Rahvapärased taimenimetused

Takja

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Takja juurikaid keedetakse õllega, variant: veega. Keedist juuakse. Tiisikuse vastu.

Juuksed ajab kasvama takjaeli, roheline.

Köhä vasta om pedäjäkasud, tammekooretee, takjajuurikad ja juudi kusi.

Takjatee on siis hia, kui pia uemane.

Põrutuse valu vastu olla hää, kui haiget kohta kas takja- või teelehtedega ümbert mähkida ja siis punase niidiga kolm korda ringi siduda.

Takjajuured on head kopsuhaiguse vastu. Takjajuuri korjatakse kas kevade vara ehk hilja sügise.

Kui päävalu on tingitud halvast seedimisest, aitab takja (Lappa major Gaertn. ja Lappa tomentosa Lam.) seemnete tee.

Kõõma vastu oli takjavesi ja munakollane.

Juuksed langevad välja.
On soovitav pesta takjaveega. Minu ema alati pesi lastel ja endal. Oli hää vahend.

Krampide korral anti lapsele takjajuurika mahla sisse.

Juuste hallumine. Takjajuure teega pesti juukseid väljalangemise ja hallumise vastu.

Koleera (verine kõhutõbi). Haigel on ka hirmus peavalu. Kui raputada, siis läheb mööda. Takjajuure teed joodi.

Paistetuse peale pandi takjaleht, punase kapsa leht, lambanahk pandi kõige peale ja seoti kinni. Kohe ei aidanud.

Kui juusse pääst vällä langese, siis tule kiita takjajuuri. Takjajuur keedetäs viiga ummusen ärä ja tolle viiga pesed pääd. Tuu om kohe proovitu. Pand juusse kasuma nigu mõts.

Juuste väljalangemine. Takjaseemne teega pesti juukseid. Teeb ka tumedaks.

Juuste pesemises tii takjavett. Kuivatet takjajuure ärä ja keedät sedä vett ja selle viige peset ja tiip juusse iluses.
Ja nõgeseõie. Piat kuivateme, et päikest ei näe, mitte päikse käen ei tohi kuivate.
Ja kase viha leotet. Panet keevä vii sisse ja leotet ja kangesti hää lõhn om, juusse tiip libeves.

Peakõõma vastu ja juuksekasvu edendamiseks takjajuurtest keedist, millele võis lisada veel nõgeselehti ja humalaid.

Haava tuleb puhastada kusega, võib panna takjalehe kah pääle või puhastada ka kummeliveega.

Närvipõlendikule om hää takjalehti või rabarberilehtiga ümbre mässi. Takjalehe om paremba, aga egaüts noid ei kannata.

Kui juuksed langesid, siis takjajuurt tuli keeta ja pesta.

Minul on põlved haiged, panen toored takjalehed ümber põlve, võtab nagu palaviku ära.

Rohuks tarvitati: takjaõisi korjati ja selle veega kaotati peast kõõma, metsviinpuu oli nõiarohi,

Takjajuured - kasutatav kärnade vastu inimesel.

Takjas (takja). Juuri kaabiti ja hapendati sügelisterohuks.

Takjajuurtest tehakse teed, mis on hea abinõu vere puhastamiseks, külmetuse vastu, pääkõõma ja sammaspoolikute vastu.

Takjajuurtest valmistatud kanget teed tarvitatakse paisete vastu.

[takja] Seemnetest valmistatud tee korraldab seedimist.

Takja- või koprulehed on palaviku vastu.

Et juuksed pikaks kasvaksivad, võta takjanuppa, keeda neid ja pese selle veega juukseid.

Takjajuuri keedeti ja pesti sellega pead ning arvati, et siis juuksed paremini kasvavad, ja see pidi ka kõhma peast ära võtma.

[kobru juured ?] Takjajuured vähja vastu, väliselt salv, seespoolt teena juurtest.

Takjajuure tee om kõõmendamise vastu.

Vanadekodu vannu panti vankrile ja veeti talust tallu, sääl anti neile süvva ja mõni arstse siis pererahvast. Nigu une eest mäletan toda, kuis üts olli ja takjalehe kompressi tegi.

Takjajuured. [mis haiguseks] Neeruhaiguseks ja sammaspoolele. Sisse juua. Tee.

Takjaleht - kahandab paistetust.

Takjanupu keedis kiirendab neerutegevust, kaotab kõhupaised.

Ütles, et romakut kakka ja mõse, et siis juus kasus. A mõni ütles, et takjajuurt keeta.

Takjajuured ja need õienupud on, kieta neid ja oduvantsiku (võilille) juured juustele.

Mul ajas vistrikud ja need vistrikud nii kõvasti sügelesid. Ja siis ma korjasin takjalehed, tulise veega leotasin ja nendega siis hõõrusin ja kadusid ära need vistrikud.

Takjaleht - kui valutab, ööseks panen toore takjalehe peale.

Takjajuurtest pidi vett keedetama või neid leotatama - pidi juuksed kasvama panema.

Seda öeldi, takjajuurika vett, kes tahtis ilusaid juukseid.

Takjaveega ja kummeliga pesti juukseid. Neid asju ma kuulsin ema käest.

Takjajuurtega pead pesta - see pidi juuksed kasvama panema.

Suvel kästi takjalehti panda jala ümber, ku kuumus om, siss na jahutive.

Lillikülän om tulnu üits arst, Sarapuu Olga miis tuu om. Takjalehte, üteldass, ma ole iks hoitunu pääl, tuure lehe. Pane õdagu pääle ja hummoguni või olla. Tuu takjaleht om õkva ära kuiunu. Ku jalal nagu kuumus om, siss võtt ära.

Takjajuure me korjame želudka vasta. Puhastame är ja kuivatame.

Misukene raana om - takjajuure ja -lehe ja pitsita välla sok ja soki vala raana sisse, kärblase ei tüki nii manu.

Kui ljohki omma haige, ka juu seda soki. /vt. p6/
[Misukene raana om - takjajuure ja -lehe ja pitsita välla sok ja soki vala raana sisse, kärblase ei tüki nii manu.]