Haiguste märksõnad

Tiisikus

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud: tiisikus, tuberkuloos; samuti kirjed, milles kirjeldatud sümptomid selgelt viitavad tiisikusele.

Tiisikus on üheselt mõistetav tuberkuloosina.
Arvati et tegu on kopsuhaigusega, mille korral haige aja jooksul oma kopsud välja köhis.
Seda peeti nõrkuse (üleväsimuse ) tunnuseks, etiti kui see esines vanematel inimestel. Noorte inimeste puhul arvati, et tegemist on päriliku haigusega.
Tiiskus-aige lõõtsub, hing kinni. AES < Karksi - L. Lepp (1932)
Oli tiisikuse haigus, sest Virumaal olid üksikud külad ja palju olid omavahel sugulased ja inimesed olid nõrgad, sellest see haigus. RKM II 398, 584 (13) < Jõhvi - M. Viru (1985)
Tiisikuse kohta arvatakse, et see haigus tuleb külmetamisest, jahedas vees hulpimi-sest, ka mõnede tavade rikkumisest.
Tiisikud on vanarahvas pidanud kardetavaks haiguseks ja otsustasivad alati maaarsti üteluse järel, et see haigus olla saadud “esimesest hallast, soovees käimisest”, “pühapäeval hallika vee joomisest” ehk “linaleos käimisest”. - - ERA 134, 436 (23) < Saarde - J. P. Sõggel (1936/37)
Samuti arvati, et haigus tuleb maast (näiteks ussi näol).
Kui inimene heitse maa pääle ja valu siseh, üteldas, et huss siseh. Siis oll elo läbi kah. Oleva nännü, et huss läts sisse ja tull jälle vällä, olnud väega kooh. Too oll tiisikud. Too om maavihast. RKM II 22, 71/72 (30) < Räpina - J. Suleng (1949)
Tiisikust peeti üldiselt ravimatuks, küll arvati võimalik olema haige olukorda kergemaks muuta, kui jõuda õigel hetkel jälile.
Tiiskus oli haigus, keda ei saanud endisel ajal ega nüüd paranteta üst sellepärast kui ta enast tunda annab siis on juba hilja - - ERA II 292,413/36 (67) < Tallinn - G. J. Kallus (1940)
Ellujäämiseks tundus olevat oluline haige vanus ja ka aastaaeg.
Tiiskuse pärast võib elada üheksakümme aastani, kes pealt kolmekümme, jääb elama, aga kes alt kolmekümme, see ei soa lahti. AEJ, MT 251, 5/6 < Järva-Jaani - V. Vilgma (1938)
Vanarahvas on tähele pannud ja räägivad, et kui kopsuhaige kui kevade veejooksu ja sügise kui suured vihmad algavad, selle üle elavad, siis jäävad elama. RKM II 82, 577 (48) < Torma - E. Prunn (1957)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Tiisikust arstida. Kui männid õitsevad ja õied vähe tolmama hakkavad, siis neid õisi korjata, vilus kuivatada ja seda teed (kas sukruga ehk koguni koorega) aga nii palavalt juua, et ta aurab, ja juues nii sügavasti hinge sisse tõmmata, et aur kopsu sisse läheb. Paar korda päävas ja nõnda 2-3 kuud juua.

Ubalehed.
On head tiisikuse vastu, kasvavad ojade äärede peal, tümas maas, mõnedel on marjad otsas, nagu kadakamarjad. Neid rohtusid võetakse ühes juurtega välja, kuivatada, keedeta, ja kui inimene tiiskuses on, siis võeta leent tuliselt sisse, aga mitte palju, vaid veike klaasike korraga, sukruga ühes, nagu teevett, päeva sees kaks ehk kolm korda.

Tiisikuse vastu on Hiiu rohud:
I. Saarelehtede tee.
II. Rauareierohu õilmete tee.
III. Kaselehed ära hautada ja nende sees vannitada.
IV. Noori kadakajuuri nii kaua keeta, kuni see siirupi paksuks vedelikuks ära keeb, ja siis seda nõnda-nimetatud kadakaõli sisse võtta.

Tiiskuse vasta kuusekasu ja karusambla vett keeta, juua sisse.

Tiiskusehaiguse vastu on hea paiselehe (Huflattig) juure teed juua.

Põdrasamblad on väga head tiiskuse vasta.

Valge maksarohi saab tiiskusehaiguse juures tarvitatud, tema kõrva moodi lehed saavad keedetud ja siis sisse antud.

Tiisikusehaiguse vastu. Põdrasamblad ummukses keedetud, seda vett haigele sisse antud.

Tiisikusehaiguse vastu.
Sarsaparilla juured enne külma vee sees leutada, siis ummukses keeta ja seda vett juua.

Tiisikusehaiguse vastu.
Mett ja sibulaid, kumbagi ühevõrra nii kaua keeta, kuni sibulad üsna puruks on läinud, siis see kört läbi jõhvsõela ehk linase lapi lasta ja haigele teelusikatäis korraga sest vedelikust sisse anda. Kui vedelik liig paks peaks olema, võib vett juurde lisada.

Tiisikuse haiguse vastu.
Sooua juured ummukses keedetud, läbi sõela kurnatud ja vett haigele kas suhkruga magusamaks tehtud ehk ka vihalt juua anda.

Tiisikuse haiguse vastu.
Aaloelehed katki lõikuda, vesi välja pigistada ja seda vett haigele sisse anda.

Tiisikusehaiguse vastu.
Noore kuusekasude tee olla rindadele ja kopsule hea, mao poolest olla ta peaaegu kikerperisahvti sarnane.

Tiisikuse vastu keedetakse kuuse, männa ja kadakapuu kasude vett, kusjuure ka veel lusikatäis hanerasva lisatakse. Siis seda segi sisse juua; ka saarepuulehe tee olla hea.

Palotagja, üts lajalt pruugitav, au sisse tõstetu, kõigõ paremb tiiskusõ tõbõ rohi. Tedä keedetäs ummussih paah, seeni kui siält pal'lo midägi perrä ei jää. Sis pandas vedelik kõvastõ korgitu pudeli sisse, sjuvvas säält söögiluidsä täüs kolm kõrd pääväs. Mitme saa suuga tunnistasõ terves saanu tiiskusõ tõbistõ hulk: palotagja kõigõ paremb rohi. Tohtride roho timmä vasta tühü.

Kadajamarä ja kadaja nõgla kooruga kokku surbutult - inne aho pääl kuivata-omma hädaliste lammastõlõ hüä rohi. Kadajide anomit, piimä anomit haudu-tega vinnüvä piimä piagi hüäs. Kadaja tuurist marjust, ummussih keedetult, valmistasõ mõnõki hendale ruuht, minka naa vigast kõttu parandasõ, köhä vasta api uutva, tiiskusõtõbõh tedä tarvitava. Kadaja kütse marja tarvitõdas taaritegemises, mis magusa maitsõga om, nii et Setumaal mõnõ uma taari hüäkust juvvõh kitvä: "Seo om hüä, ku kadajataar." Mõnõ kutsva ka "kadaja-ollu". Kadajakoorõ omma keväjäsel ajal karjustõlõ, kõigõ edimätses väläst saadusis kängiste andis, kooni paiu- ja lõhmusõkuur vallale tulõ. Neist koetas viisõ.
Kadajatsi aidsaibit arvatas, et naa muist puist viie võrra aigu vastu pidävä. Kadajane havvarist sais matusõ pääl 50 aastat jala pääl, kui ta hüä tukõv om, ja inne ka arr värmitüs sai.

Tiisikuse vastu keedeti oaleht (soo heinamaade peal kasvavad veikesed oalehtede moodu rohud) ja joodi seda vett.

Ka tiisikuse vastu kiideti hea olema pihlakamarjateed juua.

Karjasmaadel ja väljadel, kuna ka heinamaad mitte ilma ei ole, on üks veike kasv leida, kes kevade varatselt loodust oma kollaste õitega ilustavad. Neid nimetakse tedremadlad, kellede juuri tiiskuse vasta viinaga liutetakse ja juuakse.

Tiiskust arstiti mitmel viisil. Üks taolistest arstimisviisidest oli raudrohutee jootmine haigele.

Vaher, tikatas. Mahla juvvas rohos, tiiskuse vasta. Pandas kitsepiimaga kokko, vahtrõmahl om magehemb ku kõivomahl. (Lauliku Ödo poig om esi terves saanu).

Põdrasamblad ummukses keeta ning seda vett tiisikuses haigetele anda olla väga hea.

Kolmandaks olla ka hea mett ja sibulaid kumbagi ühevõrra nii kaua keeta, kui sibulad üsna puruks on läinud, siis see kört läbi linase lapi lasta ja [tiisikuse] haigele juua anda. Kui vedelik väga paks ja vägev on, võib vett juure lisada.

Noore kuusekasude tee olla köhale ja tiisikusele hea rohi.

Tiisikuse vastu on männapuu kasud väga head (nende tee).

Tiiskuse vastu vähalakad - maarohud.
Kasvab vana haava-sarapuumõtsa all, madalas kohas, tuleb maa seest - sõrmejämedune. Kui maa seest tuleb, siis ju õitseb, ühe päeva pärast kaub maa ala, käänab pea alla kõveras, kaub - õitseb jälle maa all. Õilmed nagu hiirehernel. Maa all juured paar jalga sügaval, valged - lille all, palju. Keeta ummuksen mõõdutäis juuri [---].

Ka sassaparilla juured enne külma vee sees leutatud ja siis ummukses keedetud ning tiisikuses haigele juua anda.

Aaloe lehed katki lõikuda, vesi välja pigistada ning seda vett tiisikuses haigele anda.

Kui on tiisikusehaigus, siis kuive männikäbisid võtta üsna rohkesti, neid keeduriista sisse panna, ummukses keeta, seda vedelad teed siis hommiku enne sööki üks kohvikruusitäis või ka pool toopi ära juua, õhtu niisamma. Kaotab tiisikusehaiguse.

Maakõrvad ummukses ära keeta ja siis seda vedelad juua. Kaotab köha ja tiisikuse.

Kase küljest halje samlatortisid võtta, nendest teevett keeta. Kaotab köha. Ka tiisikuse.

Tiisikusehaigusest on nii Rakvere kihelkonnast olev Marie Elisabeet Saukas terveks saanud.
Kibuvitsa (orjavits), kurekatlad ja kassikäpad.
Nendest tehtud teevee või vedeliku joomise järele kadunud kui tükk rinnust ära. Need õied olnud ilma kuivatamata, värskelt, aga ummukses keedetud.

Teine tiisikuserohi olevat nõmmekarbed (kasvavad nõmmedes, hallid karbed); ka nendest keedetud teed juua parandavat tiisikusehaigust.

Kolmas tiisikuserohi on keedetud oalehejuurte (oalehe moodu lehtedega taimed kasvavad mõnes soomaas) vesi, mida iga päev, hommikul ja õhtul juuakse. Mõned arvavad ka ennast sellega parandanud olema.

Neljas tiisikusevastuline rohi on männipuu õied; korjata neid kevadel enne tolmamist, siis kuivatatult kindlas kohas hoida ja nendest teed keeta, mida nii kuumalt kui võimalik mitu korda päevas juua, võib ka vähe suhkrut juurde võtta, kui muidu viha on; ka seda kuuma tee auru sisse hingata. Need õied kannatavad teekannus mitu korda kuuma vett pääle kallata ja tõmmata lasta, nii kanged nad on, enne kui nad kõlbmataks lahjenevad.

[Tiisikus]
Korja männiõisi, kuivata ära, tee seda teeks. Keeda ummuksis et aur välja ei lähe, ja joo seda tee asemel kolm korda päevas. Ja männikasudest tehku vannid, katku ennast, mingu riide alla, olgu nii kaua, kui ära jahtund, siis pangu riidesse.

Korjaku ubalehti, kuivatagu, keetku seda ummuksis, joogu seda. See on ka tiisikuse vastu hea rohi.

Tiisikuse vastu on ka rohi: söögu toorest sibulat nii palju, kui süda võtab, ja korjaku hapu õunapuu lehti, kuivatagu ära, tehku teeks, joogu seda sibulatele peale.

Karuohaka õite tee on köha ja tiisikuse vastu.

Tiisikusehaigust arstitakse männikasvuteega, ehk juuakse poisikese kust.

Kui kellelgi tiisikus, võetagu noori männikasvusid, pandagu patta, valatagu vett peale ja keedetagu tükk aega. Kui vesi pärast keetmist jahtunud, joodagu seda vett. Muidugi mõista ei mõju ühe- ega kahepäevane männivee joomine, vaid seda joomist tuleb nädalite kaupa jätkata.

Niisama heaks arstirohuks on tiisikuse vasta ubalehed. Neid korjatakse, pannakse patta, vett peale, keedetakse hästi läbi. Pärast keetmist juuakse seda vett. Ubalehtede keetmist ja joomist tuleb pikemat aega jätkata.

Tiisikuse arstimiseks juuakse põdrasamblateed, ka soona teed ehk ubalehtede teed.

Tiisikuse vastu juua põdrasamblateed.

[Scrophulariaceae]
Verbascum thapsus
Üheksamehejõud ehk üdismed. Õilmetest keedetud tee hää tiisikuserohi. Lehed pihu vahel vahule hõerutud, hää haudunud varvaste vahele panna.

[Urticaceae]
Urtica dioica
Nõges. Varred ära kuivatada ja siis suitsutada ja suitsu alla tõmmata, olla rohi tiisikuse vasta.

[Polugalaceae]
Polygala amara
Kaitused. Tiisikuse vastu; toorelt ja kuivatatud, ummukses keeta ja siis juua.

[Cruciferae]
Armoracia rusticana
Mädarõigas. Tükikene mädarõikajuurt suus hoida, olevat hää rohi tiisikusehaiguse vastu.

[Valerianaceae]
Valeriana officinalis
Rinnarohi. Õitest ja lehtidest tehtud tee on hää köharohi, on ka hää algava tiisikuse vastu.

[Ericaceae]
Ledum palustre
Sookaislad. Õied teeks tarvitada, on hää tiisikuse vastu.

[Gentianeae]
Menyanthes trifoliata
Ubaleht. Taime tarvitakse tiisikuse vastu. Lehed kuivatakse päikesepaistel, hõõrutakse peenikeseks, võetakse üks kord 3 sõrmega ja pannakse poole toobi kange viina sisse. Pudel pannakse kinnikorgitud ahju, kust leivad välja võetud ja lastakse seista seni, kui ahi külmaks läheb. Sellest võetakse õhtul ja hommikul 1 supilusikatäis.

Abi tiisikuse vastu olla hää rohi, kui kevade männid noori kasusid ajavad. Võetavat noori kasusid, keedetavat neid mee ja värske või seguga. Joodagu seda seguvett päeval 2-3 korda.

Tiiskus.
Kuusekasu ja karusambla keedu vett joota.

Tiisikuse ja köha vastu anda nõiarohu teed. (Thymus serpyllum)

Tiisikus.
Keedetakse valgemaksarohtu ja antakse sisse.

Maohaavade puhul juuakse koirohu keeduvett. On väga mõru. Ka tiisikuse vastu on hää. On olnud juhuseid, kus on aidanud.

Tiisikuserohuks peetakse kumeliteed.

Tiisikuse vastu männivõsude vett linaseemnekeedisega sisse anda.

Järgmine rohitsus olla tiisikusehaiguse kaotanud. Nõgesse juured, odralinnasse jahu, rukkioras - nendest kolmest kokku valmistud õlu. Käärima polla lastud minna. Õllele segatud juurde natukene provanksõli, magusat mett, magedat võid, remmelgaurbe, karvased varsakabjad (kasvada suure metsa all, siniste õitega) ja linnunõgesed (karvased lehed, kollased õied ja marjad magusad nagu mesi). Neid kõiki õllega tublisti segi keeta auru all, nii et kolmest toobist vedelikust 2 toobitäit järele jääb. Olla tiisikusehaigele senni juua antud, kunni haigus kadunud. Kui vedelik külmaks muutub, siis tulel soojendada.

Takja juurikaid keedetakse õllega, variant: veega. Keedist juuakse. Tiisikuse vastu.

Tagjä - taja. Kasvab palus. Teed tarvitatas tiisikuse vastu.

Soehambahain. Kasvab metsa all. Korjatakse õitsemise ajal. Keedetakse lahja tee ja tarvitataks tiisikuse vastu. Kui kangem tee keedetakse, ainult paarkümmend tilka vee sisse.

Tiisikusehaiguse arstimise rohud.
Nõgessejuured, odralinnase jahu, rukkioras - neist kolmest valmistataks õlu. Käärima ei ole tarvis lasta minna. Sinna hulka segada natuke provanksiõli, hülgetraani, magusat mett, magusat võid, remmelgaurvad, karvased varsakabjad (kasvavad suure metsa all, sinised õied, pärast mustad, veiksed terad) ja linnunõgeseid, karvased lehed ja kollased õied, marjad magusad nagu mesi. Neid kõiki õllega tublisti segi keeta, nii et kolmest toobist poolikust 2 toobitäit järele jäeb. Tiisikusehaigel senni juua, kui haigus kadunud. Kui vedelik külmaks läheb, siis uuesti keeta, muidu läheb hangunuks. On parandanud mitmed tiisikusehaiged. On praegusel ajal ka tarvitud. Tiisikusehaigusi pidada üheksat seltsi olema. Temale on selle tiisikusehaiguse rohu õpet. keegi [---].

Korbo' - kopsohaina tee kergendab tiisikust. Teed juuakse meega pooleldi.

Tuulepesad. Tiisikuse puhul soovitatud võtta üheksa (või kolm?) tuulepesa, need ära keeta ja siis seda vett sisse võtta.

Tiisikuse puhul ka olevat hää õhtuti kastes püherdada ja kust juua. Raudnõgese tee olevat ka hää.

Tiisikuse vasta on põdrasamblatee.

Tiisikuse vasta on veel ubalehe juured, neid teeks teha.

[tiisikuse vastu] Männikasvude tee.

Kuiva köha tõbes (tuberkulose) keededaks kadagaseeni või käppsammeld, joodaks senne vett, tehtaks põdrasambla sülti, suitsedaks laeva triivitükküsid, joodaks tõrvavett, hingadaks keeva tõrva aulu.

Need üheksama õied on ka tiisikuse vastased.

[Koduseid arstirohtusid on tarvitatud]
Männakasvude keedist tiisikusehaiguste vastu.

Tiisikuse rohi [Equisetum sylvaticum]: põldkuuste sarnasest taimest keedetakse teed ja juuakse.

Maasika õitest ja juurtest keedetud tee olla hea tiiskuse vastu.

Pohlaõied, -juured ja -varred kuivatada, teha neist teed; peab olema hea tiiskuse vastu.

Tiisikusehaigust arstitakse nii: võetakse toomingakoort, kuivatatakse ja keedetakse veega ja seda vett juuakse. Peab aitama.

Tiiskust arstitakse Harju-Jaanis: korjatakse kivide pealt ja ümbert sammalt, mis on laialeheline, pealt roheline ja alt hall, teda nimetakse põdrasamblaks (ka lambakõrvad kutsutakse seda sammalt), ja karpol, seda keedetakse ja seda vett juuakse. Pidada terveks tegema.

Pihlakaõie tee peab ka olema tiiskuse vastu hea.

Noored männikasud keeta ära ja juua seda vett, olla väga hea tiiskuse vastu.

Kadakamarjatee on tiiskuse vasta.

Koirohi on tiisikuse vasta. Võib terve taim võtta ja teed keeta. Tema on paljudele haigustele hea, venituse vasta eriti. Igas kõhas koirohtu ei kasva. Kui võtad ilma peremehe loata ja tahad uude kõhta istutada, siis kasvama ei hakka. Kui küsida, siis akkab kasvama.

Noorte mändade kevadised noored kasud korjatakse ja keedetakse tiisikuse ja rinnahaigetele: kui haigus alles hakatusel on, siis mõjub männivesi heaste.

[Tiisikus]
Pääle maa-arstide nõidumise, mis enam salaja sündis, joodeti tiisikuhaigele männaokkateed ilma suhkruta.

Männikasude teed jõid tiisikuhaiged ja tuppa toodi männioksi, kus oli rinnahaigeid.

Tiisikusest (kopsutiisikusest) saab ära hoida ja saab arstida siis, kui süüa õige tihti kuusevaiku (täpsi närida).

Männaõied on tiisikuse ja rinnahaiguse vasta.

Saarepuutõrva võeti tiisikuse vasta sisse.

Haavakoored on tiisikuse rohuks. Koortel võetakse hall kord pealt maha, roheline koor keedetakse ära, see vedelik on heaks rohuks.

Ubaleht on tiisikuse vastu hea, tuleb keeta.

Tiisikus. Kui tiisikus on, siis juuakse iga päev üks supilusikatäis koerarasva; põdrasamblateed.

[Tiisikus]
Sootsähkna ehk sookaela (Ledum palustre L.) õite teed.

Tiiskusõ vasta om hobõsõ piim ja palotakja'. Palotakjest keedetäs tsäi ja tuud juvvas.

Tiiskusõ vasta om latsõ kusi hää, ka vanõmba inemise kusi, ainolt tõbidsõ kust ei tohi võtta. Mitmõ' ommava' tuuga vällä arstnova'. Siso tuu pakso lilli liim, mis akna pääl kasus.

Tiiskusõ vasta om inimese kusi väiga hää, nii ütlese' õks nuu' kes ommava' tuuga arstnova'.
Niisama ütlese' ka, et aaloleht pandas ahjo kuuma leevä sisse, sis mis sinnä' viil mano pandas, ja antas haigõlõ sis tuud leibä süvvä', tuu olõvat ka väiga hää tiiskusõ vasta.

Tiiskusõ vasta kõgõ paremb om haavakoorõ lipõ. Tuu saa nii kõva, et palotas su õkva ar, ko pallö ja vägevät tiit. Tegemine om nii, et haavakuur palotadas tuhalõ, sis pandas kuuma vii sisse, leotadas ja siätäs. Peräst lastas läbi rõiva, et sago rõiva pääle jääsi'. Tuu liim, mis saa, tuud juvvas, ko parajedi ar jaahus - kuuma saa-ai' jo juvva'.

Ubaleht kautab tiisikust; keedetakse teed.

Tiisikusehaigele antakse mett ja aknaohakat.

Ubalehed - tiisikuse vastu, keedetakse ummukses.

Männa (Pinus silvestris) kasvud - köha vastu väga head, kui neid koguda noorelt. Kuivatada ja tarvitada teena. Võib võtta rohkem, eriti kui karta tiisikust. Tee teeb rinnad kergeks ja puhastab.

Seapohlad - tiisikuse vastu teena ja ka põiehaiguse vastu. (Peedu)

Õunapuulehti tarvitetakse teena ka tiisikuse vastu. (Peedu)

Tuhkpola varred, põdrasamblad ja suokaerad on tiisikuse vastu kõige paremad.

Nõmmekõrvade (islandi sambla) teed tarvitatakse köha ja tiisikuse vastu.

Tiiskushaigõlõ andas umma kust juvvah, piiritusõ seeh olnu hussi liimt, havutõt pedäjakasva, mäihhä ja piiretust kus om olnuh kusikuklaisi. Veel tetas ka niimuudu, õt miiga seest võiet pudelihe meelütädäs kusikuklasõh. Nimäh jääväh sinna kinni. Sis pandas pudelilõ kork pääle ja pandas leeväküdsämise aigu leevä sisse hauduma. Tuud andas juvvah.
Ka tsihki lehti ja palotakjite havutuisi andas juvvah. Karaserka pehmendäs ka rindu. (Need arstimisvahendid on köha ja ka tiisikuse vastu.)

Tiisikuse vastu akna uhakas (üks kaktuseliik).

Raudreiarohi. Selle õitest tehakse teed tiisikusehaigele. Köhimise ja külmetamise puhul ka hea juua.

Kui tiisik olli, sis juudi inimese kust. Pidi terve inime olema. Ubalehe tiid juudi kah. Tökandid anti kah sisse.

Tiisikuse puhul pidi võetama küünrapikkune ja sõrmejämedune vaarikavars, lõigata neljaks, keeta ning juua seda teed. Nii olevat unes õpetatud.

Tiisikuse vastu aitab häste kadakaokstega (võimalikult marjadega) keedetud vesi. Seda tuleb juua üsna palju ja kuumalt.

Kivi-imane teed tarvitatakse tiisikuse ravimiseks. Tagajärjed olla head. Rahvas tunneb seda taime magusjuure nime all. Ta kasvab kivistes paikades.

Maarja-sõnajala teed olla ka joodud tiisikuse puhul kalmuse juure piha.

Toomingas (kohap. nim. "tuum", om. "toome").
Marju tarvitavad tiisikushaiged söömiseks.

Tiisikushaiged pidavat tarvitama männikasvudest keedetud teed.

Saarepuust aetud tökatit pidavat sisse võtma tiisikushaiged. Pidavat olema hea rohi selle haiguse vastu.

Tiisikuse ravimiseks tarvitatakse männikasvudest keedetud teed.

Samal otstarbel [tiisikuse ravimiseks] tarvitatakse pärnaõite teed.

Nimetamata ei saa jätta ka toomingamarju, mida tiisikusehaiged pidavat toorelt sööma (ilma keetmata).

Tiisikusevastane toime arvatakse olevat ka saarepuust (koortest) aetud tökatil.
Tökatit aetavat ise nii, olgu majanduslikuks või arstlikuks otstarbeks, et pannakse pada kummuli, selle alla tohtu (või koort) tehakse tuli peale ja aetakse tökatit [selgitav joonis].

Liivatee
Igaüks tunneb seda nõmmeliiva- ehk metsateed tema lilla õitega [Liivatee aitab tiisikuse ehk raske köha vastu.]

Pärnaõietee.
Pärnaõietee ehk keedis ei ole üksi hea arstirohi tiisikuse ega köha vastu, vaid ta on ka abinõu mädanevate haavade vastu ja kaitseb ning puhastab haava.

Tiisikuse vasta piab rukkiõisi korjama ja piirituse siis leotama ja seda siis juua. Kampveri eli või piiritus oleva kah tiisikuse vasta, aga seda ei või juua, kui seda õhkugi pal'lalt sisse lähab.

Tiisikus. Karukellateed ehk raudrohuteed.

Põdrasammel ja sua-ubaleht on tiiskuse ja köha vasta. Tuleb teed keeta. Suauba korjati ja kuivatati enne ära.

Tuleroos (aaloe) ja mesi on tiisikuse rohuks. Tõrv ja mesi seita keeta, hea tiisikuse rohi.

Tiisikust püüti ka parandeda sellega, et püüti oksendamisega röga rinnust ära saada, ja joodi ka kammeliteed, kuhu võid sisse pandi.

Pihelgas ei kasva palgiks, ta läheb mitmeharulisteks. Pihelga puust tehtud vanal ajal vankri assid ja tamme puudusel tehtud ka ree kodaraid. Pihelga õisi keedeti tiisikusehaiguse vastu rohuks. Pihelga marjad olid söödavad marjad. Noortest pihelgatest koolutati korvivõrusid, tehti kõlkakorve (märsse). Pihelga pulga sisse pandi looma täid ja visati ahju tulle, siis pidid täid looma pealt ära kaduma. Pihelga vitsaga ei tohi looma lüüa: hakkab punast kusema. Kui pihelgad palju õitsevad, siis sel aastal saavad vanad tüdrukud mehele.

Noored männi kasud on tiisikuse haigetele rohuks, kasvud keedetakse ja juuakse seda vett.

Maast tulivad kõige rohkem tiisikusehaigused, kui heidad maa pääle õhukese särgiga maha suve ajal kuuma ihuga, siis on sul tiisikus käes. Kevadel, kui maa hingab, siis ei tohi iialgi heita ilma suurema riideta maha. Tiisikusehaigust on kuri arsti. Kivisammal ehk põdrasammal, selle tiivett tehti, keedeti männikuuri ja kasvusid tehti. Ummuses keedeti, et pidi õhk sisse kõik jääma. Siis juudi ilma suhkruta teda. Aeti murelased ehk sipelgad pudelisse ja pannakse piiritus pääle, leotatakse, seda siis kah juvvakse, iga päev iga söögi alla võetakse pits. Kompressi pannakse sellestsamast. Linane riie kastetakse märjaks, pannakse kopsu pääle, villane riie pääle, mähitakse riide sisse, nii et ta kuumaks läheb. Ma ise olin haige ja tegin. Olin nii haige, et 42 kraadi oli palavik. Siis tegin kompressi ja nüüd olen terve. Hakkas kangest kiskuma, siis ta kiskus selle palaviku kõik välja.
Kivisammal kasvab kivi pääl; põdrasammal on sii peris tiisikurohi, kasvab mäe pääl. Magus on kah hea. Piirituse lappe pane. Võtad akna lahti, tõmbab tuul läbi ja ongi häda käes. Tuulest ja külmetusest tulevad haigused.

Kadakamarju kiideti tiisikuseköha vastu. Peremiis oli haige, siis me vennaga kogusime päksutäie marju, siis anti ivake saiaraha.

Tiisikuse ravimises tetäs pedäjäkasvõst lämmävee vanni. Magamise ruumih piävä olõma kõivu ja pedäjäossa'. Noori pedäjäkasvõ kästas ka süvvä, nuu omma ka hää' tiiskuse vasta.

Tiisikuse rohi on sibul ja viin, kui tiisikus veel nii sügav pole, et võib viina võtta. Siis võtku pits viina ja sibul peale., siis mingu voodisse, tekk peale. Võib ka sibula läbi masina lasta. Võtta nii enne sööki üks tund aega, siis lamada üks tund aega. Teha nii järjekindlalt. Kahe kuu jooksul saab terveks. Kui mõru on, võib võid või hapupiima peale võtta.

Pärnaõied on kopsu- ja köharohod. Pärnaõietie ja raudrohi ka, kopsu- ja köhahaigus ja tiisikuse haiguse rohod. Väha kõhätama hakkab ja lisab suuremaks, sis hakkab röga ajama. Kui hakkab niisukesed segased ilmad, siis on rindas valu.
Tiisikus hakkab külmetamisest. Eks tuulest tulegi sie, mis on külmetus, tuul läbi tõmbab.

Lapse väljaheide, parekoorik, anissiköömned, palderjanijuured, sooubalehed- kõik segamini - kui on esimene või teine tiisikuse staadium - kohe aitab. Lapse väljaheide on kõige parem rohi.

Kopsutiisikusele sibulad ja viina. Sibul lihamasinaga katki, üks naps viina alla ja toorest sibulat piale. Enne süüki üks tund aega. Siis tunniks voodisse, tekk üle pia. Sii aitab kindlast.

Sõnajalguga ravitakse tiisikust ja jällegina külmetamisest.

Õgal inemisõl om tiisikuist pelädä, kel rüüss taha-i ar mant minnä. Mõnõlõ olõvat mii süümisõst ka saanu abi. Nii õt ku tarost võta valgõ vahaga mesi ja sis süü timmä õga päiv inäbä ku kõik muud söögikraami kokko.
No om jalki miile naat pandma pini rasva mano ja keedet kokko tu ka avitavat ku viil tiiskus olõ-õi väega vanast länü.
Siis tuudi viil palo päält palotatjiet, keedeti ar, valõti rummu-viinaga sedi ja juudi tiisikusõrohost.
Umma kust ka hapatõdi ja juudi, arvati ka abi saavat.

Pedäjakasust olõvat tsäid keedet ja juud tiiskusõ vasta. Ja pedäjakasva olõvat niisama ka süüd, ku arvati, õt rüüsss või tiisikusõst minnä. Kõik hüä söögi avitasõ ka tiiskusõ haigõt tervest tetä. Värski vasigõ liha ja kana liha olõvat väegä hüä tiiskusõ haigõlõ. Värski keededü kusõ ja kusõkala liim olõvat ka hüä kes põdõ tiiskuist. Makõ võid ja keededu ni ka tuurõ muna olõvat terviisest. Ainult suula või-i kuagi söögi mano pallo panda. Ku söögi oma kõhna sis õi avida tiiskusõ haigust mäntseki roho.

Kadakalaatisi keedetesse tiisiku vastu.

Köha tunti ainult ühe nime all ja sellele ei antud muud eri liigi nimetust. Vanemad inimesed ei köhinud ja kui nad köhisid, siis arvati selles tiisikust (tiiskus). Lastel, kes köhisid, tehti soolase veega tulist jalavanni, anti kummeliteed kuumalt juua ja kui siis köha ükskord kadus, öeldi, et see aitas.

Tiisikuse vastu on hea hobusepiim. Ka on hea kuuse ja männi noored kasud, kasud keedetakse ummukses, seda vedelikku võetakse sisse õlleklaasitäis.

Männikasvude tee oli tiisikusehaiguse rohi.

Tiisikusehaiguse rohuks pidi tehtama põdrasambla teed, nõnda, et samblad lasti hummuses ära keia, mida siis haigele juua anti. Ka oli hää, kui haige hingas männiokste lõhna sisse, männioksad pidad muidugi värsked olema.

Köha on külmetamisest ja venitamisest, külmetanu ja venitanu on, tuleb tiisikus. Kuiv köha, mis muidu kurgus kipitseb, sülgama ei pane, aga märg köha ajab rögastama, sülgama. Enne ollid küha vasta maarohud: raudrohu (Achillea millefolium L.), kumeli ja köömle tee ja müristamiseheina (Trifolium spadiceum L.) tee ja, ja sooja, sooja; saunas hautada, jalgu sooja vee sees hautada. Ja piima, rõõska piima juua nii palavalt, ku kannatab, mett sisse, ku mett olli. [Raudrohud, vereeinad, ku küha on, joo seda teed, ta on viha küll ku üks sapp, aga aitab (Märkus: see taim on Achillea millefolium L.)]

Tuberkuloosi puhul valmistada järgmine segu: hautada mesi, piiritus ja aaloe.

Väga hea mõjuga olevat olnud ka enese uriini joomine ja noorte männikasvude söömine [tiisikuse puhul].

Tiisikuse puhul joodi raudrohu teed või võeti kolm korda päevas sisse üks supilusikatäis kevadiste vaiguste kasepungade leotist mees.

Sassaparila tie on tiiskuse vasta. Palo ei tohtind kõrraga juua, sie võis tappada. Vannisid tehti ka, kopsud kui haiged õlid. Kõige täijäga pandi kieva vette.

Haavakuare tied juadi, jõivad, kui õli juaksiva vai tiiskus.

Tiisikus. /---/ Siin Kohtlas üks mies jõi enese tervest. Männikasvu tie. Kevade vara nuared kasvud kõrjeti. Võis kõhe nindasamate panna kieva vie sisse, nagu tie tõmmas. Tehti ikke, et õli hia mõru, seda juadi. Nüüd ütlävad, et on hia kuerarasv. Suladetud kuerarasva tielusikaga. Kitsepiim pidi hia õlema. Aluemahla imeti. Kõhe nindasamate, vai siis õlid alueõksad piirituse sies, seda siis võeti enne süämist. Linnumagusa süädi. /---/

Tiisikus = tiisik. - Tiisiku vasta on mitu teed: nõmmekõrvad (= Cetraria islandica) ja tuhkpoolgad (= Arctostaphylos uva ursi Spr.) ja raudheinad (= Achillea millefolium L.), ummuses ära keeta ja juua, ikki juua.

Ualehed. Madalad kõhad kus on, sääl kasvab niisikene hein, nagu ualehed. Ualehed ja ualehe juured. Seda korjeti ja seda tied. Nied on tiiskuse vasta.

Männikasud ja kadakamarja tie ka on tiiskuse vasta.

Tiisikusele olid ka maarohud. Männakasu teed tehti.

Tiisikus.
Minu ristitütre emal oli kopsutiisikus. Ta oli umbes 26-27 aastane. Käis sõjaväearsti juures. Arst kirjutas rohud. Keelas rannas käimise. Vaatamata arsti keelule läks ta Narva-Jõesuu suvitama. Seal kohtas ta üht tuttavat professorit, see oli öelnud: „Visake need rohud ära. Mina kirjutan teile hää retsepti.“ See koosnes aloest, meest, suhkrust, glütseriinist, võist, šokolaadist ja ploomirasvast. Kõiki aineid tuleb võtta võrdselt ja keeta ½ tundi. Sisse võtta iga päev 1 teelusikatäis 3 korda kuuma piimaga. Ristitütre ema sai terveks.
Kurgutiisikuse puhul on ka hää rohi. Majaperemees kasutas, sai samuti terveks.

Tiisikus. Aaloed 1 nael, magedat võid 1 nael, linnumagusat 1 nael. Praadida keskmises potis. Iga päev võtta 1 spl täis. Mina ise tegin oma peremehele. Mitte tilkagi vett. Oli kole mõru. Peremees sai terveks. ½ aastat ravis ennast. 1 suure aaloe sõi ära.

[Tiisikus.] Sookaerateed juua.

[Tiisikus.] Männitõrv, vedel kui linnumagus, neelati alla.

Tiisikus. Joodi raudrohu teed ja põdrasambla teed.

Tiisikus. Võeti sisse saarepuu tõrva ja mett. Joodi kust. Esimene rohi oli soe piim lehmatissist. Ei tea, kas keegi terveks sai.

Tiisikus. Islandisammal ja põdrasammal (beež, haruline) oli kopsuhaiguse vastu. Vedelik tarretas ära nagu süldivedelik. Seda teed joodi.

Tiisikus.
Männi väikesed oksad teeks teha ja kuusetõrva sisse panna.

Tiisikus. Tiisikust raviti metsast toodud kuusevaiguga. Kuusevaigust tehti väikesed munakesed, neelati tervelt alla ja joodi kust (uriini).

Kopsu- ehk põdrasammal.
20 g sammalt ja 1 l vett keema ajada, siis puhastadu sammal sisse panna, 5 min keeta, siis maha tõsta, 3 tunni tõmmata lasta ja seda leeme võtta mitu korda päevas. Suhkurt oma maitse järel (kopsutiisikuse rohi).

Tiisikus.
Tiisikus on nakkushaigus, algul ei ole valu, ilmub pikaldane köha, iga õhta kerge palavik, hiljem sülgab röga ja tunneb väsimust.
Ravi: joodi sooja kitsepiima, söödi mett, joodi koirohu ja põdrasambla teed. Kange viina sisse pandi kanamunad, löödi katki kõige koorega sinna, lisati mett ja võid. Seda söö teeklaasitäis päevas kolm kord.
Joodi tervete laste kust 1 supilusikatäis kolm kord päevas. Haige paranes.

Tomingamarjad ära kuivatada, teeks teha, neist saab tiiskuserohtu.

Tiisikuse vastu tarvitati männikasusi. Minu õde korjas ristiisale, see oli tiisikuses.

Tiisikus. Islandi sambliku teed joodi iga päev üks klaasitäis.

Tiisikust (kopsuhaiguseid) arstiti et joodi kust. Võis olla oma ehk lasti lapsed kussa. Joodi päivas kaks ehk kolm kõrda. Ja kui sõnniku veeti, veedi kopsuhaige lauta, sõnniku aisu sisse engäma. (Raagiti rahva seas, et Püssi krahv käind sõnniku veo ajal ikke laudas old sääl kauem kui nauul aegul.) Aeti tüliskivi ahjus tulisest tilgutati tärgendiini kivi pööle siis engati sisse. Ka kartuli keidu vee auru engati sisse. Määriti rindu ja selgä anirasvaga ja tärpendiinigä, ahjupaistel. Joodi kõiksugu maarohtosi, keemni, rauarohto, linnumagusaga.

[Tiiskus]
Keedeti põdrasambla teed (samblikud), joodi seda või söödi noori männikasve.

Kõht lahti. Islandisammal (põdrasammal) paneb kõhu kinni, võtab köha ära ja on tiisikuserohuks. Teha teed.

Tiisikuse vastu on põdrasambla tee.

Kuisavitsa teed juua tiisikuse vastu. On mürgine, vähe võtta.

Tiisikust (kopsuhaigust) arstiti põdrasambla teega ja männikasvu teega.

Paiselehe tee parandas köha. Mõned olla isegi tiisikuse paiselehe teega parandanud.

Tiisikus. Paiselehe pulber ja põdrasambla tee aitab.

Kopsusambla ravi (tiisikuseravi).
Korjati metsast kopsusammal, kasvavad niisugune nagu kõrv maa sees, niisugused komarikud. Seda võetakse ja hautatakse mitte kuuma, vaid sooja veega, muidu rohu kõvadus läheb ära. Pandi ka viina sisse. Ja siis seda joodi. Mõnel olid kopsud päris läbi ja sai kopsusammalt juua ja sai terveks. Muudkui juuakse, seal normi ei ole. Mida rohkem, seda parem, muudkui juuakse.

Tiisikust arstiti tõrvatossuga ja aaloeviiga. Aloe, mesi ja sibul - paned kõik topsi, lased haududa ja siis võtad.

Tiisikuse vastu.
Suvel korjata rabast kailu varre otsast nupud ja teed keeta ja juua, 9 tsitroni, 6 kanamuna, 1 soru konjakit. Tsitronivedel välja pigistada ja munal koor ümbert ära võtta, rebu ja valge mõlemad alles hoida, koored topsi tsitronivedela sees 2 päeva liguneda lasta, siis koorenahad välja võtta, kurnata ja vedel pudeli konjaki peale valada, on valmis. Paistab kui hapupiim. Võta pitsklaasitäis enne sööki 3 korda päevas. Pudeli võib ka rebu panna.

Tiisikuse vastu alguses.
Suvel kakkuda alkaanijuured. Aniisiseemned, malts, kompress. Keeda paks välja, kuumalt juua.

Raudrohi on köha ja tiiskusse vasta. Kui lõikad sõrme või miski haava, pigistada natuke ja panna haava piale, ka aitab. Haudund varbavahele ka hia.

Ubalehe (Menyanthes trifoliata) juurte teed kasutati tiisikuse raviks.

Tiisikuserohi oli tehtud, saarepuu tõrva maik oli. Möldri rohi. Veskimölder oli see. Temal oli poeg haige, saadeti tulema haiglast, et enam abi ei saa. Ja siis tema tegi ise rohu. Üks osa petersellijuuri, üks kadakamarju ja üks pohlalehti. Teeks tehti ja seda pidi võtma, et see rohi ei hakkaks neerude peale. Kui te kunagi Tartus käite, küsige, kas keegi teab sest laboratooriumist, kus seda möldrirohtu tehti. See oli 1938. või 39. aastal, ta hakkas seda rohtu tootma. See tee on ka teistele haigustele hea, supilusikatäis ühe liitri vee peale. Teha sest tee, siis mõjus.

Tiisikuse vasta on hea see põdrasammal. Seda ei tohi rohkem juua kui kaks nädalat järgipidi ja siis kaks nädalat vahet. Mul oli tuberkuloos kohe. Mina jõin ja ei teadnud, et vahet tuleb pidada.

Arukülas elas Kuusk Evald. Tema oli tiisikuses ja ta arstis ennast niisuguse rohuga: mesi, mädarõigas ja küüslauk. Mis vahekorras ta neid võttis, seda ma ei tea. Ju ta võttis siis vähe kõiki või palju kõiki või parajal määral kõiki. Neid ta segas ja purgi seest lusikaga sõi. Sõi ja sai oma haigusest tervest. /---/

Kopsuhaigusi - tuberkuloosi - oli tsaari- ja kodanlikul ajal meie kandis palju. Enamiku, keda haigus oma haardesse oli saanud, põhiliselt noored, 20-30 aastased, viis haigus hauda.
Mõni, kel haigus alles algusjärgus, suutis ravimisega elu tublisti pikendada. Illuka valla sekretär Uustalu (kodanlikul ajal) sõi aaloed ja männikasve, jalutas hommikuti ja õhtuti vallamaja lähedal ja ümbruses olevas männikus. Ei teinud füüsilist tööd ning oli pidevalt arstide järelvalve all. Temal õnnestus piir panna sellele haigusele.
Kolhoosi algusaastail haigestus minu ema väga raskesti tuberkuloosi. Tal oli kaks korda kopsust verejooks. Põhiline ravi toimus haiglas, sest oli juba leiutatud streptomycin. Kuid haiglajärgseks raviks kasutas ta mõningaid omavalmistatud ravimeid. Üks neist oli - kanamunad koos koorega lahustati sidrunimahlas ja pandi konjakisse. Seda ta võttis 2-3 korda päevas supilusikatäis.
Teine retsept - aaloe koos mee, searasva ja kakaoga keedeti ja seda ta võttis ka paar korda päevas supilusikatäis. Pärast haiglat oli ta kergemalt ja ta paranes täiesti, elas veel 22 aastat pärast haiguse ägedat algust (83 aastani). /---/ Mõnel pool on kasutatud ka murakaid ja murakamoosi tuberkuloosi vastu.

Pihlakamarjad olid talvel köha vastu. Samuti kasutati köha ja tiisikuse vastu pihlakaõie teed.

Hia tiisikuserohi ka tieleht. Tied tehtakse tämast niisama kui põdrasamblastki. Kiedetasse ja kurnatasse läbi. Maitsest miski hulka, nigu ise keski tahab.

Põdrasambla tied kietasid, jõivad tiisikuse vasta, nii kruus või kaks korraga. Sie on mõru tie.

Põdrasammel on tehus tiisikuserohi. Sie on sie valge sammel. Sammal kiedetasse viega hulk aega, siis jahtub vähe, kurnatasse läbi, maitseks pannasse sukrud ja mahla. Juodakse kaks-kolm kord päevas.

Tiisikus.
/---/ Noortest männikasvudest tehti teed = männikasu tie.

Tiisik.
Tiisikuhaigel anti tärbeltiini veega ja ubalehe teed. /---/

Kui vanasti kopsupõletik vanainimestel juhtus, kui köhisid, joodi kopsurohu teed, põdrasambla keedist tiisikuse korral ja kuusekasvu keedist. Toored kuusekasvud ja sibulakoore teed, kevadel korjatud sibula siirupit.

Kopsuhaigus, tiisikus.
Tiisikust parandav ainuke rohi oli porsaokstest ja -käbidest tuhalehelisega keedetud vedelik, mida võeti üks supilusikatäis kolm korda päevas enne sööki sisse. Mina jäin kolmeteistmeaastaselt tiisikusse. Suvest sügiseni kasutasin ¾ pudeli sellist rohtu ära ja sügiseks olin terve, läksin kooli. Oli küll mõru võtta, kuid kui terveks tahad saada, pidi võtma. Naabri poiss jõi kitse piima ja mett, väikse lapse pissi, kuid ei aidanud, suri ära.

Tuberkuloosi (varemalt tiisikus) loeti enneaegselt surmale viivaks haiguseks. Õnneks esines seda ümbruskonnas vähe.
Levi küla Kopli talu peremees põdes ja suri tuberkuloosi. Peres hakati võitlema laste eest. Teati, et haiguse vastu on hülge- või koeraliha. Pere valis hülgeliha, mida saadi Pärnu või Kihnu kaluritelt ja söödi sageli. Olnud maitsev. Peale peremehe keegi ei haigestunud.
Tuberkuloosihaigele arvati kasulik juua veini või võtta päevas naps kibedat viina. Kas sel parandavat mõju oli? Vast takistas haiguse ägedat kulgu ja hoidis meeleolu.
Ravimitest teada okaspuu kasvude tarvitamist, viibimine okaspuumetsas. Tulemust loodeti põdrasambla süldi söömisest rõõsa piimaga. Ka päikesevannidest.

Põdrasambla (islandi sambliku) teed kasutati köharohuna. Peeti ka tõhusaks vahendiks tiisikuse vastu.

Kopsuhaigused.
/---/ Olen kuulnud, et mõned tiisikusehaiged on püüdnud oma elu pikendada islandi sambla keedisega. Neid samblaid on tulnud keeta, kuni hangunud „kört“ kaerakile paksuseks on läinud. Seda körti on tulnud võtta kolm korda päevas umbes 0,5 klaasitäie piima kõrvale.
Riisal oli ka arstiteaduslik ütlemine: “sita ais on rinna rohe“. Kui saunas leil väga tuliseks läks, siis leili viskaja ütles enda vabanduseks: „kahessakümmend raati sauna lein on vaese inimese tohter!“.

Tiiskusehaiguse rohuks oli põdrasambla tee, nõnda et põdrasamblad lasti ummises ära keia, ja männikasvude tee ja ka haljad männioksad, mis sisse hingamiseks suu pääle pandi. /---/

Kurgivesi on joomiseks sisemise verejooksu ja tuberkuloosi vastu.

Tiisikuse puhul võeti islandi sambliku teed.

Põdrasammal (islandisammal) oli köha vasta. Narvast oli üks rätsep. Poisid käisid seda temale metsast toomas. Mitte ei tia, et mäleta enam, kas sai ta sellest tervest. Mõni ütles põdrasammalt ka medvednikust. Rääkisivad, et aitas ka siis, kui oli tiisikus.

Tiisikusehaigust ravib männametsades kasvav hall sammal, mida põdrasamblaks kutsutakse.

Tiisikuse vastu noori kuusekasvusid keedeti ja mis see veel oli.

Aloe ja mesi, meil oli Miilas kooliõpetaja, tema poiss oli raskelt tiisikuses. Tema raviski sellega: aloe ja mesi ja rasva, kietis neid ja sedamoodi andis poisile kogu aja seda ja sai poisi terveks.

Kopsuhaigused.
Tuberkuloos on ohtlik nakkushaigus. Toit pidi olema täisväärtuslik, pidi jalutama männimetsas, pungade keedist kasutati köha puhul. Ravimine: tarvitati mett, islandi samblikku, sibulat, küüslauku. Kilingi-Nõmme haiglas üks naine kõneles, et on oma poja tuberkuloosist küpse sibula ja meega terveks ravinud.

Üks linnamees tegi meil siin suvel männi otsa istumise koha. Tiisikus oli ja seal üleval männilõhnas pidi aitama.

Tiisikuse vastu krassikad, kasvavad paemuros.

Tiisikuse vasta tehakse põdrasarve teed. Põdrasarve sammel kasvab me oma metsade sees. Eks küll oma kusi on köikse parem, aga kes seda sisse saab.

Tiisikuse vastu antakse pödrasarve teed. Oma kusi olevat köige parem. Aga seda on raske juua.

Tiisikuse vastu on pödrasarve sammel. Pödrasarve teed tehti. Kümmekond aastat tagasi noor mees Koiklast korjas vakase koti täis pödrasammeld. Ise oli haige, hakand teed jooma, sai terveks. Oma kusi olla veel köige parem, kes seda nüid sesse saab, see on raske juua nink.

Tiisikuse vastu oli põdrasarve tee ja põdrasambla tee. Käis üks poisike siin mitu aastat tagasi, kõhn oli ja haige, kerjas ise sammalt tee jaoks. Ta ise oligi haige. Olen kuulnud vanainimeste käest, et oma kusi olla veel kõige parem. Inimesed on seda ka joonud.

Suodes kasvasid ubalehed, päris nagu uba leht, paksud. Lehed kuivatati ära, tehti teed. Sie oli tiisikuse vastu.

Põdrasammalt ka kiedeti tiisikuse vasta.

Paiseleht - tiiskuse, köha ja kõhulahtisuse vastu, keeta teed.

[Arstirohuks:]
Põdrasammalt tiisikuse vasta.

Männikasvudest valmistatud tee on väga hea roht kopsuhaiguste ja tiisikuste vastu.

Aaloelillest pigistati põlenud koha pääle vedelikku ja tiisikuhaigeile tehti aaloest teed.

Põdrasammal (tiisiku vastu).

Pedäjakasvud - tiisikuse vastu.

Põdrasammalt: tiisikuhaiguse vastu.

Männikasve: tiisikuse vastu.

Muste kadakamarju ja nendest tehtud teed tarvitati sisemiste haiguste, pääasjalikult rinnahaiguste, näiteks tuberkuloosi vastu.

Rohud taimedest.
Toomekoore tee olevat väga hää tiisikuse vastu, kui teda võtta 3 suutäit 4 korda päevas. Toomekoori pannakse ligi peotäis kastruli, mida tuleb ummuses keeta.

Raudnõgese juure tee olevat ka kaunis hää tiisikuse ja teiste kopsuhaiguste vastu. Juured tulevad peenendada ja samuti valmistada ja tarvitada, nagu number 2 on öeldud. [tuleb panna kastruli natuke sõrmeotstega, mida samuti tuleb ummuses keeta. Teda võib juua samuti nagu harilikku teed suhkruga.]

Noore männikasvu tee - rinnahaiguse vastu (ka tiisikus).

[Taimi kasutati arstirohtudeks:]
Veriheina õisi (teeks) köha ja tiisikuse vastu, lehed haavale.

Kadakamarja tee tiisikuse vastu.

Sookalmud (kutsuti vanasti). Tarvitatakse tiisikuse vastu.

Arstirohuks.
Põdrasamblik tiisikuse vastu.

Mänd (Pinus silvestris). Tema kasvudest valmistatud tee on tiisikuse vastu.

Islandi sammal (Cetraria islandica Ash). Tema tee on krampliku köha ja kopsutiisikuse vastu. Samblaleem ja -sült panevad kõhu kinni.

Mänd (Pinus silvestris L). Kasvudest valmistatud tee on rinnahaiguste ja tiisikuse vastu.

Paisuleht. Tee on soovitav kopsutiisikuse haigetel juua.

Soouba - jälle arstirohi tiisikuse vastu.

Palosammal, kutsutakse ka palokobrik. Ta om tiisikuserohi. Kui sellele kuum vesi pääle pantas, siis tuleb kui süldikaller. Teda tarvitatakse kopsuhaigete rohuks. Tema olemine om nigu kobrik.

Paiseleht - vaiselapseleht.
Vaiselapselehed panevad haavade vai paisede piale. Vaiselapselehe õiledest tehtud tee on tiisikuse vasta.

Sirel - sireliõied on tiisikuse vasta.

Võiläll (-lill) [Taraxacum taraxacum]. Varast seltsi.
Selle taime mahla välja pigistatult või ummukses vähese veega keedetult tuleb rõõsa piimaga segada. Seda segu (mõned tilgad) sisse võtta, parandab rinnahaigust (tiisikust).

Arukask [Betula pendula]. Oksad vanemast puust ja noorest võsust.
/---/ Arukaske (nende oksi) tarvitatakse vihtadeks; sookasest vihad ei kõlba - nende lehed lähevad libedaks.
Arstirohuks tarvitatakse kaselehti (kummad paremad, kas aru- või sookase lehed, ei tea). Nendest kuivatatult kanget teed keeta ja juua, aitavat rinnahaiguse (tiisikuse) paranemiseks.

Männaõitest tee kui köha- ja tiisikuserohi.
Kevadel, kui puud lehte lähevad, hakkavad ka männad õitsema. Neid õisi (pruunid ümmargused nupukesed) peab kohe peale nende lahtilöömist korjama, sest et nad pärast tolmama hakkavad ja siis enam nii head ei ole. Olgu tähendatud, et mitte liig noortest mändadest õisi ei saa, vaid need peavad keskealised või koguni vanad männad (hongod) olema, mis juba käbisid kannavad. Peale korjamist tuleb neid natuke soojas kohas kuivatada, et seistes mitte hallitama ei läheks. Alal hoida tuleb kindla karbi sees, et ära ei hingaks. Tarvitamise korral pandakse 1-2 teelusikatäit õisi pooletoobise teekannu sisse, valatakse kuum vesi peale ja lastakse umbes veerand tundi soojas kohas seista (tõmmata) ning võib siis kohe soojalt juua, nii palju ja nii sagedaste, kui keegi soovib. On esimene kannutäis otsas, siis võib nendesamade õite peale uueste vett valada, natuke seista lasta ja siis edasi pruukida.
On see tee mõnele vastik juua, sest et tal kaunis kange tõrvalõhn ja -maitse on ning ka harilikust teest mõrudam, see võib joomise juures pisut suhkrut tarvitada. Väga soovitav on see tee neile, kel haiged rinnad ja kes tiisikust põevad. Olen seda ise kui tiisikusehaige tarvitanud ja sellest terveks saanud ning võin sellepärast ka teistele soovitada.
Ag. W.-L. „Majapidajas“ 1912 nr. 8., „Koidu“ lisa.

Konna-õsi (k.-osi) [Equisetum heleocharis].
Mõned pruugivad selle vee keedist juua tiisikushaiguse vastu; mõned ka veetõve vastu.

Mänd; pedajas, pedakas [Pinus silvestris].
/---/ Männaõisi peetakse tiisiku vastuliseks rohuks: nendest teed teha ja juua, ka seda tee auru sisse hingata aitavat parandavalt. Olen ka kuulnud tõrva (vaigu) söömist, mis puu otsa katkilõikuse kohale koguneb ja ära kuivab, hea olevat tähendud haiguse vastu (samuti ka kuusetõrva söömine). Tervist parandavalt mõjub ka männametsas jalutamine või elamine suvel.

Raudrohi [Achillea millefolium]. Teena - rinnahaigusele, köhale, tiisikusele, külmetusele; õied viina sees - seesthaigusele; lehed kuivatatult ummuksis teeks keeta - maohaigustele; lehed veele hõõruda - verejooksu kinnipanemiseks.

Liivarohi [? Thymus serpyllum ]. Teena - rinnahaigusele, tiisikusele, köhale, seesthaigusele; ummuksis keeta - rinnahaigusele; lehmadele teena pääle sünnitust.

Põdrasammal [Cladonia, ka Cetraria]. Teena - tiisikusele; kopsuhaigusele. Ummuksis keeta.

Nõmmekarbed [Cetraria ]. Ummuksis keeta, teena juua - tiisikusele.

Põdrakarbed [? Cetraria]. Teena - rinnahaigusele, köhale; ummuksis keeta - tiisikusele.

Kassinaerid [Malva rotundifolia]. Taimest pigistatud mahl lüpstud sooja piimaga juua - tiisikusele.

Kalmujuured [Acorus calamus]. Viina sees leotada - kõhuhaigusele; teena - köhale, tiisikusele; kuivatatult pulbriks teha ja sisse võtta - seedimisriketele; kuivatatud juure pealmise koore alt võtta tükk ja panna valutavale hambale auku.

Kumelid [Matricaria discoidea]. Vann teha - krampidele, palaviku vastu; kompressid - krampide vastu, paistetusele, haavaplaastriks; teena (õitsemise ajal korjata) - köhale, väikestele lastele, tiisikusele, külmetusele, väheveresuse korral.

Teeleht [Plantago major]. Paisele, palaviku vastu, kisub mäda, jalahaudumisele. Mahla sisse võtta - vereoksendamise vastu, kuivi lehti suitsetada - tiisikuseköhale.

Paiseleht [Tussilago farfara]. Teena - tiisikusele; ummuksis keeta ja veega pesta - ohatusele, villile; leht - paise pääle, kisub mäda ja alandab paistetust.

Kuusekasvud [Picea excelsa]. Teena ja vanniks - tiisikusele, jooksvale (korjata 3/4 tolli pikad helepruunid kasvud).

[Üheksmaõied [Verbascum thapsus]] Üheksmalehe õied teena - tiisikusele.

Kadakamarjad [Juniperus communis]. Teena - jooksvale, tiiskusele, põiepõletikule, neeruhaigusele, kõhuhaigusele, suhkruhaigusele, kuse kinnioleku vastu, rinnahaigusele; /---/ Keeta ummuksis, kurnata, pärm ja suhkur sisse ja siis juua.

Mustikamarjad [Vaccinium myrtillus]. Teena ehk kuivatatud marju süüa - kõhukatarrile, tiiskusele.

Kibuvitsaõied [Rosa]. Teena - tiisikusele.

Männiõied ja kasvud [Pinus silvestris]. Teena - tiisikusele, köhale, jooksvale (vannitada, kui liikmed kanged); ummuksis keeta - tiisikusele.

Arstitakse aloega. Pidada olema hea rohi köha vastu, niisamuti ka tiisikuse ning kopsukatarri vastu. Ka põlenud kohtadele (tulehaavadele) määritakse peale tema harudest välja pigistatud sahvti (mahla).
Esimest olen vast hiljuti kuulma hakanud, teist on mulle teadmata ajast tarvitatud.

Harnikad. Sellest (õitest) tehakse teed. Seda juuakse arstimiseks köha, iseäranis tiisikuse ja muude kopsuhaiguste vastu. Harnikateed müüakse ka apteekides ja venimishaiguse vastu müüakse „harnika tilgad“.

Põdrasammal ehk põdra sarved [petra sammal, petra sarved].
Põdrasammal [Cladonia]. Valkjashall sammal, kasvab laiali mööda harva kuiva männimetsa alust. Ka kuivemates männaviserikuga rabades leida.
Põdra sarved. Põdrasammal [Cetraria islandica]. Põdra sarve sarnatsed samblalibled. Harva leida männametsa all. Üsna harva ka mujal.
Rahvas nimetab neid ühe nimega, ehk neil küll sarnaduse poolest suur vahe on.
Sellest keedetakse kanget viha teed ja juuakse kopsuhaiguse ehk nagu rahvas nimetab - rinnahaiguse vastu. Niisama ka algava kopsutiisikuse vastu.

Kuuskjalad: kõrgus 15-20 sentimeetrit. Õied on pruunid. Kuuskjalad on tiisikuse vastu. Neid juuakse teena.

Noori männikasusid soovitasivad vanad inimesed jälle tiisikushaigetele pruukimiseks, et olla nagu terpentiin haigetele rindadele.

Põdrasammal. Hall suur kare sammal, mis oma kuju poolest põdrasarvi meelde tuletab. Keedetakse vee sees ja juuakse seda vett tiisikuse vastu, olla väga hää mõjuga ning suuta tiisikust tihtigi täiesti parandada.

Männäokkad on tiisikuse abinõud.

Koldrohi (Anthyllis vulneraria L.). Võikäpp, ka kollane härjapea. Tee ta õitest on rohuks tiisikuse vastu.

Paiseleht - kobraleht (olen näinud, et tiisikushaige keedab kuivatatud lehtedest teed).

Arstirohtudeks tarvitatakse järgmisi rohte: teelehtedest valmistatakse arstimit tiisikuse vastu.

Suur nõges - kõrvenõges. Juuretee tiisikuse, vihtlemine jooksva vastu.

[Mänd.] Kasvud ja tõrvavesi tiisikuse vastu.

Mänd - männa (harilik mänd)
/---/ Männikasve süüakse ja nende teed juuakse tiisikuse vastu. Samuti ka tõrvavesi on selle vastu.

Kadakas - kadaka.
Marjadest tee tiisikuse, veetõbe, neeruhaiguse vastu. Okstevett lisatakse õllele punaka värvi saamiseks, hautatakse puuanumaid, tarvitatakse loomade haiguste vastu.

Pärnäõied on tiisikuse vasta.

Soopullssid tiisikuse vastu.

Pedäjakasvud keedetakse kinnise kaane all. Tiisikuse vastu on hea.

Arstirohuks tarvitatakse Võpolsova küla ümbruses allpool nimetatud järgmisi taimi:
Kuusetilgad hautakse kinnise kaane all ja tarvitatakse tiisikuse vastu.

Männatilgad, süüakse, kui on tiisikus.

Umbse kaane all keedetud pedäjäkasvo tarvitatakse tiisikuse vastu.

Sibulast valmistatakse rohtu. Sibul, ka rõõsk piim, viin ja liikva keedetakse piimaga kokku, see kaitseb tiisikuse eest.

Pedajakasvud keedetakse vee ehk piimaga ja juuakse tiisikuse vastu.

Palotakjas keedetakse kinnise kaane alla ära ja juuakse köha- ning tiisikuserohuks. Arvatakse, et see mõru palotakja leem hävitab pisilasi.

Värska küla ümbruses tarvitatakse arstirohuks allpool nimetatud taimi järgmiselt.
Palotakjas keedetakse kinnise nõu sees ning seda tarvitatakse arstirohuks tiisikuse vastu.

Noored nõgesed kuivatakse päiksepaistel ja keedetakse kinniselt ja seda leent juuakse arstimisrohuna tiisikuse vastu.

Milleks tarvitati endisel ajal taimi.
Endisel ajal tarvitati taimi arstimiseks, värvimiseks, nõidumiseks ja ka toiduks. Nii tarvitati tiisikuse arstimiseks männi- ja kuusekasvude, põdrasambla ja oalehtede teed.

Leesikmarja juuri ja lehti tarvitati tiisikusehaiguse vastu.

Kuuse ja männi noori kasvusi tarvitati tiisikuse vastu. Keedeti kasvud ummuses ja joodi.

Palukõrva sammalt tarvitati tiisikusehaiguse vastu.

Arstirohuks tarvitatakse Soe küla ümbruses allpool nimetatud taimi järgmiselt.
Takjas kasvab kuival kohal metsa all. Teda tuleb hästi soojas ruumis ära kuivatada ja ära keeta. Teda tarvitatakse tiisikuse vastu.

Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Emanõged olid tiisikuse vastu.

Milleks tarvitati endisel ajal taimi.
On olemas palju taimi, mida inimene ei tea tähelegi panna, läheb taimest hooletult mööda, ilma halastamata tallab ta ära. Taimedele on viimasel ajal hakatud tähelpanu heitma. Nii ollakse ka huvitatud taimede nimedest ja nende tähtsusest endisel ajal. Seda ainult teab vanarahva suu, kui ei olnud veel värve ega paljugi muud, mida nüüd ilma vaevata kätte saab. Ennemalt katsusid inimesed leida taimedest tarvisminevaid aineid.
/---/ Need olid kõik taimede nimed rahvasuust, aga peale selle võib veel ette lugeda, milleks taimi tarvitati.
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Tiisikuse vastu - siniste lumelillede, murakasupude ja männikasvude teed.

Ubalehe teed tarvitati tiisikuse ja seedimiserikete puhul.

Kannikese teed - läkaköha, tiisikuse ja peavalu vastu.

Aloemahla pandi põlenud haavade ja haigete silmade peale ja piimaga keedetult tarvitati teda tiisikuse ja kõhuhaiguste vastu.

Põdrasambla teed köha ja tiisikuse vastu.

Sookaisla varte teed tiisikuse vastu.

Milleks tarvitati vanasti taimi.
Vanasti tarvitati taimi arstirohuks. Mulle jutustas minu vanaema Katta Vene, et meie pool olla tarvitatud järgmisi taimi.
Köha ja muude rinnahaiguste arstimiseks tarvitati järgmisi taimi: raudrohu õie teed, punerjateed, noorte ja tõrvaste männikasvude teed, (tiisikuse vastu) kadakamarja teed, liivarohu teed.

Männikasvudest teed joodi tiisikuse arstimiseks.

Samuti ka raudrohu teed [joodi tiisikuse arstimiseks].

Põdrasamblaid tarvitatakse tiisikuse vastu.

Männavõsundite teed tarvitatakse ka tiisikuse vastu.

Tiisikuse vastu: kaislad, männikasvud.

Endisel ajal tarvitati taimi arstimiseks, värvimiseks ja ka nõidumiseks. Nii tarvitati põdrasambla teed tiisikuse arstimiseks.

Isegi raskema haiguse vastu leidsid nad rohtu, näiteks valmistati pihlakaõitest teed, lisati juurde kangemat vedelikku nagu viina ehk piiritust ja segati tulise kasemahlaga. See segatis andis haigele jõudu ja kosutust. Tiisikusehaige inimesele oli ta iseäranis hää.

Oalehe tee on tiisikuse vastu.

Tiisikuse vastu: põdrasammal (keedetakse hummuses, keedist juuakse), aloe (keedetakse aloe, mesi ja sibul koos), metsoa lehed ja juured (teena), kadakamarjad (tee).

Põdrasammal (kasvab metsas). Juuakse põdrasambla teed tiisikusehaiguse vastu.

Sassaparila.
On kõigi rohtude kuningas. Aitab tingimata 99 haiguse vastu. Kel on jooksva, kondivalu - joogu aga sassaparila keedist, tervis tuleb. Aitab niisama, kui keegi on tiisikusehaige ja kui kellelgi on nõrgad närvid ehk keegi on närviline, siis sassaparila on esimene peaselituseroht.
(Kasvab soos - mitte ära segada kaisladega). Keeta, kuni saab hästi pruun vedelik ja seda siis juua piiritusega segatult. Veel parem on lõigata sassaparila peeneks ja panna piirituse hulka - aga seda ei tohi rohkem võtta, kui kolm korda päevas üks napsuklaasitäis enne sööki.

Kadakamarja teed tarvitatakse tiisikuse arstimiseks.

Krobisejat [põdrasammal] ummuses keedetuna tarvitatakse tiisikusehaiguse vastu.

Kadakamarju tarvitatakse neeruhaiguse ja tiisikuse vastu.

Taimede rahvapärased nimed.
/---/
Karpal - Cetraria islandica. Lehtmetsa külas nimetatakse, tiisikuse vastu.

Õunapuu lehti on tarvitatud ka tiisikuse vastu (Peedu küla).

Seapohlad on hääd tiisikuse vastu teena (Peedu küla).

Tuhkpohla varred, põdrasamblad ja sookaerad on tiisikuse vastu kõige paremad. Sookaeru keedetakse veega ummukses. Tarvitada kortlitäis korraga.

Ubalehed - tiisikuse vastu, keedetakse ummukses.

Pihlakamarjad tarvitati tiisukese vastu ja joodi nende teed.

Sookaera teed juuakse tiisikuse vastu.

Kammeliõied ja raudrohu õied, kortslehtedest keedetakse teed, sest nad on jälle tiisikuse vastu.

Taimede tarvitamine endisel ajal.
Tiisikusehaiguse vastu juuakse pohlavarre teed. Pohlavartel lõigatakse juurikad ära ja keedetakse ummukses, siis juuakse seda vedelikku suhkruga.

Kadakamarju tarvitati tiisikuse vastu, keedeti moosi, nii ka koerõispuu marjad.

Taimede tarvitamine endisel ajal.
Olen kuulnud vanematelt, et taimi tarvitatakse mitmeks otstarbeks.
Arstirohuks.
Sookaila tarvitatakse arstirohuks tiisikuse vastu, nad keedetakse ära ja vedelik, mis järgi jääb, juuakse vihalt ilma suhkruta ära.

Muud.
Koeraõispuu marju tarvitati tiisuse vastu.

Noori männikasusid tarvitati tiisikuse vastu.

Kasesamblad kasvavad kasetüvel, hall sammal. Tehakse teed. Tiisikuse ja kurguhaiguste vastu.

Kasekoore tõrv veega segamini tiisikuse vastu.

Põdrasammal kasvab rabas, on kõva, kujutab enesest põdra sarvi. Tarvitati tiisikuse vastu.

Koerõispuu marju tarvitati tiisikushaiguse vastu. Ka männikasvu teed keedeti tiisikuse vastu.

Vaeselapselehe õied: tiisikuse vastu.

Männikasvud: tiisikuse vastu.

Männikasu tee tiisikusehaiguse vastu.

Männikasvudega arstitakse tiisikusehaigust.

Teetitte lehtede teed tuleb juua tiisikuse vastu.

Männikasvusid tarvitatakse tsiikusehaiguse vastu ja ka köha vastu.

Kaevukressid tiisikusehaiguse vastu. Tarvitatakse toorelt süües.

Põdrasammal tarvitatakse teena tiisikuse vastu.

Raudvere rohi. Õitest keedetakse teed, mis on rohi tiisikuse vastu.

Koerõispuu marju tarvitakse tiisikuse arstimiseks, niisama ka õisi. Marjad ja õied keedetakse, vedelik nõrjutakse ära ja tarvitakse vedelik, mis järel jääb.

Üheksavee õisi tarvitakse köha vastu. Õitest tehakse teed ja seda juuakse, ka aitavad tiisikusele.

Maateelehed tiisikuse vastu.

Raudrohud tiisikuse vastu.

Ubaleht.
Arstimiseks tarvitati lehti, mida õitsemisajal korjati. Ubalehe tee on hää ja tiisikuse vastu.

Tiisikusehaiguse vastu tarvitatakse ka aloeroosi ja Islandi saarelt korjatud põdrasammalt. Need segatakse leiva hulka ja siis süüakse [Ei saa aru].

[Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei tuntud niisugusi rohte nagu praegu. Tarvitati mitmesugusi taimi.]
Oaõied tiisikuse vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Koerõispuu marju tarvitakse arstirohuna tiiskusehaiguse vastu.

Kase hiirekõrvu leotati piirituses, mida anti tiisikushaigetele.

Islandi samblad keedetakse teeks ja tarvitakse tiisikuse vastu.

Raudrohu teed tarvitati, kui oli köha ehk tiisikus.

Männiõite teed tarvitasid tiisikuhaiged.

Toomingamähke teena keeta kinnises anumas tarvitatakse tiisikusehaiguse vastu.

Pärnakoort tarvitati tiisikuse vastu.

Tiisikuse vastu tarvitati männi ja kuuse noori võrseid tee sees.

Põdrasammalt anti tiisikushaigetele. Seda sammalt pandi siis leiva sisse ja andi haigetele.

Palutakja tee - tiisikuse vastu.

Ubalehe teed tiisikuse vastu.

Kadakamarjust tehti õlut ja kadakamarja tee oli tiisikusehaigetele tervendav.

Islandi sammalt tarvitati tiisikusehaigetele andmiseks teena, ka leiva sisse pandi islandi sammalt.

Taimede tarvitamine vanal ajal.
/---/
Arstirohtudeks tarvitati kõiksugu marju, taimi. Tiisikushaigetele kaabiti haavakoort, mida enne päikse käes kuivatati ja siis keedeti sellest tee ja kuuse ja männi noortest võrsetest valmistatud teed anti.

Kuuse ja männi noortest võrsetest valmistatud teed tarvitati tiisikuse arstimiseks.

Kask /---/ Betula alba (Familie Betulineäe). Kasetõrv olevat viinaga tiisikusehaiguse vastu hea.

Umur, põldumur, metsumur. [Teaduslikku nime ei tea]. Rinnavalu vastu, köha, tiisikuse puhul teed juua.

Põdrasamblad. Samblaid keedeti kinnises pajas. Joodi tiisikuse puhul.

Kibuvitsa õie tee on tiisikuse vastu.

Mäerõika viina võeti - tiisikuse vastu.

Achillea millefolium: raudrohi (köha ja tiisikuse vastu).

Achillea millefolium L. (raudreiarohi). Kuivatatud raudrohututte (=õisikute kobarad ühes vartega) keedeti vees. Seda vett tarvitati venituste vastu sissevõtmiseks, kuna aga juurtetee olevat aidanud tiisikuse vastu.

Männikasvud - tiisikuse vastu.

Kadakamarjad - tiisikuse vastu.

Tiisikusehaiged jõid pohlavarre teed ja tegivad endale pohlavartest keedetud vee vanne.

Veel tarvitati neeru- ja tiisikusehaiguse vastu kummelteed ja nendest keedetud vee vanne. Kummelteed korjati ära õitsemise ajal ja kuivatati ära päikese käes.

Taimede tarvitamine endisel ajal (praegu).
Endisel ajal tarvitati väga palju taimeid arstimiseks. Üks ja teine rohi oli hea ühe kui teise haiguse vastu. Et nad aga hästi pidid aitama, selleks posiseti nende valmistamise juures igasuguseid nõiasõnu. Siis oli teada, et nad aitavad.
Mina tean järgmisi taimeid, millega arstiti üht kui teist haigust.
Noorte männikasudega arstiti tiisikust, keedeti männikasu vett, kui seda joodi, kadus tiisikus kohe ära.

Tiisikuse puhul joodi ka kasesambla vett, see on küll viha ja paha juua, kuid see oli aidanud.

Sookõrinad kasvavad metsaalustel heinamaadel väikese krõbisevate kaunadega taimena. Nendest keedetakse rohtu tiisikusehaiguse ja sügeliste vastu.

Väga head on tiisikushaigetele pohlalehe ja männikasu tee.

Aloetaime tarvitatakse tiisikusehaiguse vastu ja veel põlenud haavade peale pannakse seda. Temal tuleb lehtedest välja vett, seda pannakse haava peale. Tiisikusehaiguse korral imetakse seda vett.

Männa- ja kuuse noored kasvud on tiisikuserohi.

Männa noortest kasvudest valmistatud teed tarvitatakse kopsu-, tiisikuse- ja rinnahaiguste vastu.

Islandi sammal on eostaim, ta kasvab männimetsas liivasel maal. Temast valmistatud teed tarvitatakse tiisikuse ja rinnahaiguse vastu.

Männaõied - keedetakse piimaga ja tarvitatakse tiisikuserohuks.

Palukaõied - keedetakse teed ja tarvitatakse tiisikuse vastu.

Aalolill - pigistatakse aaloleent ja pannakse pudelisse meega, siis küpsetatakse leivaga ja tarvitatakse tiisikuse vastu.

Männi- ja kadajajuured - keedetakse (ummuses) umbses nõus ja tarvitatakse tiisikuse vastu.

Männakasvusid tarvitab külarahvas tiisikuse vastu, keedetakse umbselt paas kaane all.

Männaõied - korjatakse tiisikuse ja köha vastu.

Palotakjad. Keedetakse teed, et auru välja ei annaks, ja tarvitatakse tiisikuse vastu.

Männakasvud - keedetakse ja arstitakse tiisikushaigeid.

Aaloemahla keedetakse meega ning tarvitatakse samaks otstarbeks [arstitakse tiisikushaigeid].

Männakasvud. Keedetakse ja tarvitatakse inimestele, kes on tiisikusehaiged.

Kuusekasvud. Seesama [keedetakse ja tarvitatakse inimestele, kes on tiisikusehaiged].

Takjas. Keedetakse teed ja tarvitatakse köha, tiisikuse ja kõiksugu külje- ja rinnapistete vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Slobotka külas Järvesuu vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks.
Takjas. Temast keedetakse teed ja tarvitatakse köharohuna ja tiisikusehaigusele ka.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Takjas on köha- ja tiisikuserohi.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Takjas on köha- ja tiisikuserohi.

Raudnõges on tiisikuserohi.

Männikasvud - keedetakse ära ja tarvitatakse lendva, reuma, tiiskuse vastu.

Nätselmehein - seesama [keedetakse ära ja tarvitatakse lendav, reumma, tiiskuse vastu].

Valge ristikhein. Keedetakse teed ja on tiisikuhaiguse vastu rohi.

Tsiapalohk. Tema vartest keedetakse teed ja juuakse tiisikuse vastu.

Kataj. Teda keedetakse ummises ja ollakse selle leeme sees, siis kui tiisikus on.

Petäj. Tema noori kasvukesi keedetakse ummusis ja selle leent tarvitatakse tiisikusehaigusele.

Suu kanarik. Tema latvadest keedetakse teed tiisikuse vastu.

Lesnäk. Tema juured leotatakse vees ja piirituses ja seda leent tarvitatakse tiisikuse korral.

Palotakjas. Takjast tehakse teed ja juuakse tiisikuse korral.

Maapähkme. Maapähklaid kaivetakse maa seest, keedetakse ummuses ja süüakse, kui tiisikus on.

Palokanarik. Keedetakse teed tiiskuse vastu.

Noorõ kõivolehe. Keedetakse teed ja tarvitatakse rinnatiiskuse vastu.

Mustad vabarnad. Tehakse teed ja juuakse, kui on tiisikus.

Palovkalehed. Palovkalehtedest keedetakse teed ja juuakse tiskuse ja köha korral.

Pedajakasv. Kevadel, kui männikasvud õitsevad, keedetakse ummuses ära ja juuakse, süüakse mähja ja männikasva tiisikuse korral.

Lesnak. Keedetakse tsinkkausis ära ja juuakse siis, kui tiisikusehaigus on.

Obijon. Tehakse ka teed ja juuakse siis, kui hingamine raske, ja tiisikusehaiguse vastu. Obijoniheina juured on veel kõige paremad, kui viina sees ära leotatakse ja juuakse tiisikuse ja hingamise vastu.

Pedäjätilga. Süüakse tiisikuse ajal.

Kõivourva. Kuivatatakse ära, siis pandakse viina sisse ja juuakse tiisikuse vastu.

Männikasusid tarvitatakse tiisikuse vastu.

Aleo. Lillemahla tarvitatakse tiisikuse vastu.

Kuuselehed - tiisikuse rohi.

Põdrasammal oli tiisikuse ja rinnatõve vastu. Ka joodi rohuvett mõlema haiguse puhul.

Ka olevat niinepuu õied olnud tiisikuse vastu.

[Taimede tarvitamine vanemal ajal värvimiseks, arstimiseks ja nõidumiseks.]
Pärnaõied - tiisikuse vastu.

Männikasvud tiisikuse ja köha vastu.

Pärnaõied teeks keetes on tiisikuse vastu.

Männäkasvud on tiisikuse vastu.

Takjanupud on tiisikuse vastu.

Niinepuu lehed on tiisikuse vastu.

Rohelised samblad on tiisikuse vastu.

Põdrasamblad on tiisikuse vastu.

Maasammal on tiisikuse vastu.

Rauarohed on tiisikuse vastu.

Pihlakamarjad on tiisikuse vastu.

Kui keegi tiisikuses oli, siis keedeti koirohte ja põdrasamblikut ühes kohas ja võeti sisse.

Maarjasõnajalad on tiisikuse vastu.

Angervaks on tiisikuse vastu.

Sinilille õied ja juured tiisikuse vastu.

Pärnaõied tiisikuse vasta.

Kailuoksi tarvitakse tiisikuhaiguse jäoks.

Milleks tarvitatakse taimed: 1) kas arstirohuks, 2) värvimiseks, 3) nõiduseks.
Arstirohud on kailud, on tiisiguhaige vastu.

Mustad kadakamarjad - tiisikushaiguse vastu.

Kailuoksad tarvitakse tiisikuhaige jäuks.

Kailuoksad tarvitakse tiisiku vastu.

Kailuoksad on tiisiku jäuks.

Põdrasammel. Tiisikuse vastu.

Vererohud. Vererohud on siis hääd kui lehm punatõves on. Keeta ära ja lehmale sisse anda.
Vererohud on ka tiiskuse vastu. Tehakse teed, põletatakse suhkru ja viina segu tee sisse, juuakse pool klaasi korraga.

Kuuse- ja männikasvud.
Kuuse- ja männikasvud on siis head arstirohud, kui tiiskusehaigus on. Korjatakse, kuivatatakse ja tehakse teed.

Konnakuused tiiskuse vastu.

Raudrohu õite tee köha ja tiiskuse vastu.

Männakasud - tiisikuse vastu.

Ubaleht - tiisikuse vastu.

Männikasud - tiisikuhaiguse vastu.

Ubaleht - arstimiseks tiisikusehaiguse vastu.

Ubalehed on tiisikuse vastu.

Männakasud on tiisikuse vastu.

Ubaleht on tiisikuse vastu.

Valge ärjapea - tiiskuse vasta.

Männakasud - tiiskuse vasta.

Kadakatega värvitakse, marjad on tiisikuserohi.

Maakõrvad - tiisikuserohi.

Pihelgamarjad - arstirohuks tiisikushaigele.

Mädaroigas - tiisikuserohi.

Ubaleht - tiiskuse rohi.

Männikasud - tiisikusehaiguse vastu.

Kadakamari - arstimiseks tiisikuse vastu.

Ubaleht - arstimiseks tiisikuse vastu.

Sammal, mis männapuu tüve ja oksade ümber kasvab, tuleb ära kuivatada ja sellest theed teha. Tiisikuse ja rinnahaigusele pidada see thee väga hää olema ja terveks tegema. Nii õpetavad siin mõned vanad eesti maa-arstid.

Üks tiisikuserohi on kivisammal - pisukene hall kord kivi pääl, mida säält noaga kraapida ja siis kuivatatult pisut vee hulgas teena juua, nii palju, kui haige kannatab, sest ta on väga viha.

Männikasud on tiisikuse vastu.

Metsoa lehed on ka tiisikuse vastu.

Põdrasammal on tiisikusehaiguse vastu.

Koirohi - jooksva ja tiisikuse vastu.

Männikasud - tiisikuse vastu.

Aloe - tiisikuse [vastu].

Koirohi - jooksva ja tiisikuse vastu.

Männikasud - tiisikuse vastu.

Aloe - tiisikuse vastu.

Kuuse- ja männikasvud tiisikuse vastu.

Võhumõõgad tiisikuse vastu.

Põdrakanep tiisikuse vastu.

Metsoa lehti tiisikuse vastu.

Pohlavars tiisikuse vastu.

Männivõsusid tarvitati tiisikusehaiguse vastu.

Männivõsudest tehakse teed tiisikusehaigetele.

Männikasvud, kuusekasvud ja põdrasammal. Tarvitatakse tiisikuse vastu.

Männakasudest tehakse teed köha vastu ja ka tiisikuse vastu.

Saarepuu kasudest tehakse teed tiisiku vastu.

Kibuvitsa juured on tiisikusehaiguse rohu.

Kannikene tiisikuse vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Haiguste vastu tarvitatakse järgmised taimed:
Metsoa lehti tiisikuse vastu.

Pohlavarsi ja -lehti tiisikuse vastu.

Põdrasamblaid tiisikuse vasta.

Paplihaavad tiisikuse vastu.

Saarepungad tiisikuse vastu.

Kadakamarjad tiisikuse vastu.

Valge põdrasammal tiisikuse vastu.

Kadakamarjad tiisikuse vastu.

Pihlakamarjad kurgutiisikuse vastu.

Noored kaselehe pungad tiisikuse vastu.

Koduse (kodutse) rohi (järg).
Pihlaka, pihlapu (Sorbus aucuparia) marja toorelt süüvän tiisikuse vastu.

Aloelehe (Aloe arborescens) püdeve jao sahvt (keedis) om tiisikuse vastu. Eesti VR aig arsts üits Eesti reili endä selle rohiga terves.
Aloelehti siist kaabitsetse vedel ja püdeve jagu väitsega vällä ja mõõdets suhkruga pooles. Keedets sahvti. Ja sedä sahvti võets kolm kõrda päeväs iki üits supilusikutäus egä pääle sööki sisse.

[Aloe (toas kasvav) (pukasarv)] Tuberkuloosi korral kolm lusikatäit päevas sisse võtta.

Arstirohtudeks tarvitatakse:
Noored kaselehed on tiisikusehaiguse vastu.

Männikasud ühes tõrvaga tiisikuse vastu.

Saarepungad tiisikuse vastu.

Männikasvud - tiiskusehaigusele.

Männikasvud tiisikuse- ja kopsuhaigetele.

Männikasu tee oli tiisikuse vastu.

Põdrasamlast tehti teed (tiisikuse vastu).

Männaõitest (urvadest) tehti teed (tiisikuse vastu).

Männikasvud tiiskuse vastu.

Sassaparinaid ja põdrasammalt tarvitakse tiiskuse vastu.

Männi- ja kadakakasvude teed tarvitati tiisikushaiguse vastu.

Pihl. Pihlaõied aitavad arstirohuks tiisikuse vastu. Kui rohkesti pihlamarju, siis on kalarikas sügis.

Korjatud teateid Kihelkonna vallas leiduvate taimede kohta.
Vanad inimesed nimetasid taimi hoopis teiste nimetustega. Taimedest said nad värvi, arstirohtu ja nõiarohtu, sest arste ja poode oli vähe. Kui mingi taim õitsis ja vili küpseks sai selle taimega seltsis, siis hakati teda teisel aastal vaatama. Nii said taimed põllumehele ettekuulutajaks ja üldse kasulikuks. /---/
Arstirohtudeks tarvitati tiisikuse vastu männikasve /---/

Põdrasammalt tiisikuse [vastu].

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Koera iispuud tiiskusehaiguse vastu.

Noorte männikasude tee köha ja tiisikuse vastu.

Koeraispupuud - tiisikuse vastu.

Männikasud, põdrasammal on tiisikuse vastu.

Põldoa lehed: tiisikusehaiged joovad. Ka keedetakse teeks ja juuakse.

Männikasvud: tiisikusehaiged joovad. Keedetakse teeks ja juuakse.

Männikasud köha ja tiisikuse vastu.

Oajuure teed tehti tiisikuse vastu. Oajuured kuivatati, pandi nõusse ja valati keenud vett peale ja lasti natuke aega veel keeda. Männikasvu teed tehti sellesama vastu. Tehti nagu oajuure teegi.

Tiisikuse ja jooksvahaiguse vastu tehti seakaisla juure teed. Tehti nagu männikasvu teegi [kuivatati, pandi nõusse ja valati keenud vett peale ja lasti natuke aega veel keeda].

Pihlakaõied tiisikuse rohuks.

Niineõied tiisikuse rohuks.

Pihelgamarju peeti tiisikuse vastu rohuks.

Islandi sambla tee - tiisikuse vastu.

Taimede kogu.
Arstirohtudeks.
Põdrasarve sammalt tarvitati tiiskusehaiguseks.

Männikasusid tarvitati tiiskusehaiguseks.

Islandi sammal [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Islandi sambla tee, siirup ja sült on hääd abinõud krampliku köha, kähisemise ja kopsutiisikuse vastu.
Siirupi valmistamiseks võetagu 15 grammi sammalt, keedetagu 5 minutit veerand toobi vee sees, lastagu kaks tundi soojas kohas tõmbuda ja kurnatagu siis ära. Nii tehtagu ühe ja nendesama samblaga vähemalt kaks korda. Saadud vedelik kallatagu segamini ja lisatagu maiguandmiseks suhkrut juurde.
Süldi tarvis võetagu iga kolme kortle vee kohta 20 grammi sammalt, keedetagu seda väikese tule pääl 1-2 tundi, lisatagu maiguandmiseks mõnda marjasahvti hulka ja lastagu siis tarduda.
Islandi sambla leen ja sült on ühtlasi ka rohuks läbijooksu vastu.

Taimed, mida vanasti tarvitati arstirohuks.
Reinvarred, ubalehed, maakõrvad ja haavakoored. Tiiskusehaiguse vastu teeks tehes ja sisse juues.

Sookaer. Teiseks oli sookaer. Sellest taimest valmistasid inimesed teed ja jõid seda siis tiisikuse ja kopsuhaiguse vastu.

Nõmme karpalad. Nõmme karpalatest valmistati teed tiisikuse vastu.

Noored männikasvud. Noortest männikasvudest keedeti teed tiisikuse ja kopsuhaiguse vastu.

Haavakoor. Haavakoor keedetakse teeks ja juuakse. Tiisikuse vastu.

Kollane karikakar. Lehed ja õied keedetakse teeks ja juuakse. Tiisikuse vastu.

Põdra- ehk korbasambla tee. Tiisikuse ja köha vastu. Puhastakse ning keedetakse. Vesi, mille sees samblad keenud, pannakse tassi ning juuakse nii kaua, kui sellest jatkub. Peale võtmist juuakse tass sooja piima.

Nõmme karpalate tee - tiisikuse vastu. Teed peab jooma soojalt vähemalt teeklaasitäis korraga. See pidi olema parim tiisikuse rohi.

Teisi tiisikuse rohte: maakõrvade, ubalehtede juurte, noore männi kasude ja rukkiorase tee. Teed tuleb juua nii, kuidas keegi soovib.

Männijuurte koored ja kasvud. Männikasvudest keedeti teed tiisikuse vastu.

Mustikaõied. Mustikaõite tee köha ja tiisikuse vastu.

Sookaerad. Sookaerad keedetakse ja juuakse keeduvett tiisikuse korral.

Taimed, mida vanasti arstirohuks tarvitati.
Vanal ajal tarvitati mitmesuguseid taimi arstirohuks.
Maakõrv. Keedeti teeks ja joodi tiisikusehaiguse vastu. Harilikult joodi seda teed kolm korda päevas ja enne sööki.

Ubalehe juur. Ubalehe juured keedeti teeks ja joodi tiisikusehaiguse vastu. Nii mitu korda päevas, kui keegi soovis, see ei olnud määratud.

Sanglepp. Sanglepa koored kuivatati krõbedaks ja siis tehti teed ja joodi tiisikusehaiguse vastu. Ei olnud määratud, kuidas seda tarvitada, sest see oli ükskõikne.

Taimed, mis tarvitati arstirohuks.
Ubalehe juur. Ubalehe juur keedeti ära, joodi seda vett tiiskuse vastu.

Maakõrvad. Maakõrvadest tehti teed ja võeti sisse tiiskuse vastu.

Ubalehe juured tiisikuse vastu, tehakse teed, juuakse iga ajal.

Haavakoore teed juuakse tiisikuse vastu.

Reinvarre teed juuakse tiisikuse vastu.

Sookaerad tiisikuse vastu, juuakse teed.

Üheksamaaõied on tiisikuse ja südamehaiguse vastu, keedetakse teed joomiseks.

Leisikivarred on neeru- ja tiisikuhaiguse vastu, tehakse teed ja juuakse.

Vanasti tarvitati taimi mitmesuguseiks otstarbeiks, neid söödi, nendega arstiti ja tarvitati neid ka nõiavahendeina.
Tiisikuse vastu tarvitati kooreta noori männikasve, mida sisse võeti.

Tiisikuse vastu tarvitati ka põdrasambla teed ja aloet meega keedetult. Kui tiisikushaige majas, täideti kõiki neid õpetusi ja arvati neid tingimata abi tooma.

Soesilmade tee on tiisikuse vastu.

Aloelill. Aloelill on tiisikuse vastu. Selle lehed keedetakse piimaga ja juuakse seda piima.

Kukeharjad: tiisikuse vastu. Teeks teha ja juua, pääle selle soojas olla.

Kalbusejuured: tiisikuserohi. Teeks keeta.

Sassabarilla. Sassabarillat keedetakse ja juuakse tiisikusehaiguse vastu.

Põdrasammal. Põdrasammal keedetakse riistas ummukses ja juuakse tiisikuse vastu.

Taimede nimed Harju-Madise kihelkonnast 1930 a.
Mina, Põllküla algkooli V klassi õppur, kõnelesin oma vanaema Anna Marjasega, kes sündis 26. augustil 1865. aastal Kloostri külas Rätsepa talus. Vanaema teadis mulle rääkida, et põdrasamblad, noored männakasvud, männaõied, sookaerad, pohlaoksad, soo-oade juured, puutõrv ja aloe piima sisse tilgutada, aga teised teeks keeta. Kõik eelpool nimetatud taimed tarvitatakse tiisikuse vastu.

Sookailad keedetakse hummuses ja juuakse tiisikuse vastu.

Haavakoored keedetakse hummuses ja leent juuakse tiisikuse vastu.

Kadakamarjad ära süüa tiisikuse vastu. Iga päev üks rohkem süüa kuni 15 ja siis tagasi.

Sootubakad keedetakse hummuses ja juuakse tiisikuse ja rinatismuse vastu.

Tiisikuse vastu aitab ubalehe, porsa ehk sootubaka, paiselehe, haavakoore, paplipungade ja sookailude tee.

Petaj - mänd. Tema kasve tarvitatakse tiisikusehaiguse vastu.

Pedaj - mänd. Tema kasve tarvitavad tiisikushaiged.

Ravimina tarvitatud taimi:
Põdrasambla tee (tiisikuse rohuks).

Mänd. Männipuust tehti kangakudumissüstikud. Männist tehti ka pudrumänd. Männitõrv on ka tiisikushaiguse vastu. Vedel männitõrv neelati alla.

Aaloe - värskena põlenud haavadele, keedisena tuberkuloosi puhul.

Kuuselehed - tiisikuse vastu (tee).

Saare tõrv - noortest pungadest tee tiisikuse vastu, viht saunas - jooksva vastu.

Karpalad (mitte põdrasammal) - tiisikuse vastu (tee).

Taimed arstimina.
Põdrasammõl (palotagä) - tiiskuserohi.

Aaloe - palanu-, köhä-, tiiskusõrohi.

Paiselehe õie tee, 10 grammi kuivatatud õisi klaasi vee kohta puhastab rinda ja on hea rohi köha, kähisemise, kopsukatarre ja tiisikuse vastu.

Valge ristikheina tee, 2-3 klaasi päevas rinnahaiguste (köha, tiisikus ja nii edasi) vastu. Kõhu- ja seljavalu vastu.

Tiiskuse raviks kasutatakse põdrasammalt, mis pannakse tassi keevasse vette ja keedetakse, kuni muutub sültjaks. Siis juuakse seda vett pealt aeg-ajalt. Kui vesi on otsas, pannakse uus vesi.

Tiisikuse raviks keedeti üks must segu. Tehti kasekoortest või kasetohust mitmekordne rull, seest hästi õõnes. See panti laia taldriku peale püsti ja panti otsast põlema, siis põles ka pealt. Selle kuumuse ja suitsuga kogus ja nõrgus taldrikule must tahm. Kui see põlemine hakkas lõpule jõudma, siis võeti tuletangidega pealt see tohlujääk, visati pliidi alla ja nüid see nõrgunud suitsu märg tahm panti ühte potti segusse keema. Põdrasammal hautatas väheses vees kaane all nõrutedas ja pandas potti, selle tahma juurde mesi, või, aaloe, koor, ussiõli, suhkur, porknamahl, ja keedeti kõik ilusti segades läbi, mitte kõrbema lasta minna.
Nii et seda rohtu pidi tegema üks Läti piiri ligidal (vist Koikküla vald) Suri-nimeline „imearst“. Aga minule õpas ja ütles tema sugulane, kes 1948. aastal asumisele saadeti. Siis nemad tahtsid, et mina oles nende viieaastase tütre omale kasvatada võtnud. Ma oles võtnud, aga ega meie elu niisugusel järjel ei olnud, et meie oles suutnud võerast last kasvatada ja koolitada ilma mingisuguse abita ja toetuseta.
Nemad olid ise ka arstirohu tegijad. Ega meie ligistikku es ela ja saime ka väga vähe aega nii tuttavate tuttav olla. Aga kus nad praegu elavad, ma ei tea. Nemad elasid kas Aakres või Pikasilla ligidal, nende nimi oli Luukas. Talu oli kas Alajärve või Alasoo.

No kui juba oli tiisikus, see ka tuli ikka külmetamisest, seda ei saand keski periselt terveks teha. Aga kergendas ikka ja hoidis hinge sees, kui jõivad põdrasambla (islandisambla) teed.

[tiisikus] Ka pruukisivad vaarikavarre, raudrohu, paiselehe ja sireliõie teed. Raudrohu teed tegivad siis, kui juba verd sülitasivad. Oli siis miski köha, kas kinnine vai lahtine, külmetuse köha, rögisemise köha, hingematmise köha vai hobuseköha, ikka need teed ja terpentiiniga rinda ja kõri määrida ja siis pliiti paistel soendasivad. Enne, kui apteekri ei old, sai terpentiini ja niisikesi rohtusid õpetaja Intlemani proua käest. Ikka raha eest, kudas siis muidu.

Idanenud teravili. (H. Schmidt - arst Rootsist)
1950. aastal viis doktor Kollasis mind mõttele, et AUKSON-B-rühma kuuluv vitamiin, mis on tähtis element organismi rakkude ülesehitamisel, hävib leiva küpsetamisel.
Alustasin katseid värskelt peenestatud täisteradega, mida pean vajalikuks toitumisalastes katsetes, seepärast, et AUKSON, mida leidub nisuterades, kaotab efektiivsuse, puutudes kokku õhuhapniku ja niiskusega. Katseid tegin alguses oma perekonnas, andes hommikusöögiks „Kihteri kisselli“, mida valmistatakse värskelt peenendatud teraviljast. Doktor Kollasise juhise kohaselt valmistati hommikusöök tooretest nisuteradest, mida eelnevalt niisutati 12-24 tundi. Selle aja jooksul muutus tera pehmeks ja hakkas idanema. Sellist teravilja serveeriti ühele inimesele, täiskasvanule või lapsele, 50-100 grammi. Öö jooksul niisutatud ja idanenud teravili segati vähese suhkru ja täispiimaga, kuumutades seda kuni keemiseni. Selliselt serveeriti seda hommikusöögiks. Lisada võib veel aed- ja puuvilja, samuti täisteraleiba (kroovimata täistera jahust). See aitab teravilja ravivat toimet tugevdada, kuna püülijahust on AUKSON hävinud. Katsete tulemused osutusid üllatavaiks. Kadusid peaaegu kõik haigusnähud. Selliselt ravisin bronhisõlmede tuberkuloosi. Hakkasin ise kasutama hommikusöögiks idanenud teravilja. Olin siis 54-aastane ja mul oli osaline kiilaspäisus, juuste haprus, hallinemine. Mõne kuu möödudes muutusid mu juuksed uuesti tihedaks ja läikivaks, samuti paranes nägemine, kasvasid vaimsed ja kehalised võimed. Sellest ajast ei söö ma saia, nuudleid, makarone ja muud, vaid ainult täisterasaadusi. Ka ei tarvita ma suhkrut, suhkrust valmistatud toite. Rohkesti tarvitan aga värsket toorest aedvilja ja puuvilja.
Eriliselt sügava mulje jätsid tervistumised haigete kopsudega laste juures ja vanurite paranemine mitmesugustest haigustest. Mitu last olid enne ravi astmaatikud. Juba 4-5 ravipäeva järel kadusid lastel astmahood. Nõrgalt arenenud lapsed hakkasid arenema normaalselt ja nende endokriinne (sisenõristus) süsteem muutus normaalseks. Lapsed arenesid vastavalt oma vanusele, hambad ja juuksed tervistusid.
Valmistamise õpetus:
Võetakse kuivi nisuteri arvestusega 50-100 grammi inimese kohta. Puhastatakse kõrvalainetest, pestakse jooksva vee all ja pannakse niiskena ühtlase kihina taldrikule, kaetakse niiske marliga ja asetatakse võimalikult sooja ja niiskesse ruumi. Sõltuvalt soojusest idanevad terad 12-24 tunni jooksul. Tarvitamiseks on vili valmis siis, kui selle idu on arenenud 1 mm pikkuseks. Idanenud vili pestakse uuesti, kuni vesi muutub selgeks, siis peenendatakse hakkmasina abil. Saadud taignataoline mass lahjendatakse piimaga vedela supi taoliseks, seejärel kuumutatakse keemiseni. Keeta segu ei tohi, siis lagunevad fragmendid ja vitamiinid, mis tekivad tera idanemisel. Igale kogusele, mis toodeti 50-100 grammist kuivteradest, võib lisada 1 supilusikatäis võid ja 1 teelusikatäis mett.
Terad tuleb täielikult ära kasutada koos kõikide koostisosadega, ka väliskestaga, kuna selles sisalduvad fermendid ja vitamiinid ning mikroelemendid on vajalikud organismi rakkude kasvamiseks ja närvikava tugevdamiseks.
P.S. Idanenud teravilja võib kasutada ka keetmata, süües seda toorelt. Selleks on vaja idanenud terad hoolikalt pesta ning väga hoolikalt närida. Lastele võib selliseid teri maitsvamaks teha õunapüree ja rosinate juurdelisamisega.

Sofori nastoika ravib nahahaigusi, kopsutuberkuloosi, I, II ja III astme kergeid ja keskmisi põletushaavu, muljumisi, äralöömise muhke, furunkleid, karbunkleid, nahatuberkuloosi, rinnapõletikku (mastiiti - rinnanäärmepõletikku), tromflemiiti (veenipõletik ning veeni ummistumine trombidega), maksahaigusi, 12-sõrmiksoole haigusi, odraiva, hambavalu, igemehaigusi, ekseemi, seenhaigusi (diateesi soodumus mõningate haiguste puhul), neeruhaigusi.
Valmistamine - viljad lõigata seemne keskkohalt katki, panna klaas- või portselannõusse 10 grammi vilja ja valada üle 100-150 grammi 50-kraadise viinaga, asetada kümneks päevaks seisma, kusjuures segada 2-3 korda päevas, siis pigistada ja filtreerida läbi vati või filterpaberi. Valada tumedavärvilisse pudelisse.
Tarvitada - sisehaiguste korral 20-30 tilka 3 korda päevas, neljas kord vastu ööd. Seda teha kolme nädala kestel. Vajaduse korral uuesti kümne päeva möödumisel.
Juuste väljalangemise korral määrida pead 5-10-protsendilise lahusega, samuti määrida radikuliidihaigeid kohti; sisse võtta kõrgvererõhu korral. (Kasutatakse ka lahusest võetud marju radikuliidihaigete kohtade määrimiseks ning kõrgvererõhu korral.)
Nastoika ei tekita valuaistinguid, tõkestab mädanemist ja kiirendab haavade parandamist.

Maikuu mesi 625 grammi, aaloe 375 grammi, vein 875 grammi. Aaloe peenestada hakkmasinaga (aaloe peab olema 3-5 aastane ja 5 päeva enne aaloe lõikamist taime mitte kasta). Segu asetada 5 päevaks pimedasse kohta. Võtta esimesed 5 päeva 1 supilusikatäis 3 korda päevas 1 tund enne sööki. Ravimise aeg 2-3 nädalat kuni 1,5 kuud. Seda segu sellises doseeringus soovitatakse kopsutuberkuloosi, maohaavandite ja teiste haavandite raviks. Sel viisil ravitakse grippi, angiini. Ühe kuu jooksul võib terveks ravida kroonilised haigused, radikuliidid, kroonilised verehaigused, hüpertoonia, reuma, maksa-, mao-, südame- ja neeruhaigused, psüühilised häired, onkoloogilised haigused, naistehaigused.

Tuberkuloosi puhul: 1 klaas piiritust, 1 klaas mett, 1 klaas kuivi kasepungi. Segu lasta seista 9 päeva. Võtta 1 supilusikatäis 3 korda päevas.

Kuldjuur ja zen-zeni juur on kõige efektiivsem vahend ja universaalne vahend jõuetuse, üleväsimuse, hüsteeria, kehvveresuse, neeruhaiguste, neurasteenia, sugulise võimetuse, öiste kurnavate higistamiste, veresülgamise, suhkrutõve, kopsutuberkuloosi, naistehaiguste, kõhuhaiguste, kesknärvisüsteemist tingitud peavalude vastu. Juurt kasutatakse haavade ja muljumiste puhul. Ta pikendab eluiga.
Valmistamine - 50 grammi juurt koos koorega asetatakse üheks tunniks külma vette. Peale seda pesta harjaga, seejärel lõigata rõngasteks, panna läbipaistmatusse tumedasse nõusse ja valada üle 0,5 liitri 50-kraadise viinaga ja asetada kümneks päevaks pimedasse ruumi. Seejärel võib kasutada. Hoida tumedas või läbipaistmatus pudelis.
Tarvitada - eespool mainitud haigusnähtude korral 10-20 tilka päevas või 3 korda päevas 5-7 tilka supilusikatäie veega. Nii võtta 10 päeva, siis pidada 10 päeva vahet ja nii edasi. Olenevalt organismi tugevusest võib esineda juhtumusi kõhulahtisusega.
Madala vererõhu, astma, südamevereringe häirete korral 10-20 tilka 3 korda päevas.
Märkus - päikesevannide ja päevitamise, see tähendab kuuma päikese kätte minnes ei ole soovitav ekstrakti kasutada.

Tiisikuse (tuberkuloosi) korral pidi pehmet rohelist põdrasammalt tublisti keetma ja saadud vett jahutatult jooma.

[Tiisikuse (tuberkuloosi) korral] Joodi ka raudrohu teed või pihlakaõitest keedetud teed. Ka pihlakakoore tee aitas.

Männikasu teed köha ja tiisikuse puhul.

Põdrasammal - köha-, tiisikuse- ja üldse kopsuhaigetele (keedeti ära).

Põdrasambla tee - köha, tiisikuse vastu.

Põdrasammal (teena). Tiisikuse ja kange köha puhul.

Artemisa absinthium. Tiisikuse vastu viina sisse pannes ja juues. Samuti ka olevat hää kõhutüüfuse, reumatismuse ja maohaavade korral.

Männikasvud ja pihlakaõied - tiisikuse vastu.

Põdrasammel ehk palokorbak. Tiisikuse vastu.

Pedäjäkasvud. Tiisikuse vastu.

Põdrasarve sammal - tiisikusehaigete jaoks.

Sookaelud (tee ehk ekstraktina) tiisikushaigetele.

(Palohk) pohlahäelmu. (Vana) köha, rehulma, tiisikuseks. Tee näol.

Männakasvud. Tiisikushaigeile. Tee näol sisse juua.

Ubaleht. Tiisikuse vasta. Noored lehed ja õied. Tee.

Suukikka - vannitus tiisikuse vastu.

Kuusekasvu - teega tiisikuse vastu. Ja ka, kui lehm verd lüpsab.

Lina - seemned keedetult tiisikuse vastu.

Arstimid.
Männikasvusi korjati kevadel maikuus täiel õitsemisel ja raudrohtu suvel õitsemise ajal. Keedeti umbses nõus tee ja joodi tiisikuse vastu.

Betula verrucosa Ehrh. Kõiv. Kaseurvad ja männakasvud keedetakse umbe. Rohi tiisikuse vastu.

Cetraria islandica /ka Peltigera canina/. Palotatjas. Keedetakse teed ja juuakse tiisikuse vastu.

Ubalehe õied ja lehed - kuivatatult teeks. Tiisikuse vastu.

Sootubak (soovitsik) - juur kuivatatult teena tiisikuse vastu.

Tiisikuse rohuks.
Üheksamehevägi, männikasvud, sinililled, võõrasema - nurmel kasvav, linaseemned, sibul, põdrasammal (islandisammal ehk ka palutakjas), sookaelad, paiselehed, haavalehed.
See segu pannakse kinnise kaanega nõusse, hautatakse ahjus. Seda vedelikku tarvitatakse joogina tiisikuse vastu.

Tiisikuse vastu juuakse tammekoore (Quercus) ja ubalehe (Menyanthes) teed.

Aloe (Aloe arborescens) - sahvt tiisikuse vastu. Aloelehtedest kärbitakse ainult mahlane osa. Keedetakse suhkruga pooles. Võetakse kolm korda päevas, iga kord üks supilusikatäis enne sööki. Tõsiasi, millele arstid peaksid pöörama tähelepanu.

Kõiv, kask. Betula. Sookõiv B. pubescens , arokõiv B. verrucosa, Maarjakõiv B. nana. Kasetökatiga arstitavat tiisikust (Setumaalt olen seda kuulnud, ligemalt seletada ei tea).

Sookaela estrakt tiisikuse vastu ja ka abordi jaoks (Dr. Ostrov).

Põldosi tiisikuse vastu, sisaldavad Natr. silicium ehk Calc. silicium (täpselt ei tea).

Takjas. Arctinum. Varte-, õitekeedis on tiisikuserohi sissevõetult. Piima venimise puhul keedetakse varsi, lehti, õisi ja joodetakse lehmadele sisse.

Kopsurohi tiisikuse vastu, sisaldavad Natr. silicium ehk Calc. silicium (täpselt ei tea).

Maarjasõnajala ehk kasteheina keedis: neli tilka esialgu, tiisikuse vastu.

Kopsusammal (hobuudar): keedis, üks klaas kolm korda päevas. Tiisikuse vastu.

Männikasvud. Keedis. Pool klaasi kolm korda päevas, ka piirituse sees leotatult, tiisikuse vastu.

Sooubalehed: keedis, kolmveerand klaasi kahe ja poole tunni järel ehk viina sees leotatud pool pitsklaasi pool tundi enne sööki tiisikuse vastu, mõjub kõige paremini, nagu poldan ja kopsurohi.

Sootubak: keedis, kolmveerand klaasi kaks korda päevas, kui köha ja tiisikus.

Põldosi jooksvahaiguse ja tiisikuse vastu.

Mänd (Pinus sylvestris). Ehitus-tarbepuu.
Käba (välimine krobe koor): andis võrgukäbasid, neid raiuti mähja ajal kasvavast puust, nägin isi veel mändisid, kelle tüvest võrgukäbasid oli raiutud.
Noored kasvud, nii kui kuusel, arstirohuks.
Tõru (tõrv) on tuntud määre, rinnahaiguse juures võeti teda puhtalt ja segamatalt sisse. See oli kange arstirohi, mis suu ja kurgu sügavalt umistas. Palgi- ja haluotsade päält korjati Soomes tõrva, ka seda võeti tiiskusehaiguse puhul sisse, see ei umistanud kurku, ei mõjunud halvasti, nõid-arstid segasivad seda teiste ainetega ja selleaegsest seisukohast, kus Tagepera puudus, andis ka tiisikuse vastu kõige paremaid järeldusi.
Üles juuritud männakännud nimetatakse sakkaks (sakas).

Kaelud (Leedum). Arstirohi, lehed ja õied keedeti veega tiiskusehaiguse vastu.

Haavakoorte tee kopsutiisikuse vastu.
Koorida noored haavad võimalikult õhukeselt, kuivatada päikesepaistel, panna keema pool potti koort ja viis klaasi vett. Kaaneveer määritakse taignaga kinni, pannakse kaheksaks kuni kümneks tunniks ahju. Järgi jäägu vaid kaks klaasi ekstrakti. Tarvitatakse kolm korda päevas supilusikatäis korraga.

Sookaerad - tiisikuse vastu.

Soo ubalehed - tiisikuse vastu.

Tiisikuse vasta joodi põdrasambla, raudrohu, männikasude teed.

Nõmmekõrvad (põdrasammal), islandi sammal, tiisikuse rohi.

Sootubak - tiisikuse rohi.

Kui tiisikus oli, siis toodi metsast männikasusid ja tehti teed ning joodi.

Rinnahaiguse ehk tiisikuse vasta pruugita mitmesugusi rohtosi. Kiita ubalehe rohod, mis madalatel heinamaadel kasvavad, neid kuivatada ja siis neie teed juua.

Rinnahaiguse ehk tiisikuse vasta pruugita mitmesugusi rohtosi.
Ka pihlakaõilmede teed.

Rinnahaiguse ehk tiisikuse vasta pruugita mitmesugusi rohtosi.
Niisama põdrasambla, rauaroho ja männikasude teed juues.

Palo taga.
a. Üte omma valge, ladva vereva, samble sugumatte. Kui lehma köhiva, sis keedetas. (Rennthiermoos).
b. Tõse omma valge, karvadse, tõse poole pääl halja, väega lihava. Pedaja mõtsoh, kadajapuhma all. Tiiskuse vasta keedetas, ummossih keedetas. Väega mõro liem. (Isländisches Moos) Seltener.

Tiisikuse vastu juuakse tamme (Quercus) koore ja ubalehe (Menyanthes) teed.
See oleks esialgu kõik. Parkimist tunnevad veel vanemad inimesed. Samuti arstirohud on nende tarkus. Jah! Eks neil oli apteek ja värvikoda metsas.
Austusega

Säälsamas kasvab ka vähesel arvul kivi-imarat (Polypodium vulgare L.) ja mõned eksemplarid mets-seahernest (Lathyrus silvester L.). Meil rahvas kutsub seda leiukohta Soeveks ehk Soeve kivistikuks. Ta asub Purtsa külast umbes 1 kilomeeter põhja poole. Pean vabandama, et rahvapäraseid taimenimesid on küll vähe, aga loodan, ehk leiavad nad siiski Teie kogus tarvitust.
Kivi-imarat kutsutakse Purtsas lagritsiks - magusjuureks. Lagritsiteed tarvitakse tiisikuse ravimiseks ja selle tagajärjed olla ka kaunis head.

Maarja-sõnajalga tuntakse Purtsas kalmuse-sooingveri nime all. Tema juurt olla isegi tiisikuse vastu tarvitatud ning mille tagajärjed jäänud tulemata ja mees isegi tiisikusse surnud. Nii et see tiisikuse ravimiseks ei kõlba.

Mänd. Männimetsa õhk on kõigile rinnahaigeile väga tervislik. Kes kardab tiisikuse tulekut, käigu tihti männimetsas. Kevadel korjatud noortest männikasvudest tee on hääks arstimiks mitmesuguste rinnahaiguste ja kopsutiisikuse puhul.

Värskest kui ka kuivatatud raudrohust tee mõjub pehmendavalt ja tervendavalt nii köha, rinnahaiguse (kui rinnast tuleb röga ja verd), tiisikuse, kõhukorratuse, pistete ja krampide, soetõbe, verevaesuse ja mitmesuguste külmetushaiguste puhul. Teed tuleb tarvitada haiguse korral kuni üks toop päevas, juues vaheaegade järgi kas poole või terve klaasi viisi.

Tõrv om ka mitmõlõ tarvitav hambarohi ja toovat ka apigi. Ebauskliku perenaase tõrvasõ keväja silgi ar, andva lehmile sisse, mis näid kõik suvi kaehtusõ ja muu hädä iist saavat hoitma. Niisama joova ka mitmõ tiisikusõtõbilise tõrvavett, mis sagedastõ tervist toovat, kui õnnõ häda vanas olõ-õi lastu.

Tiisikus. a) anti koerarasvaga keedetud pudru süia (see on kiidetud rohe), b) hoiti tõrvalapid rinde peal, d) hoiti jänesenahk rinde peal.

Ubalehe juurte teed joodi kopsutiisikuse vastu.

Tiisikuse vastu on männikasvud, juua männivett. Söödi männikasve.

Tiisikuserohi on kadakamarjad.

Tiisikuserohuks on segamini keedetud paiselehed ja jõeoa lehed.

Männivõsud - neid söövad kohe tiisikusehaiguse vastu, a vähe aitab.

Lilledega saab ravida.
Olen palju kuulnud ja lugenud lilledest, millel on ravivõimed. Õigesti öeldes on enamus rahvameditsiinis tuntud ravimtaimi õistaimed, seega lilled, mida paneme vaasi, kasvatame potis või näeme aias, põllul, niidul ja metsas enda ümber. Nüüd toongi näiteid lilledest, mida tunneme raviomadustega.
Aaloe kasvab aknal potilillena (troopikataim) - leiab kasutust tulehaavade ja põletusnähtuste korral nahal. Sellise tinktuuriga hõõrutakse värskeid ja mädanevaid haavu, samuti mesilaste pisteid. Taimest valmistatud keedist (pooleks veega ) on tarvitatud tiisikuse korral, aga ka bronhaalastma, haavandtõve ja silmahaiguste raviks. Droogiks sobib kogu taim, millel ilusad punased, roosad ja valged õiedki. Olen tulehaavade ja mesilaspistete puhul seda kasutanud alati ise ja ravinud oma lapsigi. (Teave kuuldud Raplast 1930.-40. aastail.)

Raudrohi (Achillea millefolium) - teeäärtel, võsades jne kasvav rohttaim, mida kasvatatakse nüüd aiaski. Keedis mähistega arstib paiseid ja paistetusi; mahl on iludusvahendiks, ravides ka lõhestunud ja krobelisi käsi ning nägu, muutes selle pehmeks, naha painduvaks. Tee (5-10 g 1 l vee kohta, 2-3 kl päevas) on rahvarohuna tuntud tiisikuse, kopsuhaiguste, jooksva, migreeni, valgetevoolu ja valusa kuupuhastuse puhul. Lastele antakse vähem leetrite, sarlakite, krampide ja verevaesuse korral. Vannid kosutavad nõrganärvilisi ja paranevaid haigeid. Värskelt panna droogi (lehti, õisi) väiksematele haavadele. (Teave pärineb oma emalt (1899-1950), 1930 a.-il Raplas.)

Ubaleht (Menyanthes trifoliata) - kraavides ja madalail heinamaadel kasvav 15-30 cm kõrgune taim, millel 5 kroonlehega punakasvalged õied. Droogiks ubalehed (rootsudeta). Keedis tiisikuse, köha ja teiste rinnahaiguste puhul, samuti kõhuusside korral. Pulber parandab venitust ja seedehäireid. Tee (20 g 1 l vee kohta, 1-2 kl päevas) aitab lahtiste igemete, palaviku, kõhu- ja maksahaiguste, samuti isupuuduse korral. Loomadele on see ravimiks köha, punataudi, maksahaiguste ja katku puhul (suvel anti kuivatatud taimi, talvel kuivi lehti ja varsi). (Teave kuuldud 37 a. naiselt, 1950. a.-l. Purila külas.)

Mänd. Juured korvi kudujale, sakkad tõrva ahju, tõrv saapa määre, vankri määre, tuliselt paadi tõrvamiseks, laeva taaklusele, kõik määre. Tarpenliin = lambi õli. Tõrv arsti rohuna tiisikuse vastu sisse võtta, terpentiin tiisikuse haiguse vastu sisse võtta ja pääle määrida, noored puhkevad kasvud viina sees leutada köha ja tiisikuse vastu. /---/

Tiisikuseaigele tehti reiroho tiid.

Tuberkuloosi vastu oli linnumesi ja aaloe. Mul vennal oli kopsutuberkuloos. Ma tegin kohe suure purgitäie. Ta võttis siis, kuidas juhtus. Ta oli viina- ja suitsumees ka. Ja käis kontrollil. Õde kutsus ta kohe oma tuppa ja küsis, et kuidas ta teil täiesti ära on paranenud, et tuberkuloos nii lõpuni ära ei parane. Tema öeld siis, et joon kitsepiima ja võtan mett ja aaloed.

Tuberkuloosi vanaema ravis põdrasamblikuga, nii viha tee, kas see aitas või ei, aga terveks ma sain.

Põdrasammal - teena mõjuvaim vahend tuberkuloosi vastu - pidev tarvitamine.

Ravimtaim on võilille õied. Tuberkuloosi vastu. Niigu praegust, tema õitsemise aeg, nopiti ära, kuivatati ära, tehti teena. See oli vana rohi kohe. Mina isegi proovisin seda. /---/

Kalmus tehakse ka vanni. Raudnõgese juur, kalmus ja mädarõika juur ja põdrasammal. Seda tehakse ka vanni. On väga hea vann tuberkuloosi ja bronhiidi ja sellise vastu.

Kui tiisikus või köha arvatakse tuulest olema hakanud siis võetakse kolme aiatoe teiva küljest puu koort ja keedetakse ja juuakse seda vett.

Okaspuu kasvud, vaik.
Kasvud teena ja toorelt närides hingamisteede haiguste, sealhulgas ka tuberkuloosiraviks. Okaste keetmisaur - hingamise parandamiseks; okkavann reumaatiliste haiguste raviks. Okaspuuvaik otseselt haavale ja salvide valmistamiseks.

Paiseleht - paesete peäle pannes olla eä parandama. Palaviku ja nõrkuse korral paise lehed peale pannes ja riidega kinni mässitult olla eä rohi. Teeks keedetult puhastada kopsu ja rinnad eäks. Tiiskuse (tiisikus) vasta olla eä rohi.

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Paiseleht (vannid, teena); metsauba (vannid, teena); ubalehed (teena); takjas (lehed) – kopsuhaiguste vastu (tiisikuse).

Tiisikusõ haigusõlõ keedeti tõrva liimi. Pangi tävve vii sisse panti tuup pedäjä tõrva, sis panti umbõhe plekk anomahe, tuul anomal pidi olõma plekist haamikõnõ ka iih ja haamil muidogi pulk ka iih. Tu annom oll muidogi päält ka kinni tinotõt. Sis tetti tuli anomalõ ala ja keedeti õigõ kõrd aigu. Kui arvati õt viländ jo kiitmiist sis lasti ar jaahtuda. Jaahtu ar sis lasti haamist tõrva liim vällä ja panti pudelihe, säält sis lasti kas topsi täüs vai ka kroos kõistõ ja juudi tiiskusõ rohost. Ülti õt tuust sai abi ka kijä pallo jei ar.

Minu lapsepõlves, Esimese ilmasõja ajal ja sellele järgnevail aastail esines palju tiisikusehaigust. Selle leevendamiseks kasutati männikasvudest teed.

Puu mäih. Puu mäiha tarvitatakse tiiskuse vastu.

Tiisikus. Ma köhisi ka, üks naisterahvas õpetas: tee kasetuha leelist, mis kuiv puu oo, ja seda juua kolm korda päevas, pool kortlit korraga. Ah sa jumal, kui ma jõin üks pool nädalat, oksendasin mäda kui puru. Ja see laaris ära, sain terveks.

Kui köha on, siis pigista natuke aaloemahla. Ka tiisikuse vastu on hää rohi. Põletushaavadele pannakse ka. Siin kutsutakse aknaohakas.

Värsked paiselehed haudunud kohtadele, paisete ja roosi vastu. Pulber kuivadest lehtedest: üks-kaks noaotsatäit tassi vee pääle kopsuhaiguste, hingeldamise, tiisikuse vastu.

Põdrasamblast valmistatakse teed kopsuhaiguste eriti tiisikuse vastu.