Rahvapärased taimenimetused

Ristikhein

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERM 150, 205/7 (21) < Kursi khk., Puurmani v. (1920-1921)
Jooksvahaiguse parandab järgneva korra järele arstimine.
I vann. Kasepuu tuhast harilik libe ehk leheline valmistada, millega umbes 15 naela põldheinalehti ja -õisi keeta. Kõik see segu valada suurde vanni ehk tõrde, milles umbes 30° soojusline vesi on. Selles vees, milles leheline ja ristikheinalehtedest segu valatud, istugu ehk külitagu inimene umbes pool tundi kõige vähem, üleni kaelast saadik vees olles.
II vann. Kasepuu tuhast tubli kangusega leheline valmistada, millega segi umbes 10 naela kuusekäbisi, 1 nael kalmujuuri ehk -lehti segi keeta. Kõik see segu valada suurde vanni ehk tõrde, milles 30° soojus vesi. Selles vees oldagu vähemalt pool tundi.
III vann. Korjata kasepuu pungad ja umbes hiirekõrva suurused, lehekeisi keeta kasepuu lehelisega, valada jälle vanni ehk tõrde, milles 30° soojus veel. Selles vees oldagu kaelani, mitte vähem kui pool tundi. Kasepuu pungi ja lehekeisi olgu umbes 10 naela.
IV vann. Sipelgaid koguda umbes 10 n. ja neid kotis keeta, siis ühes kange kasepuu lehelisega segada, vanni ehk tõrde valada, milles 30° soojus veel on. Selles vees viibigu vähemalt pool tundi üleni kaelast saadik olles. Niisuguste vannide tarvitamine olgu korduv, vaheldumisi põldheinalehtede vanniga alates ja sipelgavanniga lõpetades, iga nädal - vähemalt kolm ühesarnast, segatud vanni. Arstimine, s.o. vannide tarvitamine vältab seni, kui haigus kadunud. Kas ½ ehk aasta aega ehk mõni kuu.

RKM II 34, 43 (8) < Keila khk. (1943)
Ja veel lisaks, kui hammas valutas, sai õlekõrrega torgitud, see pidi aitama, ka isieranis hea mõju pidi olema härjapea- või ristikheinakõrrega torkimisel.

E 56676 (120) < Tallinn l. (1926)
Pruunid härjapead (ristikhein) ära keeta, seda juua, kui kuupuhastus kinni on.

RKM II 257, 406 < Palamuse khk. (1968)
Läkaköha. Sibulateed ja ristikheina õie teed joodi. Minu oma pojale aitas. Äkki ei tohi ära jääda, vaid pikkamisi, muidu mõjub kopsudesse.

RKM II 275, 414 (17) < Väike-Maarja khk. (1970)
Ristikheina pebred on rohuks jooksvahaiguse vastu, tehtakse vanni ja mähitakse soojalt haige koha peale kompressiks.

RKM II 382, 444 (31) < Türi khk. < Sangaste khk. (1985)
Kaasaegsed rahvameditsiinis tuntud vähivastased rohud. Saialilleõiest tee, ristikheina nuttidest tee. Porgandimahl, iga päev üks klaasitäis kuu aja jooksul.

RKM II 385, 636/7 (23)b < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Vähiraviks tehti ka ristikheina tuttidest teed. Kuivatatud tutid pandi klaasnõusse või tervesse emaileeritud nõusse. Metallnõusse ei tohtinud panna. Valati keeva vett peale ja lasti tõmmata (keeta ei võinud). Seda tuli juua nii palju, kui süda vastu võttis.

RKM II 431, 171 (6) < Palamuse khk., Pikkjärve k. < Palamuse khk., Luua k. (1989)
Valgevooluse vastu oli mingisugune metsik valgeõieline ristikhein. Selle teed siis jõivad.

Vilbaste, TN 1, 230b < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Pääle nende veel võetakse pähna- (pärna), ristikhaania, vavvarnahäiermid teeks.

Vilbaste, TN 2, 222 (5) < Setumaa, Värska v., Värska k. (1937)
Ristikheina õisi keedetakse veega kaks kuni kaks ja pool tundi kinnise kaane all. Tarvitatakse köha arstimiseks.

Vilbaste, TN 2, 225 (4) < Setumaa, Värska v., Võpolsova k. (1937)
Ristikheina kukud korjatakse ja kuivatatakse päeva käes ning pannakse kohvi, „žäi“ sisse.

Vilbaste, TN 2, 513 (4) < Vigala khk., Vigala v., Uhja k. (n) < Osvald Roller, Velise 6-kl algkooli õpilane (1933)
Kui on roos jalal või käel, tuleb küpsetada sibulat ja panna ühes valge ristikheina lehtedega peale.

Vilbaste, TN 2, 669 (13) < Räpina khk. (1930)
Ristikheina õitest ja ka hiirekõrvarohust tehakse vanni rematismuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 171 (2) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Ristikhein - leotatakse palavas vees ja vannitatakse jooksvahaigele.

Vilbaste, TN 7, 179 (9) < Setumaa, Järvesuu v., Kostkova k. (1929)
Ristikhein - leotatakse palavas vees ja vannitatakse jooksvahaigeid.

Vilbaste, TN 7, 181 (6) < Setumaa, Järvesuu v., Mäe Slobotka k. (1929)
Ristikhein - leotatakse palavas vees ja vannitatakse jooksvahaigeid.

Vilbaste, TN 7, 185 (10) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Ristikhein - leotatakse palavas vees ja vannitatakse jooksvahaigeid.

Vilbaste, TN 7, 189 (19) < Setumaa, Järvesuu v., Võpolsova k. (1929)
Ristikheina õied. Keedetakse ja tarvitatakse teeks.

Vilbaste, TN 7, 192 (9) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Ristikhein. Keedetakse palavas vees ja vannitatakse jooksvahaigeid.

Vilbaste, TN 7, 194 (10) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Ristikhein - tehakse vanni ja vannitatakse jooksvahaigeid.

Vilbaste, TN 7, 197 (9) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Ristikhein. Leotatakse kuumas vees ja vannitatakse soojatõbelisi.

Vilbaste, TN 7, 201 (12) < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. (1930)
Ristikheina leotatakse palavas vees ja vannitatakse jooksvahaigeid.

Vilbaste, TN 7, 203 (8) < Setumaa, Järvesuu v., Slobotka k. (1929)
Ristikhein - leotatakse palavas vees ja vannitatakse jooksvahaigeid.

Vilbaste, TN 7, 205 (9) < Setumaa, Järvesuu v., Mäsovitsa k. (1929)
Ristikhein. Leotatakse keevas vees ja arstitakse jooksvaid haigeid.

Vilbaste, TN 9, 549 (8) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Astma vastu ristikheina kollast rohtu teena. Iga päev pool liitrit ära juua, heasti tõmmata lasta.
Kõik teed tõmmates on mõjuvamad. Ainult kadakas vajab erilist tugevat keetmist, ka kasepungad ja mõned juureteed.

Vilbaste, TN 7, 721 (8) < Harju-Jaani khk. (1929)
Ristikheina õied. Ristikheina õied keedeti ära ja joodi seda vett kopsuhaiguse vastu.

RKM I 9, 373/5 (12) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kõhuvalu (pisted): arnika, heinputk, islandi samblik, kalmus, koirohi, luuvaluhein, sibul, piparmünt, raudrohi, toomingas, ristikhein.

Vilbaste, TN 7, 1210 (11) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Ristikheina nuppudest keedeti tee palaviku ja kõhuvalu vastu.