Rahvapärased taimenimetused

Nõmmeliivatee

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 193, 511 (35.5) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Võisiku as. (1938)
[Läkaköha vastu]
Kaetisrohu (nõmmeliivatee - Thymus serpyllum) tee.

ERA II 205, 405 (12) < Tallinn l. (1939)
Liivatee
Igaüks tunneb seda nõmmeliiva- ehk metsateed tema lilla õitega [Liivatee aitab tiisikuse ehk raske köha vastu.]

RKM II 81, 270 (7) < Häädemeeste khk., Muhu k. (s. Jaanson), s. 1887 a. (1958)
Kõrvade aurutamisest ja suitsetamisest. - Aurutamist mina ei tea. Suitsetamine olli küll, kui tuulehäda olli - külm tuul kõrvist läbi tõmmanu, kõrvad valutasid, kohisesid -, võeti ravandseheina või tuuleaaga või katuseõliga, suitsetati kõrva ja suitsetati haige hammaste vasta kah, kui paistetanu on. (Ravandseheinad on nõmmeliivatee.)

RKM II 111, 75 (211) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Nõmmeliivatee on rinnatee.

RKM II 175, 44/5 (8) < Audru khk., Audru v., Potsepa k. (end. Tamm), s. 1901 (1964)
Rabantsitee - paremat ilmas ei ole! Tõstamaa liivamägedel mända all, õhukesed õrnad lehed kui jõhvikal, sinised õied, pisikesed, hea lõhn. Kus teda vähe on, linnanaised on juured kah ära kakunu. Seal on sinine maa, kus ta on. Enne jaani õitsevad. See on iga tõbe vasta hea. Kui on ära sõjatand keegi, siis see aitab, või kui ära nõiutatud. Anti lehmale ka, kui piim venis. Ja suitsuga puhkus lapse üle. Kui sa neid rohtusid kuskilt saad, too mulle ka ja vii oma emale ka. See on väga tähtis. Liivatee on nimi. Rabantsirohtu on teisi ka, aga see on iga tõbe vasta. [Rabantsirohi on nõmmeliivatee]

RKM II 229, 662 (9) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Allakusemine. Nõmmeliivateed joodi, see paneb põie korda.

RKM II 254, 434 (22) < Haljala khk., Pedassaare k., Pärtli t. (1969)
Nõmmeliivatee - kaetusrohi. Kui on kurk haige või kui on köha, väga hea teeks teha. Kui köha on, siis üks kord juua, siis on köha kadunud.

RKM II 254, 483 (21) < Kadrina khk., Võsu-Metsanurga k., Ligedama t. (1969)
Kaetusrohu tee on köha vastu. [Nõmmeliivatee]

RKM II 257, 419c < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Nõmmliivatee (randrohi, liivatee) on ka põiehaiguse vastu.

RKM II 264, 338 < Simuna khk., Mariküla k. (1969)
Põiehaiguse vastu on nõmmeliivatee tee.

RKM II 308, 174 (1) < Karula khk., Väike-Apja k., Otsa t. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. (1973)
Maahumal on, meie kuivateme teda, teeks teeme. [Nõmmeliivatee]

RKM II 380, 24/5 (26) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Köha ja bronhiaalastma vastu olen ise kasutanud vaheldumisi kord ühte, kord teist ravivõtet peale haiglaravimite oma haiguse 40-aastase perioodi kestel.
Sibulamoos kas suhkru või meega soojalt sisse võtta.
Islandisambliku ja sookailu tee, nurmenuku lehtede, õite ja ka juurte teed. Ka teelehtede ja paiselehtede tee vähendab köhahoogusid. Mustikavarred, -lehed ja -õied - korjata õitsemise ajal ning kuivatada teeks. Siis veel nõmmeliiva ja üheksavägise õie tee. Ka männikasve võib lisada. /---/
Ka vaarikateed koos sidruni ja meega kuumalt mitu korda päevas juua.
Soodaauru sissehingamine rahustab köhahoogusid.
Hilisemal ajal olen kasutanud või sees lahustatud taruvaiku (mitte keema lasta). Veel mädarõigast riivitult ja keeta piima sees. /---/

RKM II 381, 110 (28) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Nõmmeliivatee, vanad inimesed kutsusid kaetisrohi. Seda teed on ammustest aegadest peale tehtud külmetushaiguste ja köha vastu. Vanasti arvati teda aitavat väga palju tõbede ja just kurja silma kaemise vastu. Sellepärast kutsuti teda kaetisrohi.

RKM II 383, 38/40 (1) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Nohu.
Eks see ole ka pisike ja paha haigus omaette küll. Selle puhul joodi mitmesuguseid maarohtude teesi. Krookslehe, nurmenuku, nõmmeliivatee, pärnast ja ka kummelitest keedeti teed. Sibulast toorelt söödi ka. /---/

RKM II 383, 63 (7) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Kaelahaigus.
Kaelahaiguse puhul peab kuristama sooja soolaveega. Teed peab jooma pärnaõitest, nurmenukkudest, kumelitest, koirohust, krookslehtedest, takjanuppudest, piparmündist ja nõmmeliivatee ka on heaks rohuks, kui kuumalt juua.

RKM II 385, 115 (31) < Häädemeeste khk. (1984/5)
Ravandseheina tee on hea köharohi. [Ravandsehein - nõmmeliivatee]

RKM II 385, 124 (55) < Häädemeeste khk., Penu k. (1984/5)
Köha puhul kasutati ravandseheina (nõmmliivatee) teed. Seda hinnati eriti heaks rohuks.

RKM II 390, 99 (6) < Suure-Jaani khk. (1985)
Külmetushaigus. Nõgesetee, kummelitee ja nõmmeliivatee, muidugi tarvitada seda, mida saada on.

RKM II 400, 328 (65) < Tõstamaa khk., Tõstamaa al. < Tõstamaa khk., Pootsi v. (1987)
Hea väljahaiguse rohi on liivalilled, ka rabanduserohi, nõmmeliivatee. Enne jaani korjata. Võeti pliidi alt süssa, pandi rohi sinna peale ja seda auru sisse tõmmata (rätik auru juhtimiseks üle pea võtta).

RKM II 435, 355 (22) < Nissi khk., Sirgu k. < Nissi khk., Metsanurga k. (1990)
Kui oli väike palavik, siis anti nõmmeliivateed või kummeliteed.

RKM II 445, 432 (4) < Viljandi khk., Viljandi l. < Hargla khk., Koikküla k. (1991)
Nõmmeliivatee kasvas liiva peal, sellest keedeti teed, vist külmetuse puhul.

RKM II 450, 256/7 (11) < Palamuse khk., Kudivere k. < Kodavere khk., Kirtsi k. (1992)
Nõmmeliivateed joodi. Vanasti korjati seda. Kahe jaani vahel nad õitsevad - uue ja vana jaani vahel. Me käisime emaga neid korjamas Sõõru metsast, siis inimesed käisid meilt viimas neid. Loomadele anti. Sead kui haiged, siis pidi antama ja inimesele kah. See oli mitme haiguse vastu, millelegi halb polnud ja külmetuse vastu eriti hea.

KKI 65, 458 (15a) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1974)
Kaibasrohud - nõmmeliivatie. Sie oli nagu külmetuste vastu. Korjati need rohud, kuivatati ja tehti tieks.

KKI 69, 64 (10) < Kadrina khk., Eru k., Linnamäe t. < Kadrina khk., Võhma k. (Laadna), s. 1906 (1977)
Kaetusrohi (nõmmeliivatee) või kaetuserohi. Korjati ja kuivatati. Teed tehti. Pidi olema köhale.

Vilbaste, TN 3, 714/5 (40) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Nõmmeliivatee. Tee on läkatisköha vastu. Tee lapid pea ümber on peavalu vastu.

Vilbaste, TN 11, 267 < Nõo khk., Elva l. < Räpina khk., Veriora v., Virsküla k. (1963)
Liivatee. Seda korjatakse tee jaoks. Ka kivitaimlasse istutatakse. Teda hüütakse ka nõmmetee - väga maitsev tee. Ka nimetatakse nõmmeliivatee.

Vilbaste, TN 1, 805 (1 a) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Nõmmeliivatee (Thumus serpyllum L.). Liivatee. Tee vartest ja õitest ravimiks läkaköha vastu.

Vilbaste, TN 1, 805 (1 b) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
[Nõmmeliivatee (Thumus serpyllum L.). ]Sama teed tarvitati suukoopa haiguste puhul loputamiseks, kui suu limanahk ja igemed õrnad ja valus süüa.

Vilbaste, TN 10, 252 (10) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Kaetisrohi ehk nõmmeliivatee kasvab liivases maas, roosakad õied. Tehti teed ja joodi köha ja kurguhaiguse vastu. Ka muidu joodi minu kodus seda teed. Oli hea pehme juua. Seda teed anti lehmale ka, kui lehm lüpsma tuli. Seest tegi pehmeks. Kuivatatult tehti suitsu mesilindudele.

RKM I 9, 373 (8) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kopsu puhastavad: islandi samblik, köömned, nõmmeliivatee, nõges, pärn, raudrohi, teeleht, vesikress, võilill.

Vilbaste, TN 7, 1056 (21) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Timmeljan = nõmmeliivatee, külmetuse vastu.

RKM II 384, 407 (31) < Keila khk. (1985)
Köha puhul aitas liivanõmmetee; veel parem oli toomingakoore tee (kõlbasid ka noored võrsed). Hüvad asjad olid veel kummeli, nurmenuku juure ja männikasvu teed.

EFA II 3, 7 (18) < Valjala khk., Kõnnu k., Nuki t. (1995)
Nõmmliivatee ergutab südametegevust.

EFA II 17, 85 (22) < Martna khk., Niinja k. < Vormsi < Pihkva kub. Tonkino eesti k. (1996)
Vormsis, seal mererannas on väga palju nõmmeliivateed. Kuivatada ära, siis kõige parem rohi, kui kurk haige ja köha tuleb. Seda teed võtta. Mul see sai otsa, muidu ma oleks näitand teile.

EFA II 47, 198 (23) < Kullamaa khk., Leevru k., Saare t. (2004)
Nõmmeliivatee - sellest tehti teed ja köharohuks oli kohe võtta.

EFA I 16, 91 (7) < Kirbla khk., Seira (end. Aruküla) k. < Muhu khk., Igaküla k., Kasemetsa t. (1996)
Liivatie oli kõige parem tie, nõmmeliivatie oli ka iga haiguse vasta.

EFA I 37, 85 (5) < Viljandi khk., Viljandi l. (1999)
Suu- ja kurguhädade korral.
Võtta võrdsetes kogustes pärnaõisi, kummeleid ja nõmmeliivateed, lasta kergelt keema ja siis 3-4 min tõmmata, jahutada. Sobib nii sees- kui välispidiselt suuhädade ja kurguvalude korral. Võtta 1 kl pärast sööki ja kuristada või hoida suus. Pole halb, kui lisatakse ka kummeleid, tarvitada soojalt. Hea on ka sisse hingata seda auru hingamisteede haiguste puhul.

Vilbaste, TN 9, 514 (47.4) < Hageri khk., Maidla kolhoos (1965)
Nõmmeliivateed nimet. Maidlas vorstipuneks. Kasvab nõmmelagendikel, õitseb veel septembriski. Õied ja lehed kuivatatakse, hõõrutakse pulbriks ja pannakse vorsti hulka. Keedetakse ka teed