Rahvapärased taimenimetused

Kummel

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 261, 49 (19) < Kadrina khk., Vaiatu k., Kase t. (1969)
Kummelitee oli kõige valude vastu. Kompressi ka pandi kummelitega.

EKS c, 56 (4a) < Viljandi khk. (1891)
Matricaria chamomilla
Kummel. Õienupud enne jaanipäeva ära kakkuda, annavad hääd teed külmetamise vastu.

EKS c, 56 (4b) < Viljandi khk. (1891)
[Matricaria chamomilla
Kummel] Sahvt õite kui ka varre seest välja pitsitata, hää roht paisetele, kes valu vähendab ja ennemalt määndab.

E, StK 2, 185 (12c) < Viru-Jaagupi khk., Koeravere k. (1921)
[Kui krambid on]:
Vanne võib tarvit. heade tagajärgedega: köömnevee, soolavee, kümmeli tee.

ERA II 113, 593 (43) < Saarde khk. (1932)
Kui hääl ära on läinud, kas külmetuse tagajärjel ehk mõnel muul põhjusel, siis tuleb juua kummeliõie teed ja seda muidugi õige kuumalt. Kummelitee joomist hääle äraoleku ajal tarvitatakse maarahva juures õige laialt.

ERA II 113, 596 (63) < Saarde khk. (1933)
Kui kurk valutab ja seega söömine ning joomine palju takistatud, siis tarvitatakse joomiseks niinimetatud kurguvalu-rohtu, mida järgmiselt valmistatakse: kummelidest ja köömleidest segatult keedetakse teed, mida tuleb juua nii palavalt, kui vähagi võimalik ja kurk kannatab. See aitab.

ERA II 149, 589 (16) < Suure-Jaani khk., Taevere v. (1937)
Köha vastu oli köömne- ja kummelitee.

ERA II 193, 528 (40.17) < Põltsamaa khk., Kurista v., Vähari k. (1938)
Kui lastel pää oli katki, pesti pääd kartulikeedu veega ja kummeliteega.

ERA II 178, 148 (23) < Ambla khk., Lehtse v. (1938)
Köha vastu joodi kummeliteed [---], raudrohu-teed.

ERA II 193, 496 (29.18) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Viluvere k. (1938)
Krampide puhul aitab kummelitee vann.

RKM II 111, 107 (349) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Valutavale kõrvale pandi peale kummelikompress.

ERA II 193, 520/1 (39.6) < Põltsamaa khk., Kurista v., Kaavere as. (1938)
Krambid kaovad, kui keeta ummuksis tubli peotäis kuivatatud kummeleid ja lasta pisut käärida. Seda vedelikku lisada vanniveele ning vannitada last umbes 5-6 t. tagant. See on parim rohi.

ERA II 193, 567 (49.3) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Annikvere k. (1938)
Kui mense ära jäi, ei osatud sellele mingisugust põhjendavat seletust anda. Arvati, et on patu tagajärg, üldiselt aga tühjade juttude puhumine. Kuid seda katsuti siiski mitmeti ravida, nt. humala, kummeli ja naistepuna teed tarvitades.

ERA II 193, 618 (60.3) < Põltsamaa khk., Adavere v., Puiatu as. (1938)
Tõmmata ninna [kui nohu] upinhaina (kummel - Chamomilla vulgaris L.) õite pulbrit.

ERA II 193, 619/20 (61.4) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Kalana k. (1938)
Hambavalu puhul hoida suus kortslehe (Alchemilla vulgaris L.) ja kummeli (Matricaria chamomilla L.) kanget teed.

ERA II 195, 234 (100) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. (1936)
Kodukummel - seda peale panna värskelt, kui palavik oo, käte-jalge sees või mujal.
Ladvadest tehakse teed.

ERA II 260, 207 (218a) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. (1939)
Kummel. Viljades (põllul) kasvav valgeõieline taim. Õied on vana hää teerohi. Õiepudru pannakse kaelale selle paistetuse puhul, hambaigemete paistetusele - kisub palaviku välja.

ERA II 288, 183/4 (5b) < Tallinn l. (1940)
Suure-Kustase Liisu arstis oma kõrva tuulepesadega, nende suitsu kõrva lastes ja kummeliteega kõrvu loputades.

ERA II 290, 47 (6) < Tarvastu khk., Suislepa v., Vooru as. (1940)
Valutava kõrva pääle on pantud küpsetatud sibulat ja kummeliõie-kompressi. Kõrva ümbrust on määritud tärpendiniga, piiritusega. Hilisemal ajal on joot tärpentini asemele astunud.

ERA II 288, 199 (24) < Tallinn l. (1940)
Pesemine.
Kummeli- või kammelitie, kadakamarjatie, tuulepesa- ja ka allikavesi, kuhu sisse hõbevalged kaabiti.

ERA II 290, 50/1 (8) < Tarvastu khk., Suislepa v., Vooru as. (1940)
Piirituse ja kummelitee kompresse on pantud, siis kui silmad punetasid ja valutasid. Kompressiks on tarvitatud kulunud pehmet linase riide lappi, see pantud mitmekorra kokku, niisutatud piiritusega läbi, asetatud silmadele ja seotud ümbert pää kinni. Kui see lapp palavaks läinud, siis asetatud jälle uus külm niiske lapp asemele. See kordunud, kunni punetus ja valu vähenenud. Silmavõietust siin ei ole kuulda.

ALS 6, 64 < Sangaste khk., Laatre v. (1934)
Paistetusele kummelitee kompress viinaga.

RKM II 72, 433 < Urvaste khk., Antsla al. (1958)
Hingeldamise puhul keedeti teed kummelist, kraakslehest, palderjanist ja koirohust.

RKM II 14, 43 (85) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Köhale on kõige parem küümnetii, kummeli ja verihaina tii kah.

RKM II 27, 334 (41) < Kodavere khk. (1948)
Mineval aastal oli ühel vanainimesel jalg haige, sinine ja märg. Kui astus, jäi märg jälg järele.
Tegime leivataignast kokori, teiseltpoolt võiga. Jalg hakkas sügelema. Hoidsime öö otsa peale. Hommikul vannitasime kummelis. Siis tegime linasest riidest pintsli, pesime tõrvaseebiga. Panime linase riide jala peale, pigistasime. Siis panime värskeid kaselehti kotiga ümber jala. Õhtul jälle panime taigna peale jne. Nii massasime nädal aega. Jalg sai terveks.
Talvel saab vihta panna keeva vette, neid lehti saab kasutada. Este võib selle vee sees jalga vannitada.

RKM II 81, 255/6 (12) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Aurutamine pajaauruga: pada aeti palavaks, haigel tekk või rätik üle, tilgutati patta piima või hästi kanget kummelteed, pallas vesi ei mõju nõnda. Kõige parem on haigel voodi ääre pääl, kõrv alatsipidi, teine tilgutab, aga ikki mõistuse järgi, et teist palava auruga ära ei keeda.

RKM II 89, 59 (7) < Kadrina khk. (1959)
Köha tunti ainult ühe nime all ja sellele ei antud muud eri liigi nimetust. Vanemad inimesed ei köhinud ja kui nad köhisid, siis arvati selles tiisikust (tiiskus). Lastel, kes köhisid, tehti soolase veega tulist jalavanni, anti kummeliteed kuumalt juua ja kui siis köha ükskord kadus, öeldi, et see aitas.

RKM II 90, 161 (20b) < Tallinn l. < Märjamaa khk., Riidaku k. (1959)
Kui on silmal kae ehk marjad, võeti krihvel ja kraabiti selle küllest peenikest tuhka ja segati peene tuhksuhkruga, võeti noatera otsa peale ja puhuti sealt silma sisse.
Odraiva silmas, tehakse kummelikompressi silma peale.

RKM II 92, 273 < Kambja khk., Ani as. (1959)
Kui olid liigestevalud, siis peeti sooja vee sees. Korjati kummeleid ja peeti kummelitee sees.

RKM II 111, 87 (269) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Hambavalu ja kurguhaiguste korral joodi kummeliteed.

RKM II 111, 82 (242) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Paisetele pandi peale küpsetatud sibulat või kummelikompress või palavat rasvaputru.

RKM II 111, 79 (233) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Haigele hambale on head kummelihautised lõua peale.

RKM II 159, 172 (5a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Köha.
Joodi pajukoore ja kummeli teed.

RKM II 146, 399 (2) < Lüganuse khk., Kiviõli l. < Lüganuse khk., Uniküla k. (1961/2)
Hambavalu puhul, kui oli paistes, tehti kummelikompress. Soojad kummelid pandi puhta riide sees peale.

RKM II 148, 335 (24.2) < Kadrina khk. < Haljala khk., Varangu k. (1962)
Haavad - krookleht, kummelivesi, mailasetee ja nääritee.

ERM 6, 18 f < Kursi khk., Puurmanni (1921)
Ja raudrohud keedetud kummelitega ummusis segi, siis asendud haavale.

RKM II 160, 132 (19) < Haljala khk. (1961)
Verejooks ninast. Ninasse tõmmati kummeliteed.

RKM II 160, 134 (38) < Haljala khk. (1961)
Luksud. Lapsele anti sooja piima või sooja kummeliteed.

RKM II 160, 240/1 (73) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Kõõm.
Ükskõik, mis õliga määrida pead. Kummeliteega, kaselehe veega ja takjajuure veega pesti pead.

RKM II 186, 96 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Küür seljas. Seljavigastus, kukkumise tagajärjel, hakkas küür selga kasvama.
Ravi: tehti pikemat aega kummelitee vannid ja masseeriti.

RKM II 259, 393c < Laiuse khk., Jõgeva l. (1968)
[Siis ravitaimed.] /---/ Kummel, mis on külmetuse ja kaelakompresside jaoks.

RKM II 195, 349 (42b) < Kose khk., Alavere v., Palu k., Kõrgemäe t. (1965)
Külmetuse vastu oli kammetee - see on kummelitee.

RKM II 261, 196 (52a) < Kadrina khk., Ojaveski k., Preediku t. (s. Orro), s. 1900 (1969)
Kummelitied sai suhu võtta, kui hammas valutas.

RKM II 229, 420 (60) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966/7)
Kortsus näole pandi kummelitee kompress tuliselt peale.

RKM II 261, 196 (52b) < Kadrina khk., Ojaveski k., Preediku t. (s. Orro), s. 1900 (1969)
Kui lastel kõht haige oli, sai kummelitied anda.

RKM II 229, 410/1 (18) < Rakvere l. (1966/7)
Verevaesuse vastu juua raudrohu teed. Veel parem on raudrohtu ja kummelit võrdselt võtta ja teeks teha. Annab punast verd.

RKM II 229, 652 (7c) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Hingeldamine. Kummelipiipu suitsetati ja suitsu tõmmati kõrisse.

RKM II 229, 654 (3) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Liigliha. Kuum kummelilapp pandi haavale peale, kui äärest paksult kasvas.

RKM II 234, 351 (fi) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Kummel oli väikeste laste kõhurohi.

RKM II 240, 275 (3a) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Kummeleid korjati ja kuivatati tee keetmiseks, mida joodi ja hoiti suus valutavate hammaste ja haige kõhu (mao) puhul;

RKM II 240, 275 (3b) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Ka tehti kummeliputru kurguhaiguse korral kaelal hoidmiseks.

RKM II 248, 543/4 (28b) < Kirbla khk., Pagasi k. (1970)
[Kui vanasti kurk haige oli ja räägi ei saan] Kumeliteega kuristati ehk soolase veega.

RKM II 249, 566 (934) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1962)
Kõhuvalu vastu.
Kõhuvalu vastu anti kumeliõie teed juua hästi kuumalt, anti ka opijumi tilkasi, kui neid oli. /---/

RKM II 254, 382 (27) < Rakvere khk., Vetiku k. (1969)
Kummelitest saab kompressi teha. Õied pehmeks hautada, et paras soojus on. Paber peale, edasi läheb, nagu kompress ikka käib.

RKM II 254, 385 (3) < Rakvere khk., Kohala k., Väljaotsa t. (1969)
Kui palavikku oli, siis kummelikompressi tehti, keedeti kummeliteed.

RKM II 254, 402 (11b) < Haljala khk., Ama k. (1969)
Kultuurkumel aitab hambavalule.

RKM II 254, 402 (11c) < Haljala khk., Ama k. (1969)
Kumelist tehti teed, sellega hautati paistetand kohti.

RKM II 254, 442 (14) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Kui kõhud korrast ära, siis anti kummeliteed.

RKM II 257, 410f < Palamuse khk. (1968)
[Hääle kähisemine] Kummeliteega kuristati.

RKM II 257, 411 < Palamuse khk. (1968)
Hambavalu. Kirikuukse küllest tuua üks pinnuke ja sellega kaevata hammast ja pinnuke jälle tagasi viia.

RKM II 257, 418e < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Kõhuvalu vastu anti lapsele kummeliteed.

RKM II 257, 418f < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Kummelitee vann oli krampide vastu.

RKM II 257, 408k < Palamuse khk. (1968)
Haavade pesemiseks kasutati kummeliteed ja raudrohu teed.

RKM II 259, 399 < Laiuse khk., Jõgeva l. (1968)
Kudas tunti palavikku.
Palaviku tehti kindlaks kraadiklaasi kaudu ja kasutati külma vee kompresse ja lappe ja kummelikompresse ja muid vahendeid.

RKM II 262, 139 (22) < Kadrina khk., Aruküla k., Kaasiku t. (1969)
Kummelitee - köha vastu.

RKM II 351, 274/5 (27) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Kui veiksel lapsel nohu ja nina kinni oli, siis toodi kas metsast tooreid kummelisi või olid nad tagavaraks ja kuivatatud. Vesi aeti siis kummeliteega keema ja selle auru sees hoiti siis last nägupidi, kuni tal nii palav oli, et higi sorinal joosis. Siis pandi teki alla, kuni palav ära jahtus ja laps sai terveks. Olen ise proovinud. Sel aal ma elasin Pärnus ja sial ümber oli kummelisi küll. Aitab ka õues kasvav lihtkummel ja raudrohu tee aur pidada ka aitama.

RKM II 283, 220a < Haljala khk., Selja k. (s. Vimberg), s. 1891 (1971)
Kui hammas valutab ja mädanik on sees, siis kummelitee võtab mäda lahti ja valu ära.

RKM II 303, 272 (2) < Tartu l. < Võrumaa (1973)
Liigliha.
Liigliha - seen on palavik. Põrgukiviga tõmmati toda kohta. Ka kummelikompress.

RKM II 303, 272 < Tartu l. < Võrumaa (1973)
Kummel.
Kummel, mis aiaveeren kasvan - aiaveere kummel. Sellel on ikka suurem mõju. Ubinahein ka nimetatakse. Tal on väga vänge hais. Apteegis on teine, valgete lilledega. Ubinaheinal kollane nupuke otsan. See on kõige parem palavikurohi. Ka köharohi.

RKM II 303, 276 (6) < Tartu l. < Võrumaa (1973)
Palaviku vastu kummelitee on kõige suurem rohi ja asperiin ka.

RKM II 316, 316 < Helme khk., Riidaja k. (1975)
Hambavalu.
Hambavalule hoidse kuuma kummelitiid. Kummelit, sedä ma lasse kiidä. Hästi kange tii. Ta ikki võtse valu.

RKM II 316, 317 < Helme khk., Riidaja k. (1975)
Palavik.
Kummelikombress. Kummeli keedät ärä ja kastad lapi sisse ja panet pääle, otsa pääle. Kui soojass lääp, kastat jälle likkes. Mia nüüd ei ole pruuvin, kui nuur olli.

RKM II 456, 380 (3) < Pilistvere khk., Rõstla k., Kuuse t. (1993)
Tehti jo kummelikompressi peale, kui silmadel häda oli. Kummelivesi, see on iki hea. Hammadki valutavad või.

RKM II 320, 365 (6) < Ridala khk., Panga k., Kolga t. (1976)
Kummel jälle on väikestele lastele hea, sest puhastab verd. /---/ Õieaegas on paras korjata ja kuivatada. See kummel, mis põllal kasvab, on parem, see ravib rohkem. Ukse all kasvab vahest ka, sellel ei kasva nii suured õied.

RKM II 86, 376/7 (19) < Karja khk., Leisi v., Oitme k., Peetri t. (1959)
Kummeliteed, sooja piima, sibulat sisse lõigata, raudriiarohud teeks teha. Seda joodi, kui köha oli, kui rinnad haiged olid.

RKM II 329, 241 (10) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Kummelitiiga arstitas kurguhaigust. Mett sisse ja juua, siis tege kurgu terves.

RKM II 331, 201 < Simuna khk., Paasvere v., Laekvere-Aru k. (1978)
Kummelit kasutati külmetuse vastu. Anti loomadele ja inimestele.

RKM II 331, 363/4 (31) < Väike-Maarja khk., Männialu (end. Naraka) k., Käba t. (1978)
Vanasti kanavarba tee oli arstimise jaoks, see ei olnud pidulaua tee. Pihlakamarja ja pohlatee oli, maasikad ja vaarikavarre tee, kummelitee ja köömnetee.

RKM II 338, 358 (26) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kurguhaiguse ja külmetuse puhul juuakse nurmenuku, krookslehe, takjanupu, piparmündi, koirohu, pärnaõie, liivatee või kummeliteed. Kuristatakse kurku ka soolaga või soolveega.

RKM II 338, 359 (27a) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Aga kumeliteed peeti suus kui ka pandi paksu kumelipudru lapiga sinnapoole põsele peale, kustpoolt hammas valutas.

RKM II 348, 129 (11) < Räpina khk., Aravu k. (1980)
Kummenitee, toda keedetas palaviku vastu, rohkem ma ei tea.

RKM II 348, 490/1 (27)a < Äksi khk., Äksi k. (1980)
Ravimeid.
Kummel, upihain. Lakas varjus kuivatati. Palderjanijuuri pandi viina peale.

RKM II 349, 497 (129) < Kose khk., Alavere k. (-Anni), s. 1886 (1981)
Kummeliteed joodi palaviku korral, kuristati haiget kurku ja pandi kompressideks haavadele.

RKM II 355, 56 (24) < Põltsamaa l. < Maarja-Magdaleena khk., Kaiavere v. (s. Helene-Marie Aaslava), 100 a. (1981)
Kui lapsed külmetasid, siis köha vastu sai kammeliteed (kummeliteed) keeta. Suvel said kammelid korjatud ja kuivatatud. Tee puhul sai keev vesi peale kallatud ja tõmmata lasta kuuma pliidiserva peal.

RKM II 355, 331/2 (103) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Ka kummelitee oli samasuguse väärtusega. Joodi palaviku korral. Kui hamba all oli põletik, soovitati kanget kummeliteed suus hoida. Vähendas siis põletikku ja valu. Tee suutäis tuli pärast suust välja sülitada. Aga kord oli Helmi Kiisal väga suur hambavalu. Oli hambajuure all põletik. Kolm päeva oli juba magamata. Siis ema pani ta jalgupidi pange, kus oli soe kummelivesi. Pool tundi istus voodiserval, jalad panges. Lõpuks oli Helmi pea padjale vajunud ja magama jäänud, sest oli väga väsinud ja magamata ning kummelivann muutis olukorra paremaks. Kui ta paari tunni pärast ärkas, tundis, et vist üks suur kartul on suus. Aga see „kartul“ oli hoopis suur mädapunn, mis oli hamba alt välja ajanud. See punn sai siis nõelaga lahti torgata ja siis tuli üks hirmsa haisuga mäda välja. Küll oli kole. Puhta kummeliteega sai suu puhtaks loputatud ja tervis tuligi tagasi. Ka tänapäeval tarvitab Helmi Kiis kummeliteed joogiks, kuid siis lahjemat juba. Üldse valmistab Helmi Kiis teed metsarohtudest. Poest ei osta mitte iialgi. Ütleb, et neil pole ravitoimet.

RKM II 355, 446/7 (109) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Kui hambajuure all oli põletik, siis hoiti kanget kummeliteed suus. Leige teevesi hoiti suus, seda hiljem alla ei neelatud, vaid sülitati suust välja ja võeti uus suutäis. Lahjemat teevett joodi palavikuliste haiguste puhul. Ja üldse jõid seda ka täiesti terved inimesed söögiajal.

RKM II 355, 558 (34) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Kummeliteed kasutati põletikuliste haiguste puhul. Kummelikompressi tehti kõrvavalu puhul. Väheses vees keedeti kompressiks kummelid. Niisked soojad kummelid asetati kotikesse või riide vahele ja asetati haige kõrva peale. Siis lõpuks rätikud soojuseks ümber. Põletik vähenes kiiremini. Kangemat sooja kummeliteed kästi suus hoida, kui oli põletik hambajuure all.

RKM II 356, 284/5 (227) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Tõnisson), 82 a. (1981)
Kummeliteed joodi põletikuliste haiguste puhul. Aga kanget kummeliteed hoiti suus, kui oli hambajuure all põletik. Soe tee hoiti suus, pidevalt vahetati, süljati välja, seda alla ei neelatud. Vähendas valu ja põletik alanes.

RKM II 356, 374 (147) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Kummeleid korjati ja kuivatati. Keedeti teed ja joodi põletikuliste haiguste puhul.

RKM II 356, 374 (148) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Tugevama toimega kummeliteed hoiti suus hambapõletiku puhul. Hiljem tuli suus hoitud vedelik välja süljata. Siis võeti jälle uus suutäis.

RKM II 356, 374/5 (149) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Kui laps tuli ilmale, oli tema esimene toit kummelitee tilgakesed, muidugi küllaltki lahja. Öeldi, et see desinfitseerib ja kõht on siis edaspidi korras. Seedehäirete puhul anti ka edaspidi lastele kummeliteed.

RKM II 356, 543/4 (40) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Hästi kange kummeliteega raviti hambajuure all olevat põletikku. Soe kummelitee hoiti suus, pärast süljati välja. Nii kohe kasvõi tund aega järjest ja mitu korda päeva jooksul.

RKM II 356, 544 (41) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Lahjemat kummeliteed joodi palavikuhaiguste puhul, kiirendas tervekssaamist.

RKM II 356, 544 (42) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Kuumad kummelid asetati riide vahele ja pandi haigete liigeste peale. Vähendas valu ja põletikku. Korduvalt teha, kuid pärast kompressi panekut sooja teki alla.

RKM II 368, 324 (26a) < Maarja-Magdaleena khk., Hundi k. (1983)
Kummelitee - palaviku vastu, mao jaoks;

RKM II 358, 302 (3) < Põltsamaa khk., Kõpu k. < Saaremaa (1981)
Kummeliteed juua palaviku vastu. Alles olin gripis. Tegin kange kummelitee patta, jahutasin vee ära ja pistsin pea sinna sisse paar-kolm korda. See võttis kohe palaviku ära. Pärnaõie tee on ka hea.

RKM II 358, 336 (51) < Põltsamaa khk., Neanurme k. < Põltsmaa khk., Annikvere k. (1981)
Kummelitee on hea köha ja nohu vasta, kummelikompress hambavalu vasta.

RKM II 358, 196 (4)c < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1981)
Kummelitee, eks see on ka külmetamise vasta ja kui maos viga on.

RKM II 358, 381 (20) < Põltsamaa khk., Rutikvere k. (1981)
Kui kõht valutas, siis ema andis lõngaõli. Kummel on ka rohi, ema kasutas.

RKM II 358, 386 (18) < Põltsamaa khk., Adavere k. < Põltsamaa khk., Rutikvere k. (1981)
Kummelit oli laste jaoks, kui kõht lahti oli, ja palaviku vasta ka pidi olema.

RKM II 368, 252/3 (13) < Maarja-Magdaleena khk., Reinu k. (1983)
Vanad inimesed olid ju kõik arstid. Kasutasid neid teesid. Olid tähele pannud. Peamised olivad kummelid ja palderjan külmetushaiguste peale. Kummel oli meil harilikult talurahva tee.

RKM II 361, 336a < Kanepi khk. (1982)
Mesilase nõelamise puhul külmi teelehti või kummelikompressi.

RKM II 361, 336b < Kanepi khk. (1982)
Kummeliteed joodi veel kõhuvalu korral.

RKM II 361, 336c < Kanepi khk. (1982)
Hambavalu jaoks hoiti ka kummeleid näo pääl ja joodi sisse. Väga levinud oli „küüvitsaga“ (näsiniinepuu) torkimine, mis hamba kohe ära laotas.

RKM II 362, 474 (43) < Otepää khk., Mõrtsuka k., Järva t. < Otepää khk., Laguja k., Köomäe t. (1982)
Koeranaela raviti kummelikompressiga.

RKM II 363, 326 (19) < Otepää khk., Laguja k. (1982)
Kummeliteega tehakse kompresse.

RKM II 363, 365 (21) < Otepää l. (1982)
Kummelitiid tarvitatakse, kui on mingisugune palavik.

RKM II 365, 359 (19)a < Põltsamaa khk., Puduküla k., Luisu t. (s. Soplepmann), s. 1889 (1981)
Kummelit ja naistepuna tehti teeks.

RKM II 368, 174/5 (70) < Äksi khk., Õvanurme k. (1983)
Kui koeranael oli, siis tehti kompressi. Pandi kummelilehed, raudrohu lehed. Nigu haudus välja.

RKM II 368, 177 (80) < Äksi khk., Õvanurme k. (1983)
Külmetuste vastu olid vaarika-, kummeli-, kuusekasude ja raudrohu tee.

RKM II 446, 590 (7) < Torma khk., Kasepää k., Nisura t. (1991)
Talveks olid varutud kummelid ja raudrohud ja teelehed ja ärnikad ja palderjanid.

RKM II 369, 184 (12) < Maarja-Magdaleena khk., Toljase k., Otsa t. (1983)
Külmetuse vastu tuleb juua pärnaõie teed ja kummelit.

RKM II 371, 414 (5)a < Viru-Jaagupi khk., Kantküla k. < Kuivajõe k. (1984)
Kummelitee - mitme haiguse vastu.

RKM II 369, 292 (6) < Maarja-Magdaleena khk., Jõusa k., Kuke t. (1983)
Kummeliteed keedeti põletiku ja silmahaiguse korral.

RKM II 370, 215 (8) < Viru-Jaagupi khk., Palasi k. < Simuna khk., Muuga k. (1984)
Mina korjan maarohtusid ravi jaoks. Raamatust olen lugenud, sõnajalad ja kummelid ja... Kummeliga ravi üks naine õpetas. Raadiost olen ka kuulnud ja televiisoris need Tartu professorid räägivad, sealt ma olen meelde tuletanud neid vanaaegseid tarkusi ka.

RKM II 370, 414 (6b) < Viru-Jaagupi khk., Voore k. < Leningradi obl., Bljussa raj., Pitsina k. (1984)
Siis vaarika-, kummelitee põie vasta ja külmetuse vasta.

RKM II 371, 545 (6) < Viru-Jaagupi khk., Inju k., Loigu t. (1984)
Ema pani sarlakitele sooja kummelihautise peale.

RKM II 373, 251/2 (146) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k., Joosti t. (1983/4)
Hambavalu korral tehti kange kummelitee ja võeti seda leigena suhu. Pärast sülitati välja ja võeti uus tee suhu. Vähendas valu ja põletikku.

RKM II 372, 293 (31) < Tartu l. (1984)
Kummelitee kümnele haigusele.

RKM II 373, 11/2 (12) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1983/4)
Kui kurk oli haige, keedeti kummeliteed joomiseks. Ka pärnaõie tee oli hea. Tee keetmine käis nii, et kui vesi keema hakkas, lasti kummelite või pärnaõitega minuti osa vast keeda ja siis lasti tõmmata. Joodi kuumalt, pehmendas kurku ja põletik vähenes. Kui kaasnes palavik, kadus ka see teega. Teele lisati ka mett sisse. Paljud andsid kurguhaigele kuuma piima meega.

RKM II 373, 487 (235) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Kui hammas valutas, keedeti kanget kummeliteed ja hoiti suus. Süljati välja ja võeti jälle uus suutäis. Tuimendas valu, ajas põletiku eemale.

RKM II 373, 492/3 (245) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Kui silmad olid valusad kas tolmust või tugevast päikesest, tuli põletiku eemaldamiseks teha kanget kummeliteed ja kompressi. Kui kompressiriie läks soojaks silmade palavikust, tuli lapp jälle kummelivette kasta, suurem vesi välja muljuda ja jälle silmadele asetada. Kui silmad olid väga põletikulised, tuli kompressi teha mitu korda päevas ja mitmel päeval järjest.

RKM II 373, 611 (98) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Hambavalu korral keedeti kanget kummeliteed. Kui joogiks oli helekollane tee, lahjem palavikuhaiguste puhul, siis hambavalu korral võeti hästi kanget sooja kummeliteed suhu, hoiti suus ja siis süljati hiljem välja ja võeti uus suutäis. Vähendas põletikuvalu ja peletas ka paistetuse ja põletiku ära.

RKM II 373, 611/2 (99) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Hambavalu vastu oli ka kummelikompress. Selleks hästi hulga kummeleid, keedeti vähe aega väheses vees, lasti veidi jahtuda ja soojad kummelid pandi põsele haige hamba kohta, siis seoti põsk rätikuga kinni. Kompressi vahetati, uued kummelid võeti selleks. Vähendas põletikku ja valu kadus. Hambaarsti juurde minek võttis ju palju raha.

RKM II 374, 118 (62) < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Pärnaõie teed ja kummeliteed keedeti palavikuhaiguste puhul. Joodi 2-3 korda päeva jooksul 1 klaasitäis tulist teed kindlasti.

RKM II 374, 119 (63) < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Hambavalu korral keedeti hästi kange kummelitee. Soe kummelitee hoiti suus. Pärast süljati välja ja võeti uus suutäis. Vähendas valu ja põletikku. Soojad rõivad pidid seljas olema ja ka põsk haige hamba poolt sooja salliga kinni seotud.

RKM II 374, 155/6 (27) < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Hambavalu korral ei mindud mitte arsti juurde, vaid põletiku puhul pandi põsk soojalt kas salli või rätikuga kinni. Tarvitati ikka villasest lõngast kootud salli. Oli soojem. Hea oli, kui sai hästi kanget kummeliteed suus hoida. Leige kummelitee sülitati välja ja võeti jälle uus soojem suutäis suhu. Aitas valu ja põletikku vähendada.

RKM II 374, 157 (30) < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Kui silmad olid haiged ja põletikulised punased, siis tehti boorhappe kompressi. Väga hea oli ka kummelikompress, mida pandi ikka külma pealt. Selleks keedeti kange kummelitee, lasti külmaks, kurnati ära ning kasteti puhas riidelapp kummelivedelikus märjaks, muljuti suurem osa vett ära ja asetati silmadele. Vajaduse korral vahetati 5-10 minuti järel kompressi. Vähendas põletikku.

RKM II 374, 236/7 (77) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Hambavalu korral tehti kanget kummeliteed. Kummelid pandi selleks keevasse vette ja lasti tõmmata. Hoiti leiget või sooja kummeliteed suus. Vähendas valu ja paistetuse korral vähendas ka paistetust. Suushoitud teed alla ei neelatud, tavaliselt sülitati välja ja võeti uus suutäis suhu. Kummelitee oli siis hea, kui oli juure all põletik.

RKM II 374, 406 (39) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Pilistvere khk., Villevere k. (1984)
Kui hammas valutas, keedeti kange kummelitee ja seda hoiti leigena suus. Vähendas põletikku ja tuimendas valu.

RKM II 375, 101/2 (39) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
Kui silmad sügelesid, kipitasid ja silmavalged olid punased, silmad rähmas, siis oli põletik. Raviks tehti kummelikompressi. Selleks keedeti kanget kummeliteed, jahutati, kurnati ära ja kasteti puhas lapp sisse, väänati suurest veest ära ja asetati silmadele. Haige pidi siis selili lamama. Tuli kohe pool tundi või rohkem kompresse vahetada ja nii mitu korda päevas. Nii mitu päeva, kuni silmad paranesid. Sel ajal, kui silmad olid haiged, ei tohtinud neid väsitada - lugeda ega näputöid teha, mis silmi liiaks pingutasid. Samuti ei tohtinud ka tolmustes ruumides olla, see oleks silmades suurema põletiku teinud.

RKM II 375, 141/5 (16) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kui lastel hakkasid esimesed hambad tulema olid nad väga virisevad ja rahutud, sest igemed sügelesid ja lapsele võis ka palavik tulla. Mõnel nõrgemal ja tundlikumal lapsel võis ka kõht lahti minna. Tragid lapsed kannatasid selle kõik välja. Lapsele keedeti hammaste tuleku ajal kummeliteed, mis puhastas suud ja alandas ka palavikku. /---/
Väga tihti oli nii, et põletiku puhul hambajuure all tekkis põsele suur paistetus, nii et valu siirdus ka ninasse, kõrvadesse, silma. Oli soovitav põsk soojalt kinni katta, hoida kanget kummeliteed soojalt suus, mõned panid paisele ka kummelikompressi. Kange kummelitee puhul pandi kummeleid rohkesti ja keedeti seda teed tükk aega. Kui selline kange kummelitee suhu võetakse haige hamba puhul, siis seda ei ole pärast vaja mitte alla neelata, vaid sülitatakse välja ja võetakse jälle uus soe suutäis suhu. Kummelikompress tehakse nii, et soojad leotatud kummelid asetati kahe riide vahele ja see asetati haigele põsele. Tuimendas valu ja vähendas põletikku ja palavikku.

RKM II 375, 232 (35) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kui olid silmad rähmas, valusad ja silmavalged põletikuliselt punased, siis aitas raviks kummelikompress. Selleks keedeti rohke kummeliga kange tee, kurnati ja lasti jahtuda. Puhas lapp kasteti kompressivedelikku, väänati veidi, et suur vesi välja saaks ja siis asetati kompressilapp silmadele. Haige pidi ise lamama selili, siis püsis kompress ilusti silmadel. Juhul kui oli ainult üks silm haige, tuli sel juhul ainult seda kompressiga katta, et mitte sama vedeliku ja lapiga tervet silma nakatada.

RKM II 375, 290/2 (18) < Põltsamaa khk., Pauastvere k. < Põltsamaa khk., Võhma k., Kooli t. (1985)
/---/ Kui oli aga hambajuure all põletik, siis valutas ja põsk paistetas üles. Valu võis ulatuda ninasse, kõrva, silma, ka kaelasooned olid valusad. Üldse oli halb enesetunne, võis olla peavalu ja palavik. Tavaliselt kestis see mitu päeva ja raskemal juhul ka nädal aeg. Valu leevendamiseks keedeti hästi kanget kummeliteed ja hoiti seda suus. Kui jahedaks muutus, võeti uus suutäis. Sellist kangemat kummeliteed tehes nii paar minutit või rohkem kummeleid keeta. Ka hautatud kummeleid võis panna soojalt õhukese riide vahele ja kompressiks paistetanud põsele. Kummel vähendas valu, alandas põletikku ja paistetust. Vahel, kui põletik oli väga suur, võis juurealune mäda välja tulla. Tavaliselt tuli see igemetest, kuid on kuulda ka seda, et raskemal juhul tuli mädakolle lahti ka põsest läbi.
Hambavalu korral tuli ka pea ja kael soojas hoida.

RKM II 375, 315/6 (42) < Põltsamaa khk., Pauastvere k. < Põltsamaa khk., Võhma k., Kooli t. (1985)
Kui silmas oli põletik, siis silmavalge oli punane ja valutas. Kästi kummelitee kompressi teha. Selleks tuli keeta kummeliteed, kurnata prahist ja lasta jahtuda. Puhas lapp tehti kompressivedelikus märjaks ja suur vesi suruti välja ja siis pandi kompressilapp haigele silmale. Nii tuli teha päevas mitu korda ja nii kaua, kui silmad terveks said. 4-5 päeva kohe. Kompressi tegemisel pidi haige pikali olema, siis seisis kompressilapp ilusti peal. Iga 3-4 minuti järel tuli lapp uuesti vette kasta, sest silma peal muutus see varsti soojaks.

RKM II 375, 376/8 (18) < Põltsamaa khk., Mällikvere k. < Põltsamaa khk., Taadikvere k. (s. Liiber), s. 1898 (1985)
/---/ Kurguhaige pidi jooma kuuma piima meega. Ka kummelitee ja pärnaõie tee olid väga head. Üldse kuumad joogid tegid kurgu pehmeks ja valu vähenes. Mee kohta öeldi, et sel on palju häid omadusi, mis arstivad haiget. Teekeetmisel lasti vesi teematerjaliga koos minut või kaks keeda. Pärnaõie tee ajas haige higistama, nii et särk läks seljas märjaks. Üldse haige pidi voodis olema, sest tavaliselt oli ka palavik. Higistamise puhul tuli märg särk kuiva vastu vahetada. On ka kuulda olnud, et oli kasulik haiget kurku sooja soolaveega kuristada. Pärast kuristamist tuli suutäis välja sülitada. Sool pidi haiguspisikuid hävitama.

RKM II 375, 378/82 (20) < Põltsamaa khk., Mällikvere k. < Põltsamaa khk., Taadikvere k. (s. Liiber), s. 1898 (1985)
/---/ Kui täiskasvanud inimesel tuli hambasse auk ja see oli juba suurem, hakkas valutama ja siis taheti närvi kodusel teel ära suretada, kuid see nii kergesti ei läinud. Katsuti hambaaugus viina hoida, see tuimendas valu. Ka suus hoiti viina. Seda tegid mehed, kuid ka naised suure valuga hoidsid viina suus. Prooviti valuvaigistuseks ka joodi auku panna. Aga kui oli hambajuure all põletik, siis läks põsk paiste. Oli hea peal hoida soe kompress. Selleks hautati kummelit kuumas vees, asetati veidi nõrgunult riide vahele ja põse peale. Tuimendas valu ja alandas põletikku. /---/

RKM II 375, 563 (71) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Kui silmad muutusid valusaks, silmavalged punakaks, silmad muutusid rähmaseks, siis tuli keeta kanget kummeliteed, ära kurnata ja jahutada ja puhta lapiga kummeliteesse kastetult kompressi teha. Päeva jooksul mitu korda ja nii 3-4 päeva, kuni silmad „selgeks“ läksid.

RKM II 376, 518/9 (8) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k., Tumma t. (1985)
Kummeleid korjati koduõuest. Neid nimetati lõhnakummeliteks. Kui õitses, oli paras kummelit korjata, sai noaga otsast vast sõrmepikkused tükid lõigata ja varjulises kohas kuivatada, näiteks pööningul. Kummeliteed oli kõikide põletikkude puhul hea juua. Joomiseks võis siis tarvitada paraja tugevusega kummeliteed. Kord oli Amanda Lippusel kõhukelmepõletik. Siis sai hästi kõva kummeliteed keeta ja päeva jooksul 4-5 klaasitäit ära juua. Enne ükski arstirohi enam ei aidanud ja arstid ei osanud uut rohtu ka enam välja mõtelda. Siis kummelitee lõpuks päästis ja seda hakkas ta omal algatusel jooma ja kolme päeva pärast oli juba parem. Kui oli tugev hambavalu, sai ka kummeliteed kasutada. Selleks sai hästi tugev kummelitee keeta ja soe tee suus hoida. Kui see jahedaks muutus, tuli välja sülitada ja uus soe tee suhu võtta. Oli siis väga hea põletiku vastu. Kui kõrv valutas tugevasti, siis sai kummelid keevas vees hoida ja need hautatud kummelid puhtasse kotti ja see soe kott kõrva peale ja lõpuks rätik üle veel. Vähendas põletikku ja valu. Neid kummeleid võis korduvalt kuumutada ja jälle kotiga kõrva peale panna. Samasugust kummelikotti võis hambavalu korral ka põse peale asetada. Põletik vähenes aja jooksul.

RKM II 380, 21 (23) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Hambavalu puhul soovitati peale panna haigele hambale tammekoort (peenestatud) Kui põsk läks paistesse, seoti kummelikompress või ka viinamähis.

RKM II 380, 20/1 (22) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Kurguhaiguste, eriti angiini puhul oli esimeseks abinõuks jõhvikad, kuum tee ja mesi. Kuristati soolase veega. Kaela seoti soe villane sall. Aeti kaerad ahjus pannil kuumaks, pandi väikesesse riidest kotti ning asetati kaelale, nii soojendati kaela kaertega paar korda päevas. Kuristati ka kummeliteega, soojendati jalataldu ahju- või pliidisuu ees ja määriti neid rasva ja tärpentiiniga või ka tärpentiinisalviga. Joodi ka kummeliteed.

RKM II 380, 41 (102) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Angiini korral aitas kuristamine kummeliteega või kapsamahlaga.

RKM II 380, 98/9 (8) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1985)
Aevastuse korral öeldakse: tervist, kui aevastamine kordus, siis muutus vanaema otsekohe tähelepanelikuks. Liitus aevastusele veel köha, oli vanaema käed-jalad sedamaid tööd täis - nohu!
Soojavee vann kätele-jalgadele, ägeda loomu korral jalgadele sinepivann või sinepiplaaster. Kummeliteega lasti tilgutaja vahendusel ninasõõrmed läbi, ka soolaveega. Kuumendati kaeru või kruupe, neid pandi väikese riidekotiga ninapiirkonda ja kaelale, rindadele. Tuba kööti esmajärjekorras soojaks.
Veelgi vanemal ajal on antud nohuhaigele männiokka auru, hiljem tärpentiini- ja soodaauru. /---/

RKM II 380, 316 (4) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Hambavalu arstisivad kummelikiedussega ehk ka kange kummelitiega. Igeme piale saivad topid pandud. Sedasama muodi võis teha ka päevalilledest (päevalill - saialill) kiedist või tied haige hamba piale.

RKM II 381, 30/1 (21) < Kadrina khk., Palmse v. (1985)
Hambavalu ja -vahetus.
/---/ Vajaduse korral pandi valutavale palgele kotike palava kummelikeedisega. /---/

RKM II 380, 515/6 (16) < Viru-Nigula khk. (1985)
Hambavalu, hambavahetus - polnudki haigused. Hambaauku võis panna kübekese piibupigi, mis tegi uimaseks, aga valu võttis ära. Või kärnalille (kibetulika) õie. Naljajutt oli, et vöetagu külma vett suhu ja istutagu tulisele pliidile, et kui vesi suus keema läheb, siis on valu üle. Paistes põsele pandi kummeliteega kompress ka mõnikord või mõni eelkirjeldatud soojendus. Hambavahetuse korral visati ära tulnud hammas ahjule, üteldes: „Kilk, säh luuhammas, anna meie lapsele raudhammas!“.

RKM II 380, 516 (17)a < Viru-Nigula khk. (1985)
Külmetuse korral sai abi tulisest teest, kui pereemal leidus kodus viina, lisati seda pisut teele. Lastele anti kummeli, pärnaõite või vabarnavarte teed, korjati veel nurmenukke, raudrohtu (köhale, ka kopsuhaigustele) ja männikasvusid. Maarohtude tundjaid oli vanasti rohkem ja nende tarvitamine tõhus, küllap saadi abi isegi kopsutõvele, kui muud tingimused olid enam-vähem rahuldavad. Minu virulasest vanaema tundis veel päris palju ravimtaimi, neid õppisin temalt veel minagi, kuigi lapsearu ei annud mahti süvenemiseks. Külmetushaigustega tuldi üsna hästi toime, kui ei lisandunud midagi hullemat. Kopsuhaigusi esines külas sel ajal siiski õnneks harva, need olid rohkem linnaläinute nuhtluseks.

RKM II 381, 66/7 (2) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kirjutan materjali, mälestuste järgi rahvameditsiinist, mida kuulsin oma vanematelt ja vanavanematelt. Teada olevatel andmetel on vanasti kõik need haigused esinenud, aga rahvameditsiin oli nii kõrgel tasemel olnud, et neid osati ravida. Enamuses ravimisvahendiks tarvitati taimeid, missuguse taime ravim aitas teatud haigusele. Tavalised rohud olivad mesi, sibul, reinvars, kummel, koirohi, teeleht, paiseleht, arnikas, viin, võisoolvesi, silgusoolvesi, ka terpentin oli väga tarvitatav. /---/

RKM II 381, 73/8 (6)d < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Haavarohuks tarvitati veel teelehte, kaalikalehte ja kummelikompresse, paistetuse ja põletiku korral tehti savikompresse.

RKM II 381, 86 (12) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Ka nikastute puhul seoti see koht sidemega kinni, pandi soe mähis, ka kampri- või viinakompress. Kummelitee mähis.

RKM II 381, 86 (13) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Peavalu puhul mindi voodisse, kui võimalik oli, joodi kuuma higistavat teed närvide rahustamiseks, palderjaniteed, õitest ja vartest tehtud. Pandi kummelivees kastetud rätik kompressiks otsmikule, kui tuliseks läks, jahutati külmaks ja pandi uuesti. Ka pandi marli vahele tooreid hapuid kapsaid ja tambitud kuuse peeneid oksi, et palaviku välja kisuks. Hiljem võeti peavalu pulbrit ja asperiini. Peavalu on teise haiguse kaasnähe.

RKM II 381, 122 (7) < Tallinn < Rakvere khk., Rakvere l. (1985)
Kui silmad punetasid ja jooksid vett, siis pesti leige kummeliteega ja pandi kummelitee kompressi peale.

RKM II 382, 262 (16) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Nari oli põhiliselt käterandmete haigus, mille tunnuseks oli paistetus, valutundlikkus ja käe liigutamisel rudin. Ühed kasutasid käele soojavee vanne ja kummelimähiseid, teised kasutasid nõidumist ja muid võtteid. /---/

RKM II 382, 267/8 (22a) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Kurgu- ja kaelahaigused, hääl ära.
Kui oli kaebus, et neelamine on valus ja hääl hakkab kähisema, kästi näidata keelt ja kurku. Oli kurk punane ja keel tagantpool valgevõitu, tuli kuristada kurku leige söögisooda veega, paraja supileeme soolasusega leige ja kummeliteega. /---/

RKM II 382, 303/4 (51) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Odraiva silmalaule kasvamine oli küllaltki valutekitav ja nägemist häiriv. /---/ Neid ei lubatud torkida ega pigistada, vaid lamades olles pandi peale sooje kummelihautisi, et kiirendada nende küpsemist. Kui juba mädapea vistriku otsa tekkis, torgati seda lahti ja silmalauge rähast ja mädast puhastati boorveega. Hiljem tehti mõned kompressid jaheda hiinateega.

RKM II 382, 267/8 (22c) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Oli ka isesuguse ravimisega kahepoolseid arstitud. Selleks oli kaks parajat toorest koorega lepapuust pulka võetud, need vees palavaks aetud ja siis nendega kahepoolseid, teise pulgaga teist, nühitud või triigitud ja kummelihautis peale seotud. /---/

RKM II 383, 38/40 (1) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Nohu.
Eks see ole ka pisike ja paha haigus omaette küll. Selle puhul joodi mitmesuguseid maarohtude teesi. Krookslehe, nurmenuku, nõmmeliivatee, pärnast ja ka kummelitest keedeti teed. Sibulast toorelt söödi ka. /---/

RKM II 383, 89/90 (4) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Hambavalu.
Hambavalu puhul hoiti küll suus mitmesugust ravitaimede teed. Kummelitest, krookslehtedest, müntidest ja teelehtedest. Sibulat pandi toorelt tükike hambaauku või mäerõika juuretükk. Aga hambaauku pisteti ka tõrvasse kastetud topike. Ja mõni hoidis petrooli ka suus. Eks kummeliteed hoiti suus ja pandi soojalt põsele peale. Siis on veel leida põllu ääres hambavalu lill. Sellel lillel on väikesed valged õied ja lehed harulised nagu pihlakal. Seda lille pannakse kohe valutavale hambale peale. Hambavalu puhul joodi ja hoiti suus ka pärnaõie teed. Mõnikord aitas piparmündi tee ka. /---/

RKM II 383, 324/5 (9) < Tallinn < Võru l. (1984)
Kui laps oli külmetanud ja köhis, kurk kibe oli, keedeti piparmündi ja kummelilehti segi, keedeti kange, kuum tee, laps rinnuli keedupoti peale, pidid seda kuuma auru kohe sisse hingama, pikalt ja sügavalt, et mõjuks. Palav hakkas sest aurust. Ka aeti siis voodisse, tekk üle pea, et hästi higistaks. Talvel tehti ka köömeteradest auru, kui muud värsket võtta polnud, see mõjus ka. /---/

RKM II 383, 374 (17) < Jüri khk., Mõisa k. < Lääne-Nigula khk., Taebla v. (1984)
[Nohu] /---/ Ja suvel korjati kummeleid, nende kuiva kummelitele kuuma vett peale ja siis pidid seda auru kohe lahtise suuga sisse hingama. Mõned tegid köömnetest, mõned nurmenuku õitest, aga pidi nii tuline olema, kui sa vähegi võisid võtta.

RKM II 384, 92 (3) < Emmaste khk. (1985)
Kurguhaiguste puhul kuristati kurku soolase veega ja tehti kummelitee kompresse. Joodi kuuma piima, millesse oli pandud mett ja võid.

RKM II 384, 191 (6) < Pöide khk., Uuemõisa (1985)
Kõrvavalu.
Kõrvavalu puhul lasti kõrva kibuvitsa tutte suitsu ja pandi haige kõrva ümbrusse kaelale kuumad kommelikompressid. Seda korrati, kuni sai terveks.

RKM II 385, 32 (b) < Tori khk., Levi k. (1985)
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Kummel - mitmesuguste seedimishaiguste puhul (ka väikelastele), kompressideks (isegi silma), kuristamiseks ja muuks.

RKM II 385, 496 (15) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Kõrvavalu.
Ravis kummel ja taruvaik piirituses ehk viinas.

RKM II 385, 496 (18) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Hambavalu.
Valu leevendab kummel, palderjan, piparmünt, sibul, vanilliin, viin, vahest ka külm vesi ja nii edasi. /---/

RKM II 385, 496 (17) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Kurguhaigused.
Varem kuristati soolaga (sool lahustati leiges vees ja sellega kuristati). Kummeli- ja piparmündi tee parandas. Mulle aitab teeseene leotis kurguhaigust ravida.

RKM II 385, 497 (19a) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Külmetushaigused.
Rahvas ütleb, kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi. Vaarikas on ammust ajast rahvale tuntumaid ravimtaimi. Ravimiks on marjad, aga kasutatakse ka lehti ja varsi. Vaarikat kasutatakse higileajava vahendina palaviku ja külmetushaiguste puhul, tavaliselt teena, millele rahvas lisas ka viina, kuid aitab ilma viinata samuti. Praegu samaks otstarbeks sobib mustasõstra tee ja ka kummelitee.

RKM II 385, 497/20 (20)c < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Astmat raviti palderjani, naistepuna, kadakamarja, paiselehe ja nõmme-liivatee teega. Ma olen tarvitanud ka veel aed-liivateed. Hingati sisse kummeli- ja tärpentiniauru.

RKM II 385, 583 (1) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Palavikku katsuti peopesast käega. /---/ Juua anti kummeliteed.

RKM II 390, 7 (9) < Tarvastu khk. (1985)
Kurguvalu korral tuleb kummelikompressi kaela ümber hoida ja hästi soojas hoida, juua kummeliteed.

RKM II 455, 80 (10) < Pilistvere khk., Kõo v., Kangrusaare k., Naela t. (1993)
Kummel oli inimesel kõhuparandaja.

RKM II 390, 98 (1) < Suure-Jaani khk. (1985)
Roos, mis tekib ehmatusest, seda mähkida kummeli ja paiselehe mahlale hõõrutud lehtedega.

RKM II 390, 99 (6) < Suure-Jaani khk. (1985)
Külmetushaigus. Nõgesetee, kummelitee ja nõmmeliivatee, muidugi tarvitada seda, mida saada on.

RKM II 390, 99 (7) < Suure-Jaani khk. (1985)
Hambavalu. Vähendavad kummeli- ja krookslehe kompress.

RKM II 390, 100 (13) < Suure-Jaani khk. (1985)
Roos. Kummeli- ja paiselehe mähised, hoida soojalt.

RKM II 390, 128 (16) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. (1985)
Külmetushaiguste puhul pidi tegema higistamiseni sooja. Joodi mitut sorti raviteed meega, pärnaõied, kummel, vaarikavarred ja isegi kaeraõle ja sibulakoore tee. Ja ka piiritusepuns.

RKM II 390, 126 (11) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. (1985)
Peavalu puhul joodi kõvasti kuuma pärnaõie teed meega. Tehti viina- ehk kummelikompressi. Mõni kord joodi ka piirituse punssi. Teeveele kallati kohe keevalt piiritust ja lisati kõvasti suhkrut joodi hästi palavalt. Pandi haige soojasse lamama.

RKM II 391, 274 (37) < Võnnu khk., Kaarlimõisa k. (1984)
Nigastuse korral oli kummelatee kompress, kuid see oli küll arstide poolest, et mitte rahvatarkus.

RKM II 391, 380 (13) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Kumelitee jälle nohu ja rögastamise vastu, jälle tee sisse võtta.

RKM II 391, 421 (36) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Kumel, äädikas segi on palaviku korral, võtab palaviku.

RKM II 395, 62 (13) < Võnnu khk., Võnnu al. (1986)
Upinhaina [kummelit] korjati ka alati. Toda oli kah kodu, ära oli kuivatetu. Kostki paisten oll, siis sai abi. Isa lõikas alati noid nutte.

RKM II 395, 405 (30) < Võnnu khk., Padari k. (1986)
Kummelikompress (upinhainas kutsuti - vana eesti rahva sõna).

RKM II 396, 13 (19) < Võnnu khk., Kastre k. < Otepää khk. (1986)
Kummel on nagu kõige parem rohi.

RKM II 396, 79 (6) < Võnnu khk., Aruaia k. (1986)
Kummeliteed sai keedetu, kui oli palavik.

RKM II 396, 91 (16) < Võnnu khk., Aruaia k. < Võnnu khk., Rasina k. (1986)
Ema ütles, et ära pallast vett anna sarlaki puhul. Anna kummeliteed.

RKM II 396, 179 (3) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste al. (1986)
Paistetuse puhul pandi kummelikompressi.

RKM II 396, 214/5 (25a) < Võnnu khk., Rõka k. < Maarja-Magdaleena khk. (1986)
Korjati ju raudrohu teed ja kummelid. Teed teen, kuivatan ära. Varred ka ja väiksed lehed ka. Teejoomiseks teen lahjema, kompressiks teen paksema.

RKM II 396, 553 (55) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Puhutuste ja krampide korral juua kummeliteed.

RKM II 397, 444 (9) < Võnnu khk., Lääniste k. < Leningradi obl. (1986)
Haava tuleb puhastada kusega, võib panna takjalehe kah pääle või puhastada ka kummeliveega.

RKM II 399, 29 (17) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1987)
Kui väike mädavistrik kasvas silma servas, siis öeldi, et see on odraiva. Pandi kummelikompressi peale. Võttis palavikku vähemaks ja mäda tuli varsti välja. Odraiva puhul oli tunne, nagu torkas silmas.

RKM II 399, 36 (17) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1987)
Kui silma servas oli mädaotsaga vistrik, öeldi, et see on odraiva. Pandi kummelikompressi peale, et palavikku vähendaks. Sai koduse raviga terveks, arsti juurde ei mindud.

RKM II 399, 46 (25) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Pajusi v. (1987)
Kui silmas oli mädane vistrik, seda nimetati odraivaks, kasvas silma servas. Läks ise lahti, arsti juurde ei mindud. Pandi kummelivee kompressi peale, puhastas silma mädast. Odraiva nimetati silmapuhastajaks.

RKM II 399, 47 (28) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Pajusi v. (1987)
Kui silmad punetasid, põletik oli sees, siis kästi teha kummelikompressi.

RKM II 399, 55 (10) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Pajusi v. (1987)
Kui silma serva tekkis mädapealine vistrik, siis seda nimetati odraivaks. Pandi kummelikompressi peale, tõmbas silma puhtaks.

RKM II 399, 83 (34) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Peetri khk., Esna v. (1987)
Kui mädapealine vistrik tuli silma äärele, siis öeldi, et see on odraiva. Kiiremaks paranemiseks tuli kummelikompress kahe riide vahele panna ja peale, võttis palaviku ära.

RKM II 399, 114/5 (35) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Tartumaa, Laeva v. (1987)
Mädapealine väike vistrik silma ääres oli odraiva, palaviku ja puhastamise puhul pandi peale kummelitee kompressi.

RKM II 399, 151 (30) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Pajusi v. (1987)
Väikest mädapealist vistrikku silma ääres nimetati odraivaks. Raviks pandi peale kummelitee kompressi.

RKM II 399, 199 (38) < Laiuse khk., Jõgeva l. < Torma khk., Kasepää v. (s. Tõniste), s. 1918 (1987)
Kui silma äärde tekkis mädapealine vistrik, siis seda nimetati odraivaks. Pandi kummelitee kompressi peale. Kui odraiva ära kadus, siis öeldi, et see puhastab silma.

RKM II 399, 217 (27) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Raasna k., Rägatiku t. (1987)
Väike vistrik silma ääres oli odraiva, pandi kummelitee kompressi peale.

RKM II 399, 221 (41) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Raasna k., Rägatiku t. (1987)
Kui oli põletik kõrvas, tuli peale panna kuum kummelikompress.

RKM II 399, 237 (40) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lustivere v. (1987)
Kui väike vistrik oli silma ääres, öeldi, et see on odraiva. Kuid odraterast oli odraiva siiski väiksem. Kodus raviti, pandi kummelitee kompressi peale, tõmbas palaviku välja, kiirendas paranemist.

RKM II 399, 242 (61) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lustivere v. (1987)
Suurema kõrvavalu puhul, kõrvapõletiku korral, pandi sooja kummelikompressi peale.

RKM II 399, 311/2 (59) < Põltsamaa khk. (1987)
Kui aga oli silmas väike põletik, nii et silmad olid punased ja tikkusid ka rähmaseks muutuma, siis sai teha kummelitee kompressi. Selleks sai selili heita ja kompressilapp peal hoida. Kui juhtus ainult üks silm haige olema, tuli puhas, terve silm eraldi hoida ja soovi korral sellele eraldi lapi ja kummeliteega kompressi teha.

RKM II 399, 333/4 (29) < Põltsamaa khk. (1987)
Tolmuse töö juures hakkasid silmad kipitama ja muutusid punaseks (näiteks õue pühkimine, briketi tõstmine, varem rehepeks). Siis tuli rohke veega silmi loputada. Eriti nõrkade silmade puhul tuli ka kummelitee kompressi teha.

RKM II 399, 336 (37) < Põltsamaa khk. (1987)
Kui kõrvas oli valu, pandi kõrva kampriõli, veel kummelitee kompressi peale.

RKM II 399, 378 (31) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Kolga-Jaani khk., Soosaare v. (1987)
Väikest vistrikku silma äärel nimetati odraivaks. Paranes ise, vahel sai kummelitee kompressi peale panna.

RKM II 399, 455 (23) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. (1987)
Silma servas asuvat väikest mädapealist vistrikku nimetati odraivaks. Paranes kodus, pandi kummelikompressi peale.

RKM II 399, 476 (41) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Pilistvere khk., Kõo v. (1987)
Kui silmad olid rähmased, oli neid soovitav pesta rohke veega ja veel kummelitee kompressi peale panna.

RKM II 399, 483 (15) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Laiuse khk., Sadala v. (1987)
Väikest vistrikku silma ääres nimetati odraivaks. Sai niisama terveks. Arsti juurde ei mindud. Vahel mõni tegi kummelitee või boorhappe kompressi.

RKM II 400, 390 < Saarde khk., Veelikse k. (1987)
Silmapõletikku aga kummelikompressiga, hõberaha veega, jordaniveega ja mõni inimene ravis ka kastega.

RKM II 400, 390 < Saarde khk., Veelikse k. (1987)
Odraiva raviti viinaga ja kummelikompress pandi peale.

RKM II 400, 374/5b < Kadrina khk., Võduvere < Saarde khk., Karuküla k. (1987)
Kui silmad jossid vett, siss pandi kardulekaabet ja kumelivett lapiga pääle. Kui silmad punased ollid [= põletikus olid], siss see ka aida [see tähendab kartulikaabe ja kummelitee kompress].

RKM II 400, 389/90 < Saarde khk., Veelikse k. (1987)
Kõrvapõletiku puhul pandi väljapoole peale küpsetatud sibulat, kummelikompressi ehk viinas või piirituses lahustatud taruvaigust. Pärast seda seoti salliga soojalt kinni ehk pandi sukasse tuliseid kaeru ja kasutati neid siis kõrva soojendamiseks. Meil pandi kõrvale peale veel pargitud lambanaha tükk (villaga vastu kõrva). Joodi sooja kummeli- ja köömeteed.

RKM II 401, 96 (14) < Juuru khk., Pae k., Vainu t. (1987)
Kummeliteed, kui kõht jäeb haigeks, siis kummeliteed kohe juua.

RKM II 401, 291/2 (5) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Isegi vähjahaigele ma olen teinud rohtu, mis on ära parandanud. Toore peedi mahl, mis tuleb juua. Seda Tartu arstidki soovitavad. Olen proovinud oma tuttavatega. Ühte söödeti sondiga suust, panin talle pune ehk majoraan, naistepuna, raudrohi, kummel. Olen isegi retsepte teinud nendest. Ja heinputk, see on vähja vastu. Ja muidugi peedimahla. Peet kosutab verd. Üldse verevaestele.

RKM II 452, 304 (12b) < Laiuse khk., Kõola k., Matseri t. < Laiuse khk., Rohe k., Pikapere t. (s. Kirss), 79 a. (1992)
Kummel, see on praegu nisukene arstirohi, raudrohu tee ja.

RKM II 407, 6/7 (8) < Haljala khk., Vihula k. < Viru-Nigula khk. (1984/6)
Venitused, nikastused. Kuuma vee sisse ja masseeriti. Määriti ka maarohtudega. Tehti kummelikompressi. Kollase nuppudega kummelid. Maantee ääres kasvasid.

RKM II 405, 522 (8d) < Tallinn (s. Laul), s. 1909 (1985)
Kolm supilusikatäit rukkijahu (mitte püüli), kolmveerand klaasi kibuvitsa ja kadakamarja teed (võib olla ka kummelitee), üks kanamuna, üks supilusikatäis mett. See segu kloppida piimale, lisada üks klaas kefiiri.
Kasutada üks kord päevas igal hommikul üks tund enne sööki tühja kõhuga. (Aeg on väga tähtis.) Pärast segu joomist lamada enamasti vasemal küljel üks tund. Kui gaasid tekivad - kindlasti välja lasta. Seda segu kasutada pikemat aega. Suitsetamine maha jätta. Mao- ja soolehaiguste puhul.

RKM II 413, 3 (1) < Puhja khk., Suure-Konguta k. (1988)
Kummelit korjati, kui palavik oli loomal, palaviku vasta. Keedeti tiid, siis seda tiid anti. Kummelit anti inimisele ka.

RKM II 413, 120 (37) < Puhja khk., Lembevere k., Kolga t. (1988)
Kui köha olli, siis raudrohu teed tetti ja kummeliteed ja seedimise jaos kah.

RKM II 414, 408/9 (28) < Puhja khk., Puhja v., Saare k. (1988)
Kidijas on käe küljes, seda ravi ma tean. Mul endal oli ja ravisin selle ära. Natuke palju sai ainult. Vaata need, kevade, need ülaselehed ära tampida. Aga seda ei tohi kaua hoida, punetama hakkab, siis aitab. Ta põletab. Ma hoidsin vast pool tundi, aga kahestkümnest minutist aitab küll. See oli vanainimene, Uulas oli, see on surnud juba, see õpetas, et pane. Temal oli seljal. Ära võtab küll, aga ta, kurat, on valus. Ühest korrast aitab. Tal jääb palavik sisse, kummeliga teha hautist, siis läheb tagasi. Kui vesi läheb villidest juba välja, siis hakkab järele andma.

RKM II 415, 107/8 (26) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1988)
Paistetuse vastu pannakse haigele kohale kummeleid või paiselehti, ka võivad aidata teelehed.

RKM II 415, 346 (3) < Haljala khk., Sagadi k. (1989)
Kummel on külmetuse jaoks ja köha vastu.

RKM II 429, 247 (23) < Kursi khk., Saduküla k., Uuetoa t. (s. Kört), s. 1898 (1989)
Räägiti, et kummeliteega on hea juukseid pesta.

RKM II 429, 416 (12) < Äksi khk., Koogi k. (1989)
Kummelid. Lastele anti kummeliteed, kui kõht oli lahti või.

RKM II 429, 465/6 (1) < Kursi khk., Saare k., Pihlaka t. (1989)
Kui kurk haige, siis juua kuuma piima meega, ka kummeliteed. Annab kohe järgi.

RKM II 429, 604 (17) < Kursi khk., Tammiku k. (end. Kursi k.), Lehtmetsa t. (1989)
Kummel on palaviku vastu ja kui põletikud on.

RKM II 430, 68 (39) < Palamuse khk., Väänikvere k., Mäe t. < Palamuse khk., Ehavere k. (1989)
Kummelikompressi tehti kõrvavalu puhul.

RKM II 430, 69 (45a) < Palamuse khk., Väänikvere k., Mäe t. < Palamuse khk., Ehavere k. (1989)
Kummel - hea lapsele. Ema korjas kummelit koos lehe ja juurtega, kuivatas puntidena vilus. Teed tehti kõige juurtega. Ja joodi seda.

RKM II 430, 154 (40) < Kursi khk., Puurmani al. < Kursi khk., Kirikuvalla k. (1989)
Raudrohi ja kummel segi kasvatab verd.

RKM II 433, 529 (39) < Nissi khk., Ellamaa k. < Nissi khk., Riisipere v., Tabara k. (1990)
Sooja kummelikompressi pandi ümber kaela, kui köha oli ja kurk valutas.

RKM II 434, 103 (21) < Nissi khk., Terjatu k. < Nissi khk., Lehetu k. (1990)
Kummel on see peamine taim, mida teeks korjati.

RKM II 434, 104 (26) < Nissi khk., Terjatu k. < Nissi khk., Lehetu k. (1990)
Punet vist pandi peale, kui hammas valutas. Ja kumelitee aitab ka. Ma isegi olen pannud.

RKM II 435, 38/9 (31) < Harju-Madise khk., Kersalu k., Uue-Kleemeti t. < Harju-Madise khk., Leetse k., Kõrgemäe t. (1990)
Kummelit korjan, lastele andsin, kui on kõht lahti või kui hammad valutavad ja paistes on.

RKM II 435, 355 (22) < Nissi khk., Sirgu k. < Nissi khk., Metsanurga k. (1990)
Kui oli väike palavik, siis anti nõmmeliivateed või kummeliteed.

RKM II 437, 467 (12) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Sulustvere k. (s. Kongas), s. 1907 (1990)
Hambavalu puhul tuli kummeliteed suus hoida. Siis vähendas valu.

RKM II 437, 468 (13) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Sulustvere k. (s. Kongas), s. 1907 (1990)
Ka kummelikompress oli hea, eriti siis, kui hambajuure all oli põletik ja põsk oli paistetanud. Lapi vahele pandi kiht kuumi leotatud kummeleid, seda tuli aeg-ajalt vahetada. Valu vähenes ja palavik alanes.

RKM II 438, 115/6 (35) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (s. Nurmberg), s. 1918 (1990)
Kui hammas oli haige, siis soovitati sooja kummeliteed suus hoida. Ka kummelikompress oli hea paistetanud põse peale panna hambavalu korral. Soojad varrega kummelid asetati selleks kahe riide või vana käterätiku sisse.

RKM II 438, 158/9 (76) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (s. Nurmberg), s. 1918 (1990)
Kui silmas oli väike mädanik, odraokas, siis silmas oli palavik ja valutas. Siis tuli teha kompressi. Selleks sai keeta kummeliteed. See jahutati ja kurnati. Lapp märjaks, veidi pigistada suurest veest välja ja kompressiks peale. Tuli korduvalt kasta kummeliteesse, sest lapp muutus varsti soojaks. Kompress vähendas palavikku ja valu ja tõmbas odraokka kiiremini lahti. Samasugust kompressi tuli ka siis teha, kui silmas muidu põletik oli. See oli vahel sellest, kui silma oli sattunud tolmu või suitsu.

RKM II 438, 294/5 (10) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v. (1990)
Kui kurk oli haige, pandi sall kaela ja anti lapsele meega kuuma piima. Ka kummeliteed oli kasulik juua. /---/

RKM II 438, 297 (18) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v. (1990)
Kui silmades oli põletik ja kipitasid, tuli silmi pesta kummeliveega. Vähendas palavikku. Ei lubatud mustade kätega silmi hõõruda.

RKM II 441, 575/6 (4) < Pärnu l. < Põltsamaa khk. < Saaremaa (1990)
Kolmas ja viimane niinimetatud meditsiiniline õpetus oli järgmine: tuleb võtta üks ümmargune meeste odekolonni pudel, sinna sisse panna paar-kolm väikest sibulat ja veel kummeleid - neid, mis õue peal kasvavad. Seejärel panna see pudel kolmeks-neljaks päevaks aknale päikese kätte ja lasta seal seista. Tegelikult peaks seisma nädal aega, kuid aitavat neljast päevast ka. Siis võtta pudel akna pealt ära, keerata musta paberi sisse ja panna kappi, nii et valgus üldse juurde ei pääseks. Selle vedelikuga tuleb määrida peanahka. Ta lisas ka seletuse: odekolonn ja sibul panevad vere peanaha all ringi käima ja lasevad peanahal soodsaid aineid (kummelist tulevaid) sisse imada.

RKM II 445, 671 (9) < Torma khk., Jõemetsa k., Oja t. < Maarja-Magdaleena khk., Kudina k. (1991)
Kummelikompressi tehti silmadele.

RKM II 445, 671/2 (10) < Torma khk., Jõemetsa k., Oja t. < Maarja-Magdaleena khk., Kudina k. (1991)
Mul mehel oli ühtelugu kops haige, mina võtsin jälle kõva kummelikompressi ehk viinakompressi ja jälle aitas.

RKM II 445, 327 (11) < Torma khk., Avinurme v., Vadi k. < Torma khk., Enniksaare k. (1991)
Kumelid on arstirohud.

RKM II 446, 94/5 (15) < Torma khk., Lagedi k. < Torma khk., Ülejõe k. (s. Oja), s. 1928 (1991)
Korjasime naistepuna, liivarohtu, kummelit, raudrohtu. Sõja ajal korjasime pohlalehti ja -õisi, tegime teed.

RKM II 446, 125/6 (34a) < Torma khk., Torma v., Kõnnu k. (s. Õunapuu), 76 a. (1991)
Kummel ja raudrohi pidi olema igas majas.

RKM II 447, 44 (36) < Torma khk., Kükita k. < Tomra khk., Kasepää k. (s. Antst), s. 1915 (1991)
Kummeliauru tehti põie ja neeru vastu.

RKM II 448, 583 (22) < Torma khk., Vadi k., Tammevälja t. < Torma khk., Tõnusaare k., Tammevälja t. (1991)
Kummelid ja raudrohu tied, neid köharohust siin korjati.

RKM II 449, 321/2 (4) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Kummelid, aramanška öeldakse meil. Ma olen tihti neid andand. Jood kohe. Osast on nisukesed nupud, mis ei löö lahti kohe. Need on väga hiad sisikonnale.

RKM II 463, 358 (59) < Viru-Nigula khk., Lontova k. < Haljala khk., Võsu k. (1994)
Silmas oli odraiva, siis tehti kummelihautist, seda ravi teati juba vanal ajal.

RKM II 457, 97 (53) < Pilistvere khk., Pilistvere al. < Pilistvere khk., Võrevere k. (1993)
Vanaema korjas raudrohtu, kummelit, köömneid, palderjanijuurikaid. Palderjanile pandi viina peale, anti palderjaniviina, kui paha oli.

RKM II 457, 324 (10) < Pilistvere khk., Kõo k. (end. Mõisaküla) (s. Kütsaar), s. 1918 (1993)
Kui silmad on mädased, pani kummeliteed ema, sellega pesi.

RKM II 458, 29 (24) < Pilistvere khk., Pilistvere kirikumõis (1993)
Kõrvad valutasid, siis kui ma laps olin, siis kästi kummelikompressi panna.

RKM II 465, 494 (8d) < Viru-Nigula khk., Ridaküla k., Maandialuse t. (1994)
Õuekamelid [kummel] - jalgade valud, siis vannini nendega.

RKM II 466, 405 (7) < Kemerovo obl. < Kaseküla k. (1994)
Kummelite vann, kui jalad haiged on. Kui süda haige, siis ei või.

RKM II 467, 31 (37) < Halliste khk., Veelikse k. < Saarde khk., Napsu k. (1989)
Kummelitee aitab tõesti kopsu.

RKM II 381, 87 (14) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kõrvavalu puhul kasvatati toas ühte kange lõhnaga lille nimega Uraal, selle lehte pandi kõrva, ka sooja kompressi, selleks, et palaviku välja kisub. Ka kummelilahust pritsiti kõrva.

RKM II 468, 209/10c < Ambla khk., Pruuna mõis (1989)
Raudrohu tee ja kummelitee on ka põletike vastu.

RKM II 160, 161 (13) < Viru-Nigula khk., Kalvi Puhkekodu (1961)
Nurganaine jõi kummeliteed, see suurendas piima hulka. Vett ei tohtinud nurganaine üldse juua.

KKI 11, 245/6 (47) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Umbhaigus kas põlve sies või mujal. Umbhaigus tuleb põrutamisest. Aitab kummelitie.

KKI 13, 679/80 < Põltsamaa khk., Lahavere k., Viragu saun (1950)
Käsi või jalg ajas mõnikord umbes üles. (Kuskilt katki, musta läks sisse ja pärast kasvas pealt kinni.) Sellele pandi peale kummelivartest kompressi. Ma panin mõnikord ka lihatükikesi ja leivapuru. See tõmbas mäda sisse ja siis sai varsti terveks.

KKI 34, 273 < Valga khk., Valga lähedalt (1962)
Juukseid tuleb pesta takjaveega või kummeliteega. Saab ilusad ja ei tule lahti.

KKI 65, 242/3 (7b) < Kadrina khk., Vihasoo k., Kõrgemäe t. (1975)
No kummeliteed tarvitan ja köömneid ja pärnaõisi harva ja liivatied ja kibuvitsa marja tied.

KKI 50, 25 (9) < Viljandi khk., Mäelt k., Muhulase t. (1970)
Teed tehti: kummelitee, vaarakatee - vaarakavarsi toodi, palukaõied, õunakoored.

KKI 50, 328 (48) < Suure-Jaani khk., Põhjaka k., Piiri t. (s. Kuldkepp), s. 1877 (1970)
Kummelid ollid suured arstirohud. Kui kael on haige ehk kui on kõrvas haige, pane kummelikott peale.

KKI 57, 82 (8) < Rõuge khk., Viirapalu k. (1977)
Kummel ehk uppinhain on põletiku vastu kompressiks.

KKI 57, 104 (2) < Urvaste khk., Antsla l. (1977)
Põletikku ja haavu ravitakse uppinheina (kummeli) tee kompressidega. Uppinheina tee ka hea juua, kui kõht valutab.

KKI 57, 152 (7) < Hageri khk., Hageri k., Koka t. < Hageri khk., Rabivere k. (1983)
Kummelitee ja kammetee on tervisele hää. Mina ikka keedan.

KKI 62, 375 (17d) < Karula khk., Vana-Antsla v., Juudinurmi t. (s. Mikal), s. 1904 (1973)
Upinhaina - kummõlitee - tuu võtt palaviku ära. Kos mu kodu oll, sääl kasvi, ega muru pääl na ei kasu.

KKI 67, 298 (3) < Jämaja khk., Ohesaare k., Lille t. (1976)
Paistetus. Kui oli midagi paistes, siis pandi kummel peale.

KKI 69, 263 (13) < Viru-Nigula khk., Oru k. (1975)
Kamelid on hambavalule. Rohekad-kollakad õied. Aja kummelid kuumaks, pane kotti sisse ja põse peale. Ja paistetus alaneb ära.

Vilbaste, TN 4, 210/1 < Äksi khk., Elistvere v. (1934)
Arstirohtudeks tarvitatavaid taimi.
Kummel.

Vilbaste, TN 4, 167 (1) < Palamuse khk., Kaarepere v. (1934)
Milleks tarvitatakse taimi.
Mõningaid taimi tarvitatakse arstirohuks. Kummeliteed tehakse ja joodakse siis, kui kurk valus on.

Vilbaste, TN 4, 317b < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kummeliteed juua, kui oled külma saand, ja kummelikompressi teha.

Vilbaste, TN 4, 364 (3) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kummõlitiid köha vastu ja kompressiks.

Vilbaste, TN 4, 383 (7) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kummel (teena).

Vilbaste, TN 4, 404 (6) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kummelitee palaviku vastu külmetamise puhul.

Vilbaste, TN 4, 409 (1) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kuidas kasutati taimi arstirohuks? Missuguseid taimi? Kes kasutasid, kuidas neid kutsuti?
Kummelit teena.

Vilbaste, TN 4, 419 (3) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
[Taimi, mida tarvitati arstirohtudeks:]
Kummel - teena juua.

Vilbaste, TN 3, 88 (2).< Palamuse khk., Kuremaa v., Erikvere k. (1932)
Kummeli- ja pärnaõie teed köha vastu.

Vilbaste, TN 3, 154 (4.57) < Palamuse khk., Roela v., Roela k., Leedimäe (1932)
Kummel = kammel, kammelitee kurguhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 3, 479 (a) < Laiuse khk. (1932)
Vanasti tarvitati taimi:
Arstimiseks: palderjaani, kummelit, paiselehte, kadakamarju, pärnaõie teed.

Vilbaste, TN 3, 545 (3) < Tartu l. (1932)
Kummelid: saab teed ja tehakse kompresse.

Vilbaste, TN 3, 579 (1a) < Tartu l. < Otepää khk. (1932)
Ubinahein ehk kummel kasvab maal, õuedel ja põllupeenardel. Ta on väike rohtaim ja ladvas kasvavad tal õunataolised seemnepungad. Teda tarvitatakse teeks, mis kopsuhaigetele rohuks on.

Vilbaste, TN 3, 597 (b)7 < Tartu l. (1932)
Arstirohuks.
Pohla- ja kummeliteed.

Vilbaste, TN 3, 606 (177) < Tartu l. (1932)
Lõhnav kummel. Ubinhein. Rohuks.

Vilbaste, TN 3, 620 (19) < Tartu l. (1932)
Lõhnav kummel. Ubinhein. Kummeliteed kaelahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 3, 636 (14) < Tartu l. (1932)
Kummel - rohuks, teena.

Vilbaste, TN 3, 658 (4) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Kompressiks - kummel.

Vilbaste, TN 3, 667 (146) < Tartu l. (1932)
Kummel [rahvapärane nimetus puudub]. Arstimiseks.

Vilbaste, TN 3, 697/8 < Tartu l. (1932)
Sugukond: korvõielised. Perekond: kummelid. Taim: lõhnav kummel [rahvapärast nime pole kirjas]. Milleks tarvitatakse: teeks.

Vilbaste, TN 3, 702 (11) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Kummel (Matricania chamonela). Tema teega pesemine parandab haavad.

Vilbaste, TN 3, 712 (16 a) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Kummel (Matricania chamomilla L). Teega pesemine parandab haavad ja on hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 3, 712 (16 b) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
[Kummel (Matricania chamomilla L).] Kummelitee ajab higistama.

Vilbaste, TN 3, 563e < Tartu l. (1932)
Arstirohuks.
Kummelikompress paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 3, 760 (7) < Tartu l. (1932)
[Tarvitatakse arstirohuks.]
Kummel - ubinhein - saksa kanapersed.

Vilbaste, TN 3, 783 (2.8) < Tartu l. (1932)
[Arstirohuks.]
Kummel.

Vilbaste, TN 11, 4g < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Matricaria suaveolens - kummel. Kasutatakse teeks, kompressiks palavikuliste ja põletikuliste nähtude puhul.

Vilbaste, TN 1, 465 (13) < Kose khk., Kurena k. (Raeda) s. 1876 (1929)
Metsateed.
Meie pool tehakse järgmistest taimedest teed: liivateest [(Thymus Serpillum)], maasikalehtedest ja -õitest [Fragaria vesca] (mõned pruugivad ka ühes juurtega), mustasõstra lehtedest [Ribes nigrum], vaarpuu vartest [Rubus idaeus], nurmenuku õitest [Primula officinalis], kollastest õunapuu lehtedest [Pyrus malus], pihlakaõitest [Sorbus aucuparia], niine- ehk pärnapuu õitest [Tilia cordata], raudrohust [(Achillea millefolium)], kummelitest [Matricaria discoidea] ja pohlavartest [Vaccinium vitis-idaea]. Mõnda neist pruugitakse ka arstimise otstarbeks.

Vilbaste, TN 1, 570 (11), 510 (K7) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Kummeltee [kammeltee]. Müüakse ka apteegist. Ämmaemandad soovitavad „nurganaestel“ mõni päev seda juua. Ka juuakse seda teed külmetuse järel ja kergema kaelahaiguse (kurguhaiguse) puhul külmetuse järel, et higistamist tekitada.

Vilbaste, TN 1, 659 < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Kummel - [Matricaria discuidea]. Kummeliteed juuakse külmetamishaiguse vastu.

Vilbaste, TN 1, 806 (2.1) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Kummel (Matricaria chamomilla L.). Kõrvahaiguste puhul aurutati neid kuuma kummelitee (õitest) auruga.

Vilbaste, TN 1, 806 (2.2) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Kummel (Matricaria chamomilla L.). Hambavalu ravimiseks tarvitati kuumi keedetud kummeleid, mis kotikesega valutaval kohal hoiti.

Vilbaste, TN 1, 806 (2.3) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Kummel (Matricaria chamomilla L.). Kummelitee (õitest) väikestele kõhu lahtioleku vastu.

Vilbaste, TN 1, 875e < Torma khk., Raja algkool (1938)
Arstirohtudeks tarvitatakse järgmisi rohte: kummelit kuivatatakse ja juuakse külmetuse puhul.

Vilbaste, TN 2, 272 (6) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kummeliteed - külmetuse, ägeda kõhuvalu ja krampide vastu.

Vilbaste, TN 2, 280 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Palaviku vastu tarvitati järgmisi taimi: teelehe kompressi, kartulikaape kompresse (mõlemaid tarvitatakse iseäranis haavade pääle), kummelivee kompresse.

Vilbaste, TN 2, 287 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Köha vastu: toomingakoore, sibulakoore, kaituse-, kummali- ja piparmündi tee.

Vilbaste, TN 2, 313 (11) < Kanepi khk. (1929)
Ubinhaina (kummel) tarvitatakse teeks.

Vilbaste, TN 2, 436 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal ei tuntud sarnaseid arste ega arstirohte kui nüüd, siis oli igaüks ise oma arst, enamasti kõik teadsid siis taimi, millega arstida haigusi.
Nii olen minagi kuulnud mõnda taime, mis oli tähtsaks haiguste arstimisvahendiks.
Kummelid on kaelahaigustele hääd ja kummelitee kompressid on kõhuvalu vastu hää rohi.

Vilbaste, TN 2, 449 (1a) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanasti arsti ei tuntud, sellepärast tarvitati arstirohuks taimi. Tähtsam taim oli kummel. Arstirohuks tarvitati kummeli õisa ja lehta. Kummeliõite tee ajab higistama ja on hea külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 456 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal tarvitati taimeid arstimiseks.
Köharohuks tarvitati männiõisi, pärnaõisi, kummeleid, pihlakaõisi, islandi sammalt, veriheina õisi.

Vilbaste, TN 2, 465/6 < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal tarvitati väga palju taimi arstirohuks ja värvimiseks. Inimesed olid väga rumalad, ei tunnud muid rohtusi kui taimeid. Üks tegi proovi, et sellest taimest saab selle haiguse vastu väga hääd rohtu. Ja nii hakkasid kõik järele tegema. Arstirohuks tarvitati väga mitmesuguseid taimi. Nende nimed oleks järgmised. Palderjaanijuured, ingverijuured, arnikaõied, reinvarred, kummeliõied, üheksamaõied, raudrohu õied, kalkarid, maarjasõnajalg. Neist valmistati väga palju arstirohte.

Vilbaste, TN 2, 489 (2c) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Kummeliõie soe puder on hea paistetuste ja paisete aitajaks.

Vilbaste, TN 2, 495/6a < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Ka vanemal ajal tundis rahvas rohitsemisviisisid ja rohtusid, millest mitmed täitsa otstarbekohased olid.
Looduses kasvavatest taimedest võib arstirohtu saada kurguhaiguse vastu. Ka kummeliteed tarvitakse arstirohuna. Selleks võetakse kummeliõisi ja -lehti, pannakse kuhugi nõu sisse ja lisatakse keeva vett üle. Mõni tund lastakse seista. Saadud vedelikku tarvitada arstirohuna neeruhaiguse vastu. Kummelid ja raudrohud saab alal hoida õhu käes kuivatatult.

Vilbaste, TN 2, 513 (3) < Vigala khk., Vigala v., Uhja k. (n) < Osvald Roller, Velise 6-kl algkooli õpilane (1933)
Köha arstitakse kummediteega, juuakse kuuma kummediteed.

Vilbaste, TN 2, 594 (2) < Mihkli khk., Veltsa v. (1934)
Kummelirohtu tarvitati köha kaotamiseks, keedetult vett sisse juues. Korjatakse sügisel.

Vilbaste, TN 2, 604 (1) < Mihkli khk., Veltsa v., Oidremaa k. (1934)
Milleks tarvitati taimi. Kummelisi tarvitati kurguhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 623 (2) < Mihkli khk., Veltsa v., Emma k. (1934)
Kumeliõisi teeks köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 638 (I) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kummel - valmistatakse teed ja arstitakse köha ja siis, kui rinnad kinni.

Vilbaste, TN 2, 651 (7e) < Torma khk., Avinurme v., Mõisa k. (1930)
Arstirohuks tarvitatakse veel kummelid ja teelehti. Kummeliteed ja teelehti pandakse haiguste peale nagu paised, villid ja muud.

RKM I 3, 482 (26) < Räpina khk., Linte k. (1960)
Päiksepõletik. Rohuks kummelitee kompress ja hapukoor.

Vilbaste, TN 2, 676 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede kasutamine vanal ajal.
See oli siis, kui alles oli veel vana hea aeg. Inimesed tarvitasid toiduks igasuguseid taimi. Mitte ainult toiduks ei tarvitatud taimi, ka arstirohuks, ja nüüdki tarvitatakse toiduks väga palju taimeliike. Nii tarvitatakse teeks köömneid, maasikaid, vabarnaid, kummeleid ja nii edasi.

Vilbaste, TN 2, 680 (2) < Räpina khk. (1930)
Kummelit - teeks külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 2, 695 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Kui meie esivanemate elu vaatame vanal ajal, siis näeme, et inimesed ajasid rohkem läbi koduste tarbeasjadega. Ei ostetud poest midagi üleliia. Iseäranis taimi tarvitati arstimiseks ja üldse kasulikeks otstarbeiks. Juhtus paljugi, et arstirohuks tarvitataval taimel ei olnud mingit mõju. Kuid haige uskus taime tervekstegevasse mõjusse ja saigi terveks. Palju tarvitati taimi teeks. Näiteks kummel mõjunud haigele hambale.

Vilbaste, TN 2, 700 (5) < Räpina khk. (1930)
Kummelitest valmistatakse ka teed, mida lapsed köha vastu tarvitavad, sest tal on pehmeks tegev mõju, ka kui kurk on valus.

Vilbaste, TN 2, 707 (1) < Räpina khk. (1930)
Milleks taimi tarvitatakse.
Vanasti ja ka nüüd tarvitatakse mitmesuguseid taimi mitmesugusteks otstarveteks, nendest siin mõned.
Kummeliteed tarvitatakse kompressiks paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 41 (30.1) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
[Kamelitee. Kummel.] Teed õitest. „Hakatiste“ vastu (pesti kameliveega).

Vilbaste, TN 7, 41 (30.1) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Kamelitee. Kummel. Teed õitest. Veikeste laste kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 77 (3) < Martna khk., Martna v. (1929)
Matricaria chamomilla L. (kummel). Kuivatatud õisi tarvitati tee tegemiseks köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 164a < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Kui meie esivanemate arstiteadus alles lapsekingades oli, tarvitasid nad arstimiseks ja üldse kasulikuks otstarbeks mitmesuguseid taimi. Juhtus tihtigi, et taimel haigusele otse vastupidine või mingisugust mõju ei olnud - kuid et ka haige ise uskus taime terveks tegevasse mõjusse, sai ta tervemaks ja - usk aitab ju palju.
Palju tarvitati taimi teeks. Näiteks kummelist tehtud tee valades kõrva võtab säält valud, ka pidi see aitama vähendada hambavalu.

Vilbaste, TN 7, 166 a < Räpina khk. (1930)
Kuidas tarvitati taimi vanal ajal.
/---/
Arstirohtudena tarvitati palju meie kodumaa taimi. Kummelist tehtud teega pestakse vanu haavu, mis nad parandab.

Vilbaste, TN 7, 166 b < Räpina khk. (1930)
Ka tarvitatakse kummeliteed külmetamise korral ja krampide vaigistamiseks, ka parandab kummelitee külmetusest tulnud hambavalu.

Vilbaste, TN 7, 179 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Kostkova k. (1929)
Kummelitee - seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitatakse köharohuna].

Vilbaste, TN 7, 181 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Mäe Slobotka k. (1929)
Kummelitee - külarahvas tarvitab teda köharohuks, keedab temast teed.

Vilbaste, TN 7, 185 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Kummelitee - seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuna].

Vilbaste, TN 7, 187 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Kummeliteed tarvitab külarahvas kurguhaiguste ja hambavalu puhul.

Vilbaste, TN 7, 189 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Võpolsova k. (1929)
Kummel. Seesama [?] [külarahvas keedab sellest taimest teed ja tarvitab kõhurohuks].

Vilbaste, TN 7, 191 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Kummelid. Seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuks].

Vilbaste, TN 7, 195 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Kummel: samuti [tarvitatakse köharohuna].

Vilbaste, TN 7, 199 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Lõpolja k. (1930)
Kummelitee - seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab teda köharohuna].

Vilbaste, TN 7, 207 (3) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. (1930)
Kummelitee - seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab kõhurohuna].

Vilbaste, TN 7, 272 (7) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Ka kummelitee on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 388 (15) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kasterma k. (1931)
Kummelist tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 390 (11) < Kullamaa khk., Vaikna v., Üdruma k. (1931)
Kummelist tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 393 (29) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1931)
Kummelist tehakse teed rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 395 (17) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Kummel - kummeliteed tarvitatakse köha vasta.

Vilbaste, TN 7, 398 (19) < Kullamaa khk., Vaikna k. (1931)
Kummel - teeks.

Vilbaste, TN 7, 400 (12) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Kummel - külmahaiguse ajal tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 405 (21) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Kummelast tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 406 (2) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Kummelid on head palaviku ja paisete vastu.

Vilbaste, TN 7, 409 (13) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Kummel - teed.

Vilbaste, TN 7, 411 (17) < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Kummel: tarvitatakse kurguhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 420 (11) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Kummel, tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 422 (13) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Kummel - külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 425 (24) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Kummelitee on tervisele hea rohi.

Vilbaste, TN 7, 428 (16) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Kummel - arstirohuks.

Vilbaste, TN 7, 433 (13) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Kummel - arstirohuks. Teeks.

Vilbaste, TN 7, 440 (21) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Pähküla k. (1930)
Kummelit tarvitatakse teeks.

Vilbaste, TN 7, 443 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Varemalt kasutati taimi suurel enamusel arstirohtudeks ja paljudeks muudeks otstarveteks majapidamises. Taimi korjati suvel ning kuivatati ära.
Köha vastu keedeti raudrohust ja kummelitest teed.

Vilbaste, TN 7, 450 (19) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Kummelite tee - külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 464b < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Kummelitee on ka hea köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 471 (1) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal tarvitati taimi arstirohtudeks ja nõidusvahenditeks.
Külmetamise vastu tehti raudrohu ja kummeliteed.

Vilbaste, TN 7, 471 (2) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Kummelikompressid pandi kaela ümber, kui see oli haige, ka pandi kummeliteele hulka viina ja määriti kaelahaiguse puhul.

Vilbaste, TN 7, 478b < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Haigele kaelale pandi peale kummelikompressid.

Vilbaste, TN 7, 478c < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Kaelahaigusele on hea ka veel kummel viina sees segatud.

RKM II 274, 225 (5) < Tallinn (1970)
Koeratõbi.
Mina ka usun, et ikka midagi on. Kui mina veel Kaarlis elasin, oma isa kodu krunti pidasin, siis oli meil veel koerad ja kõik. Sääl sündis mulle ka esimene poeg. Aga poiss körises ja urises justkui koer. Ma ei oskand seda millestki panna. Kaarli mõisa meieriproua tuli poisi katsikule, vahtis last ja ütles mulle, et kuda sa lased last olla, köriseb kui kiisikott, sel on koeratõbi. Koer on kandamise ajal sinu pääle ringutand. Kutsus koera tuppa. Pani lapse ukse alla maha ja lasi koera kolm korda üle hüpata. Siis käskis kolmel päeval kolm kord päevas kolm teelusikatäit kummeliteed anda, tegin kuda käskis ja laps sai terveks.

RKM II 390, 459 (32) < Topograafia teadmata (1985)
Paistetustele ja tursetele pandi kummelitee kompressi. Umbes peotäis kummeleid võeti paari liitri vee kohta, keedeti kindla kaane all umbes pool või ka terve tunni. Lasti siis kaane all ära jahtuda ja pandi paksu lapiga haige koha peale. Seoti veel tugevasti ja soojapidavalt kinni.
Nii keedeti ka teisi raviteesid.

Vilbaste, TN 9, 49 (14) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Kummelikompressi (lõhnav kummel) kasutati hambavalu ja paistetuste korral.

Vilbaste, TN 9, 489 (15) ja 494 < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (1965)
Kummel ravimtaimena. Mitmesuguste külmetushaiguste puhul tarvitati joomiseks kummeliteed. Ei korjatud mitte ainult kultiveeritud valgete kroonlehtedega kummeleid (neid esines Tormas väga harva, peamiselt apteegi juures katselappidel ja peenardel), vaid ka tavalist metsikult kasvavat valgete lehtedeta kummeleid. Lisan sellise kummeli näite. [Chamomilla recutita] Sellist kummelit [kaasas kuivatatud taimenäidis] kasutati Tormas ravimtaimena. Taim korjatud Keilast.

ERA II 193, 569 (49.11) < Põltsamaa khk. (1938)
[Rohkete kuuriiete puhul toodi apteegist rohtu.] Kodusel viisil tarvitati kummelit, maranajuuri, palderjani ja koiheina (koirohu) teed.

Vilbaste, TN 7, 499 (5) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve kaevand. (1930)
Kummelitee kombressid pandi paisete peale palaviku kõrvaldamiseks.

Vilbaste, TN 7, 515 (15) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Kummeliteed pruugiti krampide vastu.

Vilbaste, TN 7, 517 (4) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Kummel. Kummeliõitest tehakse teed haigetele ja väikeste lastele. Ka tarvitatakse kummeleid krampides lastele vannitamiseks.

Vilbaste, TN 7, 578j < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Külmetuse vastu kummeleid, kadakamarju, niinepuu õisi teena.

Vilbaste, TN 7, 578l < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Hambavalu vastu kummelt, teelehte loomulikul kujul.

Vilbaste, TN 7, 610 (13) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Hambavalu ravitsemisel tarvitati kummelt ja teelehti (kuuma vee sees).

Vilbaste, TN 7, 632 (1i) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kummelit (külmetuse vastu).

Vilbaste, TN 7, 672 (3) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kummelid hautamiseks.

Vilbaste, TN 7, 712 (2) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kummel. Kummelitee külmetamise vastu. Kummelid kuivatakse ja siis keedetakse teeks ja võetakse sisse.

Vilbaste, TN 7, 728 (7) < Harju-Jaani khk. (1929)
Külmetamise korral tarvitati mitmesuguseid teesid, näiteks pärnaõie tee, raudrohu tee, kummelitee ja koerõitspuu õie tee. Neid joodi võimalikult kuumalt.

Vilbaste, TN 7, 868 (1) < Tartu-Maarja khk., Tartu l. (1932)
Arstirohud.
Ubinahein (kummel). Rohi külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1012 (8) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kummel (upinhain) kompresside jaoks.

Vilbaste, TN 10, 42 (6) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Ravimina tarvitatud taimi:
Kammelitee (kummel).

Vilbaste, TN 10, 271 (33a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Kummel - kamelitee. Kameliteega pesti nägu, kui tedretähed olid näos.

Vilbaste, TN 10, 498 (11) < Väike-Maarja khk., Assamalla < Simuna khk., Luusika k. (1965)
Kummel (kompressirohuna ja kummeliteena).

Vilbaste, TN 10, 582 (5) < Vastseliina khk., Orava v. (1966)
Upinhain (kummel) - igasugu põlõtiku rohi.

RKM I 9, 373 (1) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Altkeha valud: koirohi, köömned, kummel, piparmünt, maasapp.

RKM I 9, 375 (23) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Seedehäired (valu kõhus, südamekõrvetus ja nii edasi): heinputke, isujuur, kalmus, koirohi, kummel, maasapp, palderjan, silmarohi, sibul, ubaleht, võilill.

RKM I 9, 375 (15) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Külmetus: kadakas, koirohi, krooksleht ehk käokorts, kummel, leetripuu, mõruhein, nurmenukk, põldmünt, orashein, pärn, sibul, sinilill, takjas, ubaleht, vägihein.

RKM I 12, 234 (13) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Kaelahaiguste või kurguvaluga keedeti hästi kanget kummeliteed, sellega loputati ja kuristati kurku. Aga peale panti kummelimass, seda kummelit korjati suvel oma õue pealt, nimetati seakummeliks ehk ubinhainaks.
Seda panti päris kuumalt rätiku sisse või vahele ja köideti ümber kaela, muidugi see mass rohkem ettepoole ümber kõri. Siis pealt mässiti veel pehme villase rätikuga kinni, et ta ära ei jahtuks, ja haige kateti ka soojalt tekkidega.

RKM I 12, 234 (14a) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Vastsündinule naba peale panti viina ehk kummeliteed, niisama ka kusekompresse.

RKM I 12, 249 (73) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Kõhuvalu, kui kõhust lahti oli, siis keedeti kummeliteed, raskemal korral tammekoore teed ehk tambiti tammekoor pulbriks. Seda anti inimesele kui ka loomale. /---/

RKM I 18, 96 (3) < Iisaku khk., Vaikla k. (1984)
Seda tuli tihti ette. Külmavärinad on ja tuline oled, siis ongi palavik. No siis pandi külmavee lapid otsa ette. Keetsivad tulist teed. Vahest põletasivad suhkurt viina sisse. Suhkrutükk pandi kahvli peale, peeru panivad põlema ja selle peale siis langes. Hakkas tilkuma nigu mahl, viin oli peekris selle all. Piparmündi teed ja kummeliteed ja pärnaõie teed ja ikka neid, mis palavaks ajasivad. Siis heitsivad teki alla, pidigi hästi palav olema, nii et soojus läks nahast läbi ja saigi terveks. Pandi kasukad ka veel peale, kui vaja.

RKM I 18, 174 (4) < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Haigele kohale pandi kummelihauetis või paiseleht.

RKM I 18, 179b < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
[Kurgutõbe arstiti] Kurku kuristati kuuma kummeliteega.

RKM I 23, 202 (4) < Nõo khk., Peedu k. (1990)
Paisetele pannakse peale paiseleht - alumise küljega allapoole. Ka joodi kummeliteed või haput jooki.

RKM I 23, 202 (8b) < Nõo khk., Peedu k. (1990)
[väikest haava] Ka pesta kummeliveega.

RKM I 25, 243 (6) < Lüganuse khk., Kiviõli l. (1991)
Kodu ravivahendid on rohkem rahvasuu pärimused. Kodu rahustusvahendid palderjan, kummelitee, pärnaõie tee, külmad mähised (südame kohal ja pea peal). Alkolist, tubakast ja kangest teest hoiduda.

RKM I 35, 212 (3) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1994)
Juuste väljalangemise vastu.
Vanarahvas on pesnud sel puhul pead pesupulbriga ja korralikult ära loputanud kummeli- või nõgeseveega. Kummel annab ilusa läike ja paneb juuksed kasvama.

Vilbaste, TN 5, 11 (3d) < Viljandi khk., Viljandi v. (1934)
Kummelid - kompressiks.

Vilbaste, TN 5, 23 (a7) < Viljandi khk., Viljandi v. (1932)
[Arstimid.]
Kummel - kompressideks.

Vilbaste, TN 5, 188 (1) < Tartu l. (1934)
Taimedest nagu kummelitest, raudrohust, osjast valmistatakse teed köha vastu.

Vilbaste, TN 5, 194 (10) < Jõhvi khk. ja Simuna khk. (1934)
Kummelitee - naistehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 5, 201 (2) < Kanepi khk., Valgjärve v. (1934)
Kummelit tarvitati kompressi näol paistetuse alandamiseks ja ka teeks.

Vilbaste, TN 5, 226 (1a) < Tartu l. (1934)
Arstirohuks: kummelitee.

Vilbaste, TN 5, 280 (1) < Tartu l. (1934)
Rohttaimed: kummel (tehakse teed).

Vilbaste, TN 5, 313 < Tartu l. (1933)
Arstirohud: kummel, palderjan, verihein, piparmünt, kaetisrohi, kalmus, vesimünt, teekummel.

Vilbaste, TN 5, 314 (16) < Äksi khk., Sootaga v. (1935)
Kummel teeks, kompressideks.

Vilbaste, TN 5, 342 (63) < Tartu l. (1935)
Arstirohud.
Kummel.

Vilbaste, TN 5, 354 (a57) < Tartu l. (1935)
Kummel (arstirohuks).

Vilbaste, TN 5, 604 (18) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Kummel. [mis haiguseks] Palaviku, köha. Tee näol sisse juua, mädanevat haava pestakse.

Vilbaste, TN 7, 971 (1) < Hargla khk., Mõniste v. (1937)
Taimede kasutamisi arstirohtudeks.
Kummõli - juua teega.

Vilbaste, TN 7, 1023 (14) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kaamel - kummel - tee külmetuse korral.

Vilbaste, TN 7, 1025 (18) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Kaamel (kummel).

Vilbaste, TN 1, 1131b < Kuusalu khk., Rammu saar (1937)
Tuntakse ja tarvitatakse küll sookaile, kummeleid, põdrasammalt, palderjani ja piparmündi juuri jne, kuid mainitud rohte arsti soovitusel ja need ostetakse apteekidest.

Vilbaste, TN 7, 1219 (2f) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kummeliteed sahariniga magusaks tehtult antakse inimestele kõhukorratuste puhul.

Vilbaste, TN 7, 1219 (2g) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Nõrka [kummeli] teed tarvitatakse ka silmaloputusteks, kui silmad on haiged.

Vilbaste, TN 7, 1219 (2h) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Ka tarvitatakse seda [kummeli] teed harilikult joogiks, nagu meil tarvitatakse teeks köömneidki ja muud, lasta seista tükike aeg pliidil keemistemperatuuris (keedes omandab võõra kõrvalmaitse).

Vilbaste, TN 7, 1239/40 (II, VII) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
Kummelitee [flores Chammomillae].
On olemas tuntuid ja tarvitatavaid taimi rahva keskel, kuid millegil põhjuseil on nende tarvitamise muistsed jäljed tumestunud, sageli isegi kadunud. Selgemas mõistes - taimed nagu tüümian, ungruroht ja kortsleht, isegi nõges. Nad omavad üliselgeid, olgu ehkki katkendlisi jälgi mineviku tarvitamisalust. Neist näeb, et nad on püsinud hästi traditsioonilisel teel rahva keskel. Ja suurim arv vanemaid inimesi kõnelevad neist. Kuid kummelitee on võrdlemisi looritud taim mineviku suhtes. Vaatamata sellele, et ta on hästi tarvitatav esem, eriti Lääne-Nigulas ja Noarootsis, viimases seda millegil põhjusel rohkem. Ometigi lasevad oletada nood vanemad inimesed, kelledelt need pisukesed andmed olen omanud, et ta ikkagi langeb muistsete ravimisvahendite liiki. Kummalisem asiolu on vaid see, et siinne rahvas Noarootsis, samuti Lääne-Nigulas ja mujalgi, on hakanud selle ühe taime nime all kahte tarvitama ja selles suhtes omab too taim eriti tähtsuse. Taim, mis oma kasvu ja olemasolu poolest erineb teisest, omab vaid ainult samasuguse maitse ja see on vaid, mis teda päris kummeli poolvennaks teeb, ning on tarvitatav old samasuguseile haiguseile. Nii on liigistanud nimi „kummel“ tegelikult kahte ossa. Esimene = flores Chammomillae (kummeliõitega), sest neilt korjatakse ainult õied, tuntakse kui valgeõielist saviseil või madalail multseil maa-alul kasvavaid mitmeharuliseks jägunenud 21-22 sentimeetri pikkuste tüvedega taimi. Teist aga, rahvakeelselt kutsutavad “õuekummelid” (kommelid) (muistne tarvitatav nimi), lühikesetüvelist, umbes 6-7 sentimeetri pikkust õuel kasvavat taime. Haraliste lehtedega ja õilis ajul rohelisvalkjaid õienuppe kandev. Päris kummelilt õied korjatakse ja neid kuivatatakse, sest ta on leotuskeedisena (infusum decoctum) ainult tarvitatav old. Õuekummelid korjatakse selle vastu aga terveina ja siis toimetatakse noiega sammuti kui eelmistega. Ometigi rohkem tarvitatav on päris kummel, sest poolvend, nagu oletakse, ei mõjuvad nii hästi. Ravimisvahendiks tarvitasivad muistsed läänlased teda üldmõistes “puhastusainena”. Seda vaid sisemiste haiguste suhtes. Mainin siin mõne väikese näituse: esikohale toon siin väikesed lapsed, sellepärast, et see old muistselt laste juures eriti soovitav ravimisvahend, kuid mitte väga algupärane. See puhastanud kõhu ja viinud rikkes oleva süsikonna uuesti terveile rööbastele. See olla old ka maksev vanemate inimeste juures. Teiseks old see hää silmaderavi. Vesiseid ja mädanevaid silmi pestud kummeli leotiskeedisega, mille mõjul need ravinud. Kolmandale kohale langevad loomad. Ka neile old ta puhastusainena tulutoov süsikonna suhtes. Neilegi anti haigestuse puhul kummeli leotiskeedist. Nii old see õige tähtis muistne ravimisvahend.

ERA II 172, 604 (73a) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Viinistu k. (1939)
Kaibusrohtu ja kameli (kummeli) tarvitati külmetuse puhul.

ERA II 193, 372 (9.13) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Anikvere k. (1938)
[abortimine] Istuda soojas vannis niikaua kui jaksab ja juua pärast seda liikvat, võib võtta ka kiniinpulbrit, juua kanget kummeliteed. Mõjub kuni kolme kuuni.

ERA II 193, 447 (22.4) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Kabla k. (1938)
Esimestel päevadel anti lapsele lahjat kummeliteed ema- või lehmapiimaga segatuna.

ERA II 193, 448 (22.9) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Kõrkküla k. (1938)
Vastsündinule anti esmalt toiduna ainult vett teelusikaga, kummeliteed suhkruga.

RKM II 384, 407 (31) < Keila khk. (1985)
Köha puhul aitas liivanõmmetee; veel parem oli toomingakoore tee (kõlbasid ka noored võrsed). Hüvad asjad olid veel kummeli, nurmenuku juure ja männikasvu teed.

ERA II 170, 685/6 (4) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Kummel. Arstirohuks tarvitatakse kumeli kuivatatud õisi. Harilikult valmistatakse õitest teed, võttes supilusikatäis õisi klaasi vee pääle. Valmistamisel tuleb kallata pääle tulist vett, mitte aga kaua keeta, sest eetrilised ained võivad sel juhul ära aurata. Teed tarvitatakse külmetushaiguste, seedimiskorratuste ja krampide puhul.

ERA II 170, 685/6 (4a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Kumeliveega pestakse veel haigeid silmi, kuristatakse haiget kurku ja hoitakse teda ka valutaval hambal.

EFA II 3, 27 (83) < Valjala khk., Kõnnu k., Nuki t. (1995)
Iluravi - värske kurk on suvel. Ja kummeli marli ja vati vahele paned, see ka.

EFA II 4, 195 (45) < Jaani khk., Võhma k. < Valjala khk., Jõelepa k. (1995)
Kummelitee, piparmünditee, köömnetee - seesthaiguse vastu.

EFA II 25, 401/2 (h) < Järva-Madise khk., Mägede k., Hundiaugu t. (1998)
Kummeliteed joodi palaviku korral. Kuristati haiget kurku, pandi kompressideks haavale.

EFA II 32, 138/9 (21) < Tarvastu khk., Mustla k. < Tarvastu khk., Vana-Saarde k. (1999)
Kummel on niisugune maarohi, mis on igasuguse... Hammas valutab, võetakse suhu, sülitatakse välja.
TP: Igal ajal kompressiks, kus on paistetand. Ja kummel on nii hea lõhnaga. Väga hea asi on see.
TT: Urmasel oli midagi siin käe peal, kas oli midagi sääse hammustand, kuu aega oli haige. Tuli siia ja Teele ütles, et tule, ma teen sulle kummelikompressi peale. Ah-oh-mh, nagu Urmas kunagi meil, ei usu seda ega teist ega kolmandat meil. Teele tegi talle kompressi siin ümber. Urmas tuli hommikul, üles, et kuule, käsi on pehmeks läind. Usu nüüd või ära usu. Mitte nagu linnas, et lähed kohe arsti juurde.

EFA I 16, 128 (11) < Kirbla khk., Kelu k., Madismardi t. < Kirbla khk., Rannu k. (Liiv), s. 1916 (1996)
Teed tehakse, kummeliteed, kui kurk haige on. Mina olen kurguhaigusega kohe võtnud, täitsa ravib ära kohe.

EFA I 16, 160 (16) < Martna khk., Väike-Lähtru k., Panga t. (1996)
Takjaveega ja kummeliga pesti juukseid. Neid asju ma kuulsin ema käest.

EFA I 16, 172 (3) < Martna khk., Uusküla k., Juhani t. (1996)
Kummelid olen korjand, nendest olen teed teind. Külmetuse vastu ka on hea. Ja niisama lihtsalt juua. Ennem kasvasid rukkis suured pikad kummelid. Nüüd õues kasvab lühike, see pidi niisama hea olema ka.

RKM II 375, 409 (57) < Põltsamaa khk., Mällikvere k. < Põltsamaa khk., Taadikvere k. (s. Liiber), s. 1898 (1985)
Kui lastel oli kõht lahti, siis keedeti mustikasuppi. Ka kummelitee oli hea juua kõhulahtisuse puhul. Puhastas soolikaid, valud kadusid ja kõht jäi kinni.
Kui vasikatel ja põrsastel olid kõhud lahti, siis keedeti tammekooreteed.

RKM II 355, 447 (110) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Sündinud imikutele oli kõige esimeseks söögiks lahja kummelitee. Ka hiljem, kui lapsel juhtus kõht korrast ära minema, jäeti toidukord vahele ja anti kummeliteed.

EFA I 18, 88 (65) < Omski obl., Lilliküla k. (1996)
Kummeliga hää pääd mõske, siis kasusse juusse.

Vilbaste, TN 2, 282 < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi.
Vanad inimesed tarvitasid enamasti kõiki taimi mingisuguseks otstarbeks, näiteks värvimiseks, toiduks või haiguste arstimiseks. /---/ Samuti tarvitati taimi toiduks. Oblikatest, käokapsastest ja nõgestest keedeti suppi piimaga. Kummelitest ja maasikaõitest tehti teed.

EFA I 19, 33 (24) < Omski obl., Tsvetnopolje k. < Omski obl., Krutinski raj., Võsokoski k. (Irina) Järvson (s. Kuuter), s. 1911 (1997)
Kummelit - romaška ja köömnit - aniis on külmahaiguse vasta.

EFA I 19, 168 (1) < Omski obl., Kalatšinksi raj., Uus-Viru k. < Novosibirski obl., Oravaküla k. (1997)
Kolkade all kasvab, kummel. Ku kõht lahti ja ära venitad.

EFA I 20, 26 (21) < Omski obl., Azovo raj., Tsvetnopolje k. (Netsel), s. 1937 (1997)
Korjame padaroošnik, kummelid ja mjaatad. Ja siis on määneki hein, tšebrets. Mitte ainult tee jaos, rohu jaos ka. Korjame ja kuivatame neid, kibuvits ja krapiva. Need korjad nagu siis, kui õitsema hakkavad. Ja siis tumedas toas kuivatame pimedas, et ei oleks päikse poole.

EFA I 21, 8 (5) < Kanepi khk., Koigera k., Paali t. (1997)
Kummeliteed panti silmadele pääle.

EFA I 22, 22 (3) < Kanepi khk., Sirvaste k. < Kanepi khk., Urmi k. (Kuhi), s. 1926 (1997)
Kummelit. Kummelist tehti kompressi. Kui oli mingisugune põletik käe seen.

EFA I 26, 17/8 (31) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku al. < Peetri khk., Sargvere k. (1997)
Hambavalu korral.
Kui oli hambavalu, siis tehti kas kummeli või teelehe seemnetest teed, mida soojalt hoiti suus, päevas 6-7 korda; kasutati tavaliset õuekummelit.
Kui mittesuitsetajal hammas valutas, siis kästi tal suitsetada ja suitsu suus hoida. Nii andis ka valu järele.

EFA I 35, 10 (73) < Novosibisrksi obl., Togutšini raj., Russko-Semjonovka k. < Bolotnoje raj., Tšiburski huutor (Liisi) Kergand (Hindval), s. 1931 (1998)
Võtsiva dušitsa ja mjaatat. Mjaatat mõtsan ei ole, ta kodu istutatas. Ja kummelitsaid. Frantsu ema korjas teda, ise jõi. Ütleva, et kõik haina on rohust.

EFA I 35, 79 (28) < Paistu khk., Pahuvere k. < Helme khk. (1998)
Köha vastu põdrasambla teed, kummelit ka kästakse juua.

EFA I 37, 84 (1) < Tarvastu khk., Jakobimõisa k., Ransu t. (1999)
Hambavalu korral.
Parim hambarohi on kummelitee. Sobib tavaline õuekummel, millest keeda teed. Valutab, võta teed ja loputa suud, mitu korda järjest. Varsti on mäda väljas ja valu läinud.

EFA I 37, 84/5 (3) < Viljandi khk., Viljandi l. (1999)
Vanainimese rohi jõuetuse korral.
Kui tunned, et oled järsku jäänud viletsaks ja vaevaseks, nohu, köha ja külmahood kallal, teha rohtu. Võtta 2 klaasi mett ja 250 g sibulaid, sama palju küüslauku ja 3-4 mädarõika juurt, 2 kl jõhvikaid ja mustasõstra moosi (~ 1 kl). Muu toores materjal peenestada (riivides), valada peale mesi ja moos ning lasta 1 ööpäev seista jahedamas kohas. Võtta iga päev 1-2 supilusikatäit, pärast juua raviteed, milles kummeleid, paiselehti, raudrohtu, piparmünti ja pärnaõisi. See aitab peagi.

EFA I 37, 85 (5) < Viljandi khk., Viljandi l. (1999)
Suu- ja kurguhädade korral.
Võtta võrdsetes kogustes pärnaõisi, kummeleid ja nõmmeliivateed, lasta kergelt keema ja siis 3-4 min tõmmata, jahutada. Sobib nii sees- kui välispidiselt suuhädade ja kurguvalude korral. Võtta 1 kl pärast sööki ja kuristada või hoida suus. Pole halb, kui lisatakse ka kummeleid, tarvitada soojalt. Hea on ka sisse hingata seda auru hingamisteede haiguste puhul.

EFA I 41, 14 (29) < Paistu khk., Holstre k. < Tartu l. (2000)
Ja siis ma võtsin kummelipuru, panin marlikotikese ja siis toppisin suhu igeme ja põse vahele. Kiskus punni üles, hambaarst tegi katki ja oligi. Arst veel ütles, et kuidas ta sedasi ilusti on tõmmand, et tema pole nii näindki.

EFA I 41, 73 (27) < Karksi khk., Tuhalaane k., Kuuse t. (2000)
Vaata, mis oli hambavalu vastu. Mul valutas nädal aega hammas, lihtsalt ma tuikusin juba jalge peal, nii hirmsasti hambad valutasid. Ja siis oli sihuke lugu, et mingi tablett mul ei aitanud. Ja mis mul siis ära võttis - tegin kanget kummeliteed ja hoidsin suus ja see oli mul ainuke ravi, mis hambavalu vastu sai. See valge kummel, see võttis ära. Miski muu ei aitand. Tabletid võtsid uimaseks ainult.

EFA I 51, 31/2 (1) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
Kuidas saada lahti varbaküünte haigusest.
Kellel on näha, et varbaküüntega on midagi lahti, peab hakkama neid kohe ravima maarohuga. Selleks tuleb teha jalgadele tammekoore vee vanne. Koguda tammekoori (sobivad ka mahalangenud oksad), lõigates neid noaga okstelt maha (hoiduda puu koore lõhkumisest kirvega!), aga sedasi, et koguneks 1/2 kg (sobivad kõik tammekoored, millel peal sammaltki, see maha kraapida). Tammekoored panna keedunõusse ja katta üleni külma veega. Lasta selles seista 1-2 tundi (võiks isegi õhtul likku panna ja hommikul keeta, nagu õpetatud. K. Jõulu), seejärel panna selle veega need koored keema - ajada keema ja siis lasta keeda tasasel tulel üks tund aega. Seejärel kallata koortelt vesi ühte kaussi, koori mitte ära visata: kui neile lisada hiljem uusi juurde, võib veel seda tammekoore vett keeta teistki korda.
Keedetud vesi kurnata kohe pärast keetmist kaussi, pool vett jätta tagavaraks, sest jalgu tuleb tihti vannitada. Kui vesi sellest kausis, kus jalgu vannitate, on jahtunud sel määral, et võite jalad sisse panna, siis leotada neid 20-30 min. Vett ei tasu ära visata, vaid jätta kaussi ja järgmisel korral võib seda soojendada sel määral, nagu vaja (Seda vett võib järjestikku kasutada 6-7 korda.). Varbaid pärast vannitamist loputada (kergelt) ja kuivatada. Neid vanne teha tihti, suvel võib jalgu hoida ka jahedas, soojendamata tammekoorevees. Vahepeal lõigata küüsi ja kergelt puhastada (puhta puutikuga, kui vaja). Kui nii olete vannitanud jalgu üks kuu aega, siis näete, et need on hästi paranenud. Vannitamist jätkata, kuni haigus kadunud. Suvel anda jalgadele päikest ja liikuda nendega hommikuses kastes õuerohu sees. Pesta hoolikalt (pesupulbritega) sokke ja kõik jalanõud põhjalikult läbi ja kuivatage päikesepaistel. Tammevett tuleb keeta 3-4 korda. Hoiduge jalas kandmast kunstlikust kiust valmistatud sokke (nailon j.t), kandke ainult puuvillaseid sokke suvel ja talvel samuti, ent külmal ajal ka villaseid. Ravida on parem suveajal, ent kui tammekoort olete saanud, siis ka talvel. Jalgu pesta ka pärast vannitamist laupäeviti, kasutades seepi ja harja.
Sellise õpetuse sain ühelt nõialt, kes andis juhtnööre, kuidas küünehaigust ravida. Ta oli 80-aastane ja palju haigusi ravinud. Elas Tänassilmas, kuid nüüd juba manalas.
Tean ka seda, et küünehaigusest on saadud lahti ka nii, et kui seda haigust märgatakse, kohe panna küünte alla ja haigele kohale briljantrohelist, umbes 2-3 nädalat, kuni see haigus on kadunud.
Need tänapäeva rohud on ülikallid ja nende kasutegur küsitav. Tabletid võivad mõjuda organismile kahjulikult - teevad muud häda ja see on veelgi hullem.
Soovitan vahel pesta jalgu kummelivannides (hoida jalgu sees), kui tammevanni alati ei tee. Kummel on abiks kõigile meie hädadele.

EFA I 51, 34/6 (3a) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
Kummel ravib kõiki hädasid.
Ma ei tea enam nimetada haigusi, mida ei saa terveks ravida kummelitee või -tinktuuriga.
* Kui suus on põletikke ja hambad valutavad, võtke suhu kummeliteed (üsna sooja) ja hoidke suus, vahetage neid suutäisi 25-30 korda ja sedasi päevas 4-5 korda. Kui vaja, siis 3-4-5 päeva järjest. Asi saab joonde. Muidugi tuleb minna ka hambaarsti juurde. Vältige hammaste väljatõmbamist - tahate ju süüa! Selleks kasutagegi kummeliteed suu ja hammaste raviks.

EFA I 51, 34/6 (3b) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
* Kui tunnete, et kõht on korrast ära või valutab (ka lastel), kohe jooge ära tassitäis kummeliteed. Kõhulahtisuse puhul teda seda 1-2 päeva ja kõik saab korda (sel puhul juua päevas 3-4 kl kummeliteed). Pole vaja mingeid tablette.

EFA I 51, 34/6 (3d) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
* Kui jalad on rakkus (ka käed), tehke kummelivanne (1-2 päeval).

EFA I 51, 34/6 (3e) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
* Kui meestel tekib seksihäda (riist on „väsinud olekus“), juua 3-4 päeva kummeliteed (panna klaasi paar lonksu viina või konjakit) ja asi on korras; juua ka hiljem järjest teed, milles on sees kummeleid, ja seda alati.

EFA I 51, 34/6 (3f) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
* Kui naisi vaevavad seoses kuupuhastusega valud, juua kummeliteed 2-3-4 klaasi päevas, nii 2-3 päeval. Aitab täiesti.

EFA I 51, 34/6 (3g) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
* Kui päike on nahale teinud liiga, teha valutavatele kohtadele kummelimähkmeid ja siis õlitada (kreemitada); määrida hapukoorega, kui pole kummeleid käepärast.

EFA I 51, 34/6 (3h) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
* Teha jalgadele vanne (kummelileotisi), kui need on tursunud, katkised jne. Aitab hästi.

EFA I 51, 34/6 (3j) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
* Rivanool ka sisaldab kummelit - see rohi võiks kodus olla, et puhastada haavu, paistetusi. Koos viinaga saab teha häid kompresse, kui seda on vaja teha (lisada keedetud vett).

EFA I 51, 34/6 (3k) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
* Juukseid pestes loputada neid pärast kummelitest tehtud keeduveega. Aitab vabaneda kõõmast ja annab juustele tervisliku läike ning tugevuse.

EFA I 51, 34/6 (3l) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
* Käed, mis väsinud päevatööst, muutuvad taas energilisteks, kui neid vannitada kummelitees. Seda teevad ka jalad.
Kummelitest. Need kummelid, mida siin soovitan, ei pea olema apteegikummelid, vaid meie eesti tavalised õuekummelid, nn lõhnavad kummelid. Neid koguda suvel sellistest kohtadest, mis on looduslikud, mitte reostatud paigad. Olgu öeldud, et kui 1930.-1970. aastateni oli veel kummeleid kõikjal, siis nüüd neid pole sageli enam kuskilt leida. Aga tegelikult on, tuleb otsida ja ka teistelt küsida. Nagu näete, on neid vaja varuda suuremal hulgal ja just suvel ning ka sügisel - ikka koos teiste raviteedega, ent kuivatada eraldi. Hoida paberist või riidest kotikestes.

EFA I 51, 34/6 (3c) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
* Kui lihaseid piinavad valud või pea valutab - jälle tehke kummelitee, 2-4 kl jooge päevas, see aitab täiesti.

EFA I 85, 263/4a < Võru l. (2004)
Olen oma paiseid ja koeranaelu eluaja jooksul sel viisil palju ära parandanud, aga seda tuleb teha kohe alguses. Kui juba mäda sisse võtab, siis tuleb ära oodata, millal välja mädaneb. Koeranael silma ääres - odraiva - kummelikompress aitab.

EFA I 85, 267 < Võru l. (2004)
Hambavalu - vahel, kui vigastatud hammas on külma saanud, teha kummelikompressi. Kui see ei aita - arsti juurde.
Kõik hädad ei anna kodus ise ära arstida.

EFA I 85, 267a < Võru l. (2004)
Silmahaigused - odraivale kummelikompress. Kui see ei aita - arsti juurde!

Vilbaste, TN 10, 99a < Kodavere khk., Assikvere, Pala ja Alliku kooliringkond (1964)
Teatan veel, et meienurgas joodi vanasti ja juuakse vist praegugi metsätiid. Seda tehti vajaduse ja soovi järgi, kas kuivatatud maasika või vaarika marjadest, vaarikavartest, õunakoortest, pohla-, ja lõhmuse- ja pihlakaõitest, vehvermentsist, naistepunast, kummelitest, köömnetest ja kadakamarjadest.

RKM II 360, 369/72 (3) < Pärnu l. < Häädemeeste khk., Urissaare k. (s. Pinsel), s. 1909 (1982)
Arstimine saunas.
Teine tähtis arstimine toimus sauna abil. Seal raviti kõiksugu külmetushaigusi, samuti ka röuma- ja liigestevalusid. Ka sünnitaja viidi vahel sauna või tehti toas kuuma vanni, et ihu soojaks ja liikmed lõdvemaks läheksid.
Saunas käisin mina ka vahel emal abis leili viskamas. Ema mähkis omal märja käterätiku enne vihtlema hakkamist ümber pea ja asetas veel puust saunakapa ka pähe, et kuumus peale liiga ei teeks. Siis asus ta lavaastmetele, nii et tal hea ja käepärane oli laval lamavat haiget vihelda ja muulgi moel ravida. Mina seisin all ja viskasin ema käsu peale kapatäie vett kerisele ja kükitasin ise ruttu maha. Saun täitus kuuma auruga ja mõne kapatäie järel oli minulgi maas ihu märg. Enne vihtlemist vehkles ema niisama vihaga, et higi hästi välja tuleks ja viht samuti oma tarvilise ettevalmistuse saaks.
Nõgese ja kadakaokstest tehtud vihtu ei võinud enne vees leotada, sest see pidi nende jõu ära võtma. Samuti ka värskeid kase- ja tammevihtu hoiti enne vihtlemist ainult kuuma auru sees. Aga kuivanud vihad asetati märjalt kerisele ja visati leili, nii et kuum aur neist läbi käis.
Vihtlemist alustati jalgadest ja kõhuli lamav haige pidi jalad üles tõstma, nii et talladki oma jao said.
Nõgestega viheldi ainult neid kohti, kus valu oli, ja kadakatega samuti, kas selga või jalgu.
Pärast vihtlemist loputati haige sooja veega üle, mässiti lina ja suurerätiku või teki sisse ja pandi veel suur isa reisikasukas ka ümber ja siis veeti kas kelguga või käruga ukse ette, et mitte külma ei saaks. Toas pandi haige voodisse ja kaeti samuti soojalt kinni, anti kuuma vaarika-, pärnaõie- või kummeliteed ja üks naps ka mingit rohuleotist ning lasti magama uinuda. Meie - lapsed - pidime siis hästi vaiksed olema, ei tohtinud kisada ega mürada, et magajat mitte eksitada.

RKM II 375, 404/5 (49) < Põltsamaa khk., Mällikvere k. < Põltsamaa khk., Taadikvere k. (s. Liiber), s. 1898 (1985)
Kui silmad olid punased, tikkusid kipitama, siis oli põletik ja siis oli raviks kummelikompress. Selleks tuli mitu minutit vees keeta rohket kummelit, et saaks kange kompressivedelik. See tuli ära jahutada. Jahtunud kompressivedelikku tuli kasta puhas lapp, suurest veest välja pigistada ja see külm lapp tuli lasta laialt silmale. Muutus varsti soojaks. Siis tuli jälle vahetada. Nii tuli teha päevas mitmel korral ja sel ajal tuli voodis pikali olla. Siis seisis kompressilapp ilusti silmas. Mõne päevaga võisid silmad terveks saada. Selliste haigete silmadega ei tohtinud olla tolmustes ruumides ega teha rasket higist tööd. Higi ja tolm tegid silmad veelgi haigemaks.

RKM II 360, 407 < Põltsamaa khk. (1982)
/---/ Kui minul häda, tuleb kohe vanaisa abistamine meelde. Ta võttis tarvitusele praaga sees vannitamise. Äädika, pipra raviviin. Soe kaerakott. Soe ahi. Paa aur. Kaalileht. Tubakas. Raudrohi. Koirohi. Toomingakoore vesi. Kummelivesi. Köömnevesi. Soolavesi. Uriin. Tangutumm. Sinep. Sibul. Piparmünt. Palderjaanijuur. Mädarõika juur. Must kohvi. Muna. Sai. Searasv. Kitsepiim. Soolavõileib. Leivatainas. Võimänd. Männiseep. Kuljus kivisammal, hall. Mesi. Küünal või parafiin. Noahigi. Kibuvitsa marjad. Mustikad. Mustad sõstrad. /---/

RKM II 375, 86/7 (18) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
/---/ Hambaaugu puhul oli valu. tihti pandi mõnd kangemat ainet auku, et valu vähendada kasvõi joodiga või viinaga vatitopp.
Kui oli aga hambajuure all põletik, siis paistetas põsk üles. Siis tuli kummeleid hautada ja soe kummelikompress põsele panna. Vähendas valu ja alandas paistetust. Hea oli ka kanget kummeliteed soojana suus hoida. Enesetunne paranes. Ka pea pidi soojalt kinni olema. Põsk villase salliga seotud.

RKM II 355, 449 (117) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Kui pesti juukseid kummeliveega, andis see heledatele juustele roheka tooni.

RKM II 373, 12/3 (13)b < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1983/4)
Kui lastel tulid hambad, siis hakkas laps sõrmi suhu toppima. Ju siis sügeles ja pakitses. Oli ka palavik lapsel. Anti kummeliteed juua. Ka ema pistis sõrme lapsele suhu ja aitas rahustada last, sügades igemeid.

RKM II 373, 13/4 (14) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1983/4)
Külmetushaiguste puhul tegid täiskasvanud, eriti mehed, endale punts kuumast teest ja viinast. Pani hästi vere ringi käima. Eriti hästi mõjus punts, kui sai seda sisse võtta kohe pärast külmetamist, et siis ajab see isegi külmahaiguse tagasi. Joogi sisse pandi soovi korral ka mett veel. Kui olid külmavärinad ja inimene tundis, et on palavik ka, tuli kindlasti teki alla minna ja soe kasukas veel peale. Vahel oli inimene nii haige, et oli kõrge palavik ja rinnus oli valu. Eks see oli siis kopsupõletik, kuid sellist sõna tsaarivalitsuse ajal lihtrahvas ei tarvitanud. Kindlasti pidi selline haige voodis olema ja kuumasid teejooke jooma (kummelitee, pärnaõie tee, mett soovitati sisse panna, anti kuuma piima). Tärpentiiniga hõõruti rinna pealt ja võeti koguni paar tilka sissegi.

RKM II 375, 212/3 (13) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
/---/ Hambavalu korral naljalt hambaarati juurde ei mindud. Loodeti, et viga läheb niisama üle. Eks arstid olid kallid, kui neid üldse ligiduses oligi. Kui oli hambas näiteks auk, siis prooviti vatiga viina sisse panna, pandi ka joodi. See vaigistas närvivalu. Kui oli aga hambajuure all mingisugune põletik, siis oli ka valu ja nägu võis paiste minna. Siis oli vaja sooja. Pandi isegi soe kaerakott haigele põsele. Vahel keedeti hästi kanget kummeliteed ja hoiti seda soojalt suus. Kui tee suus jahenes, sülitati välja ja võeti uus suutäis. Eriti kange kummelitee saamiseks võeti rohkesti kummeleid ja keedeti koguni 10 minutit või rohkem. Aga hariliku kummelijoogi jaoks lasti kummeleid ainult tõmmata, kui keev vesi neile peale kallata. Kummelitee alandas palavikku ja hambajuure all ka põletikku.

RKM II 375, 539/41 (41) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Kui mehed tulid külmaga pikalt teelt 8voorist, veskilt jne.), siis koju jõudes tegid punši. See oli selline jook, et magusale kuumale teele kallati viina hulka ja joodi kiiresti ära, et see mitte ära ei saanud jahtuda. Kojutulek oli ikka õhtul ja siis mindi ka kohe teki alla. Ei tulnudki haigust kallale ja hommikuks olid kõik töövalmis. Ju see kuum jook pani vere käima ja ajas ka higistama ja siis haigus ei tulnud kallale. Kes punši ei teinud, see vähemalt kõva suutäie valget viina ikka võttis ja ka see oli mõjuvalt kasulik.
Kui aga naised või lapsed olid külma saanud, siis esimeseks rohuks oli kohe kuum teevesi, mis pani vere käima ja tegi keha soojaks. Hea oli ka kuum piim meega. Kui siiski haigus tuli, pidi inimene voodisse jääma, siis olid kõik kuumad joogid head - kuum piim meega, kummelitee või pärnaõie tee vaarikamoosiga, mustasõstra moosiga. Hea oli ka mustasõstra oksa ja vaarikavarre tee. /---/

RKM II 400, 54 (12) < Tartu l. < Iisaku khk., Tudulinna v., Sahargu k. (1867-1957) (1987)
Kui silmavalged punaseks läksid, pandi õhtul magama heites kummeliteega niisutatud linane lapp silmadele, see oli väga tõhus, mõnikord ka lihtsalt külma vee või hiinatee lapp.

RKM II 445, 58/9 (1) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. < Torma khk., Tammesaare k. (1991)
Ega vanast ei täidind poest raha eest teed osta. Korjati:
köömned;
pohlaõied - vanaema korjas ja kuivatas ja sest tehti teed;
pärnaõie teed ka joodi, pidi tervisele parem olema kui teine tee;
piparmünt, ennemast öeldi vehverments, see pidi ka hea olema;
raudrohu teed ka tehti, ma ei tea, misjaoks;
kummel, seda korjati teeäärtest ja õuest.

RKM II 135, 183 (4) < Hargla khk. (1962)
Köha ja selle liigid. Köha vastu keedeti igasuguseid teesid, vabarnatee, veriheinatee, kummelitee, määriti rindu pealt hanirasvaga, enamasti lastel, ja joodi hanirasva ka sisse, aeti kuumas sounas kuivalt higitsema jne. Ja kui juba kardeti, et hakkab tiisikuseks minema - no häbi on küll ütelda - siis joodi kõvasti oma ehk teise kust. See öeldi kõige kangem tiisikuse roht olema. Kes aegsasti hakkas jooma, sai terveks.

RKM II 53, 423/4 (8) < Urvaste khk., Antsla l. (1956)
Nikastusi raviti nii: jalg pandi kuuma vette ja vee sees oli sool. Sõnu öeldi ka:
Nisaldunud, nikaldunud,
üle kundi kukatunud.
Peale vanni pandi jalale kummelikompress ja jalg mähiti soojalt sisse.

Vilbaste, TN 2, 489 (2a) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Kummel. Arstirohuks tarvitatakse kummeliõisi, mis vilus pikkamisi kuivatatakse. Kummeliõie tee on abinõu emakrampide, külmetuse ja puhutuse vastu.

RKM II 382, 438 (17) < Türi khk. < Sangaste khk. (1985)
Hambavalu puhul hoida kumeliteed suus. Oli legend Petseri kloostriaias kasvava tamme kohta, et tükike koort hambaauku võtab valu. See vaene tamm oli peaaegu paljaks kooritud, niipalju kui koorida ulatas. Ekskursioonil olles võtsime ise ka tükikese koort. Oli kohe võimalus tagasisõidul proovida, kuid ei aidanud midagi. Hiljem nägin, et tammele kloostriaias oli aed ümber tehtud, ei ulatunud enam.

RKM II 382, 269/70 (23) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Hambavalu puhul oli oskajad, kes peamasseerimisega mõneks ajaks kas vähendas või võttis sekskorraks täiesti valu ära. Kui ei olnud põse paistetust.
Kui oli terve hammas päält näha, aga ige paistetas ära, tehti kummelihautist, hoiti viina suus haige hamba pääl ja ka külma vett.
Hammas millel oli juba auk sees ja tegi valu, siin on mõeldud vanemaid inimesi, pandi kas topiga või traadi otsaga lõngaeli (väävelhapet) või tinutamise saltseri (soolhapet) peale. Seda toimingut tehti väga ettevaatlikult et hapet mujale ei satu. Hästi liikuvale hambale seoti peent lilletraati või tugevat niiti kaela taha ja püüti niiviisi ise välja tõmmata. Iga väikese asja pärast tohtri manu ei mindud, sest tema tere maksis juba raha.
Oli varemalt memmesi-taatisi olnud, kes kõrges eas hauda minnes, polevat teadnud mis on hambavalu ja eriti mehed. Piip olnud esihambad lühikeseks kulutanud ja kollaseks parkinud, kuid valutand ega loksunud polnud kunagi. Naljatamisi õpetati hambavalu ära võtmiseks moodust, et võta külma vett suu täis, istu palja tagumikuga pliita pääle ja oota nii kaua kui vesi keema hakkab, siis on valu igaveseks kadunud.

RKM II 435, 185 (46) < Harju-Madise khk., Orava k., Kokakõrtsu t. < Kullamaa khk. (1990)
Kui olid voolmed, ajab gaasi sisse, siis tehti kummeliteed. See oli ka köha, nohu ja kurguhaiguse vastu.

RKM II 430, 405 (8) < Palamuse khk., Nava k. (1989)
Kummelivannid olid ikka põletuse ja paistetuse vastu.

EFA I 51, 34/6 (3i) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
* Juua kummeliteed või segatult mõne raviteega (paiselehed, raudrohi, piparmünt, saialill jt.), eriti talvel ja iga päev, kui ilmastik halb ja toitutud ebaregulaarselt (eriti kooliõpilastel!). Kummelid tee sees aitavad vabaneda raskustest, mis organism päeval saanud. Selline ravitee, kus kummelid sees, aitab vabaneda köhast, külmetus- ja ka nakkushaigustest. Nii toimisin oma peres, kus väikesi lapsigi, 2000. a talvel, ja meie peres polnud tarvis tablette üldse.

ERA II 170, 685/6 (4b) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
[kummel] Vannid mõjuvad hästi haigetele lastele ja põdejaile pärast haigust.

EFA I 21, 138 (8) < Urvaste khk., Antsla l. < Rõuge khk., Viitina mõis (Kasak), s. 1907 (1997)
Maast om mürk. Ma ütskõrd saie, jäie maa pääle magama. Ema tei kummelitiid ja saie terves.

RKM II 283, 227 < Simuna khk., Käru k. (s. Kivi), s. 1900 (1971)
Mul oli luupõletik sõrmes. Sõrm mädanes. Ma võtsin kuusetõrva, vaha ja magedat searasva, kõiki võrdselt, keetsin ära ja sellega ravisin oma sõrme ära. Teine sõrm hakkas ka valutama. Tegin kummeliteed, panin kompressi haige sõrme peale ja valu võttis ära.

RKM II 385, 247/8 (19) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Kõrvavalu. lapse kõrvavalu puhul mähiti ümber pea ja kaela soojad mähised ja last enam õue ka ei lubatud. Kõrva tilgutati 1–2 tilka värskest, kondist (kerisel) välja sulatatud „kondi eli“. Ka pandi kõrva taha sinepikompresse. Mõnel pool pandud verekaane kõrva taha ja kukla peale. Jällegi keedeti kas raudrohu, piparmündi ehk pärnaõie teed, mida tuli väga kuumalt juua. Ka loputati mäda jooksvaid kõrvu leige kummeliteega.
Kui ma olin laps, siis oli mul ühel öösel kirp kõrva läinud. Küll ma karjusin, sest see kirp müristas seal nii valjusti, et mu pea päris põrus. Aga siis keeras mamma mu väikese, mõnest karvast koosneva juuksesalga kõveraks ja toppis kõrva. Ise ütles: „Seda redelit mööda ronib ta nüüd varsti kõrvast välja.“ Ja ime küll, seda mööda ta tõesti varsti mu kõrvast välja roniski.

RKM II 385, 3/4 < Tori khk., Levi k. (1985)
Seoses olukorraga pidi iga pere tundma koduseid ravivahendeid ja lihtsamaid ravivõtteid. Keerulisemas olukorras vajati rahvaarsti või siis Tartu Ülikoolis õppinud kutselist arsti.
Ravivahendite (-taimede j.m.) kasvatamine, korjamine, kuivatamine ja s kogu pere tööülesannetesse. Köömneplatsid vajasid teatavat hooldamist, valgeõielist kummelit kasvatati peenral ja parimaid pärnaõisi leidus kõrgel, kuhu pääses ligi pika redeliga. Nii et polnud ainult laste ala. Ka langes suurem õitsemisaja algus, mil droogimaterjali korjati, kevadtööde lõpu ja heinaaja vahel olevale paarinädalisele pooleldi puhkeajale.

ERA II 206, 297 (5c) < Kaarma khk., Kuressaare l. (1939)
Kummeliteed tarvitati hääle tagasi toomiseks ja kummelid tarvitati (umbes) umbes kasvamise korral lahti aurutamiseks.

RKM II 210, 273/4 (1a) < Võnnu khk., Rasina v., Üleküla k., Muuga t. (1966)
Arstirohutaimed teeks: verirohuhainu ja kummelihainu on mul, kuipalju ma neid talve jaos teki. Piparmündi oli, pärnaõie igan talun praegugi.
Pohlaõisi korjatas ka tees. Kasekäsna tarvitetas ja korjatas ja; muidu teed väga palju maarahvas ei osta, ikka korjatas. Vabarnavarsi ja mustasõstrapõõsast ja õunakoori. Vilun kuivatatas. Väga harva, talve peale ühe paki teed ostan.
Köömneid ka tarvitatas, aga inimese on nii teadliku, et kui on põiehaiguse ja neeruhaiguse, siis ei tarvitatu.

RKM II 338, 360 (36) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Paisete ja paistetanud koha peale pandi kaalikapealseid, lepalehti, paiselehti, teelehti, raudrohtu, kumeleid, krookslehti, piparmünti või liivateed. Neist ravimitest keedeti teed ja pandi haigele kohale soojad mähised peale ehk pandi kohe maast nopituna haigele kohale. Need ravimid alandavad palavikku ja vähendavad valu.

RKM II 385, 253/5 (23) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Kurguhaigused. Kurguvalu põhjuseid võis ju olla väga mitmesuguseid, harilikke külmetushädasid ja ka nakkushaiguseid angiini, difteeriat, sarlakki. Kuna aga polnud arste ega laboratooriume haiguse diagnoosimiseks, siis vaadati lihtsalt kurku, lusika varrega keelepära alla surudes ja leiti samas ka otsus, mida ette võtta. Kui kurk paistis olevat põletikus ja neelamine oli takistatud, siis pandi hautatud, kuumad kaerad suka sisse ja seoti ümber kaela ehk pandi kaela ümber muud soojad mähised. Vahepeal tuli kurku kuristada maarjajää ehk jälle keedusoola lahusega, jalgadele tehti kuumavee vanni.
Kui ma Toris kihelkonnakoolis käisin siis seal tegi koolitädi Toomessoni seda lastele peaaegu igal külmal talvel suure keevavee vaagna kohal „tärpentiini auru“.
Kauss oli põrandal, laps käpuli kausi kohal, mitu tekki üle pea visatud. Seal tuli nii kaua olla, kuni keegi vastu pidas.
Haiguse ravitsemist ei peetud täielikuks seni, kuni polnud joodud kuuma teed kas siis pärnaõitest, köömnetest, palderjanist, kummelitest või veriheinast.
Sarlakki eristati harilikust kurguhaigusest seetõttu, et sarlaki puhul on pulss kiire ja palavik kõrge. Sel puhul tuli juua kuuma kadakamarja teed.