Rahvapärased taimenimetused

Niinepuu

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Niinepuu tee on köha vastu.

Põletushaavale söögisoodat pandi esiteks. Kanamuna valge löödi vahule ja pandi peale ja niinepuu koore alt võeti kaabet ja see parandas põletushaavad.

[Maarohud:] Niinepuu õied - palaviku vastu.

Niinepuu õie teed joodi muidu, hea tee oli see. Tervisele pidi hea olema.

[J. L.] Niinepuu tee on palaviku vastu.
[E. L.] Siis peab olema hästi kange, nagu kohv.

Niinepuu [pärn]. Õitest tehtakse teed; olla väga hea külmetusjärelduste vastu.

Niinepuu [pärn]. Selle ihukoortest tehti rogaskid ja kulisid. Tehtakse praegusel ajal ka põrandariideid.
Selle ihukoort (koorekiud, mis vastu puud asuvad) tarvitatakse mingisuguseks ravimiseks. Milleks? Ei mäleta enam.

Niinepuu [pärn]. Murtud luude lahasse sidumisel oli niinepuu ihukoor (kas värske ehk vana) nõutud sidumisematerjal. Kas sellepärast, et sellega väga hea siduda oli, või ravimismõttes, ei mäleta.

Pärn (Tilia cordata L.). Niinepuu. Tee õitest higistamapaneku vahendina külmetamise ja köha puhul.

Pärn - niinepuu. Koorest sõelad, sarjad, viisud. Õitest tee külmetuse vastu.

Niinepuu, niin - niine (pärn).
Õitetee külmetuse ja kurguhaiguse vastu, ka lihtsalt joomiseks. Vanasti punutud ka viiske.

Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Niinepuu õie tee köhale.

Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Köha vastu: niinepuu õite tee, raudrohu, sibulakoorte, pohlavarte, karukollade, maasikaõite, kanavarvaste ja pihlakaõite teed.

Külmetuse puhul tarvitati ka pärna-, niinepuu, kanavarva ja raudrohu õite, kaituse-, põdrasambliku ja leedriteed.

Samuti ka noorte kaselehtede ja niinepuu õite teed [jooksvahaiguse vastu].

Niinepuu mähast saadi ka head rohtu põlenud haavale.

Niinepuu õitest tehti teed köha vastu.

Niinepuu mähast saadi hääd rohtu põlend haavadele, samuti ka toalillest „aloest“ pigistati mahla põlend haavule.

Niinepuu õitest tehti teed ja ka „liivateed“, mis maas kasvab, tarvitati teeks köha vastu.

Niinepuu koorte mähk’ast keedetud vaseliini määritakse põletamishaavadele.

Niinepuu õied olid köha ja rinnatõve vastu. Haiguse puhul joodi õite vett, mis ära enne keedeti.

Ka olevat niinepuu õied olnud tiisikuse vastu.

Niinepuu lehed on tiisikuse vastu.

Niinepuu õie tee köha vastu.

Niinepuu õitest saab väga head teed, mis külmetuserohi on.

Niinepuu kaabet - põlend haava peale.

Õispuu ja niinepuu õiest saab tervisehoiu teed.

Niinepuud - teedeks.

Niinepuu õied - teeks, arstimiseks.

Niinepuu õied on köha vastu.

Niinepuu õied - köha vastu.

Niinepuu õied - köha vastu.

Niineõied kopsuhaiguse vastu.

Niinepuu ja vahtraõisi tarvitati niisamuti köharohuks.

Niinepuu ja vahtraõite tee oli hea köharohi.

Niinepuu tee külmetamise vastu.

Niinepuu õitest saab teed.

Niinepuu õied kopsuhaiguse vastu.

Niinepuu õitest tehakse teed.

[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Külmetuse vastu kummeleid, kadakamarju, niinepuu õisi teena.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Hambapulbriks tarvitati: niinepuu süsi, salverohi (loomulikul kujul).

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Külmetuse vastu tarvitati vaarmarju, kadakamarju, niinepuu õisi (teena).

Muuks otstarbeks:
Köemned - maitseaineks, teeks, piparmünt maitseaineks. Tomat - söögiks, maitseaineks.
Niinepuu õied, pohlaõied, vesimünt, kaetisrohi, nurmenukk, krambirohi, pärnaõied - teeks.

Kööme, raudrohi, niinepuu õied, niinepuu mesi, vaarikad - köha vastu.

Niinepuu õied - külmetumise vastu ja verepuhastaja neeruhaiguste korral, higistama ajamise vahendina.

Niinepuu õied: teeks, mesi kõige parem.

Niinepuu õied - läkatusköha rohi.

Niinepuu õie tee. Niinepuu õied keedetakse ja juuakse külmetuse vasta.

Ravimina tarvitatud taimi:
Pärn. [(Niinepuu) Koore keeduvett (limane vedelik) kasutati põletishaavadele määrdena].

Niinepuu. Niinepuu õie teed joodi köha vastu.

Köha, nohu ja hingamisteede katarri puhuks on varutud niinepuu (pärna) õieteed.

Pärnaõied või niinepuu õied, nii kutsuvad noarootslased. On üks vanemaid jooke. Kõneldakse üht kui teist hääd tema üle, ent need on juhitud kõik tema traditsioonele. Kuid Niibi-Nõmkülas on levinud tema suhtes veel üks eriline kuuldus, teadmatu kelle poolt, et tarvitatakse tema leotiskeedist niinimetatud verepuhastuse abinõuna.

Peletushaavad. Pandi peale niinepuu eli. Toodi metsast niinepuu, kooriti ära ja siis kraabiti puu ihu vastust seda viha korda ja segati hapu taariga. See oli kõige parem haavarohi.

Külmanud liikmete vastu.
Võetakse rõõsa piima koort, niinepuu sisemist koort, lastakse see üks öö koore sees liguneda, aetakse siis koor keema, läbi kurnata ja sellega külmunud koht sisse hõõruda.

Niinepuu: pähklid söömiseks; niined kottide, vihtade ja muude asjade köiteks; kõva puu mööbliks. Pähklipuu: pähklid söömiseks; tüvi (keskmine) kuhja malkadeks. Jalakas: kõva, paenduv tüvi regedeks, kelkudeks, lookadeks, kirvevarteks j.n.e. Tamm: kõva puu; tõrud kohviks, sigadele toiduks; puu igasuguseks mööbliks. Saar: kõva puu mööbliks, kirve varreks ja muuks tarveteks. Kask: kõva puu mööbliks, kirve varreks parem kui saar; oksad luuaks ja vitsad lastele; lehis kask nelipühadel tuppa toomiseks; mahl joomiseks ja supiks; koor sarvedeks, pasunateks, siku sarvedeks, viiskudeks ja hää tule sütitus aine. Lepp: koor pasunaks. Toominga marjad: söömiseks, viina sisse, moosiks. Vaher: kõva puu mööbliks; magus mahl joomiseks ja supiks. Kalinapuu: marjad supiks, pudruks. Sõstrad: söömiseks, supiks, moosiks. Kihvtimarjad: mürgitamiseks. Hullukoera marjad: mürgitamiseks. Karusmarjad, kirsid, ploomid, õunad, vaarikad, mustikad, murakad, jõhvikad, maasikad, lillakad: söömiseks, supiks, moosiks. Sinikad: supiks, söömiseks. Pohl: söömiseks, moosiks.

Niine õietee, niinepuu ikka rohkem kasutatakse kui pärnapuu.

Harilik pärn - niinepuu, õisi korjatakse teeks.