Rahvapärased taimenimetused

Sinilill

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Läkatusköha vastu lastele sinililletee.

Tee- ja sinilille-lehti pannakse mädanevatele haavadele ja paisetele.

Värskele haavale.
Varakevadel sinililli leht ja suvel teeleht. Need mõlemad kisuvad haavast palaviku ja haava ja selle ümbruse puhtaks ja valgeks. Panen neid hästi paksult peale ja seon haava kinni puhta valge riidega, kui sidet käepärast ei ole. Kui haab hakkab kinni kasvama, võtan lehed pealt ära. Lehti vahetan kaks korda päevas. Teeleht haaba kinni kasvada ei lase. Ja kui juhtub teinekord, et väikest haaba tähele ei pane ja see juba kinni on hakanud kasvama ja väikese mädakolde haava juurde on löönud, siis panen otsekohe teelehe peale, varsti pärast on haab lahti ja puhastab haava ära ja saab terveks. Eriti hea on kasutada teelehte ja ka sinililli lehte koos haavasalvidega nagu streptotsiidemelsioon või mõni teine haavasalv, eriti just suvel kuuma ilmadega. Kunagi ei pane ma suvel joodi haavale.

Sinilill - kopsuhaiguse rohi.
1 klaasi keedetud kuuma vette panna 1 teelusikatäis sinilille õisi ja juua.

Kannikesed, silisilm, sinilill. V. K. Фиалка. L. K. Viola.
Siin on kannikeisi kahte tõugu, ühed on kodused, teised metsikud, kodused on tugevaste suuremad, kuid lõhn on mõlemil väga hää. Siin sooja talvega õitsevad nad talv läbi. Kannikeseõie tee on hea köha vastu ja üldse on juua väga hea maitsega ja ilusat värvi. Saadan kodu kannikesetaime ühes lehtede ja õitega, mis on korjatud 18. jaanuaril 1970. a.

Sinilill (Hepatica hepatica). Noored lehed rikki (mädanema) läinud haavadele nende parandamiseks.

Sinilill /---/ Viola uliginosa (Familie Violacea). Selle lille kastetilgad kaotama sammaspooliku ära.

Sinilille õied ja juured tiisikuse vastu.

[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Pigistuste vastu arnikat, lavendlit, niine, pappelt, münti, sinilille, varjulille loomulikul kujul.

Kaela ja kurgu limanemine: nõges, sinilill.

Külmetus: kadakas, koirohi, krooksleht ehk käokorts, kummel, leetripuu, mõruhein, nurmenukk, põldmünt, orashein, pärn, sibul, sinilill, takjas, ubaleht, vägihein.

Arstirohu taimed. Sinilill.

Tiisikuse rohuks.
Üheksamehevägi, männikasvud, sinililled, võõrasema - nurmel kasvav, linaseemned, sibul, põdrasammal (islandisammal ehk ka palutakjas), sookaelad, paiselehed, haavalehed.
See segu pannakse kinnise kaanega nõusse, hautatakse ahjus. Seda vedelikku tarvitatakse joogina tiisikuse vastu.

Sinilille teed juuakse kahvatuse ja kõhnuse korral, mis pidavat abi andma.

Sinilill (Convallaria) - rahvameditsiinis on seda taime kasutatud mitmeti. Keedist maksa- ja neeruhaiguste puhul, värskeid lõikelehti on pandud lõikehaavadele ning mädakärnadele. Teed on joodud reuma, hambavalu, sapiteede ja skrofuloosi puhul. Taim on mürgine ja tänapäeval ei leia kasutust. (Teave kuuldud õelt (s. 1926) 1939. a.-l Raplas.)

Sinilill.
Ravimina kasutatakse lehti põletiku (neeruhäda) korral, aitavad korrastada kahjustatud nahka, hingamisteede limaskesti ja mõjuvad toniseerivalt. Hea ravim külmetuse vastu. Hingata keetmise ajal sisse lehekeeduauru (1 spl kohta 3 kl vett) ja juua teed peale. Tee ajab higistama!