu.

Samaks [päävituse vastu] tarvitatakse ka maasikamahla.

Maasikamahl sidronimahlaga segatult on hääks vahendiks päävituse vastu.

Maasikaõied kuivatatult teeks. Teeks ka kuivatatud maasikad.

Mul olid naabrimehel sapikivid. Ta oli haiglas. Taheti operatsiooni teha, aga tal oli kolhoosi mesi ja, noh, mesilaste puhastusaeg ja ei saa. Ma ütlesin, et ära veel mine haiglasse, oota maasikaaeg ära. Ja siis ma korjasin talle nii palju maasikaid, hästi ilusad maasikad olid, terve klaasitäie sain kuivatatud maasikaid. Ja puhtad maasikad pandsin siis liitrisesse viinapudelisse ja kallasin siis viina pääle ja viisin talle sinna ja ma ütlin, et iga õhtu ja iga hommiku üks suutäis võta siit. Ja ta võttis ja suvi läks ära ja tal ei olnud midagi viga ja sügisel läks haiglasse, siis leiti, et tal sapp veritseb ainult ja anti talle rohtusid ja... Maasikad lõhkusid tal sapikivid ära.

Maasikalehe - massa vasta ja kõige vasta, tsaid joome. Vii keeda ära ja vala keenu vii pääle.

Maasikud kuivatasime - lehed ja õied ja toored ja valmis marjad - südame vasta tee.

Romaška, maasikalehti, tõsjatšilistikut - tsai jaost, kui život baliit, tak. Ta on mõru.

Marjadest on lillakad ja maasikad. No siin on need metsamaasikad väega magusad. Mustsõstrad ajame läbi lihamasina, ühe kilo peale kaks kilo suhkrut, seisab toorelt.

Mina kuivatan vabarnalehti ja sitikulehti ja maasiku, šebrets. Sellest teeme tihti, mulle see ostutee nii ei maitse. Ja see magusjuur, seda ka tsut-tsut sinna lehtede manu. A kuis ta kutsutakse, see magusjuur. A siin ta toodas kodu, seal Omski lähedal kuskil kasvavad. Ta suur ei ole, tal säändse nagu pihlalehed tulevad väiksed külge. Seda ma ei tea, a nad seal lehel kirjutavad, et see tsebrets on rohuks.

Maasikatee puhastab verd.

Aga siis on mul see, nagu öeldakse, melissi poolõde - naistenõges, piparmünt siis. Nõgesega on mul raskusi, nõgest ma ei tohi juua enam. Kui veenid on haiged, siis tahab veri paksuks minna. Ja nõgesega peab olema väga ettevaatlik - nõgese ja raudrohuga. Raudrohuteed ma kohutavalt tahan - raudrohuteel on väga hea maitse.
Aga vaarikad, mustsõstrad. Näiteks mustsõstart mina ei kuivata. Mustsõstra mina panen sügavkülma. Aga mustsõstart ja vaarikat joon mina talv otsa niimoodi, et ma lähen ja napsan ära ühe mustsõstra oksa ladva jupi, ja kaks juppi sihukest vaarikat ja seda teed joon. Aga seda ma ei joo kuivatatult, see on kohe naturaalselt. Ja muidugi pärnaõied. Maasikapepud, ütlen mina, ma metsas ei käi, ma kardan usse, aga kodumaasikaid küll.
Ma tahaksin kangesti mailast tunda, ma olen ebausklik, ma ei ole absoluutselt millesti kindel. Vot siis ma seda ei korja. Ma ei taha seda peterselliteed - väga hea tee organismile, tema puhastab neeru. Koirohutee, väga hea tee. Kibuvitsad.

Punahein, vesimünt - vorstirohi.
Umalad õlle sisse, rukis - õlleks, kaljaks.
Mustikas, murakas, pohl, jõhvikas, maasikas, lillakas, sinikas - moosiks, supiks j.n.e.
Sigur - kohviks. Pihlak, vaarmarja, sõstra marjad toiduks. Kalinapuu marjad - pudruks.

Marjad söödavad.
Sitke marä - sõstrate marjad.
Tikerperi, kikerperi marä - karusmarjad.
Vabarna = vabarnamarä - vaarikamarjad.
Maaskmarä - maasikad.
Kurõmarä - jõhvikad.
Mustkemarä - mustikad.
Palohkna marä - pohlakad.
Joovhke marä - sinikad.
Murahka marä - murakad.

Õllele keedeti vett marjadega kadakatest.
Teed igapäevaseks tarvituseks keedeti: pohlaõitest, pihlakaõitest, kanarpiku õitest, mustsõstra vartest, vaarikavartest, kuivatatud maasikatest, vaarikatest, õuntest. Raudrohu õitest, pärna õitest, piparmündist, liivateest, köömnetest, õunapuulehtedest, raudrohust, kuivatatud pihlakamarjadest.
Liha suitsetamiseks kasutati valget leppa ja kadakast.
Kuusevaiku kasutati n.n. “tõrvaseebi” keetmiseks.

Marjad. Söödavad: maasikad, mustikad, murakad (ruugekollase viljaga, kasvavad rabas) - kaarlad, linnulimakad ehk lillakad (punase viljaga, kasvavd segametsas), vaarikad ehk vaarmarjad, pohlad - palukad, sinikad, jõhvikad - kuremarjad, magedad sõstrad, mustad sõstrad, punased sõstrad, tikerberid ehk karusmarjad.

Teatan veel, et meienurgas joodi vanasti ja juuakse vist praegugi metsätiid. Seda tehti vajaduse ja soovi järgi, kas kuivatatud maasika või vaarika marjadest, vaarikavartest, õunakoortest, pohla-, ja lõhmuse- ja pihlakaõitest, vehvermentsist, naistepunast, kummelitest, köömnetest ja kadakamarjadest.

Maasikas. Marjadest valmistatakse keedist. Kuivatatakse talveks mõnedes peredes. On inimesi, kes ei saa maasikaid ju süüa. Nahale tekivad vistrikud.
Lillakas. Lapsed söövad ka lillaka marju. Neid aga leidub metsas niivõrd vähe, et ei ole ma näinud, et keegi neid oleks korvikestesse korjanud, ainult suhu, kohapeal ära söömiseks.

Maasikas [rahvapärane nimetus puudub]. (söögiks).

Taimi tarvitati veel toiduks.
Maasikaid, vaarikaid, mustikaid, sinikaid, lillakaid, pohli, jõhvikaid, murakaid, kukesilmi ja kapsaid.
Neid taimi tarvitati vanemal ajal peaasjalikult toiduks.

[Milliseid marju teil korjatakse?] Mustikaid, vaarikaid, maasikaid, murakaid, jõhvikaid, pohli. Valged vaarikad, hästi suured ja magusad, kuid neid juhtub harvem kui punaseid.

Pärast Jaagupipääva ei tohi enamb maasikaid süija, kes pärast Jaagupipääva maasikat süeb, sie piab kõik selle talve tukkuma.

Hea suve puhul sai jaanipäeva paiku, tihti siiski pärast jaanipäeva, esimesi küpseid maasikaid. Neid nimetati rukkiõiemaasikateks.

Niinepuu: pähklid söömiseks; niined kottide, vihtade ja muude asjade köiteks; kõva puu mööbliks. Pähklipuu: pähklid söömiseks; tüvi (keskmine) kuhja malkadeks. Jalakas: kõva, paenduv tüvi regedeks, kelkudeks, lookadeks, kirvevarteks j.n.e. Tamm: kõva puu; tõrud kohviks, sigadele toiduks; puu igasuguseks mööbliks. Saar: kõva puu mööbliks, kirve varreks ja muuks tarveteks. Kask: kõva puu mööbliks, kirve varreks parem kui saar; oksad luuaks ja vitsad lastele; lehis kask nelipühadel tuppa toomiseks; mahl joomiseks ja supiks; koor sarvedeks, pasunateks, siku sarvedeks, viiskudeks ja hää tule sütitus aine. Lepp: koor pasunaks. Toominga marjad: söömiseks, viina sisse, moosiks. Vaher: kõva puu mööbliks; magus mahl joomiseks ja supiks. Kalinapuu: marjad supiks, pudruks. Sõstrad: söömiseks, supiks, moosiks. Kihvtimarjad: mürgitamiseks. Hullukoera marjad: mürgitamiseks. Karusmarjad, kirsid, ploomid, õunad, vaarikad, mustikad, murakad, jõhvikad, maasikad, lillakad: söömiseks, supiks, moosiks. Sinikad: supiks, söömiseks. Pohl: söömiseks, moosiks.

Muuks otstarbeks: 1) mustikast tehakse suppi ja moosi; 2) pohladest moosi; 3) karusmarjadest suppi; 4) vaarikatest ja maasikatest moosi; 5) ristikhein loomadele toiduks.

Muuks otstarbeks. Kõik puud on kütteks. Ristikhein, rohi, mõne puu lehed, kanarbik, hein - looma toiduks. Vaarmarjad, karusmarjad, punased sõstrad, mustad sõstrad, mustikad, pohlad, murakad, maasikad, jõhvikad, lillakad, punaseda toomingad ja pihlaka marjust tehakse moosisid.

Maasikaõie teed tehti. Vabarnavarre lõigutasse tükikestess, tehtass tee joomisess. Kamelitee ka.

Raighain. Raighaina pruugitakse rinnarohuks. Kui rinnad kinni ja valutavad, siis keedetakse raighaina ka ummusis ja juuakse seda leeme. Raighain kasvab põldude peenarde peal, krõbeline tutt nagu põrkna seemnel otsas. Juuakse ka peale selle: sulatatud searasva, küüngla rasva searasvaga ja viinaga segi, sooja piima; maaske- ja pihlakahäelmu teed, ubinaheina vett.

Liikme- ja luuhaiguste ning valude puhul pandi valutavale kohale ümber kas sooheinu või põõsana kasvavaid sõnajalgu. Pealt seoti soojalt ja kõvasti riidega kinni, nii et nad ilusti ümber haige koha seisid, need sõnajalad või sooheinad. Kevadel korjati kasepungasid. Nendest leotatud ja keedetud vedelikku joodi siis kaks klaasi päevas. Luu- ja liikmevalude puhul aitas ka veel nurmenuku, maasikajuurte, piparmündi, liivatee tee.

Omakorjatud vürtside hulka kuulusid: majoraan, naistepuna (vorstirohud), kummelid, pohla varred, maasikad ja maasika õied, palderjaan, piparmünd (teeks).

Tuulerubid hakkavad maasikatest, muulikatest ja sõukestest asjadest.