Rahvapärased taimenimetused

Sookail

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

E 40620 (16) < Halliste khk., Uue-Kariste k. (1900)
Teine sellesarnase jooksjavalu või -haiguse arstimine on vanarahva arvamist mööda niisamasugune, kuid siis tuleb metsast sookaalide varsi või oksi tuua, ära keeta ja siis tuleb haigel selle vee sees end leotada. Küll ta siis terveks pidada saama.

ERA II 193, 620 (62.2) < Põltsamaa khk., Põltsamaa v., Umbusi k. (1938)
Hää köharavim on kaeraõletee, samuti sookailutee.

ERA II 201, 421 (32) < Karja khk., Leisi v., Linnuse k. (1938)
Sookailudest tehtud teed joodakse hariliku köha vastu, see on veel praegu meil tarvitusel.

RKM II 138, 127 (93) < Palamuse khk., Kudina v., Aruküla k. (1958)
Jooksvahaigust raviti „sootubaka“ (sookailu) vannidega.

RKM II 224, 587/8 (17) < Tartu l. < Lääne-Nigula khk., Sooniste v., Ellamaa k., Sillasoo t. (1967)
Sookail (rabakalju). Näsiniin (naiste niin). Nõgesevannid parandavad reuma.
Arst Läätsa välja antud raamat „Kodumaa ravimtaimed”. Selle sees oli ka salvi ja tinktuuri õpetus, kuidas seda valmistakse.

RKM II 229, 407 (3) < Rakvere l. (1966/7)
Reumatism. Sookailad hautada ära ja panna kotiga soojalt haigele kohale, kui on reumahaigust. Tundsin seda inimest, kes terveks sai. Rätsepatööst jäi käsi haigeks õlast ja sõrmed ka. Kätt hoidis soojas vees ka.

RKM II 229, 652/3 (10c) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Venitus. Sookailu teed joodi. Sookailul on pikad kitsad lehed ja valged õied nagu maikellukesel. Soomaades kasvab.

RKM II 254, 334 (22) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
[Ravimtaimi]
Jooksva vastu tehti vannisid sookailtega, leotati umbes 40 kraadi sees. Kerge savisegane vesi - sellisena nägi välja sookailte leutis. Meil hüütakse - sookaerad.

RKM II 358, 174/5 (33) < Põltsamaa khk., Pudivere k. (1981)
Sookailude tee on hingamisehäirete korral hea juua. Sookailud puhastavad õhku. Nad on küll vänged, aga mulle väga meeldivad.

RKM II 368, 378/9 (13) < Maarja-Magdaleena khk. (1983)
Sookail on kopsuhaiguse vasta. Sookaila tuleb ühe nädala tarvitada ja kaks nädalat vahet pidada. Võtta paar vaksapikkust ladvaga oksa ja sellest saab kolm liitrit teed. Aga tükk aega tuleb võtta. Üle kahe klaasi ei tohi võtta päevas. Helepruun saab.
Metsamajandi tööline oli siin ja köhis. Ma ütlesin, et proovi õige nende sookaeltega. Ja tema oli oma köhast lahti saand.

RKM II 371, 394 (4)c < Viru-Jaagupi khk., Kantküla k. (1984)
Sookail on kopsuhaiguse vastu. (Jaani ema räägitud.)

RKM II 380, 24/5 (26) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Köha ja bronhiaalastma vastu olen ise kasutanud vaheldumisi kord ühte, kord teist ravivõtet peale haiglaravimite oma haiguse 40-aastase perioodi kestel.
Sibulamoos kas suhkru või meega soojalt sisse võtta.
Islandisambliku ja sookailu tee, nurmenuku lehtede, õite ja ka juurte teed. Ka teelehtede ja paiselehtede tee vähendab köhahoogusid. Mustikavarred, -lehed ja -õied - korjata õitsemise ajal ning kuivatada teeks. Siis veel nõmmeliiva ja üheksavägise õie tee. Ka männikasve võib lisada. /---/
Ka vaarikateed koos sidruni ja meega kuumalt mitu korda päevas juua.
Soodaauru sissehingamine rahustab köhahoogusid.
Hilisemal ajal olen kasutanud või sees lahustatud taruvaiku (mitte keema lasta). Veel mädarõigast riivitult ja keeta piima sees. /---/

RKM II 380, 111/3 (15) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1985)
Vana aja rahvameditsiinis oli saun haiglaks ja loodus apteek. Raha ei vajanud kumbki, aga teadmisi küll. Metsas raietööl, kus raske töö, higistamine ja külm kõik vahetult inimest murdis, oligi reumahaigus käes. Teadagi, sookail või sassaparilla, emb-kumb käeulatuses oli, sellest tulel teed tehti, targu võttes, sedakorda aitas tõesti. Ent mõlemil on uimastav mõju, see ahvatles... Pealegi andis kuum tee ka sooja, rüübati veel ja veel, kuni vajuti jäädavalt kokku. Seesuguseid juhtumeid oli Kuremäe metsates ja mujalgi.
Aga sootu paremaid tulemusi saadi vanniraviga. Vann kui seesugune oli veel tundmatu, aga tünn ajas asja ära. Tünni või tõrde pandi peenendatud sassaparillad ja murelasi, kuum vesi peale, kui reumahaige juba tõrres oli, siis lisati veel kuuma vett juurde vastavalt vajadusele. Haige pandi istuma, nii et pea ulatas üle tünni ääre. Pealt kaeti tünn riidega, ainult pea jäi välja. Nii hautati üle tunni, kuidas haige enesetunne lubas. Vannist läks haige voodi tekkide alla, mõne tunni pärast oli tervis korras. /---/

RKM II 384, 411 (57) < Keila khk. (1985)
Koide vastu hoiti riidekapis sookailusid ja tubakalehti.

Vilbaste, TN 3, 597 (b)5 < Tartu l. (1932)
Sookailad asetatakse piirituse sisse ja pärast tarvitatakse määrimiste jaoks.

Vilbaste, TN 11, 372 (9) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
Sookail [kirjakeelset nime pole märgitud] [Ledum palustre sookail] [nõges].
„Kui siad punataudis, siis kohe aidiku sigadele piale loopida, nenda kui nõgeseid. Mõni piab enesele, kui on jooksva, siis voadikunka (aluskoti) sees. Ka on see siis hia kirpude vasta. Muudkui igaüks ei kannata seda, sellest, et sookail on vänge hais, nii et paneb kohe pia valutama. On nisike ilusa õiledega ja kasvab nigu poesas kohe soakünkadel. Õiled valged, lehed ninda kitsukesed.“

Vilbaste, TN 1, 485 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Sookailad [Ledum palustre]. Keedetud vees olla (jalgupidi) - jooksvale.

Vilbaste, TN 2, 376 (1)< Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Olen kuulnud vanematelt, et taimi tarvitatakse mitmeks otstarbeks.
Arstirohuks.
Sookaila tarvitatakse arstirohuks tiisikuse vastu, nad keedetakse ära ja vedelik, mis järgi jääb, juuakse vihalt ilma suhkruta ära.

Vilbaste, TN 7, 38 (4.2) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Sookaerad. Sookailad. Õitest ja lehtedest keedeti teed köha vastu. Okste ja varte vett keedeti õlle sisse, et kangem oleks ja „pähe hakkaks“.

Vilbaste, TN 7, 49 (35) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Sookail (Ledum palustre). Toodi tuppa lutikate vastu.

Vilbaste, TN 9, 538 (3) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Sookael (Aiafetica [?])
Õitsemise ajal kevadel noppida.
Kuivatada vilus puntraseotult õhu käes kuivas kohas.
Väikene peotäis pooles liitris vees keeta kangeks teeks, nii et säilitab aromaatse lõhna.
Poolleigelt köha vastu tarvitada. Harilikult ta mõjub mõne korra joomise järel soodsalt köhimise vastu. Siiski ei pidanud igaüks teda kannatama. Sellepärast peab ettevaatlik olema, arstiga läbi rääkima, enne kui tarvitatakse.
Lahjema teena ei ole tal kardetavat mõju harilikult. Siiski parem arstilt küsida, kuidas ja kui palju peab jooma.
Lisaks sookail - 5. VIII 63 Timohivits astma puhul soovis tarvitada kuni üks liiter päevas. Täpsemaid andmeid.

Vilbaste, TN 7, 841 (55) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., “Rebase” t. (1932)
Sookail, ka kail, arstirohuks.

Vilbaste, TN 7, 891 (a138, 7) < Nõo khk. (1932)
Sookailad keedetakse hummuses ja juuakse tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 998 (8) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Tiisikuse vastu aitab ubalehe, porsa ehk sootubaka, paiselehe, haavakoore, paplipungade ja sookailude tee.

Vilbaste, TN 5, 194 (9) < Jõhvi khk. ja Simuna khk. (1934)
Sookaila vesi - jooksva vastu (Jõhvi - sookaisla).

Vilbaste, TN 7, 1026 (45) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Sookikas (sookail).

Vilbaste, TN 1, 1131b < Kuusalu khk., Rammu saar (1937)
Tuntakse ja tarvitatakse küll sookaile, kummeleid, põdrasammalt, palderjani ja piparmündi juuri jne, kuid mainitud rohte arsti soovitusel ja need ostetakse apteekidest.

EFA I 101, 187 (36) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Sookail (Ledum palustre) - droogiks taime ladvad. Keedis parandab nahahaigusi, tee läkaköha, tiisikust, luuvalu ja skrofuloosi ning ajab higile, samuti suurendab kusehulka. Vanne on tehtud jooksvahaiguste puhul. Kuna taim on mürgine, tuleb eelnevalt pidada nõu arstiga. (Teave kuuldud sugulaselt 1950. a.-l Purilas.)

RKM II 254, 342 (59) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Sookailu ei tohi õlle juurde [panna] see võtab mõistuse peast, kes sureb maha, oksendab, igaüks ei kannata.