Rahvapärased taimenimetused

Kortsleht

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 451, 288 (16) < Laiuse khk., Kantküla k. < Setumaa, Saatse v. (s. Toonekurg), s. 1927 (1992)
Kortslehe tee on väga hea põletikule, ükskõik, kus põletik oli. Enne jaanipäeva tuli korjata.

ERA II 150, 429 (8) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Hambavalu. Hambavalu arstitas järgmiselt, kui hammas valutab, siis hoitakse suus leiget vett. Ka hoitas valutava hamba peal kortsleheteed. Ka põletatas hammast kuuma ehk tulise raudoraga.

ERA II 193, 505 (33.9) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Küti k. (1938)
Köha puhul tarvitatakse kurrulehe e. pisaratelille (kortsleht - Alchemilla vulgaris L.) teed.

ERA II 193, 560 (44.1) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Küti k. (1938)
Keegi härra väitis, et kortslehel (Alchemilla vulgaris L.) olevat imettegev mõju veremürgistuse korral, eriti aga lapsevoodipalaviku puhul. Saksa kirjanduses olevat sellest taimest üksinda umbes 200-leheküljeline raamat ilmunud. Kortslehe teed tulevat juua 2-3 klaasi päevas 5-10 päeva.

ERA II 193, 582/3 (53.12) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Toivere k. (1938)
Külmetusest saadud hambavalu puhul võib edukalt tarvitada kortslehe (Alchemilla vulgaris L.) lehtede ja õite kanget teed, hoides seda suus.

ERA II 193, 619/20 (61.4) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Kalana k. (1938)
Hambavalu puhul hoida suus kortslehe (Alchemilla vulgaris L.) ja kummeli (Matricaria chamomilla L.) kanget teed.

RKM II 111, 21 (36) < Muhu khk., Vanamõisa k. (1961)
Kortsleht e. kasteleht [Alchemilla vulgaris]. Kasvab heinamaadel, madalamatel maadel põõsaste all. Tee sellest taimest on kopsuhaiguste vastu.

RKM II 254, 371 (5) < Kadrina khk., Uduküla k., Kasemäe t. (1969)
Kortsleht - krookleht - köha vastu.

RKM II 254, 371 (1) < Kadrina khk., Loobu k. (1969)
Kortsleht, teelehe õis. Tee - põiehaiguste vastu.

RKM II 312, 424 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Üks hea hambavalurohi on kortsleht. Suvel ma muud rohtu ei kasuta. Kortsleht panna valutavale hambaigemele ja teist korda enam ei valuta.

RKM II 401, 657 (85) < Hargla khk., Laanemetsa k. (1987)
See krooksleht on ka hea või kortsleht. Kui ments on korratu, siis võtta, valud ja.

RKM II 434, 104 (23) < Nissi khk., Terjatu k. < Nissi khk., Lehetu k. (1990)
Kortsleht. Üks arstiraamat oli Eesti ajal, seal oli, et igasuguste naistehaiguste vastu. Seda ma olen tarvitanud.

RKM II 442, 67 < Kodavere khk., Pala k. (1991)
Valgevooluse korral kortslehe tee 1 klaas 3 korda päevas paaril päeval, korras.

RKM II 451, 454 (57) < Laiuse khk., Mõisaküla k. (1992)
Ja see kortsleht, peab olema puhta koha pealt korjatud. Kui rase naine on, siis peab seda teed jooma, on sünnitus kerge.

KKI 68, 508 < Mustjala khk., Võhma k. (1978)
Kurduskuub (kortsleht) on sünnitajatele emadele palavikurohi.

Vilbaste, TN 11, 279 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Krooksleht, ’kortsleht’, külmetamise vastu hea rohi. Tehakse teed.

Vilbaste, TN 1, 266/7 (41) < Ridala khk., Haapsalu (1923)
Rahvakeelsed taimenimetused.
Käekapsad, käotus, kortslehed, keisrimärgid, kortshein, maa-aluse rohi, kollatõberohi (Alchemilla vulgaris).
Maa-aluse rohi (Oru vald - Keedika, V. Spuhl) Maa-aluse rohuks sellepärast nimetati - tema juurte veega olla vanasti maa-aluseid arstitud (väiksed punased vistrikud, märja maa peale istudes saadakse ehk kui pole ennem maa-alustele meeleheaks maha sülitatud, vanad ebausu pruugid Sinalepast ja Asukülast, minu vanaema E. Vuheri ja minu isa suust Mäevallast)
Märkus 2) Kollatõberohu nimetus on tarvitusel Taebla pool Maalse ja Kirimäe külades.
P.S. Maa-aluseid arstitud nimetatud taime abil järgmiselt: keedetud seda juurevett, millega neid kohti pestud, kus maa-alused asusid; pärast pesemist ja arstimist kallatud see vesi kolme aia teiba alla maha, kus kolm aia peab kokku jooksvat. Jutustaja kindlasti ei mäleta (V. Spuhl), kuid arvab, et sääl juures olla ka sõnu loetud.

Vilbaste, TN 1, 468 (9) < Keila khk., Saue v. (Friedrich) Kochtitsky (Kohava) < õpilastelt (1928)
Kortsleht - krookleht (tarvitatakse haava pääle).

Vilbaste, TN 1, 669 (4) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Kortsleht. Keeduvesi vistrikute vastu.

Vilbaste, TN 1, 788 < Lääne-Nigula khk. Oru v. (1938)
Kortsleht (Alchemilla vulgaris L.). Üheksanurgiline. Juurte keedist tarvitati sammaspoolikute, "veiseröögatiste" ravimiseks, pestes neid keedisega.

Vilbaste, TN 2, 361 (2) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Kammeliõied ja raudrohu õied, kortslehtedest keedetakse teed, sest nad on jälle tiisikuse vastu.

RKM I 19, 21 (27) < Jõhvi khk., Kahula k. (1984)
Emaka häirete puhul juua krooklehe [kortslehe] teed, minule aitas.

Vilbaste, TN 7, 1181 (77) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Kortsleht: keedis, pool tundi keeta, üks pitsklaas kaks korda päevas närvihaiguse vastu.

EFA II 3, 7 (15) < Valjala khk., Kõnnu k., Nuki t. (1995)
Kortslehed on ravimtaim, röga võtab lahti.

EFA II 5, 337 (12) < Püha khk., Saue-Putla k. (1995)
Kortslehte on ka kärnade vastu ja juuakse ka siis, kui maast midagi saad. Kui sa keedad, peavad käed täitsa palavalt sees olema. Söötrid ja kärnad kui on.

EFA I 24, 2 (4a) < Kullamaa khk., Koluvere k., Madruse t. (end. Kaljula), s. 1933 (1997)
Mäletan, meil ema ka ikka kogus nõgest ja kortslehte ja raudrohtu, leesikas oli ja naistepuna. Need kõik tavalised. [Pidi aitama] kõhukorrastuse vastu ja üldse.

EFA I 26, 17 (29) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku al. < Peetri khk., Sargvere k. (1997)
Venituse korral.
Kui oli tegemist venitustega, mis tulid raskest tööst, siis aitas kortslehe juurikatest keedetud tee. See aitas ka kõhuvalu ja palaviku puhul. Teed joodi 3-4 päeva järjest.
Kui seda teed ei saanud kohe teha, siis võeti sisse lõngaõli veega (külma). Seda võis panna klaasi kohta väike sortsukene, kui palju, siis põletab ju. Aitas peaaegu alati, kui polnud muud sisemist viga.

EFA I 41, 48 (9a) < Urvaste khk. < Paistu khk., Laanekuru k. (2000)
R.H. Ravimtaimi?
Kortsleht, see on hingamisteedele.