Rahvapärased taimenimetused

Rukis

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Eliting või roos. Tema kautamiseks on vanarahva usu järele veel järgmine tembutus liikumas: Võta rukkipeasid, siu kolm pead kimpu, tee üheksa kimpu; löö iga kimbuga kolm korda; siis olla eliting ehk roos kadunud kui peoga.

Kui keegi maa-alustes haige on, siis saab tema terveks, kui kolme selle aastase tuleaseme, mis metsas ehk karjasmaal on, iga seltsi vilja pannakse, mis põllu peal on kasvanud, nagu rukit, nisu, kaeru, kartuvleid, herneid jne., ja ühe tuleaseme peale üks raha.

Kui koeranaalale ehk kasvajale hapu rükkijahuleva tainast pääle pannas, siis saava ruttu terves.

Käivad mõnele inimesele palutused, siis korjatakse leiva seest üheksa rukkitera, mis veskikivist on läbi läinud. Tähendatud teradega lähab see, kel palutused käivad, kaivu juure, ütleb järgmised sõnad ja laseb terad kaivu kukkuda: "Enne ärgu tulgu mulle palutust, kui need terad kaivust on välja kasvanud." Muidugi teada, ei kasva need terad millalgi, ja see, kes neid viskas, on täieste palutustest prii.

Sõrme paestetus. Näritakse rukkileiba soolaga segamini, pannakse nartsuga sõrme ümber, kuni puhkeb ja paraneb.

Kõht lahti. a) Keedetud vee sisse pannakse kõrvetud rukkileiba, seda vett juuakse aeg-aealt, kuni tervis tuleb (on kiidetud rohe).

Kui haav verd jooseb, sis pannasse ämblikuvõrku piale, mis verejoosmest vaigistab. Selle tarvis võetase ka rukkijahu ehk raudrüä rohtu.

Varbavalu rohi oli nõgi, rukijahu, aetud tõru, peale ehk varvaste vahele pantud, ja ka saunas vihtumine.

Soolamata siapekk olla hää mädäneja haava pääle, kes mädä haava seest puhastab ja haigust parantab. Ka kuusevaik, rukkioras ja hapupiima koor kokko keedetud salviks olla keige parem haavarohi. Veel olla inimise kusi salviks keedetud õige hää haavapalaviku väljatõmbaja.

Kui ohatest ehk moa-alusid taheti ära ohutada, siis korjati rehetoa seina vahelt üheksa kord üheksa (81) rukkitera, mis rukkirehtede aal rabades on sinna seinaprao vahele jäänd. Ja keedeti ummuses paa sees neid, üheksa kord üheksa rukkitera, veega ära. Ja pestakse selle veega moa-alused ära. Siis kaovad moa-alused puhtaks ära.

Kui moa on sind hingand, et kõik sinu liikmed kokku kisuvad, siis keeda jälle üheksa kord üheksa rukkitera, mis sa reheseina vahelt oled korjand, paa sees ummukses ära. Ja pese selle veega oma liikmid, mis ära on hingand. Siis soavad liikmed kohe terveks.

Pisti vasta keeda ühiksä rabadud rugiterä, mes reie tagaseinäst pidäb ottama, sise ja ninda, et neid ühiksäst pääle hagades edepädi saab luedud.

Raskejalgselle antakse kolm rukkipiad, mis kõige enne olid õitsenud - see kergitab raskust. (Need piad on rukkiemad).

Kui elajas inimese peale röögatab, siis peab kolm korda vastu sülitama, muidu ajab "veiseröögatus" külge.
Kui "veiseröögatus" külles, siis sülita luisu ehk kõvasi peale ja tee sinna sülje sisse leiva seest leitud rukkiteraga viisnurk: I ja vajuta sellega haiget kohta kolm korda. Siis kaub ära.

Kui raskejalgne ehmatab, siis võtku seinaprau vahelt seitse rukkiiva ja söögu need lese naise mütse seest ära.

Kui raskejalgne ehmatanud, leigaku kolme leiva pealt (iga leib peab ise seltsi olema rukki, odra jne.) kolm tükki ja söögu need pudelipõhja pealt ära.

Pistide vastu aitab üheksa rukkiiva seina vahelt võtta ja ära süüa.

Kui pea kärnas, siis tuleb rukkijahupudru silmast võid võtta ja hapukapsasupi vahtu ja sellega pead võida.

Pistide vastu aitab rukkiivi seina vahelt ja musta härjä sarvest kaapida ja sisse anda.

Lõikuse ajal esimist vihku lõigates peab sellest lõigatud rukist sideme omale ümber siduma, muidu hakab pärastpoole selg valutama.

Kui esimisi rukkiõileid korjad (enne õilmeaega), need olla head nendele anda, kellel jõudu tarvis.

Munad kõris: alati ahjul soojas olla ja rukkijahupudru süia.

Kui roos on, siis pajude õitest ja rukijahudest segamini pudru keeta, seda roosi peale panna, siis suur valu kaub ära.

Kui roos käes, jalges ehk mujal on, siis rukijahudest ja pajudest pudru keeta ja seda roosile peale panna; siis ei löö ta lahti (ei lähe mädanema).

Kevadel võta noort rukkiorast ja pedaja- ja kuuse- (männi-) kasusi, keeda hästi pudrus ära, sellega võid niisugusid haigusi määri, kus on mulgud keha sees ja mädaneva. Saab terves.

Pistihaigust arstitakse järgmiselt: a) kui haigele neid rukiterasid süüa antakse, mis rukirehte aegas rabamisest seinaprau vahele on jäänud. (Siin on moodiks rukisid tuas enne ära rabada, kui nad pekstud saavad. Selleks võetakse rukivihk tüide poolt otsast kinni ja ladvadega lüüakse vastu seina, nii kaua, kui ladvad tühjaks jäävad.)

Kui põletised käivad, siis peab rukkitera võtma, mis leiva sees on ära küpsenud, kaevu viskama, ööldes: “Niikaua olgu põletised käimata, kui sina ülesse tõused.”

Kui lapsel rinnakirmid olnud, siis pantud laps kesk põrandad püsti seisma, siis pantud kolm peotäit rukiõlgi kolme nurka lapse ümber, ja üks inimene läinud välja akna taha ja teine võtnud peeruga tule kätte ja süitanud õled põlema igast nurgast. Siis teine küsinud iga süitamise aeg: "Mis teie teete seal?" Siis ööldud iga kord temale: "Kirma põletame." Siis loodetud abi saama.

Kellel põletaja rindus, võtnud rüa õitsemisel üheksa pea küllest üheksa õelmed (igast peast) ja söönud nad ära, siis kadunud häda.

Kui pist on, siis otsitakse seina vahelt 9 rukkiiva, vajutakse iga ivaga 3 kord pisti kohta ja siis süüakse ivad ära.

[Vanatarkade rohukastikene. Vanaaja rohud olid järgmised:]
Põlenud haavadele: rukioras ja kuusekasud segamine keedetud.

Kui veripaise lööb, siis tee mett soojaks ja sega rukkijahu sekka, tee salviks, määri peale. Teeb pehmeks.

Roosi vastu aitab siatina ja kõrvetatud lambanahk ning kõrvetatud rukkiterad köömendega.

Rahvas arstib paiset rukkileivatainaga, teerohu lehtedega või ka lehmasõnnikuga.

Harjasevõtmine.
Kui laps juba suuremaks saab, siis tehakse rukkijahukörti ja viiakse laps jälle sauna leili ja määritakse selle kördiga ta üle, siis tulevad lapse ihu seest kui kõige peenema kuuse okkad välja.
Minu küsimise peale, kust need harjased lapse ihu sisse tulevad, tema kostis: "Nagu endisel ajal oli, lapse kandjad naised käisid sigadega segamine. Olivad suurte harjastega sead, siis jäi see viga juba emaihus lapse külge. See harjasevõtmine on küll tõsi, seda olen mina oma silmaga näinud. Aga teised kunstid on kuratlikud."

Ehk pannakse mett ja rukkijahu paisele.

Mõned keedavad kuusevaiku rukkiorase, hapukoore ja natukese rasvaga segi ja tarvitavad siis haavade pääle.

Värskele haavale või, kuusevaik ja rukkiorase segu keeta ning pääle määrida.

Mädahaava puhul panna pääle männi-, kuusekasvude, rukkiorase ja searasva keedise segu.

Torkehaava puhul rukkioras, sookikkad, männakasvud ja mesi segi keeta veega ja haavasse jahtunult kallata.

Järgmine rohitsus olla tiisikusehaiguse kaotanud. Nõgesse juured, odralinnasse jahu, rukkioras - nendest kolmest kokku valmistud õlu. Käärima polla lastud minna. Õllele segatud juurde natukene provanksõli, magusat mett, magedat võid, remmelgaurbe, karvased varsakabjad (kasvada suure metsa all, siniste õitega) ja linnunõgesed (karvased lehed, kollased õied ja marjad magusad nagu mesi). Neid kõiki õllega tublisti segi keeta auru all, nii et kolmest toobist vedelikust 2 toobitäit järele jääb. Olla tiisikusehaigele senni juua antud, kunni haigus kadunud. Kui vedelik külmaks muutub, siis tulel soojendada.

Endisel ajal (ja ka nüüd) suitsetud haiguste korral rukkisi kadakatega ja aurutud riide all haigeid inimeisi.

Remmelgaurvad, rukkiorast segi keeta - olla seesmiste haiguste vastu rohuks.

Rukkiõle keedist juuakse külmetamise vastu.

Tiisikusehaiguse arstimise rohud.
Nõgessejuured, odralinnase jahu, rukkioras - neist kolmest valmistataks õlu. Käärima ei ole tarvis lasta minna. Sinna hulka segada natuke provanksiõli, hülgetraani, magusat mett, magusat võid, remmelgaurvad, karvased varsakabjad (kasvavad suure metsa all, sinised õied, pärast mustad, veiksed terad) ja linnunõgeseid, karvased lehed ja kollased õied, marjad magusad nagu mesi. Neid kõiki õllega tublisti segi keeta, nii et kolmest toobist poolikust 2 toobitäit järele jäeb. Tiisikusehaigel senni juua, kui haigus kadunud. Kui vedelik külmaks läheb, siis uuesti keeta, muidu läheb hangunuks. On parandanud mitmed tiisikusehaiged. On praegusel ajal ka tarvitud. Tiisikusehaigusi pidada üheksat seltsi olema. Temale on selle tiisikusehaiguse rohu õpet. keegi [---].

Roos kaduda ära siis, kui võetakse rukkijahu, köömneid ja terpentini, tehakse tainas ja pannakse haige koha peale nartsuga kinni sidudes.

Langetõbe vastu aidata ka see, kui võtta üheksamaa rohtu ühes juurte, õite ja lehtedega ja rukkiorast, mis on lume alt välja tulnud, keeta neid õllega ja anda haigele juua.

[Haudumise puhul]
Mõned kässivad panna veel rukkijahu, suhkurt ja silgusoolvett.

Rukkiõisa korjati ja anti viinaga sisse, et siis pole sünnitamisel valu.

Kui varbavahe haige om, sis om vägä hää rükijahu vahele panna. Vananaisepussu kah.

Puru silmas. Kui puru silmas olli, siis panti silma rukkitera või vähikivi (vähi silm?), et sii tuub puru vällä.

Kui haudund, sis pantasse rukkijahu sukkade sisse; siis punased par'klepalehed ka, üüsis pane jalga.

Pannakse ka rukkijahu varvaste vahele haudumise korral.

Haavapõletik ehk rikkiläinud haava peale keedetakse järgmine salv: 1 osa mett, 1 osa kuusevaiku, 1 osa rukkijahu ja 0,5 osa värsket rukkiorast segatakse kokku ja keedetakse hästi pehmeks. Seda hoitakse ka salvina alal kuni tarvituseni.

Kida puhul võeti enne jaanipäeva rukkiõlgi ja seoti vastava koha ümber.

Rukkiorased tampida puruks, segada soolaga ja panna hambaauku.

Väga hää valuvaigistav vahend on teha järgmine segu ning määrida seda vastavale kohale.
1) Haril. puuliim (1/2 tahvlit), mis leotatud 1/4 l piirituses;
2) 3 tl. peenestatud salpeetrit;
3) vaha ja sikurasva àà 2 tl;
4) üks peotäis rukkiorase lehti;
5) 1/4 l. värsket koort
segatakse, keedetakse ja jahutatakse.

Põletishaavale panna keedist rukkiorasest ja kuusekasvudest.

[Haudumine -]Odrajahu, rukkijahu. Kuiv hoida.

Kui kael haige, pandi sokiga sooja tuhka kaela ümber. Soki pidi olema just jalast võõtud ja higine. Tuha asemel võis panna ka soojaks tehtud kaeru või rugisi.

Peavalu vastu pandi rugioraseid rätikuga pea pääle.

Põlend haavadele on heaks rohuks meevaha, rukkiorast ja kuusevaiku kokku keeta ja peale panna.

Tiisikuse vasta piab rukkiõisi korjama ja piirituse siis leotama ja seda siis juua. Kampveri eli või piiritus oleva kah tiisikuse vasta, aga seda ei või juua, kui seda õhkugi pal'lalt sisse lähab.

Hea salv, mis haava 2 päevaga parandab.
Võetakse pekist sulatud rasva, mett ja rukkijahu, tehakse see salviks ja võitakse sellega haava iga nelja tunni tagant uueste, siis paraneb ta kahe päeva jooksul.

Kuid märja roosi vastu keedeti pojode varssi rukki- või odrajahudega ja määriti seda peale.

Harjaseid, õigem arjaseid, võeti nii: laps määriti pärmist ja rugijahust tehtud rokaga ja viheldi siis saunas.

Põlend haavale pandi toorest kardulikaabet peale. Võttis palaviku ära. Ja siis munavalget, - ja veel rukkijahu ka, väga hia peab olema.

Roosi arstimine. Roosi peale saab pantud: muste villu, kanebid, kriiti kaabitud, tinapaberit, jänesenahka, musta lamba nahka, siidirätikuga kinni siduda, sinist sukrupaberit, pliiatsiga üle viiruda, ja ka paberiraha, kullatud hõberaha pannakse ka peale. Rukkijahudega saab ka hautud: võetakse kahed jahud, pannakse ühed panni peale, tehakse soojaks, pannakse selle tarvis tehtud linase koti sisse ja nii tuliselt peale kui kannatab. See aeg on teised peal kui teised soenevad. Nii kaua saab seda moodi tehtud, kui valu kaub. Määritud saab ka, poomõli ja terbentiiniõli segamine, sellega saab määritud. Searasva saab ka peale pantud. Üheksat seltsi siidi, ja mutinahka pannakse peale. Märjaks ei tohi roosi teha. Kui märjaks saab, teeb augud sisse, hakkab mädanema. Lausujate juures käiakse ka, nii palju kui tean, lausuvad need searasva peale. Roosi peab üheksat seltsi olema, nimelt must roos, luuroos, punane ja valge roos jne. Roosi peale kirjotatakse ka, kirjotajaid otsitakse ka nii kui lausujaidki, need kirjotavad pliiatsiga sinise sukrupaberi peale. Roos on kõik, mis ühte kohta valu tuleb ja ka paisetama hakkab. (Need peale pandavad kraamid ei saa kõik korraga peale pantud.)

Põlenu haavadele pandi tammekoore vett või kuiva rukkijahu.

Ku jalad ära on haudund, sis pannakse õhta kama- või rukkijahu sukaga jalga, sii võtab valu tagasi.

Paisete ja haavade arstimiseks keedeti rohtu, milleks oli tarvis vaha, searasva ehk võid, mett, vaiku, ruki- ehk kaeraorast. Need ained keedeti pudruks, hiljem määriti haigele ja seoti kinni.

Külmahaiguse rohi. - Ennevanasti pantu linad ja kangad rukkipõllu ääre maha, kui rukis õitseb, siis need rukkiõite helbed kukuvad senna pääl, tuul saputab need õilmed maha, see piab olema hea tee külmahaiguse vasta.

[Õlevesi] on ka köha puhul hea, teeb rindus kergemaks, eriti, kui võtta rukkiõled.

Rukkiõras. Kaabiti lund vällä ja kisuti üks topp, pandi kaa kannu vai kuhugi riista sisse kieva vette tõmmama. Seda õli hia juua, seda võis rohkemb tarvidata kõhe janu pera.

Roos arvati tulevat ehmatusest ja ärritusest. Roosile pandi peale kuldasja. Roosipujud (siniseõielised taimed, kasvavad praegugi kohapeal prügihunnikus) segati köömnete ja rukkijahu hulka ja segu tehti pannil kuumaks (mitte kõrvetada). Kuumalt pandi roosile peale, nii kui haige kannatas.

Kollatõbi. Joodi rukkiorase teed meega ja sooja lüpstud piima.

Rukkiorast korjata, kui hakkab punama. Ära kuivatada, siis on parem. Tehakse teed. Juua valgete vastu.

Jälle reumarohi vana aja.
Pesemata kartul ära keeta, rukijahust leivataina juuretus panna, kui hapuks läheb, siis juurde segada kardulapuder, pärm, lass, siis käima minna, seal sees siis käsi ja jalgu hoida, mis haige on, ja võivad ka kogu keha vanni teha.

Maksahaigus.
Maksaravi: õhtul enne magamaminekut tuleb juua põdrasambla teed lahjendatud tükksuhkruga üks teeklaasitäis.
Üks teeklaasitäis piima kuumutada kuni keemiseni, lisada üks supilusikatäis rukkijahu ja kloppida vahule, juua kolm kord päeva klaasitäis korraga, see on valude ajal, teiste piimatoitude vahel. Hapud, soolased ja vürtsitatud toidud olid keelatud. Piimatoidud olid lubatud.

Õras arstirohi.
Vanasti ei tuntud vitamiine. Talvel üks laps põdes ja oli kahvatu, ei jõudnud õieti käiagi.
Keegi vanainimene õpetas : "Kui kevadel rukioras lume alt välja tuleb, korja õrast ja sööda võileivaga lapsele.“
Tehti, nagu õpetatud, laps kosus ja paranes.

Paised. Sibul soendati pehmeks ja pandi peale. Linnumett ja rukkijahu tambiti segamini, tehti plaaster. Seoti lapiga peale. See pidi puhastama. Ema rääkis, et tema ema toonud metsast kohe toobriga mett. Venevere metsast toonud.

Mädanev haav. Asetati vaiku või salvi, mis valmistati kuusevaigust, magedast võist, kärjevahast, peeneks hõõrutud rukkiorasest ("tsakutatud rüaorasest"). Võimaluse korral lisati salvile keetmisel veel nn sepingurohtu.

Kollatõbi.
Kollatõve vastu keedeti rukkiõrase teed.
Kollatõbe tunti, kui nahk, nägu ja silmavalged õled kollased.

Hingeldamise vastu juua rukkiorase teed. Talvel kasvatasime potis.

Kopsuhaiguse vastu juua rukkiorase teed ja maikellukese õie teed, paar tilka panna klaasi vee peale. Alma Tiivas sai terveks.

Pinnu arstimine.
/---/ Kui pind läks nii sügavale, et seda kätte ei saanud, siis kui ta juba valutama hakkas, pandi haige koha peale kas küpsetatud tuline sibulatükk ehk rukileiva tainast, mis hästi hapnend oli, millele juurde segati mett ja soolast võid, seoti hoolega kinni ja hoiti nii kaua, kui haige koht tõmbas valgeks ja pehmeks, siis torgati peenikene nõel selle koha pealt nahast läbi ja leigati terava nuaga altpoolt nõela valge naha tükk ära, aga hästi ettevaatlikult, et nuga veresse ei puutunud. Siis pigistati mäda ja pind välja. Peale selle pandi haige koha peale õhukene soolase seapeki tükk ehk soolast võid ja paari päeva pärast oli haige koht terve.

Umbe arstmine.
Umbe om niisuke häda, kui om koskilt jalg vai käsi ära tsusatu ja om lännu must sisse, siis ajab palaviku sisse ja lääp mädanema. Seda häda rohitseti vanasti mitut muudu. Üts rohitsemine olli sedaviisi, et ajati rüäjahu (rukkijahu) hästi hapus, siis pandi seda tainast selle haige kotuse pääle. See kiskus kuumuse välla.

Keedeti salvi.
9 ainest: 1 - rukkioras, 2 - kumel, 3 - sibul, 4 - küüslauk, 5 - mesi, 6 - vaha, 7 - hapukoor, 8 - rasv, 9 - teeleht. Kõik ained pandi korraga keema. Oli keenud, siis kurnati või lasti läbi marli, et segu puhas ja klaar oleks, ja ta tardus ja oli nii ilus selge. Seda pandi haavale peale. See tegi nii ruttu haava terveks ja kasvatas kinni, isegi puhastas haava.

Mesi ja vaik ja rukkioras ja vaha ja või - viis asja, too oll haavarohi. Too puhast ja haav sai nii ruttu tervest. Mina keedi toda, mitme käisive otsman. Tütar lõpet keskkooli ära, jala ära hõõrutu, es saa ülikooli minna eksami tegema. Mina keedi rohu ära, tütar es lase pääle panna - tuu on omatettu rohi! Paar kord sai ära pantu, silmanäten parani.

Ema keetis salvisid jala peale panna, kui oli mädane haav või umbne. Ta pani: kuusevaik, mesi, või, rukkioras. Laskis soojaks ja segas.

Sissevõtmiseks oli köha puhul kuum piim või ja meega, raudrohu ja rukkiorase tee. See oli küll mõjuv, aga väga vastiku maitsega.

Kuusetõrva võeti ja võid ja mesilasevaha ja rukkiorast pandi. Puhast savi võeti maa seest ja äädikat apteegist, et happelisust tõsta. Mina ravisi oma isa jala ära, sääre peal haavand. Arsti es saanu jagu.

Vaik, mesi, või, rukkioras segi segada ja keeta. Selle salviga haavasid määrida, siis paranevad hästi.

Kui rukki õitseb, korjasin rukkiõisi. Neid pidi vilus kuivatama, et nad päeva ei näeks. Siis tuleb viin neile peale valada ja seista lasta. Kui inimese käed ja jalad krampi kisuvad, võetakse seda rohtu sisse.

Keedis-salv: rukiroheline, kanamuna valge ja mesi. Silmale ja haavale.

Kurguhaiguste ja köha puhul korjati lume alt rukkiorast ja tehti sellest teed.

Mädapaise.
Mädanevale paisele pandi küpsetatud sibul peale seda tihti vahetades. Võis panna ka mageda või ja rukkileiva puru vaheldumisi. Oli ka pandud toorest hakitud sibulat. Peale puhkemist võis panna ka linaseemne keedist peale või rohelist kapsalehte.

Pind küüne all.
Pandi küpsetatud sibulat ehk mageda võiga tehtud rukkileiva puru peale ja seoti sõrm kinni. Paar korda päevas vahetati, sest kuivas ära, andis oma rammu välja, nagu ema ütles. Ka hani loomirasva kasutati selleks otstarbeks.

Koeranaelale pandi peale päevaks vaigust, vahast, rukkiorasest ja võist keedetud rohtu. /---/

Haavade jaoks keedeti rohi: võrdsetes kogustes kuusevaik, või, vaha, mesi ja kui oli, siis ka sea lõualuu rasv ja natuke noort rukkiorast. See rohi säilis ja võis aasta ringi kasutada. /---/

Haavade raviks keedeti vaigust, vahast, meest, loomarasvast ja rohelisest rukkiorasest salv, mis väga hästi haavu parandas. Ka võid lisati keetmise ajal salvile.

Minu ema keetis haavasalvi ja haav paranes selle salviga ruttu.
1. kuusevaik 2. hapukoor 3. rasv 4. mesi 5. vaha 6. rukkioras 7. kumel 8. sibul 9. või.

Paistetanud haava või umbespaise puhul keedeti pudrutaoline mass vaigust, vahast, võist ja rukkiorasest. See võttis kohe mäda lahti ja kasvatas haava kinni. On oma elus äraproovitud rohi.

Mesi, vaha, püülijahu, rukkioras, või keedeti kokku. See oli topsi sees, sealt võeti. Oli mädaneva haava rohi. Minu ema ikka keetis seda. Latsel oli katki, siis seda pandsid haava peale, see seisis kaua.

Kuusevaik segatud meega, vähesel määral juurde lisatud rohelist rukkiorast, on haavarohi.

Kolm supilusikatäit rukkijahu (mitte püüli), kolmveerand klaasi kibuvitsa ja kadakamarja teed (võib olla ka kummelitee), üks kanamuna, üks supilusikatäis mett. See segu kloppida piimale, lisada üks klaas kefiiri.
Kasutada üks kord päevas igal hommikul üks tund enne sööki tühja kõhuga. (Aeg on väga tähtis.) Pärast segu joomist lamada enamasti vasemal küljel üks tund. Kui gaasid tekivad - kindlasti välja lasta. Seda segu kasutada pikemat aega. Suitsetamine maha jätta. Mao- ja soolehaiguste puhul.

Kui kõrv valutas - soe peale. Aeti rukkid või kaerad tuliseks ja pandi väikese kotiga kõrva peale. See võttis kõrvavalu ära.

Roosi ka ikka räägiti. See pidi ka ehmatamisest tulema. Mul tuli ka suur muna üles. Endatehtud salvi pandi peale: mesi ja või ja rukkioras ja puhas vaik. Keedeti, kuni ta ära sulas.

Kui astus roostes naela jalga, siis tehti ka seda salvi.
[Mesi ja või ja rukkioras ja puhas vaik. Keedeti, kuni ta ära sulas.]

Kui lapsel kõrv valutas, siis tehti rukkid soojaks. Pandi rukkiterad patta vette ja keema. Ja natuke kees, kohe joonega pandi kotti, soojalt peale. Hambavalu ja kurguhaiguse puhul ka. Kui köha oli, soendati jalaaluseid.

Kuuse küljest tuleb korjata metsatõrva, siis meevaha ja sutike ka tarupigi, kui on (see tuleb lõpus panna). Ja kui on, siis karurasva, kui ei ole, siis võid või magedat searasva. Siis tuleb orast tampida peeneks, ja parem kui rukkiorast, aga kui ei ole, siis orasrohtu ehk teelehte (küllalt vähe). Vanaema pani viina, aga mina panin piiritust veel teelusikatäis või paar. Kõik tuli omavahel läbi keeta ja see säilib aastaid. See on hea salv, haavarohi.

Paisemuhk või muu verekihvtitus.
Saab võetud imalad (mage) searasva ja haput rukkileiba ja saab suus puruks tehtud ja paistetand valus koht sellega kaetud. Kui suur pais on, tuleb mitu suutäit puru teha, nii et paksult pääl on. Siis tuleb puhas linane riidetükk pääle ja selle pääle kasukanaha tükk, muud riidid ka veel, nii et soe on, ja paari päeva pärast hakkab mäda joosma. Siis on suur valu üle ja siis saab leivapuru päält ära pühitud ja pääle saab pandud kas kobraleht ehk teeleht nii kaua, kut terveks saab. Pesemiseks on kas lahja marjää- (aloun) -vesi ehk sinikivi vesi või oma kusi.

Sünnitajale lasti paekivi auru. Rukkiöitsmise helmed on ka head, neid antakse enne sünnitamist.

Kurk haige. Aitab, kui pääle panna sooja katusesammalt, vahest võib panna soe rukkikott. Ikka soojas hoida.

Seljavalu arstitakse ikka sooja rukkikotiga. Seljavalu tuleb ikka raskest tööst, külmast ka. Inimene on enese ära venitanud.

Kui mees ära suri, siis tulid säärte peale nisukesed punased lupsud, sõrmeotsa suurused, valutasid, ei saand käia. Enne õpetasid, et sa olid surnuaias põlvili maas, see oli pöörmata maa, sealt tuli külge, et soolaga hõõruda ja surnuaeda viia. Ei aidand. Siis saadeti Kirblasse, et seal pidi suur tark olema. Siis see vanaeit sosises ja posises, andis vett pudelis, et seda sisse võtta ja jala peale posises. Ei see aidand ka. Siis üks õpetas, et võta üheksa sugu vilja, keeda ära, pese selle veega ja vii see vesi neljapäeva õhtul ristteele. Aga võta hõberaha ka, kas viska ta ka sinna veega või kaabi hõbevalget vee sisse. See võttis ometi ära, sain käia. Mõni ütleb, et üheksa sugu õitsvad puud ka, oksad, kui lehti pole talvel, või suvel lehti. Need maarohud kasvavad enamasti kõik liivamaal. Need viljad olid rukis, nisu, oder, kaer, hernes, uba, lääts, kanep, lina.

Kui pea valutas talvel, pandi rukkiorased räti sisse ja siis pea peale.

Võeti rukkiorast, kuusetõrva, searasva, sinist silmakivi, pandi kindlasse anumasse ja ahju. Kui juba küllalt hea arvati olevat, võeti välja, aeti läbi riide. Siis pandi purkidesse ja sellega määriti haavu ja haigeid kohti.

Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Põdrasammal, rukkioras ja kasehabe kurgu- ja kopsutiisikuse vastu.

Samuti salvi ka rukkiorasest sügelikkude arstimiseks.

Rukkiorase tee on hää kasvajate vastu.

Rukkiorast köharohuks teena.

Arstirohuna tarvitati rukkipäid kuivatatult teeks.

Vabarnavarsi, kummeleid, lõhmuseõisi, maasikaid, köömneid, piparmünte, õunakoori, mustikavarsi, sigureid, rukkiteri, tammetõrusid ja nii edasi, valmistatakse jooke nagu tee ja kohvi.

Vistrikuid arstiti hõbevalge- ja rukkileivapuruga. Arstiti peene soolagagi. Need asjad pandi nartsukesse, litsuti tõbisele kohale ja öeldi: "Terema isand, terema emand. Terema neitsit, kuningas. Anna mu lapse endin' tervis kätte, ma anna sulle hõbevalge." Kuid ju leivas eneseski on soola olemas, sinna pole teda siis tarvis lisadagi. Hõbevalge viidi pärast ristimist ristteele, või paisati õues vastu tuult. See pidi sündima kas teisipäeva, neljapäeva või laupäeva õhtul. Vistrikulasu käel arstiti veise röögatisega, s.o. kõvasile tehti viisnurk, sülitati kolm korda pääle, vajutati tõbisele kohale ja röögatati veise kombel kolm korda ja sellega oli asi valmis.

Rukis. Kõrred nikastuse vastu. Võeti 9 kõrt, millel igal ühel kolm sõlme sees. Kõrred seoti ümber nikastatud koha. Päält kaeti rätikuga. Viga paranes kohe!

[Rukis.] „Õiled“ viina sees südamehaiguse vastu.

Kui inimesel roos oli, pandi selle peale musti villu, rukkijahu kõrvenult ja tinapaberit. See aitas kindlasti.

Rukioras, sookanarbik, tõrvaleem - keedetakse ja tarvitatakse jooksvahaigetele. Antakse juua.

Rukijahu. Kõrvetatakse pannil ja tarvitatakse teeks.

Timuti-, rukki-, kasteheina ja pärnaõied - langeva tõve vastu.

Kui hääl on ära, siis tuleb keeta rukkiorast ja siis sellele rõõska piima peale panna ja ära juua.

Rukkioras (rõõsa piimaga segatud) - kui hääl ära.

Tarvitud ka mitmesuguseid arstimise ja „ohatuse“ abinõusi, näiteks küll mindud halli eest kuuma ahju, parsile, kuuma saunalavale leili sisse, põllupeal kasvava rukki sisse joostud, et hall kätte ei saa. Ka aurutud riide all ja suitsetud kadakatega, kuid enamesti haigus nagu ise kadunud, kui küllalt oli inimest vaevanud. Jutustajal vanakesel on hallihaiguse parandanud suures metsas kasvavad veikese põõsa sarnane puukene nimetatud maavitsad, vänge haisuga, roosakate õitega, pärast õitsmist punased marjad. Neid varsi, juuri, isegi ka lehti kui suvel, keeta ja leutada, kuid nii, et aur välja ei käi. Sellega siis pestud, ka aurutud haiget. On sellest rohitsemisest terveks saanud.

Ühel naisel õli orgahaigus. Tämale näidatud unes, et kui suad esimist uut rukkileiba, siis suad tervest. Naine saatnud lapsed, et minga korjaka rukkipiade pialt manna. Lapsed korjanuvad ja söötnud emale. Ema saanudki tervest.

Rukkioras (rõõsa piimaga segatud) - kui hääl ära.

[Nõidusvahendid.]
Rukkiorasega pesta noorekuu algul juukseid, siis juuksed kasvavad.

[Nõidusvahendid.]
Rukkiorasega pesta noorekuu algul juukseid, siis juuksed kasvavad.

Rukkiorase tee on, kui rinnad on haiged.

Vanasti tarvitati ka veel köha vastu rukkiõlgi ja keedeti, siis joodi seda. See aitas ka siis, kui rind oli haige, sama rohtu.

Rukkikõrred köha vastu. Rukkikõrred keedetakse teeks ja juuakse palavalt.

Rukkioras köha vastu. Rukkiorasest keedetakse teed ja juuakse palavalt.

Teisi tiisikuse rohte: maakõrvade, ubalehtede juurte, noore männi kasude ja rukkiorase tee. Teed tuleb juua nii, kuidas keegi soovib.

Õled. Rukkiõle tee köha vastu.

Rukkioras. Rukkioras keedeti teeks ja joodi köha vastu.

Värskele haavale olnud heaks rohuks segamini keedetud mesi, kuusevaik ja rukkioras. See asetatud jahtunult haavale.

Jooksvahaiguse vastuseks tarvitakse vihmaussi eli pealt määrimiseks ja kui ihu kannatab, siis pannakse petrooleumikompressid peale ja hästi soendatakse. Enne jaanipäeva korjatud (lõigatud) rukkiolgega on ka hea valutavat kohta kinni siduda. /---/

Mingisugune haavarohi oli keedetud kuusevaigust, rukkiorasest, meest ja searasvast.

Männi noored kasvud, rukkioras, kuusevaik, või ja mesi kokkukeedetult on hää haavarohi.

Rasketele haavadele olevat heaks abinõuks olnud järgmine segu.
Searasva (mage), võid (mage), rukkiorast, kuusevaiku (puhas), haput koort, vaha, mett, kuusekasvusid (hästi noori), kust.
See “salv” on puhtas nõus keedetult läbipaistev, hästi selge, puhastavat haava mädanikust, nagu tõendatakse. Õivaline rohi haavadele, põletishaavade ja nii edasi arstimiseks.

Kui juhtus külas veikene laps olema, kellel veel harjaksed võtmata, siis toodi laps senna vihtlema, et harjaksid ära võtta. Mina küsisin, kust need harjaksed siis tulevad. Naidake mulle, missugused need harjaksed siis on? Siis näidati mulle. Lapse ihu sees olid peenikesed teravad okkad. Niisugune käima peal naine, kes alati sigade hulgas käib ja neid iga pääv nääb, siis hakkab see lapsele. Siis tehti rukkijahutainast pärmiga käima ja määriti laps üleni tainaga ära, sest tainas kiskus harjaksed välja. Siis pandi laps kõhuli põlvede peale ja võeti parem käsi ja pahem jalg - siis mõedeti, kas ulatavad üle selja kokku. Siis pandi sõrm lapse suhu ja räägiti veel. Siin ta, rammutu, võib elada, näe, kui kurgulagi on alla vajund. Sedaviisi arstiti veikesid lapsi.

Rukkioras: keedis langetõbe puhul. Ei tohi juua rasedad, sest tuleb abort.

Songatõbe vastu aidata see, kui võetakse rukkiorast ja üheksamaa rohu juuri ja neid õllega keedetakse ja juuakse.

Sötiir. Neljapäeva õhtul võeti 3 rukkiõlepead, tehti nendega 3 ringi ümber sötiiri, siis tehti 3 risti sötiirile, arstitav sülitab kolm korda õlepeadele ja peidab siis need õlepead sõnnikusse mädanema. Kui õlepead mädanema hakkavad, hakkab sötiir kauma.

A. Orase andmeil pandi torkehaavadele vanasti võileivapuru (suus segi mälutud või ja rukkileiva nämmu) selleks, et haav enneaegu pealt kinni ei kasvaks, vaid põhjast paranedes haavavedeliku välja imbumiseks seisab.

Suurele “verikomm” paisele seotud meest ja rukkijahust valmistatud körditaolise salvi plaaster riidelapiga sideme alla, “et paise rutemini ää puhkeks ja mäda välja jookseks.”

Valude puhul asetati kõhule, seljale jm kuumaks aetud ja riidesse mässitud telliskivi. Ka aurus kuumutatud rukkeid ja kaeru kasutati haige koha haudumiseks.

Koeranaela (väike paise, odraiva) muljuti värske sooja rukkileiva sisuga ja anti see siis koerale.

Ka siis, kui lapsel ei esinenudki “harjasviskeid”, olla hoolikad emad oma lapsi imikupõlves nende naha tervise huvides ikkagi õllepärmiga kerkima pannud, (käärima aetud) rukkijahu kördiga soojas saunas võidnud. Võitud koha olid nad õhukese riidega katnud ja siis pehmeks aurustatud kasevihaga vihelnud ja masseerinud.

Kui lapsel kõht korrast ära, peab rukkijahu ja tangutummi andma.

Kui pist oli, siis võeti üheksa rabadisruki tera seina vahelt (mis sinna reheste ajal jäänud) ja süüdi ära.

Põlend haava peale puistatakse rukkijahu ja seotakse pealt lapiga kinni.

Et ei tuleks enneaegne sünnitus, peab puulähkri (piimanõu) päält 9 rukkileiva suutäit läbi aidavõtme pära võtma ja ära sööma.

Rukkijahu kuumutatakse panni peal seni, kui punaseks läheb, siis pannakse kohvi sisse.

Kui tulise veega ihu põletatakse, siis pannakse haige koha peale kuiva rukkijahu, siis paraneb haigus hõlpsasti.

Roosile tetti salv: searasv, rukkioras ja kuusetõrv.

Rahvapärase kohvi valmistamisest selle sajandi alguses. Roela (hiljem Voore) vallas Veia külas Rehe talus valmistati kohvi käesoleva sajandi alguses järgneval viisil.
Kohvi tegemiseks põletati sigurid väikeste tükikestena kohvi prennelis. Prennelid olid kaanega panni moodi. Kaas käis soontpidi peal. Prennelil oli pikk vars, osa puust, mis käes hoiti, osa malmist. Kui ahi oli küdenud, tõmmati söed ahjusuule kokku. Prennelisse pandi sigurid ja siis liigutati prennelit süte kohal, vahest raputati ja lasti auru välja. Kui sigurid olid pruunikaks tõmmanud, pandi terake võid hulka ja siis veel kuumutati natuke. Nüüd valati sigurid kaussi.
Kohvi hulka tehti veel rukkijahust munakesed. Rukkijahule pandi hulka mõni muna, rõõska koort (soola ega suhkrut ei pandud), segati ära ja tehti väikesed sõmeotsa suurused munakesed. Need pandi panniga ahju ja lasti õrnalt pruuniks. Siis jahvatati munakesed koos siguritega ära. Mõnikord pandi hulka ka natuke kohviube. Kohvi jahvatati valmis mitmeks ajaks ja pandi siis plekk purki.
Kohvi keetsmisel lasti vesi keema ja pandi mõni lusikatäis kohvi sisse, lasti siis uuesti keema tõusta ja kohvi (Torma murdes on ainsuse nimetav, omastav ja osastav sama kujulised - “kohvi”. Kohviks nimetati nii jahvatatud kohvipulbrit kui ka sellest keedetud jooki [koguja märkus]) oligi valmis. Kohvi joodi alati piima ja suhkruga.
Kohvi keedeti pühapäeva hommikuti või siis, kui tuli mõni külaline.
Kohvisigureid kasvatati aias [ka kodanliku Eesti lõppaastail veel - koguja]. Kohviprennel nägi välja umbes selline [selgitav joonis].

Roositõbe vastu aitab see, kui saab võetud rukkijahu ja panni peal tuliseks tehtud ja roosile peale pandud. Seda tehakse kolm korda järgimööda.

Taari sisse pandavad taimed.
Igas talu tares on taar. Tarvitatakse suvel soojapäevadel kui heina ehk põimu ajal liha enam ei ole, neid võetakse leiva kõrvaseks pärnuräimi, tallinnakilusid, peipsi tinte ehk oma järvest kalapoegi ja vedela toiduna taari peale ka söömavaheaegadel kus helde peremees seda lubab. Ihne ja ahne peremees käsib sulasel kraavist juua, üteldes: “milles sei nii palju soolast kala kui joogijänu tuleb!”
Taar aga ei seisa mitte nädalat värske ja hea, vaid pealt hallitab ja läheb halva maiguliseks, suve ajal. Pandakse rohud, selle kohased taimed sisse; seisab kauem! Kuidas taari tehakse? See on igas talus isesuguse retsepti järele.
Taar seisab suvel soojal ajal kauem värske ja heamaiguline kui vaksapikkune ladvaots pälünaid (koirohi - artemisia) õitse ajal kuivatatult, sisse panda. Ehk kolm õit sookikkaid (sookailud) pange vee kohta.
Neid korjatakse suvel ja kuivatatakse vilus, hoitakse pööningul katusesarikal ka talve tarvituseks.
Pääle nende veel kõvemaid viljade terasid, nagu rukki-nisu-odra-kaera-herne-oa-tamme tõru-kadaka marja-kuivatatud õunade kildusid. Kõrvetamise abinõud kas kohvi-brenner ehk paapõhi. Jahvatatakse kohviveskil.
Pühade aegse ja pidude-talgute taari sisse pandakse lisaks sügisel otsitud ja korjatud humala õiisi. Humalaid kasvatakse marjaaias ehk otsitakse orukallastelt kus nad metsikult kasvavad.
Igaaasta aga ei saa humalaõiied (käbid) valmiks nad kardavad hallaöiid. Tänavu on 1934 iseäraline aasta, mill suuremaid halla öiid pole olnud senini 19.XI.
Kevadise mahla aseaineks keedetakse pähnapuu (pärn - lõhmus) urvaraagusid ja oksakooresid, vahtra urvasid sekka lisades; saab parem kui paljasvesi.

Paised.
Alles tekkinud paiset aitas rutem avada, kui paisele asetati rukkileiva ja soola segu puder, mis enne suus läbi mäluti ja hästi süljega segati. Ka vajutati paiset leivaviiluga ja söödeti see leib siis koerale. Paiseid nimetatigi koeranaelteks ja koera abil neid siis ka raviti, lasti koera lakkuda. Ka haudunud varbaid ravis samuti koera lakkumine.

Tuulatud rukistest leib oli vanasti „sai“. Harilikult söödi aganaleiba; kui tuulati, olid väravad kinni. Rukkeid leivajahuks kroovima hakati õige hilisel ajal.
Aga herneid ja läätse peeti vanasti palju maas, ube ka. Pääle läätse-, oa-, herne-, kapsa- ja kardulasupi keedeti veel naadisuppi ja ohakasuppi piimaga. Ohakad kupatati ennem ära.
Aganaleiba kuivalt ei söödud - oli terav, vedelikuga aeti alla.

Vanaaegne õlletegu, olen kuulnud, et kaseviht on humalate asetäitjaks õlle sisse keedetud. See ei ole harilik kaseviht, õigem, harilikest kaskedest tehtud. Selleks kasutati neid väikseid rava-kaski, nimetakse porsakased, need ei kasva puuks, porsakask on väike madal põõsas rabamätta peal ja õige pisikeste lehtedega, lehed on täpselt suurte kaskelehtega sarnased, aga nii pisikesed kui kevade kaske hiirekõrvalehed. Porsakased on väga viha maitsega ja kõlbasid humalate asemikuks tarvitada, olla ka ubalehe juurikaid samaks otstarbeks kasutatud.
Vanal ajal oli talurahval humalakasvatus alles vähene, neist ei jätkund kõikidele, pidid aseaineid tarvitama. Ka olla veel siis porsakaski õllele keedetud, kui juba humala viha ka oli sisse pandud, siis olla õlut rutem „pähe hakand“. Selle pähehakkamise otstarveks olla mitmeid abinõusid kasutatud: pandud tubakast õllekäitise nõu põhja alla ja toorest rukkijahu õlle sisse, ka vähekeend humalad olid selleks head. Kes tahtis, et õlut joojad tormiks ja haigeks pidid tegema, see keetis veel rabakailude vett õllele juure, niisugune õlut ajand kohe oksendama. Kui õllele pandi palju humalaid ja lasti soojakäima minna, siis sai viha õlut; kui see õlut veel kaua seista sai, siis tegi joojad varsti purju. /---/

Peale odralinnaste tehti ka lustetest linnaseid ning võeti peale selle taari hautamiseks ka muid lisandusi linnastele abiks, nagu nisu- ja rukkikliid, kartohvlid jne., aga odralinnastest taari vastu taari neist ometi ei saanud. Ka on hauetele juurde lisatud humalaid, köömneid jne. Kõige uuemal ajal tarvitatakse õlle järele taari ainult nii kaua, kui ta veel hapu on, aga talvel, kus raba ära külmetab, ei võeta õlle järele taari sugugi, vaid raba tarvitatakse hauetena taari peale. Taari tarvis on ise tõrs, veiksemkui vanaaja tõrred. Põhjaõlgedeks ei ole perisõled mitte head, sest nad lähevad ruttu pehmeks. Seepärast võetakse poolvalminud rukkid, puhastatakse lehed küllest ära, pannakse umbes paari tolli paksuselt tõrre põhja peale, mida siis õhukese lauakestega ja risti ülekäiva puuga tõrre põhja kinni pantud saab, et hapnemisega põhja raba sekka üles ei tõstaks. Nõnda valmistatud õled peavad enne tarvitamist keeva veega ära leotatud saama, et nad taarile midagi võerast magu ei teeks.

[Umbeshaige] /---/ Hästi mõjus küpsesibula kompress peal, samuti soolapekk peale panna. Veel pehmeks nätsutatud rukkileiva sisu peale panna. Kõik need ained vähendasid valu, aitasid põletikku vähendada ja „mäda sai valmis“. /---/

Vaarikad: teeks. Turvas: loomadele põhuks, kütteks, maarammutamiseks. Tomat. Rukis, nisu: jahuks. Oder, kaer: jahuks, tanguks. Kapsas, porgand, kaalikas, naeris: toiduks, supiks ja muuks toiduks. Peet: liha juures maitseainena. Kaer: kisselliks. Sigur: kohviks. Kurgid, kõrvits: söögiks. Kadakas: kõva tarbepuu. Kõik puud kütteks.

Villase viha. Viltse viha, vilne on ära õerunu, läheb katti ja nii vihane ku, põleta villast riiet, pane viltse riide tuhka aava pääl, kohe kosub ära. Ja kasekoore tuhk, selle valge tohu tuhk, seda pääl. Ja kolmas on orasetuhk, sui aeg ükskõik mis orase, aga talve aeg kaevati lume alt rükioras lahti, kuivatadi ära ja põletadi tuhaks, seda tuhka õeruti pääl.

Langetõbi võib tulla sellele, kes läbi sideme kasvanuid rukisid söövat.

Pist. 1. Kolm kinganõela kapa põhja püsti ja säält päält juua. 2. Rehetoa seina vahelt võtta üheksa rukkiiva ja ära süüa. 3. Valget klaasi sisse süüa (peenendatult).

Niisama ka kohvi joomine oli haruldane. Kohvi tehti rukkist, nisudest ja otrist ja jahvati hulka sigurid. Peenendati kohviveskis. Kohvi juuakse harilikult pühapäev ja tähtsamatel päevadel.

Harjaseid võeti umbes 3-4 kuu vanusel lapsel. Selleks määriti laps saunas pärmiga kergitatud rukkipüüli taignaga, kaeti riidega ja vihuti laval.

Maalised, söötrei. Võeti üheksa tule sütt, üheksa rukki pead, kirjutati paberile üheksa (enda) nime, muljudes nendega kolm korda seda kohta. Nüüd pandi need asjad paberisse ja maeti mulla alla. Seda kõike peab tegema vana kuu neljapäeva õhtul.

Vat siis jälle, see on väga ea rohi. Kui sedasi sõrm läheb umbesse ja siis meil emal ei olnd muud; arilikku rukkileiba, terake võid ja soola ka, niukse nagu pudru. Tema suus tegi veel märjaks. Pani selle sõrmele peale. See kiskus puhtaks ja punetuse ära. Võib panna soolapekki raasukese ka sinna peale, just soolase.

Kui varbad auduvad, siis koipuruga arstida. Seda puru, mis koi seina seest välja ajavad, panna varvaste vahele. Rukkijahu on ka ea.

Sünnituse kergendus: paekiviauru lasti naistele. Sünnituse kergendus: rugi öitsmise elved. Korjatakse antakse kuiva puru, elved nena alla nink.

Sünnitamise kergendamiseks pole midagi just suurt ette võetud. On tehtud paekivi auru palava kivi pääle. Rugiõitsmise helvede puru kästi alla neelata, muud ei tea. Mahasaaja peab ikka tagasi hoidma töö juures.

Väänatud või nikastatud liikme ümber mähiti vana võrgutükk ja hoiti nii mõned päevad. Peale selle pandi veel hülgerasva väänatud kohale, see kiskus liikme jälle õigele kohale. Veel parem oli, kui värskest hülgerasvast lõigati väikesed tükikesed ja keerati rukkijahudega ära ja neelati alla. Ega need pahad ei olnud ja mis peaasi aitasid paremini, kui peale pannes. Eks maamees pidi küll hülgerasva saamiseks randlase poole pöörduma, et oma välja väänatud liikmed oma kohale jälle tagasi saada.

Piste vastu söödi paksu klaasi. Seinaprao vahelt söödi rukiibasi.

Saaremaal tehakse harilikust jahust keeduvee leiba. Sinna lisatakse juurde veel köömneid. Tehakse ka odrajahust karaskit ja suuremate pühade puhul rukkipüüli leiba.