Rahvapärased taimenimetused

Taimenimetus tuvastamata

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Maranusjuured. Need kasvavad liivaste põldude ääres ja uue maa pääl; veiko vars ja tulekarva lill otsas. All aga on mitmeharuline kõbrak juur nagu mõni kand. See juur puhastatakse ära, kujutakse ja pantakse viina sisse ja juuakse siis, kui ihuluude sees tõmbus on.

Nikastuse vastu aitab soost pikmakõld, sellega kinni siduda.

Oranie puu leht pihus veele hõerutud olla hea valutava hamba peale panna.

Inli. Hinsmittorsum [?] (eesti keeli?) teed peab see jooma, kellel paks veri on, see tee lahutada verd.

Tuulehundid ehk rohuhundid on head, kui neid keedetud sisse võetse tuulest saadud haiguse vastu.

Pahusele pantakse: pahuselehti pääle, pleistigu sisu suhkrupaberiga, mett ja tubakalehte, määritakse viinaga ja nõiad posivad ka teatavalt pahusesõna.

Oranie-puu leht pihu vahel veele hõerutud olla hea hamba peale panna, kui hammas valutab.

Voolmedele hea kui üles on aeanuvad, sisse võtta 3 juurt viina sisen leotedud.
1. Mutter Wurtsel
2. Kalken Wurtsel
3. Pippers Wurtsel gebl.

Kopsupõletiku rohi (kasvab põllupeenartel kõrge maa peal; roosad, maliinad õied (nupsakad); varred kaunis sitked; nendega seotakse vahest ka odranapru) keedetakse ja juuakse seda vett.

Tiisikus.
Keedetakse valgemaksarohtu ja antakse sisse.

Samuti peetakse kõhust kinnistavaks "maarja sängi põhud" (kollaste õite ja magusa lõhnaga).

Roosidele marirohtu peenendatult peale panna ja kinni siduda.

Järgmine rohitsus olla tiisikusehaiguse kaotanud. Nõgesse juured, odralinnasse jahu, rukkioras - nendest kolmest kokku valmistud õlu. Käärima polla lastud minna. Õllele segatud juurde natukene provanksõli, magusat mett, magedat võid, remmelgaurbe, karvased varsakabjad (kasvada suure metsa all, siniste õitega) ja linnunõgesed (karvased lehed, kollased õied ja marjad magusad nagu mesi). Neid kõiki õllega tublisti segi keeta auru all, nii et kolmest toobist vedelikust 2 toobitäit järele jääb. Olla tiisikusehaigele senni juua antud, kunni haigus kadunud. Kui vedelik külmaks muutub, siis tulel soojendada.

Üheksat seltsi kaetused olla igasuguse seesmise haiguse vastu mõjuvaks arstimise rohuks. Ta kasvada suure metsa all põllulisel maapinnal, kus rohkem künklisem. Üheksat seltsi kaetusel, nagu nimigi tunnistada, olla üheksat seltsi õied, iga õis isevärviline. Ja ümarik-pikergused lehed olla. Õitsta umbes jaanipäeva aeg. Ta õisi, lehti, varsi ja juuri keedetaks ja joodaks rohuna.

“Tsuskajahaina'” korjatakse enne jaani õitsemise ajal kõige vartega. Kuivatatakse ja keedetakse tee, mida 1 ehk 2 korda päevas “tsuskaja” (pistja) vastu juuakse.

Üheksat seltsi kaetused, mitmesuguste seesmiste haiguste vastu rohuna. Üheksat seltsi kaetusel olla üheksat seltsi õied, ise värvilised, kasvada suure metsa all; põllumaadel. Õitseb jaanipäeva aegu. Keedetaks ja joodaks.

Üheksat seltsi kaetused on igasuguse seesmise haiguse vastu mõjuvaks arstimiserohuks. Ta kasvab suure metsa all kõrgemal, põllulisel maapinnal, kus rohkem künklisem. Üheksat seltsi kaetusel, nagu nimigi tunnistab, on üheksat seltsi õied, s.o. iga õis isevärviline. Ümarikpikergused lehed, õitseb umbes jaanipäeva aeg. Ta õisi, lehti, varsi ja juuri tarvitakse tänapäev, neid keedetaks ja joodaks.

Üheksat seltsi kaetused, mitmesuguste seesmiste haiguste vastu. 9 seltsi õied, üheksavärvilised. Kasvab põllumaadel, kuid suures metsas õitseb jaanipäeva aeg. Keedetaks ja joodaks.

Tiisikusehaiguse arstimise rohud.
Nõgessejuured, odralinnase jahu, rukkioras - neist kolmest valmistataks õlu. Käärima ei ole tarvis lasta minna. Sinna hulka segada natuke provanksiõli, hülgetraani, magusat mett, magusat võid, remmelgaurvad, karvased varsakabjad (kasvavad suure metsa all, sinised õied, pärast mustad, veiksed terad) ja linnunõgeseid, karvased lehed ja kollased õied, marjad magusad nagu mesi. Neid kõiki õllega tublisti segi keeta, nii et kolmest toobist poolikust 2 toobitäit järele jäeb. Tiisikusehaigel senni juua, kui haigus kadunud. Kui vedelik külmaks läheb, siis uuesti keeta, muidu läheb hangunuks. On parandanud mitmed tiisikusehaiged. On praegusel ajal ka tarvitud. Tiisikusehaigusi pidada üheksat seltsi olema. Temale on selle tiisikusehaiguse rohu õpet. keegi [---].

Maa putõroho', tee on külma ja nohu vastu.

Vähjahaiguse parandab laialeheline kanaperserohi ja õied, mitte päiksepaistel kuivatud, puhas sinisilmakivi, marjajäe ja rõõsa piima koor. Kõiki ühevõrra võtta, segi keeta. Üks rohi pargib, teine põletab, kolmas pehmendab. Selle seguga haiget kohta määrida.

5) Ümmargused kärnad silmnäo pääl, juuste sees. Rohi: kärnanupud (mingisugune taim) keeta, keedisega pesta - kaovad kohe ära.

Tuliheina sõnajalad.
Nende juuri keedetud seestvalu ja viigi (=laiuss) vastu ka.

Arstirohtude nimekiri.
1. Nõiapiim.
2. Arnikujuured.
3. Seitsmet sugu õiesegu.
4. Luuvaluroht.
5. Jooksjavalurohi.
6. Südamerõigas.
7. Venitsejuured.
8. Lagritsejuured.
9. Maaliseheina mahl.

Südamevaluhain.
Südamevaluhaina lehed ja varred keedetakse ära ja pannakse piparmündiõli sekka. Seda vedelikku võetakse sisse, kui süda halb või valutab.

Paistetuse vastu. [Jooksjahain?] Hainad keedetakse kõige juurtega ära. Viina pannakse juure ja siis juuakse natuke sisse ning määritakse haige koha peale.

Jooksva. Kui jooksvahaigus on, võia tärgendiiniga maarõika lehta, paista tule paistel ja pane siis soojast peast peale. Ka tubakalehta võib tarvitada selleks. Aapteegist saab jooksvaeli.

Haudumise puhul (jalgadele) on rasv kõige ülem asi. Pannakse ka lepalehti ja "üheksa-haava" lehti varvaste vahele.

Mina elasin ühe tartlase-naesega koos. Ta toi ühed veiksed kollased rohud, ütles: need on koerakoonukesed. Ühe lapse arstimise juure vei.
Minu vanemal tütrel olid ihutased. Koledad suured sinised justku pahkad, pähe ja selga loi. Tohter ütleb, et see on lapse ihu puhastus. Siis see Leenu toigi mulle koerakoonukesi, et nende veega pesta.
Kaetusrohtudega pesti ka (neil on pisikesed sini-lillakad oiled, hea hais juures).

Kui suu katki lööb, siis mulju suulehtega. Kolm korda, ega korra süli vanade pääle ja veta uued jälle.

Jooksva vasta joovad liikmeteed, kasvab niisugune pikk muru.

Jaanipäeva laupäeva õhtul toovad noored põllult jaanipäid (jaaniõrmed). Magamaheites pannakse need padja alla. Öösel ärgates pööratakse padi teisiti. Teistkorda magama jäädes ilmutab end tulevane.

Liivaõietee on külmetamise vastu.

Tedremadar ehk kuradikäpp oli kirjude püstjate lehtedega ja lilla õiekobaraga. Neid juuri, mis kujutas harali sõrmedega kätt, pandi viina sisse likku, tegid viina punaseks, see oli venitamise vastu, kui kellegil rinde alt valutas. Eriti meestel juhtus see häda, kes hangusid ja tõstsid sõnnikut, siis käisid vanaema palvel, et „anna nüüd juurikate pealt üks naps“.

Kui lapsel pole päeva ajal und, siis on vaja suitsutada teda punaste öölilliga.

Lapsel on rinnahaigus - teemarjad kasvavad õuede peal, selle vett keeta.

Üht vanarahva poolt nimetatud haigust kutsutakse ja tuntakse „tuulest rabatud“ nime all. Kes tuulest rabatud, seda arstiti rabatsi rohtudega, mida rabatsiheinadest keedetud. Sagedaste loeti ka rabatsi või rabatud haige pääle sõnu: "Tuulest mingu tulle tuule haigus, rahest saagu otsa rabatsi haigus."

[maa-aluseid] Vaotati tarimättaga. Tarimätas lõigati maast lahti ja vaotati haiget kohta kolm korda, sülitati mätta alla kolm korda ja pandi mätas jälle sedasama moodi maha, nagu enne oli olnd.

Narrarohud - arstitakse narra liikme sees; kui liigutad, siis on hirmus valus.

Köha vastu antakse köömne, rauavarre ja timmerjanni teed (siniste õitega).

Parimat maalisterohtu saadakse nii keediseks kui suitsetamiseks, kui kogutakse üheksat sorti haigusevastaseid taimi. (Kahjuks selle tarkuse omanik ei tutvusta teisi nende taimede nimedega. Tema kogus olen näinud orasheina, laukusid ja maaleseheinu. - M.M. Ka sõnajalalehti.)

Tiiskushaigõlõ andas umma kust juvvah, piiritusõ seeh olnu hussi liimt, havutõt pedäjakasva, mäihhä ja piiretust kus om olnuh kusikuklaisi. Veel tetas ka niimuudu, õt miiga seest võiet pudelihe meelütädäs kusikuklasõh. Nimäh jääväh sinna kinni. Sis pandas pudelilõ kork pääle ja pandas leeväküdsämise aigu leevä sisse hauduma. Tuud andas juvvah.
Ka tsihki lehti ja palotakjite havutuisi andas juvvah. Karaserka pehmendäs ka rindu. (Need arstimisvahendid on köha ja ka tiisikuse vastu.)

Paistetuse vastu:
Korjatakse karvaseid lehti, mis keedetakse ära ja pannakse haige koha peale.
1) Südamevalu-hain, 2) jooskjahain, maahain, kärnhain, hiirekõrva, tedremarana juured, teenuiad.

Sügelevate vistrike ravimiseks kaapisin hõbedat sinna vette, kustkohalt pestes haigus tuli.
Sügelisi pesti maaleserohu veega.

Ummalese rohud, niid kasvavad põllul. Ükskord leidsin Iirika vällält neli tükki. Siis siuksed munad ollid ots, nigu siakartulid. Aga rohkem ma põle neid leidnd. Niid on juusja haiguse vasta.

Kirmirohud on piaaegu siuksed samad kui sõnajalad. Aga nad on peenikse lehega, mõnel on kolm muna all. Neid rohtusi on kolme sorti. Kui kirmid on, sii on sii, kui laps köhib ja rinnad on kinni, siis kiita ja sisse anda. - Oot, oot, kui viil tervist on, siis tuleva suvel ma tahan sulle ära näedata kõik metsarohud, mis mina tunnen. On ikki hia, kui inime oskab toherdada, kui vaja.
Ükskord aptiiker küssis, et sina pidada kõiki rohtusi tundma, lähme õige isi ükskord kahekesi metsa ja näita mulle kah. Mina ütlesin, et mina ei tia kedagi ja ei mina tule. Sina oled isegi õppind, või mina tulen sinuga (apteekriga) metsa.
Aga kui ikki elu pias olema, siis ükskord, kui õetsevad, siis lähme. Ega's neid mudu tia, kui isi ära näeb, siis tiab neid teenekord korjata.

Kasuja. Peenikäse' raudnõgõsõ' ar' surbo' (peenöst tampi), kusta' pääle ja lämmistäda perüs tubliste nink pääle köütä. Kui tuu ei avita, sis sibala' võiuga pääle panda, aga nii lämmält, ko vähäge kand. Pandas ka versa (värskeid) kallo sibulediga.

Vinnid (nagla'). A vot tuu jaost ommava' sääntse' haina', igäväiste suurtõ lehtega, verevä' kibõnakasõ' pääl, meilge kasusõ tah alah, lätte veereh, a olõ-õi' õnnõ näid kellelege vaja, ka võta' sa'-ke ko tahat, ega näid hallõ olõ-õi'. No jah, nuu' haina' surbutasõ' ar', pandas kuurt pääle, siätäs segi ja pandas pääle. Ka prat, ko noid haino kutsuta-ai' kärnähainost.

Kidsi jaost ommava' üte' palohaina', väiga paksa lehtega, ko võtat, sis kõik muudkui kidsises õnnõ. Nuu' palohaina' köüdetäse' haigõlõ kotusõlõ pääle.

Pistja (tsuskaja). Halusa takja liimit kiitä' ja juvva'.

Põlvega rohud - põlveasemed peal, lehe peal punased märgid. Maria oli sealt läbi läind ja sene rohu peal on märk. Sene rohu teed tehakse põievea vastu.

Meorohtu keedetakse ja juuakse seda teed, see aeab ka oksele. Vahest, kui mõni sisemine haigus on, siis võetakse meorohu teed.

Pöövarohu teed tehakse ja juuakse, kui inimesel on krambid jalasoonte sees.

Venitamest arstiti pitsitamise ja triikimisega, ikki hõeruti ja muliti, nüid öeldaks masseerimine. Linnast aptiikrest toodi venitse-eli või venitsetilku ka. Mõned tundva, seuksed maarohud, venitse-heinad oleva ka, viina sees leutadava, seda viina rüibatava.

Seestpidiseid arstimeid on silmahaiguse puhul sisse võetud: kadakamarja keedist, maarjapuna-, palterjani- ja piparmünditeed.

Kaet kõrvaldatud ka järgmese rohuga. Kevadel enne ööbiku tulekut, pilves, kuid mitte uduse ilmaga korjati maa-aluseid männajuuri, suvel enne heinaaega maaroosi (maaroosiks kutsutakse ketsaste lehtedega umbes 1-1½ jala pikkust, senise õitega taime, kasvab niisketel metsanurkadel). Maarjapäeval hõeruti see (enne muidugi kuevatades) puutõrvaga ja kasemahlaga salviks. Seda segu peale pannes võtnud kae jõuluks silmalt nii, et joulujouku (vorsti) saand juba kahe silmaga süüa.

Kääpa maa-alusel.
Saasna rannas mere ääres kasuda kääpa maa-alused, ristikheina moodi rohud, millega maa-aluseid arstitakse. Kui nendega maa-aluseid suitsetab, siis kaduvad maa-alused ära.

Ku naesed külmetan olid, siis näd panid eredad söed plaadi piale, raputasid sinna rabandserohtu, läksid siis kaksiti plaadi piale ja lassid "rabanduseroho suitsu" hänna alla. Tarvitati kua "aneteberoho" ja "nimetseroho" suitsu. Pärast suetsu lasmist joosti kohe teki alla.

Mu onu käis "asjal" ja paistetas üleni ära. Visati sinna kohta soola.
Küsimusele, mis maa-alused on, vastab: "Ju maa sees viha oo!"
Maa-alusi vajutati soolaga ja visati sinna, kus seinas tiksvad.
Maa-aluse rohe - korduslehed (vist kortsleht). Nende veega pesti. Vihaksis viidi vesi Sepa karjamaale "kärnakivi" peale.
Kärnakivi oo pealt näkiline. Mede karjamaal üks sedamoodi kivi, mis võiks kärnakivi olla, aga sii ei käi keegi.

Ka olevat sammaspoolikuid tuulehernestega arstitud.

Ump-maa-aluste rohtudel kasvavad munad küljes. Pahad on inimese küljes, taimel on samasugused. Keedetakse neid rohtusid ja juuakse ning kastetakse selle veega.

Äkilise haigusse vasta on hiad punased putked.

Rauateerohu sahvt on ka haavarohi.

Maalane on nahahaigus. Ted on mitmet seltsi: rägumaalane 'tihedad plekikesed nahal', lappmaalane 'suured punased lapid nahal'. Esimeste vastu aitab rägurohi 'vesivirn'; teise vastu tuulevarsigud 'hobuseoblikad'. See on tõsi, et need haigused tulevad tuulest, aga vanast usti, et on vaimust; näitad vaimule tussu ja siis tulevad.

Meelerohi. Kui inimene meelest segane on, nõnda nagu kõnekäänus öeldud on "meel jookseb peast ära". Meelerohis tuleb allikaäärseid taimesid korjata, ära kuivata ja siis nendest valmistadud vedelikku sisse võtta. Enne sissevõtmist vajuta käega kolm korda rinna pääle ja pea pääle meeltekohta.

Vuokslehetie on hia köha vastu. Ma jõin ikka palavad tuari.

Kui oli auk sies, panti söögisoodat piale, sie oli ea, ehk soola kah, soola tera pannit amba õõne sisse. Mingisugune hambajuur, ma ei mäleta, missugune see oli, seda keedeti ja selle viiga pesti, kui oli paistetanud. Suhu võeti ja loputati. Laiad ükskud lehed olid küljes.

Maa peal kasvavad kidiubinad, on veikesed (umb- 10-kopika suurused) munakesed varre küljes, pisikesed, hallid lehed. See pannasse ümber kidise koha, köidetasse pealt villase rätiku või salliga kinni. Sii pidada aitama.

Siniste õitega raudria rohe oli nohu vastu.

Närihein olla väga suur rohi soojatõve vastu. Üksainus kord tema teed juua ja kohe oled terve.

Kuidas raviti paiseid? Paiseid hõõruti maaleinaga. Paiseid määriti ka rasvaga.

Kui mõnel veri jookseb, siis pandi mõru leht haava peale. Samuti pandi veel haava peale tuhka.

Teiseks vistrahaiguseks olid maa-alused, ka need sügelesid ja haige kratsis haiget kohta, kui katki kratsis, siis tulid kärnad peale ja siis oli haigus visa paranema. Maa-aluse rohte kasvab kahte seltsi, peene vistrike ja jämeda vistrike arstimiseks. Kui nende rohtude mahlaga saab vistrad hõõruda, kaovad nad varssi. Rohi hõõrutakse peovahel mahlaseks ja pannakse haige koha peale, rohtu tuleb sagedaste uuega vahetada. Maa-aluseid arvatakse maast hakkavat, öeldi: "On maaviha". Vanainimestel oli teada neid kohte, kus maaviha asub. Kusagil olnud aida ukse taga niisugune koht, kui keegi seal istunud, tulnud istujale kohe maa-aluse vistrad külte. Sinna kohta viidud siis soolaleiva puru ja kraabitud hõbevalget. Arvati haigus tuulest tulnud, siis tehti sütevett, sellega kasteti haiget kohta ja ülejäänud vesi visati välja tuulte poole laiali. Ei tea, kas seal juures sõnu ka loeti.

Haavade jaoks oli lõigathaige rohi. See on pruunide nuppudega taim, nuppude sees on pruun pulber. Seda pulbrit raputatigi haavadele peale.

Koiptusrohu suitsu lasti sõnamise vasta.

Veel on neil tuntud „südameema äravenitamist“. Selle tagajärjel on tekkinud kanged kõhuvalud ja nabapekslemine. Ravitud on seda häda masseerimisega, soojade kompressidega ja südameema taime juurikatest keedetud tee joomisega. (See taim on vist harilik nääl.)

Tamme otsas kasvab sammal, pisikesed hallid narmad. Võtsin neid ja keetsin ja jõin ja mina ei ole sel talvel köhend. Kel kopsubronhiit on, sel saab tammesamblast abi.

Silmahaigus.
Kui silm ihukoid täis on, siis korjata „maanet“ seemneid. Need seemned tampida. Saadud vedelik panna kahe lapi vahele ja hõõruda sellega silmi.

Roos arvati tulevat ehmatusest ja ärritusest. Roosile pandi peale kuldasja. Roosipujud (siniseõielised taimed, kasvavad praegugi kohapeal prügihunnikus) segati köömnete ja rukkijahu hulka ja segu tehti pannil kuumaks (mitte kõrvetada). Kuumalt pandi roosile peale, nii kui haige kannatas.

Paised. 3 sütt ja 3 hõberaha pandi vette, kullid ülespoole. Selle veega pesti paiseid. Pärast vesi visati külma saunakerisele. Kui soojalt keriselt auru tuleb, siis tulevad tagasi. Ka naisnõgelaste veega pesta. Need on roosade õitega lilled. Kohapeal metsades on neid.

Jooksva. Metsa all kasvavad jooksvalehed: pikad varred väikeste lehtedega. Seda teed joodi.
Oli üks võõras inimene, kes käis karkudega. Soos kasvasid rohud, sookaera moodi. Suured pikad, heleroosad õied on nii kui pärlid. Sassaparilla oli see. Sai saadetud Petrogradi. Õde ja õemees viisid temale. Need rohud hakiti ära ja neist sai teed tehtud. Sai terveks. Teine oli minu kodu lähedal. Käis kahe karguga. See oli üks mölder. Perekonnanimi oli Mauer. Sai nii ka terveks.

Valgete voolus.
Mitu põhjust on sel haigusel. Mõni ei tohi meesterahvaga elada. Raskest tööst tuleb ja verevaesusest tuleb see haigus. Raudrohu teed ja valge härjapea teed juua. Ka kanapeselälle tee on rohuks (kollaste õitega lill).

Reuma.
Kuivatadu sõnajalalehti pandu kotti, seal peal maganu, kel olnu reumahaigus (see pidanu olema maarjasõnajalg, keskelt tühi), karjala sõnajala juurt, mis kaalunu 2 kg, sellest tehtu jalavanne, üleni vannitus olla mõjuvam, isegi vana haiguse reuma kangestused. Mähistena kõrvaldavad igasugu põlendiku jalus, isegi siis, kui jalad olla siniseks paistetadu, sõnajalalehed saapa sisse panna võtvad jalaväsimuse. Kui algavad reumavalud, liigetereuma, puusanärvi valu (isijas), tuua värsked sõnajalalehed, asetada haige kohale, valu esiti suurenevat, pärast kaduvat täielikult.

Roosisõnajalad pandi aluskotisse. Toorelt aluskotisse. Kuivatud võib panna koti peale, et õhk sees on (reuma rohi).

Paiserohi - paisele pääle, sai terves.

Palderjan on kollatse häälmidega, verihaina ja valge kassikäpa ja ne omma kaik roho. Valge oliva valgevoolutse vasta ja punatse punatside vastu.

Kobriku om jälle köharohi. Mees om joonu aasta otsa, ol'l uus kops kasunu. Laia lehega kobriku om hobese jaos. Pal'lo keedad, siss om häste mõru.

Kurguhaiguse rohuks oli põllumarja õie ja nõmme- ehk liivatee.

Vereurmarohi, arukell salakoi vastu.

Vererõhu vastu on soo kassikäpad (taevaisa käed - emalt kuuldud nimetus). Maikellukese moodi lehed ja lillakad õied, lõhnavad hästi ja niiskes maas kasvavad.

Koolera vastu joodi kõhurohuteed. Kõhurohi kasvab soises maas, kõrstaim, piklikud ripsed pikalt varre külles.

Langetõbe esines väga harva, seega ei teatud ka vastavat ravi. Kuid siiski anti haigele abi. Hõõruti haigusehoo korral külma vette kastetud rätiga pead. Siis veel anti juua metskalmu juure teed.

Kui ma karjas käisin, oli meil nõmmepealne karjamaa ja ka rabakarjamaa. Kasvasid seal kahte moodi taimed. Ühed olid sootaimed, teised nõmmetaimed. Vanaema õpetas: kui sa näed nõmmemaal niisuguseid madalaid roomavaid taimeid helesiniste pisikeste õitega, need on eerumpressid (jooksvarohi). Ta põdes reumat (rahvakeeles jooksva) ja astmat (hingekitsikust), sellepärast jõi omakeedetud rohtusid.

Kõri arstimine.
Kui keski kõri ehk rinnad ära külmetas, siis anti juua tulist piima või ja meega, mässiti sooja teki sisse, ka järgmisi teesi anti juua: vehvermentsi, pärna ehk saalomoni teed, need aitasid ka köha vastu, selga ja rinnale pandi pistmete vastu kuppusi, ka lastele anti sama arstimist.

Naisteristik - kasutatakse mingite naistehaiguste puhul. Meil on seda palju, armastab kõrget kuiva maad.

Jernasjuur, Soomest sai toodud, pidi aitama 99 haiguse vastu. Tedremadara juur on peaaegu seesama meil. See on seesmise valu ja närvide valu vastu. Teda peab viina sees leutama ja siis viina võtma rjumka korraga. (Rjumka - napsuklaas.)

Koolera. Põllupuneja tee aitab. Kasvab liivase tee kallastel. Põõsastaim, lehed on hõbehallid, õied on pruunikad või hallikad, puju moodi. Kolm perekonda jõid ainult seda teed, vett ei joonud, ja ükski ei jäänd haigeks.

Kui oli hakatust või kärntõbe, siis keetis kärnatõverohtu kolmekuuõitest (üheksamaaõitest).

Siis on pellukoonija, sel on punased õied, selle lehest tehti ka rohtu. Ununend, mis haigusele.

Pulmaperetropid - nisukesed veiksed sinised õied ja madalal heinamaal sai korjata. Silmarohi.

Kitseparrad ehk pujud on ussimürgituse vastu. Putru keeta ja paksult peale panna.

Rakvere raibe õitseb varakevadel. Teda korjatakse ja keedetakse ja leotatakse jalgu, siis kui jalad valutavat ja paistes.

Kui hakkasid vahel käed paistetama või öeldi kida, siis olid ühed kidakõlkad. Kasvas heinamaal või luhas, rudises. Need pandi valutava koha peale ja levaluvva köidis (see pidi varastama teisest majast), siis avitas selle kidale.

Kõllatõbõ arstiminõ.
Kitsõpuu maröl tulõ must kuur maahha võtta ja kõllanõ sisu umsih ar kiitä (auru tohi'i välla laskõ) ja juvva.

Tiisikuse vastu alguses.
Suvel kakkuda alkaanijuured. Aniisiseemned, malts, kompress. Keeda paks välja, kuumalt juua.

Pissed, kollase õedega, naestehaiguse vastu. Ka emanõgese õied.

Käekidsi käü ka ütest liikmest tõise. Tuut arstitas koeranaerisega või haisulill - haisurohi. Tuul om sinidse häitsmekese ja mõtsa all ta kasus.

Kadaka- ja mustamarja puhastase verd. Mustamarja närida siis, ku vererõhk väga kõrge om. Mul om haigus juba vanas lännu, mul kadaka ei aita änam midagi. Aga kui haigus viil algas, siis avitas.

Südamerabandus oli siis, kui äkki oksele ajas ja pea valutama hakkas. Siis keedeti rabanduslille teed. See lill kasvab kraavide kallastes ja niisketes kohtades. Lill on umbes kolmekümne sentimeetri kõrgune, väikeste valgete õitega, lehed asetsevad õite juures ülal, vars on pruun ja lehtedeta.

Hambavalulill kasvab põlluäärtel, väikeste kollaste õitega lill, lehed on harulised nagu pihlakal. Seda lille panni jälle ka valutavale hambale peale.

Kanavarvas, hobusenaat - naistehaiguste vasta, ubaleht- looma kõige suurem rohi.

Sinikelluke - unerohi (kui see on kuiv ja ära pudeneb, siis ei ärka nii kergelt).

Reumahaiguse raviks on sõnajala vann hea. Eriti raviva toimega on maasõnajalg. Selle sõnajala vars on karvane, selle järgi tunnebki ära. Suurde patta pandi vesi soojenema, kuumale veele lisati mitu kamalutäit sõnajala varsi koos lehtedega sisse. Keema ei tohtinud lasta. Siis pandi see kuum vesi vanni ja see tehti külma veega parajaks. Kui tehti jalavanni, aitas sellest samast kangest veest, lasti ainult seistes jahtuda, et võis jalad sisse torgata. Aga kui inimene tahtis üleni vette minna, siis tuli parasjagu külma vett juurde lisada, aga igaks juhuks tuli kangemat ka sel juhul rohkem valmistada, muidu oleks raviv toime nõrgaks jäänud. Peredes oli ikka suuri vanne, kuhu sai täiskasvanud inimene minna. Head olid ka suured puutoobid, kus sai sõnajala vanni teha.

Sügelised. Tulihapuoblika juurtest tegi ema sodi. See tuli määrida kehale ja siis sauna vihtlema. See kaotas ära. Liha soolvesi aitab ka. Tulisoolane peab olema, kolm korda päevas määrida.

Linnutee olevat liigestele väga hea juua.

Üks on need metsapaiselehed. Minul oli jalg haige ja siis õpetati mulle seda - panna ööseks peale. Ja siis kui lapsed tõivad mulle jala peale, siis mul oli jälle parem.

Siis üks mees käis meil tööl metsas ja temal oli külm jalga näpistand ja siis panin need lehed (metsapaiseleht) temale. Ja ta tuli mind pärast tänama, et nii terve pole mul jalg eluski olnd.

Kõhuvalu vastu võeti kas Thilemani või piparmündi tilku, ka koirohu viina.

Lastele tehti uibulehe teed kõhuvalu puhul. Vanarahvas kutsus uibulehte riisirohuks.

Liigese kidi (krobi).
Õues kasvab kidirohi. Võtta kidirohu lehti, hõõruda nendega haiget kohta, siduda soojalt kinni, parem õhtul, siis on jalg rahus. Nii teha paar-kolm korda ja on terve.

Liikmete haigused.
/---/ Aga metsas, sambla peal kasvavad sooneheinad, pikkade roomavate vartega ja päris ümmargused helerohelised lehed vartel. Need seoti ööseks jälle haigete kohtade ümber. Ja metsas kasvavad põõsasõnajalad, põõsana nagu palmioksad, kasvavad ka kraavikallastel. Neid põõsasõnajalgu seoti jälle ööseks haigetele kohtadele ümber. Sõnajalgade peale seoti marlisidemed. Ega need muidu seisa, kui peavad olema kinni, noh, ümber millegagi seotud. Mina olen ka proovinud, nendest on küll tunda parandavat mõju. Ega ei sel puhul aidanud küll maarohtude teede joomine ka, see on tugevam haigus. Aga viina ja piirituse sisse kamperit kui oli, siis määriti. Nurmenukk, maasikajuur, piparmünt ka. Mõnikord aidanud, kui joodi nurmenuku teed. Kasepungad, kui veel ei ole lehed ilmunud kevadel, nendest keedeti teed ja joodi seda siis kaks klaasitäit päevas kohe mitu päeva järgemööda. No maasikajuurtest ja piparmüntidest keedeti ka teed. Kevadel, kui vara õitsesid juba ülased, siis korjati neid ja kuivatati. Poole liitri petrooli sisse pandi peotäis kuivatatud lumelilli, no ülaseid, ja siis see pudel lasti veel seista ühe nädala. Siis sellega määriti haiget kohta.

Oli seuke lopsakas taim, aia ääres mõnel pool kasvas, ajas punakat-kollakat piima välja. See oligi päris sammaspoolerohi, sellega arstiti sammaspooli.

Meie vanaema [Miili Vuks] oli roosi- ja pahusiarst. Looduslikke ravimeid kasutas ja keetis salve. Hambavalule ka. Õige kõrge taim - hambavalurohi. Korjas neid nupukesi, pandse keeva vee, tegi keeva vee. Tegi hingamiseauru, keetis kaalika ja upinhaina [teekummeli] ja tolle taime nupukese. Lina ja teki üle pää, madalale üle pää, pidid ikka sülitama teiste nõude vahepääl, üleni higitses lätsi ja siis pandse voodi. Too aitas kurgumandlile ja hambahädale ka.
Ema-kadonu arste küll neid mandleid. Hakkas suhu sissepoole jooksma ja alanes ära.

Maalised olid, kui inimene maa peal magab, siis tulid vistrikud, siis oli selline maarohi, selle leotisega pesti.

Vana meditsiin puhkpuu vaiguga.
Keegi vanem mees põdend haigust, jalg paistes, mädanenud haavandid - roos. Näidanud seda arstile, arsti otsus: jalg ära amputeerida, sellega ei ole enam muud midagi peale hakata. Mees kohkunud ära selle otsuse peale: ei, seda ma küll ei taha teha.
Kodukandis keegi vanaema annab oma õpetust: mis sa nende arstidega jahid, nende lora ei tasu alati uskuda. Pane puhkpuu vaiku peale, küll sa näed, teeb korda. Puhkpuu vaik määrida haavale või riidele peale ja see haige jalg kinni mähkida, teine päev lahti võtta, soolase veega pesta puhtaks ja uuesti korrata, seni kui paranemist märgata.
Mees teinudki vanaema õpetuse järele, mis tema haige jala täielikult ära parandanud.

Roos lõi välja ehmatusest. Roosisi on kolmet seltsi. Roosi arstisivad enamasti sõnadega „mina vannun sind“ ja veel niimoodi edasi. Korjasivad patesuha lehti ja selle sahvti panivad piale.

Varbarohi (verihurmarohi), konnasilmarohi, soolatüükadele kätel vai lehma udarale piigistada selle kollast, piimast mahla ja keedetult anda lehmale, kui see punast kuseb.

Lepavõsa, see kasvas nisuke lai. Kui luuvalud olid, siis leppa keeta ja sisse võtta ja määrida . Ja siis hea rohi oli petrool.

Kõrvavalu puhul minu lapsepõlves lasti vist kasetohiku suitsu kõrva ja arvati, et vaik on kõrvas kõvaks läinud ja teeb valu. Sellejaoks lasti pisikese kummiballooniga keedetud leiget vett kõrva. Kuid mina olin enne kooliminekut, ka koolis kuni 13.-14. eluaastani, hädas. Ükskord väga suure valu puhul tädi läks metsa, tõi kaenlatäie tavalisi põõsassõnajalgu (lehti) ja käskis voodis kõrva peale panna. Neil olid juba valminud eosed lehepöörde all. Umbes 15 minutit magasin nende peal ja see valu andis tagasi; kuni 62 aasta vanuseni ei ole kõrvad kordagi valutanud.

Sammaspool (sel juhul ekseem).
Hobusekuse lilled, umbes 30 cm pikkune, üheainsa kollase õiega lill.
Korjata koos juurtega, tampida peeneks ja panna sammaspoole peale lapiga. Paar-kolm korda nii teha.

Maalised olid küll, neid määriti viinaga. Üks hein kasvab, maad müüda roomab edasi. Kutsutigi maaline. Hõõruti toda haige koha pääle.

Latse näonahk nagu mädasi, esmalt läts punasest. Üts liinainimene tuli marjule ja õppas: „Võta nee valusa takja, kuiva nee valusa takja ära ja põleta ära tuhas. Mageda võiu sisse pane ja tollega määri kõik näo.” Juure ja lehe ja ohaka põletasi tuhast. Määrsi ära ja nakas ilus nahk kasvama.

Tedretähtede vastu olid punased mürgimarjad. Nood hõõruti katki ja pandi siis näo peale. Ja aitas ka.

Rintilehed (õied) - piibelehtede moodi - segatakse viinaga, liigestevalude vastu.

Kaseseenest tehakse teed maohaiguse vasta. See ei ole see, mis käsn. See on seen.

Tiisikuse vastu krassikad, kasvavad paemuros.

Südamehaiguse vastu üitiheina tee.

Pölendhaiged arstiti ohaldestega - otsiti rohtude seast.

Üheksmaväänased. Nied on naiste rohud. Nende vett keedetakse, kui naistel on kuukorrad rikki läind.

Maaviga ehk kärnatõbi. On seuke mailaserohu põõsas, kui sie juhtub inimese pia või käe all katki minema, siis tulevad kärnad ja villid. Neid saab arstida maarohuga, kutsutakse maidlaserohuks. Neil on kuldsed õitsed. Aitab vaseliin ka.

Köhm ehk kööm. Selle aitab ka vaseliin. Või pesta kanasitaliilisega (leelis). Köhmast saab lahti, kui tervisrohu viiga pesta. Tervisrohi kasvab padumaade, siis mätaste ääres, pisised tutid küljes.

Ravist.
/---/ Ussihammustuse pääle pandi älandid.

Siis sai korjada ravvarohtu ja see pidi olema naistehaigustele. Kui liiga olid kuuasjad, siis kange vesi, kui vähe, siis lahjem. Seda vett tuli sisse võtta. Üks õlleklaasitäis või...

Sookalmud (kutsuti vanasti). Tarvitatakse tiisikuse vastu.

Arstirohuks.
Hobusemokad tarvitati rinnatiismuse vastu.

Õhulill. Tee ja keedis on kõhu kinnioleku vastu.

Sõnajalad, neid on kua õlemas kolme vai nelja seltsi, aga neid vahesid ma ei tea ega tunne. Ühtesid neist üeldasse põdrinad, põdrinajuurtest tehasse mõne haiguse vasta kua teed. Mulle Roniveres Annuka perenaine tõi neid põdrinajuuri teed teha astma vasta, aga ei aidanud. Juured on niisugused kõverad [joonisel poolkuu kujulised].

Põislilled kasvavad põllul. Need on põiehaiguse vastu hea rohi. Keedetakse teeks.

Sõnajalad. Neid on ka kolme liiki rahvajutu järele. Ühed on maarjasõnajalad, ühed on sõnajalad ja kolmandad on põdrinad.
Põdrinajuuri tarvitati arstirohuks raskelt hingamise vastu. Need juured pidada ka mürgised olema.

Kuidas vanarahva tarkuse järgi langetõbe arstiti (Võru murdes koolisklemise hädä).
Suvel tuleb üheksa seltsi taimi korjata ja nendest teed teha. Ning mustadest loomadest tuleb igaühest võtta kolm tilka verd. See veri tuleb ühes teega haigele sisse anda.
Need taimed on järgmised: palderjan, tedremaran, ülekäerohi, sootubak, takjajuur, põdringas, kadakamarjad, pohlaõied, leetripuu [leedripuu] õied.
Need loomad, kellelt tuleb võtta verd kolm tilka, on: musta kassi verd paremast käpast, musta kuke harjast, muti verd paremast käpast kolmanda sõrme vahelt.
Kui langetõbi parajast peal on, siis tuleb kääridega lõigata juukseid: otsa eest, mõlemate kõrvade juurest natuke. Tuleb teha kolm lepapuust väikest risti ja siduda need juuksed igaüks ise punti. Need juuksed tuleb siduda valge lõngaga iga punt ise risti vahele. Siis tulevad need ristid maha matta niisugusesse kohta, kus kasvab kolm leppa ühe juure peal.
Ka nendest loomadest võib võtta [verd]: kärnkonnast ja harakast. Aga paaris ei tohi olla nende loomade arv.

Selle rohu retsepti kogemata sain kätte, mis Karma Leena õppas venimisehaiguse vastu. Aga ma olen ta poolikult üles kirjutanud. Nii et ma ei tea tast enam õieti midagi. Sest on umbes nelikümmend aastat aega. Kas on grammi mõõdud vai tuli kopikate eest niipalju osta. Kõiki ühevõrd.
Kirjutan nii, nagu mul on seekord kirjutatud:
Pool toopi viina
5 ärnikateed
30 kaalijodati
5 liikvat
5 prantsuse viina
5 tormanijuuri
5 kalkanijuuri
5 rabamisejuuri
5 südame-ema venimise juuri
5 kalmusejuuri
5 tedremarana juuri
5 palderjanijuuri
Need rohud tulid kõik poole toobi viina hulka panna ja kui kaua tuli seista lasta, enne kui võis tarvitama hakata, seda ma pole tähendanud.
Tarvitada tuli kolm korda päevas, supilusikatäis korraga sisse võtta.
Apteegist tulid need rohud kõik tuua. Küllap nad ikka vist grammi kaaluga on. Igaühte viis grammi.
Need said nagu pool naljapärast üles kirjutada.
Tema käis hädalisi ka masseerimas ehk nii nagu ta ise ütles, katsimas. Katsis ära ja kohe andsid sooned järele.
Mõnele soovitas jihvti. Kui arst jihvti andis, kohe sai abi tema õpetuse järele.

Patseuha - Patseuha on ehmatuserohust. Selle lehti korjada ja selle sahvtiga, kui roos lööb, aga sõnu piab ka piale lugema, mis algavad nii: „Mina vannun …“
“Patsesuha” on palderjan.
Siinsete küla vanemate inimestega rääkides sellest öeldakse, nende teada sõna “patsesuha” ei ole mitte taimenimi, vaid nahahaigus, patsesuha või sügelik.

Aedkirburohi - see on seatapja. Ega muidu seda siga sööma hakkagi, aga kui on raiutud sia söögi hulka, siis võib siga surra. See on väga mürgine. Kui on kuivatatud, siis on kirburohi.

Üheksamehe vägihein - tevetisiila on üheksa haiguse vasta.

Üheksmik - üheksamehe vägihein.
„On kurgurohi, kui kurk haige, siis panna üheksmiku kompresisi päris kurgu päele kohe.“

Üheksmik - „kurguhaiguse vastu, tema juur kaevatakse, keedetult pannakse kompressisi.“

Kõhnade rindadega, köhatõbe hoogudel juuakse kuivatatud söödilillede (võilillede taulise arnika) keedileemi; siis on kergem köhida.

Põdrakarbed [? Cetraria]. Teena - rinnahaigusele, köhale; ummuksis keeta - tiisikusele.

Emakalkarijuured [?]. Viina sees leotada - venitusele.

Kõhmarohi: kasvab kuivases maas, taim kasvab mööda maad ja on ainult suured lehed. Lehed on teisepoolt hallid, teisepoolt rohelised. Keedetakse lehed ja selle veega pestakse kõhmast pead.

Chenopodium - voinrohud (voinarohud)
Vanasti tarvitud armastusehaiguse vastu. Praegu see arstimisvahend ununenud.

Arstimisrohud:
Maatuulepesadega (kasvavad lepa juurtel) arstiti ohatusi ja kärne.

Arstimisrohud:
Kõrvahaiguse vastu tarvitati ka kuusemarju.

Arstirohtudeks tarvitatakse järgmisi rohte: kuivatatakse (богороднитскую травку) ja juuakse seda teena.

Arstirohtudeks tarvitatakse järgmisi rohte: (калган) leotatakse piirituses ja võetakse venituse vastu.

Pilvetükid. Jutustaja on ise neid näind. Kui pilvetükid taevast alla langevad, siis on nagu sült, mis maa pääl ei sula. Külmatõve haiguse puhul on antudki sisse pilvetükke. Ravanduse puhul vist ka antud. Leitud pilvetükid korjatud purgi sisse ja hoitud alal.

Villilill on villi vasta.

Luuvalumuna jooksva vastu.

Solknaheinad kasvavad piiri peal, õied on valged, neid tarvitatakse solgende hävitamiseks. Nad on kuivatatud ning peeneks hõõrutud.

Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Põdrasammal, rukkioras ja kasehabe kurgu- ja kopsutiisikuse vastu.

Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Maavõi, türnapuu marjad jooksva- ja langetõve vastu.

Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Maa ernestestamendid üheksa tõve vastu, nagu seestvalu, jooksva ja teiste vastu.

[Lisan mõned ülesmärgitud arstirohutaimed.]
Alaukad - kollased õied, vorstirohu sarnane, kui ära õitsevad, siis nagu kaunad peal, lehed siledad, aga vorstirohul karvased.

Põdra- ja soo-oa lehtedest keedeti teed, see oli köha vastu.

Köha vastu keedetakse immereid, kammeteed, raudrohtu ja tedremadraskid ja seda teed juuakse ilma suhkruta.

Taimede tarvitamine endisel ajal.
Köha vastu tarvitati raudrohtu. Kammeliteed ja immereid. Nendest keedetakse ka teed ja juuakse ära.

Kasesamblad kasvavad kasetüvel, hall sammal. Tehakse teed. Tiisikuse ja kurguhaiguste vastu.

Kui pea valutas, siis nuusutati ninatubakat.

Üheksavee õisi tarvitakse köha vastu. Õitest tehakse teed ja seda juuakse, ka aitavad tiisikusele.

Sügelikkude vastu tarvitati padsapuu koort.

Kui kardeti kolera külge hakkamist, siis joodi tõrvalehe teed.

Arstirohuna tarvitati rukkipäid kuivatatult teeks.

Lakritsajuurtest ja tiimjast tehakse köharohtu, viimast tarvitatakse ka vorsti maitseaineks.

Arstirohtude valmistamiseks tarvitatakse ka ubalehti, tedremarana juuri, köömneid, piparmünte, kadakamarju, tungalteri, kalmusejuuri, linaseemneid, tille, kuslapuu lehte, tammekoori, õune, raudrohtu, türgi pipra kaune, venheni terasid, koirohtu, rabarberijuuri, kanepiseemneid, karukolla eosed ja nii edasi.

Kase küljest halje samlatortisid võtta, nendest teevett keeta. Kaotab köha. Ka tiisikuse.

Tammesamle tee ja põdrasambla tee ollu kopsurohi. Mõni tunnebki põdrasammalt kopsurohi nimega.

Haavad ja nende liigid.
Vanasti sõja ajal, kõnelesid vanad mehed, ja ka hiljem suleti verejooks tõrvaga, mässiti siis linase riidega kinni. Ka paneb verejooksu kinni üheõiega haraklill (karikakar). Selle rohelised lehed pigistatakse puntrasse ja tilgutatakse seda rohelist vedeliku haavi pääle ja valge soo sammal.

Tiisikuse puhul joodi ka kasesambla vett, see on küll viha ja paha juua, kuid see oli aidanud.

Maa-aluse rohuks tarvitati harimätast, mida hoiti maa-aluste peal.

Kandrohu tee - Kandrohu teed, mis umbses keedunõus keedetud, tarvitab rahvas mao- ja maksahädade vastu, samuti hämarroidide ja kuupuhastuste korratuste puhul.

Vehverloints: tehakse teed ja juuakse köharohuna.

Jäänihein - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Žistige on peavalu rohi.

Tõrvaõied ja -varred on hambarohi.

Nätselmehein - seesama [keedetakse ära ja tarvitatakse lendav, reumma, tiiskuse vastu].

Paltõnjani juured. Tarvitatakse kõhuvalu arstimiseks.

Unõhainad. Kui keegi on haige ja suur valu on, tahaks magada, aga ei tule uni, siis pannakse unõhainad pää alla ja siis tuleb uni.

Lepäkukud. Kui on rinnad haiged, siis keedetakse lepakukud ära ja juuakse selle teed.

Nõijakõld. Teda keedetakse teest ja juuakse südamevalu korral.

Valgõ lill. Keedetakse teed ja tarvitatakse kõhuvaluks.

Valgõ lill. Keedetakse teed ja juuakse, kui on kõht haige.

Palõhkahärme. Keedetäs ja juvvas siss, ku seest haigõt tege.

Karamarjad keedetakse ära ja juuakse neerude vastu.

Inkver - seesthaiguse rohi.

Kuivamaa ingvääri vett joodi venimise vastu.

Sarapuu lille juurt tarvitati soonte venimise puhul. Oli sooned kusagil ühes hunnikus, tauti juur katki ning pandi peale.

Kivehumalad on vere kinnipanemiseks.

Luuvalumunad on luuvalu vastu.

Inkvärijuured olid hambavalu vastu.

Rosnakvormid on ehmatuse vastu.

Rosakvormid ehmatuse vasta.

Närvihaigusele too kõrvetu nõgest ja juuasse seda taimeteed.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstimiseks.
Tirinirirohud olid paistetuse vastu.

Alloohilehed paistetuse vastu.

Sooroke lehed paistetuse vastu.

Raalejaanijuured, üheksaväed, vereurm: arstirohud.

Maarõigastest saab ka kõhurohtu.

Hobuoplid on nahakoi vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Taimi tarvitati vanemal ajal arstirohtudeks, värvimiseks, nõidusvahenditeks ja muuks otstarbeks.
Arstirohtudeks tarvitati järgnevaid taimi: obuhaplikad (hapumandiga) - haavasalv.

Külmhaigus (ei tea vastust). Pilveraasukesed kukuvad maha, seda sisse anda, saab abi. Neid on väga harva saada.

Taeva pilve, mis maha oli pudunu, sedä pidi ilma täädmede süüme. Ku ta selle vastulese rohi sai, siis sai terves.

Hall- ehk külmtõbi kutsutakse Saaremaal viluhaigus. Selle vastu pruugitakse pilvetükkisi, mida kange rahesadu piab pilvede küljest maha peksma. Neid pilvetükka antakse haigele sisse, siis piab haigus ära lahkuma.

Külmatõbe arstiti järgmiselt. Kui haige sängis oli, visati temale salaja karunahast kasukas üle ning pekseti teda sellega. Söödeti temale salaja muti, konna ja hiire liha ning nõndanimetatud "pilvetükka" sisse, kasteti maduussi vee sisse ning anti seda vett haigele juua; kuivatati kassisitta, pandi vee hulka ning anti haigele; keedeti lutikasuppi, mida haige sööma pidi; pekseti haiget vanade viisu- ja pastlinärudega; tehti inimese tont: naestesärk topiti õlgi täis ja riputati lakke haige voodi kohta vastu oksa rippuma; viidi haige lauta sigade pahna sisse; viidi aeda ning seuti punase lõngaga puu külge kinni, kus vana "külm" teda viimast korda pidi raputama ja siis järele jätma. Külmtõbi oli luupainaja sarnane piinaja, kellele häbi püüti teha ja kõiksugu halva asjadega ära hirmutada.

Pärdirohud - venitamise vastu.

Pärdirohud - venitamise vastu.

Üheksamaa pujukad hakkand haiguste vastu.

[?]Alonal aitab valude ja kopsude vastu.

Üleühte pujukat keedetakse mandiga ja pannakse käe peale, siis kauvad rõuged ära.

Üheksalehe õied hakkand haiguste vastu.

Koilehed kõhuvalu vastu.

Жагуха on väike rohutaim (травка). Jaanilaupäeva õhtul võetakse juurtega maa seest välja ja pannakse ühes kahe väikese kiviga akna peale.
Жагуха колдунам не по носу.

Gripp. Ravandirohi, naistepuna. Leidub niitmata heinas kuivemal maal, võsa ääres ja nii edasi. Vanasti nimetati siin grippi ravandiseks, selle vastu joodi nimetatud teed higistama ajamiseks.
Ravandirohtu keedeti ka lehmadele punatõbe (verekusemise) vastu, mispuhul selle keedist külmalt anti.

Väike piimaohakas, 10-15 cm kõrge, õied väikesed kollased nupud, kasvab juurviljaaedades
umbrohuna. Selle lehtedega hõõrutud värskelt kuiva nahakoid (ekseem).

„Tsuskaja hainad“ korjatakse enne jaani õitsmise ajal kõige vartega. Kuivatatakse ja keedetakse tee, mida üks ehk kaks korda päevas „tsuskaja“ (pistja) vastu juuakse.

Räkurohte tarvitati põierohtudeks.

Linnusilmad. Neeruhaiguse vastu tehakse teed.

Sookamara lehed hambavalu vastu.

Taimede tarvitamine vanal ajal.
Kui inimese sees on ülearu vett, siis tarvitati selle vastu mustad prusakad: keedeti ja anti seda juua.

Rindaluse rohi. Tarvitatakse rindaluse haiguse jaoks.

Jalgaderohud. On jalad haiged, siis keedetakse neid ja juuakse seda vett.

Neiarohud. On inimesel veri seisma jäänud, võetakse neid viinaga sisse ja nad ajavad vere jälle liikuma.

Roosivillilehed. Pannakse roosivillide peale.

Lindevad. Neid tarvitatakse arstirohuks.

Jooskurohi - kui joosjahaigus.

Päärohi - täide vastu.

[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Oksendamise vastu mustikat, aiaõisi, arnikat, isujuurt, münti kuuma vee sees.

[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Pigistuste vastu arnikat, lavendlit, niine, pappelt, münti, sinilille, varjulille loomulikul kujul.

[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Nikastuste vastu kampus, lavendel, pappelt, arnikat kompressidena.

Taimede tarvitamine vanal ajal.
Sookaisad: jooksvahaiguse vastu. Neid keedetakse ära ja juuakse seda vedeliku.

Jooksva ha juured tuuleb viina sees leotada, see on siis jooksvahaiguse vastu.

Käbrad peavalu rohuks.

Oajuured. Oajuurte tee oli jooksvahaiguse vastu.

Kärnikud on nahkkoi vastu, murtakse vars katki ja määritakse peale.

Kuivitsa puud kaabitakse hambavalu puhul hamba pääle.

Sama haiguse puhul on suitsetatud ka liivateega [kui inimest on tabanud mingisugune „äkine aigus“] (niipalju sain teada, et see taim pidada kasvama kuivadel liivastel maadel ja tal on väikesed kollased õied ja läikivad lehed).

Jooksvatee kasvab liivases maas mööda maad. Sinised õied, õievarred on pikad, otsad ülespidi. Tehti teed jooksva vastu. Minu äiataat jõi seda ja aitas.

Palmsõnajalg. Juurt keedetakse teeks krambihaiguse vastu. Pisikesele lapsele võib ka sisse anda.

Palmsõnajala lehtedel magati reuma vastu. Minu tädi tütretütar ravib praegu. On parem.
“Palmsõnajalg kasvab käntas üles suureks põõsaks, aga maarjasõnajalg ajab ühe väikse nupu, sõrmepikkuse, ja on kõver. Maarjasõnajala taimest (juured ja leht) keedeti vett ja anti loomale, kui loom täis ajas”.

Suur sõnajalg hargneb pealt. Selle juurtest keedeti reumarohtu. Haiget liiget leotati vees.

Käukuku lille juured - rabanduse ja pasanduse vastu.

Kortsperse leht - mädapaisetele peale panna, ka nurganaiste rohi.

Harilik sõnajalg - tee hingeldamise vastu.

[maarohud] Soolitrid ja sasabärila juured - ei tea, olen unustanud.

Hundisavad - tõin poisikesepõlves eidele. Eit käskis minema visata, väga „kihtised“ rohud. Pärimise peale ütles, et tüdrukud tapavad oma tittesid nendega.

Higistamise vastu: palderjan, põldköömned, tamm.

Angerristi tee (1-2 klaasi päevas) põie ja neerukivide, langetõve, veetõve ning paelussi vastu. Naistel on soovitav korratu kuupuhastuse ja valgevooluse puhul.

Üheksamehe vägihein, pulbrit tõmmatakse ninna, kui nina on kinni.

Nõmmeliivalill, seda korjati ja panti voodikotti lutikate tõrjeks.

Peninaglalõ pantas pääle pahkakoortest keedetu teed. Mehitse taropigi puhastas kah, sis puhastas määst ärr'. Kui joba mulgu sisse võtt, sis om valu kah otsah.

Varvastõ vahele pandi sammõlt, rüäjahu.

Tüminateed külmetuse puhul.

/---/ Kasekäsna ja pihlakakäsna kollatõbe vastu. Ostad rohutaimi, küsi aga müüjaeide käest ja tema õpetab; ja see aitab tõesti. Prohvessor ei oska ka nii hästi õpetada, kui need eided. Kes ei usu, mingu ostku, ja tee tema õpetuse järgi ja leiad tõesti, et aitab.

Kõrgest auustatud härra!
Alumistes ridades on apteegi rohtudest mõned nimetused ülestähendatud, iseäranis muu seas need, mis vana ebausust järele on jäänud, aga nüüd veel pruugitavad on:
Üheksatsugu suitsetamise rohi, ka lillipuru nimetatud (Species fumales), sellega suitsetakse näit. lehma, kui kuri silm lehma ära on kahetanud ja piim rikkes on. Ka vasikad, põrsad ja mõnikord ka väetimad lapsed saavad sellega suitsetatud, siis olla neid raskem ära kahetada. Mesilased pidada selle magusa lõhnaga suitsu läbi ergemaks minema ja oma vana kohta armsamine kinni pidama.

Rabarbi. Tarvitatakse arstirohuks.

[Kodune arstirohu valmistamine ja nende nimed.]
Takäs.

[Kodune arstirohu valmistamine ja nende nimed.]
Kuuseseen - kuuseriisikas

[Kodune arstirohu valmistamine ja nende nimed.]
Kikkaseen.

[Kodune arstirohu valmistamine ja nende nimed.]
Kõrgats.

[Kodune arstirohu valmistamine ja nende nimed.]
Makõsiin.

Kobes. Lehti pannakse roosi pääle.

Aiamint, tast tehakse teed.

Kui kida olli, siis panti "ranat" (kandilised ja peo vahel kärisesid) helmed ümmer ja luuaköitmid seoti kah. Kidakõrkid seoti kah ümmer. Siis jälle, kui kaks puud kokku käisid, üksteise vasta hõõrudes karjusid, siis võeti nende vahepialt koort ja sioti kida piale. Kõige enam olli kida käes.

Hüblik, Käruhublik. Oblikas. Rumex L. R. hydrolapathum Huds? Juurtest keedetakse ekstrakt, mida tarvitatakse kärnarohuks.

Verejooksu lilled. Heleroosad õied. Kasvab liivmäel (nime täpselt ei tea), tehakse teed. Kui naistel menses ei ole; külmetuse vastu.

Metskaebus kasvab liivaseguse metsa all. Mugulad kuivatakse, siis hõõrutakse pulbriks, üks noaotsatäis klaasi vee pääle kaks korda päevas. Köha vastu.

Jõulujoovad: keedis, kaks klaasi korraga köha vastu.

Kuiva köha tõbes (tuberkulose) keededaks kadagaseeni või käppsammeld, joodaks senne vett, tehtaks põdrasambla sülti, suitsedaks laeva triivitükküsid, joodaks tõrvavett, hingadaks keeva tõrva aulu.

Seene vai voilälla piim avitab jooksja vasta, kui haigi kohti seenega määrid.

Okroosi tilgad. Kui rinnad tursund enne kuuriideid.

Naistemurakad: süüakse vilja, et valgeid ei jookseks, tripperi vastu.

Aveerina õie tee äralöönute ja silmahaiguse vastu.

Viinamarjapuu väätide tuhk on rohuks veetõve vastu. Peotäis tuhka pandi teeklaasi ja kallati vett täis.

“Nimetesrohe” - mulle praegu tundmata taim. Kirjelduste järele väikeste valgete ja siniste õitega. Kolme “sorti” pidavat olema. Suitsetatakse igasuguse “sandi” vastu.

Pilvetükid - arsti hammast.

Kahle (kae). Kui silmal kahle pial, siis puhuti läbi peenikese pilliroo silma peenikest suhkrut.

[abortimine] Kanepuu orgiga torgitakse.

Kui talvel köha hakkab, on kõige parem rohi aiateiva küljest käega tuttsamblaid võtta, keeta ja siis seda vett juua, siis kaob köha kohe ära.

Välla löömiste vasta, mis inimese ihu katki tieb, arstida moavitsadega. Neid keita ja selle viega haigeid kohti pesta.

Moa-aluste vastu. Võetakse moavitsu, raiutakse kaitki, pannakse ühe kõrge riista sisse, segatakse soola juure ja kallatakse keeva vett peale ja kui vesi paras leige on, siis läheb haige senna sisse üheks tunniks aaks, siis pidada neist lahti saama.

Et siledad juuksed kenad lokilised saavad.
Järeletuleva viisi peal võivad siledad juuksed ilma katmata ja põletamata, paljast lillekasude juurepanemise läbi, mis muidu liig asjatumad on, kenast lokiliseks tehtud saada. Võtta rõikajuuri, kanepeseemneid, “naisterahva juukserohi!”, ussirohto, kaherohakaid, paplipuu lehti ja jooksjarohto. Kalla ühtesugused osad, leika neid hoopis peeneks ja leuta keik mõningad päevad viina sees ära ja pressi siis need kasud ühe rätiko läbi. Selle ülejäänud vedelaga kasta juuksed ja hõeru needsamad tasaste käega üksteisest läbi, kust nemad pärast seda kuivatamast iseenesest lokilised jäävad. On juuksed koguni liig jämedad, kanged ja harjukse viisil, siis pese neid kuivatamata kange seebiga ja sooja veega, misläbi nemad enam tasasemad ja pehmemad jäävad ja nende paremaks selle soovitud ettevõtmiseks omandavad.

Kõllane ristikhein. Kasvab ainult kõrge mägede otsas. Nõiarohi.

Pruun teenutt. Meenutt. Mesileib. Südamevalu rohi.

Kui kollatõbi on inimesel, peab see ära kautama, kui põhja poolt vana majaseina küllest saab seda kollast korda, mis puupalgi peale on kasvanud nagu sammal, kraabitud ja piima sees keedetud ja selle haige kätte antud, siis peab ta terveks saama.

- Tõine seda seltsi haigus on oma nähtuse poolest nõndasamasugune, kui esimene, kuid ta tulevat iga aasta uuesti. Selle vastu pruugitakse "lipu vart" mis neljat seltsi olemas olevat ja kasepäält "tuule pööriseid". (Kärdla vabrikust ühe töömehe käest)

Kurja silma vastu tuuakse linnast "miisu juurt", "karbi rohtu", "musta ussi tuhka". [Külmetamise vastu (taim on siin vahel).] "Surnu lindavat" paha tuult vastu. Esimestel pühadel (Jõulu, Lihav., Nelip.) tuuakse metsast kadaka oksi, nendega suitsetakse loomi, kui nad haiged on.

Piksevarras: keedis, et piksemürinat ei kardaks.

Hoorarohi: keedis külmalt 3/4 klaasi 2 korda päevas - tõstab sugutungi, kui sugu ei ole. Juua võivad mehed ja naised.

Kui umbe on löönud, nii et must veri naha alla jääb, siis üks mürgine viil nimetatud koha pääl hoida, seni kui umbe jäänud veri ära kaob. Mürk kisub küll kangesti, aga valu võib ära kanda. Niiviisi selle teated. “Umbe löönd” ehk “umbe jäänd” on Phlegmone.

Köömet ma küll korja. Ja kidapuumarju. Tiivett tiidäs. Ku om midägi haigõt, ka avitas.

Piimaseen on väga hea maorohi. Kalju Mandre käest küsiti, kas võib teeseent süüa. Need on mõlemad hääd, ütel arst.

Metsas on üks käsna liik, seda kutsutakse tohkas - kase küljes. Kui vihma sajab, siis jookseb pruun vedelik. See on vähja vastu. Teda kuivatatakse ja tehakse teed. Mõru tee, mõrult peab jooma.

Lõhnav pekoonia on väga hea rohi. /Jutustajal kasvab see potis toalillena./ Kui hammas valutab, siis panna õhtul põse alla, on hommikuks hambavalu läinud. Ja koide vastu on ka.

Rooksrohi - see on köha vastu, et sellest teed teha, see Sörvest öpeti.

Subrovkat kasvas põllu peal, kasteheina moodi, andis kollakas-roheka värvi viinale.

Krovovik, kuivatad, paned tšai sisse, justkui vesi jood. Väega hea rohi. Kollased, pisikesed ja lehed pisikesed. Maks on haige, pead juoma ja kui želuudok on haige.

Mina armastan porganditsaiut. Tead, siin vähe joome kohvi ja tsaiu. Porgandid lõikame peeneks, kuivatame ära ja siis teeme tsaiu. Nagu gaasiahjus laseme kuivaks ja nii nagu pruuniks. Meie rohkem nagu joome rohutsaiut. Vot ma kuivatan need vabarnalehed, kole tervislik peab olema. Siis metsamarja lehti ja maarjahein, me kutsume seda tsaiut. Lehe ma kuivatan panni peal. Ja siis üht joome, segamini ei pane neid. Vot seda tsaiut ma joon: ta hästi lõhnab, on väiksed lillad õied, selline ligi maad kasvab /liivatee/.

Tsiahain ehk linnurohi on sapi ja neerukivide vasta.

Kaovad täid, paised ja veest saadud sügelised.
Vahel juhtub, et saad veest sügelised (seda tekitavad ka sinivetikad, mis sageli merevees), siis tuleb kasutada ungrurohtu ehk kollasid, nende väänetest keeta leotist. Siin Haapsalu kandis tuntakse kahesuguseid taimi: 1) kutsutakse härjakõõrikas (härjakõõrikas - härjakõrkjas). Kui tulevad täid, keeda seda vett ja pese sellega. Kui panna mähised paisetele, siis need ka kaovad ära. 2) Roomav kolla, mis kasvab metsa all ühe juure pealt, on kollaste pisikeste õitega, mürgine. 3) Karukollad ehk reburaig ehk nõiakaetsed, mille varred on samuti roomavad väga pikalt ja paljude harudega, lehed tihedalt ümber kollade; neid kuivatatakse ja peenestatult hõõrutakse varbavahesid, kui need sügelevad. Vahel on sedagi sügelemist saadud otse veest (tiigivesi). Mõlemaid kasutati.
Mul tulid kord veest saadud sügelised, raske oli neist vabaneda. Keegi külast õpetas, et keetku ma ungrurohtu. Ema korjas kollasid ja tegi. Hakkasin end järjest sellega pesema ja saingi lahti.
Seal talus, kus ma lapsena karjas käisin, võeti lapsehoidjaks üks 8-aastane tüdruk, kel olid täid küljes, nägin - täi oli täi küljes kinni. Eks sain neid minagi, läksin üleni täisid peagi täis. Panin oma kampsuni siis kiviaia sisse, ise läksin sauna, leilitasin ja pesin, kuis oskasin, perenaine tõi teised riided. Ja sain lahti, ka kampsun oli nädala jooksul täidest vaba - olid ära kadunud viimseni. See pesti ka puhtaks.
See lapsehoidja tehti samuti täidest puhtaks.
Täidest saab ka nii lahti, kui visata täitanud riided sipelgapessa ja siis need sealt pärast ära võtta.
Keedika külas raviti selle sajandi algul paiseid ungrurohu leotisega.

Ütsmekahetsi rohi. Kui näha on, et kahetadul inimesel kahetsikolladest keedetud jook ei aita, siis tuleb ütsmekahetsirohi järgmiselt valmistada: Korja üheksad sugu lilleõisi, kuivata ära, siis lõika nad puruks, selle järel tuleb neid siis kas küpsetada leivas ehk muus joogis sisse võtta. Vanad naesed ja sortsilased teevad tihti nii.

Orhidee (Orchis) - juurepealsed osad meenutavad munandeid, mis vesileotisena soodustavad seedimist; on tarvitatud armujoogi valmistamisel (nimetatakse SAALEPIKS). (Teave on loetud kirjandusest 2006. a.-l.)

Käokübara õietolmust valmistatavat unerohtu neid siin pool ei ole enam tarvitusel, vanasti olnud küll.

Kurja eemale peletamiseks:
Nõia kollasi, kuuskjalgu ja kaibusi tarvitati laste suitsutamiseks, et hoida neid “kurja silma” eest.

Atriplex et Chenopodium. Suurtel näljaaegadel olevat neist teimedest suppi keedetud.

Puuduse ajal (nälg)
Süödi ohtjat, hublikit, naate. (Lahtas “kasuse põllu vieri pite, valge häelmi, “kuku”)(Lehtas peenikese, ni hargleig nüt ohtja).
Panti ka käpiliisi sõnajalgo leevä sisse (kuivateti, jahvateti, leivä jakus). Nüüd ei panda.

Peenikese rohu all tuntud taime tarvitatakse mitmesuguste toitude juure.

Suhkrupeetidest saab siirupit.

Paluohakat tarvitati theena loomadele ning ka inimestele rohuks kopsuhaiguste vastu.

Mürgilill, kihvtilill - mürgine, on kõrge varre otsas, öösi ja õhta lõhnab, kasvab enne jaani aruheinamaades. On mürgilill. Kilgid ja prussakad neid söövad [---], siis kaduvad kohe. See on kihvtilill. Kangesti õhta ja öösi lõhnavad. Kasvab valge nagu toru ülesse suure pika varre otsas. Meie kutsume neid ristilill.

Maitseaineteks tarvitame meie kaunis palju taimi, neist oleks: petersellid, sibulad, tillid, piprad, loorberi lehed, mädarõigas, vorstirohud, sõstralehed kurgi soolamisel, kurslaugad ja supi keetmisel supijuuri jne.
Rabarberist lehe vartest valmistatakse kiselit.
Nõgestest ja ohtkjate lehtedest keedetakse maitsvat suppi.

Ristikuid on meie pool kaks: üks heinaks - madal valge ristik; teisel on meelõhn - kutsutakse naisteristik. Naisteristikut kogutakse apteekide jaoks.

Punased meritsarohud - nende kõtradest keedetakse vett ja arstitakse kui punaseid nuppe ihust välja lööb.

Saksakeeled. Kui see rohi su juures on, siis akka ükski saks ega kohus su peale.

Keedeti veel tõrvast ja rasvast salvi, pandi pääle haavadele, see kiskus haavast välja mustust ja mäda, seda keedavad veel praegugi vanemad inimesed.

[kollane sammal ?] Soovitakse Rootsis vähja vastu väliselt ja teena, toorelt ja kuivalt.
Kukehari ajab oksele, ettevaatust, soovitav arstilt küsida nõu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Paiseleht (vannid, teena); metsauba (vannid, teena); ubalehed (teena); takjas (lehed) – kopsuhaiguste vastu (tiisikuse).

Kõhuussid tulevad rasvase söömisest, toit änam ära ei seedi, siis akkavad need ussid, nina kipitab; inimene ikki nina õerub, siis on ussid sees. Ussikoogid ollid vanasti väiksed pruunid ja ussierned ollid, kangesti mõru maitsega. Enne olli ussirohe, köömlete moodi, arjuskid tõid ikki, aga ussikookisi ja -erni osteti poest. Need ussid ollid nii piitsanööri jämeduses ümargused.

Langetõbi. Väristirohu tee pidi aitama langetõbe ravida. Pilvetükid aitavad ka langetõbe ravida. Kange vihmasajuga sajavad maha. Olen ise leidnud metsast. Olid pihupesa suurused ja nagu sült.

Puud ja taimed mis meeldivad eriti lastele.
On palju puid ja taimi, mida tarvitavad lapsed mänguasjadeks ja kah söövad neid sageli. Olgu see käik metsadesse, mere äärte - kõikjal leidub taimi, mis kuidagi kõlbavad lastele. - Väikesi peeneid kraavikõrkjaid (kõrkeid) korjatakse hää hulk veest, ja maal siis hakatakse neist punuma palmikuid. Võtab teine tütarlaps oma peose kolm pikka kõrkjat, teine otsad peos, ja teine teeb siis palmikut. Ikka teinekord teine ääre kõrges, keskmisele pääle - nagu juuksepalmik.
Merekõrkjad - madalais lahtedes kasvavad meretaimed, tunduvalt suuremad kui väikesed kõrkjad. Neist valmistatakse lihtsa kimpu sidumise ja latvu ära lõigates ujumisveste (kuivatatult muidugi). Merekõrkjate juurte all leidub mõnel kõvem valge jupp, nn. kõrke tumm, see pigistatakse tüvest välja ja süüakse ära, on magus. Vanemad inimesed tarvitavad kõrkjaid patjadeks, rangipalideks jne.

Roojuurtes leiduvaid valgeid porgandisuurusi juurekesi, nn. rookellasi, söövad lapsed jällegi. On hästi magusad.

Ku om vererõhk, siis ei olõ hää tarvitada loorberilehti, vürtsi.

Hambavalu vastu tarvitati hambavalu-puud. Selle puuga torkiti hambaid ja puu seemneid pandi hambaauku.

Kui lapsel sitt rohelane, sis on laps ära kahjatsetud, sis tuuasse öhessamad sugu teed, see on si kahjatsemese tee. (Apteegis on küll, ku sa küsid seda).

Kas on ka lille, mis võivad haiguse esile kutsuda või kroonilist haigust süvendada? Olen lugenud, et ükskõik, mis ravimtaime sa tarvitad, ei maksa seda kasutada pidevalt. Teha kuur ära ja siis pidada vahet.
Aaloemahla liigtarvitamine võib esile kutsuda unetuse või südamekloppimise, tarvitada ei tohi seda rasedad, menstruatsiooni ajal, kõrgevererõhutõve ja hemorroidihaiged, maksa- ja neeruhaiged.
Kullerkupu värsketes võrsetes leidub mürgiseid alkaloide.
Maikelluke sisaldab südamele mõjuvaid glükosiide. Surmavalt mürgine.
Näsiniin (meenutab väga lille, kuid seda ta ei ole) on kuni 120 cm pikkune taim. Lehed süstjad, roosad õied, puhkevad enne lehtimist, kinnitudes otse tüvele. Kogu taim mürgine, sisaldab nahale, limaskestale, seedekulglale, kesknärvisüsteemile ja südamele mõjuvaim mürke. Juba 2 marja võib tekitada mürgituse, 12 marja on surmavad. Neelus algab põletustunne, tekivad neelamisraskused, kõht valutab, tekib verine kõhulahtisus, oksendamine, higistamine ja peavalu.
Valgeõielist pojengi ei maksa kasutades üle doseerida, sest juur sisaldab tugevatoimelisi komponente.
Ülane, nii kollane võsaülane kui valge metsülane, sisaldab glükosiide, mis mõjuvad kesknärvisüsteemile ja limaskestadele. 30 ülasevõrset võib olla surmav. Mürgituse puhul suureneb süljeeritus, tekib iiveldustunne, verine kõhulahtisus ja kõhus esinevad krambid.

Piimaoblikaid sõime, pikad lehed tõmbasime ära, vars on noorelt pehme ja magus [Taimel on kollased õied otsas].

Pihelgäs - pihelgä. Õitest teed; marju süüakse ja korjatakse talveks lindudele. Viimasel ajal tehakse ka veini. Koor pargiks. Umbsesse puusse pannakse puugipask ja viiakse “vesisolõ” või pannakse puugipask pudelisse, pihlaka punn ette ja pudeli suu sinna poole, kus arvatakse p.pesa panija olevat.

Kui laps noppis nina ja ta huuled olid punased, olid tal ussid sees. Selle vastu anti köömneid ja sipelgaseemneid süüa.

Äkilise haiguse arstimine.
Esiti tuleb lugeda pudelisse, kus on rohtu 9 jagu (püssirohi, mesi, üheksat jagu kahetust, kurjasilma õli, juutasitta, viirukit, mirri, pisuhänna verd ja lendvat hõbe), laul "Kui meil on püsti häda käes". Siis tuleb lugeda üheksa korda issameiet pääle ja laul "Armas Jeesus avita". Haige vassakusse kõrva tuleb lugeda veel üheksa korda issameie palve. Asi peab saama tehtud kindlas usus.

Siilirohi - on selline, mis keik õnne inimesele juure veab, oitakse kuivatatult raamatu vahel.

Maakülemit - need pannakse lõhnaks vaasi sisse.

Õnnelillega saab teada, kas pruut või peigmees katsetajat armastab. Nii võetakse lill ja hakatakse tema õiest lehti kakkuma, ise öeldes: „Kas armastab, ei armasta, salaja, natuke, mitte sugugi.“ Missuke sõna viimases jäeb, on ta „mitte sugugi“ siis võivat julgesti uut kallimat otsida.

Puutinktuur (Tinct. lignorum) 20-30 tilka korraga 1-2 korda päevas - isurohi nii loomadele kui inimestele.

Piimapütid pidid alati väga puhtad olema ja neid suitsetati nõiaohakatega. Need on madalad karjamaael kasvavad ohakad. Muidu piim hakkas venima ja see oli kurjast silmast.

Läkaköha.
Hirvesammal, kasvab siin männimetsa all, keedeti, anti sooja piimaga lastele.
Kiviungrud, lagritsajuured, kasvab Viimsi metsas, kohtades, kus on raudkive, kivide otsas, lapsed närinud neid juuri. Viimsis piirivalve keeluala?

Meeritsed. Meeritsed merest saadud, meremudaga suitseta, küll siis saavad paremaks.

Arstirohud on pikse, põlrohud [?], kommel.

Arstirohud - tedremadarad, sopiimarohud, palderjanid, liivahummulid, kaillud, porsad, raieraud, kõirohud, arandid, metsahummelid, põirohud, köömlid, kommelid, mädareikad, liistokid, leesigud, emanõges, üheksaväälised.

Hambavalu.
Hambavalu puhul hoiti küll suus mitmesugust ravitaimede teed. Kummelitest, krookslehtedest, müntidest ja teelehtedest. Sibulat pandi toorelt tükike hambaauku või mäerõika juuretükk. Aga hambaauku pisteti ka tõrvasse kastetud topike. Ja mõni hoidis petrooli ka suus. Eks kummeliteed hoiti suus ja pandi soojalt põsele peale. Siis on veel leida põllu ääres hambavalu lill. Sellel lillel on väikesed valged õied ja lehed harulised nagu pihlakal. Seda lille pannakse kohe valutavale hambale peale. Hambavalu puhul joodi ja hoiti suus ka pärnaõie teed. Mõnikord aitas piparmündi tee ka. /---/

Pakatand haigele pandi tõrva.

Jalgade haudumise vastu tarvitetakse: a) pannakse varvaste vahele noori sanglepalehti; b) pannakse ümber villaseid lõngu; c) määritakse tõrvaga.

Paisele pantakse pääle: mett, leivataokand soolaga, tõrva ja saapapigi ja tubakat.

Kärnadele (sügelised) pantakse tõrva, tuhka ja ka kärnajuurest tehtud soosti pääle.

Kui paise kuhugile ihu pääle hakkab, siis pandakse pigilapp sinna kohta pääle ja hoitakse niikaua pääl, kuni valutamine ära jääb, siis on terve, s.o paise siis enam ei hakkagi. Mõned põletavad selle koha, kuhu ta hakkab (kust ihu valutama hakkab) ära, siis enam ei hakka. Seda põletatakse järgmiselt: Aetakse toores lepapult tules kuumaks ja siis sellega põletatakse nii kaua, kui arvatakse, et küll saab. Mõned ajavad ka kive kuumaks, millega siis põletavad. Nüüd on hakatud ka kange rohtudega nagu saltsari õliga põletama.

Sügelised. Üks vanaeit kietis salvi, kellega miariti. Pesti kala soolviega. Tõrvan ka mõni ennast.

Piibutuhka ja tõrva pandi haigele hambale.

Lastel lähäb pia kärnä, siis isa tõrvapintsliga kammigu.

Kui eesi varvad haudund olid, panti tõrva piale.

Sügelistele pandi peale tõrva ja silgusoolvett.

Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. On ka neid, kes haudunud varba vahesid puutõrvaga ja poomõliga määrinud, et enam hoida vett eemale, kuid tõendavad, et see palju viga ei parandavat.

Sügelised: puutõrvaga üle tõmmata, see võtab kohe ära.

Varvaste haudumine: määrida tõrvaga või värnitsaga, panna "üheksama lehti" vahele.

Mädanevad haavad. Mädanevatele haavadele panin ruunamise rohtu. (vaata esileht ruunamise rohe [esilehel aga puudub selline taimenimetus])

Jänesemännas. See oli suke kollaste õitega lill. Kui vars katki murda, siis nagu piima tuleb sialt seest välla. Kui lõose röögatus on, siis sellega õerutakse. See tuleb sellest, et kui lõos (= lojus) sinna piale sedasi öö! teeb. Üks niisuke korp tuleb piale ja vistrikud ümmer.

Lendva. Heeringas tökatiga sisse määrida ja tagaspidi sisse ajada, see aitab lendva vastu.

Äkine haigus Äkine haigus piab teise kurja inimese töö olema, mis teisele saadetakse. Seda saadetakse mitmet moodi: 1) raudkivi päält, 2) maamulla päält ja 3) väravalaudade vahelt. Mis raudkivi päält saadetakse, on nõnda kange, et võtab kohe looma, kellele ta saadetakse, ära. Kui loom üles leigatakse, siis näikse sealt kohast, kust ta läbi läinud, on liha sinine ja mäda olevat. Siis on kohe aru käes, et äkine on looma ära võtnud. Maamulla päält on saatus kergem kui raudkivi päält, aga siiski võtab ta looma hinge seest ära. Olgu siis küll, kui talle kohe appi saad ja vastast leiad. Väravalaudade vahelt saadetud äkine on kõige kergem. Ta ei võta mitte nii järsku ära, vaid vaevab ainult looma, misläbi ta lahjaks ja inetumaks jäeb. Ja kui sa mitte toherdama ei hakka ehk arsti ei otsi, siis pärib ta ka pitka aja pääle looma ära. Sia ja inimese elu ei võta ta mitte, vaid ainult vaevab neid kangest, mõnikord ka paar päivi. Kes äkist oskab saata kellegiga ehk kellegi pääle pahandab, siis on kohe äkine teise loomade kallal. Kui aga vihaalusel loomi ei ole, siis saadab ta kohe inimese enese kallale. Nimetud haigusele saab järgmiselt abi pruugitud. Kui loom haige on, siis lastakse talle püssirohusuitsu, antakse ka tihti püssirohtu rõõsa piimaga sisse. Veristakse. Mis järgmisest tehakse: Leigatakse haige looma kõrva ehk saba sisse nuahaav, lastakse seal kolm tilka verd ja antakse kas leivatükiga ehk rõõsa piimaga loomale sisse. Tuakse põhja poolt katuse küljest samlaid, õuevärava alt mulda, leigatakse vanu luuatükka ehk katukse räästast õlgi ja suitsetakse nendega. Inimesel, kui tunda on, et häkine pääle tuleb, siis imegu vassaku käe nimetisesõrme otsa kolm korda. Lastagu tõrva suitsu. Toogu ukse läve alt mulda, tua pühkmeid ja suitsetagu nendega. Keegi mees täädis tõendada, et haiguse võis haigusesaatjale tagasi saata, kui ta aga oma ema venna (Arilase Mardi) käest õpetud sõnu pruukis, mida praegus kirjutamata jätan. Nimetud haigus kutsutakse ka mõnes kohas rabanduseks.