Haiguste märksõnad

Rinnahaigus

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud rinnahaiguseks, välja arvatud juhud, kus on selged viited mõnele teisele haigusele.

Rinnahaiguseks võidi nimetada suvalist rinna piirkonnas esinevat haigust.
Peamiselt oli selleks rindade korisemine, kinnine köha, valu rinnus või tiisikus.
Rinnad kinni. Kui rinnad kinni peaks olema, kirisevad ja korisevad, - - ERA 146, 736 (74) < Saarde - J. P. Sõggel (1917)
Kui rinnad kinni on - rögisevad, aga röga mitte välja ei tule, - - H I 9. 41 (13) < Viljandi - A. Suurkask (1896
Rinnahaiguse all on tuttav ütelus: “rinnust valutab”, ehk “pistjad on rinnus”, “rinnus sorgib”. - - ERA 134, 435 (19) < Saarde - J. P. Sõggel (1936/37)
Rinna haiguse ehk tiiskusse - - H II 7, 842 (13) < Jõhvi - N. Otto (1890)
Arvati, et rinnahaigetele mõjub halvasti sauna niiske õhk (?).
Rinnahaiged hoidku enndid liiga sooja sauna leiliga vihtlemise eest mis kopsu haigust peab suurendama. E 19630 (535) < Rõuge - M. Siipsen (1895)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Ubalehed, kolmleht (Menyanthes trifoliata). Nende lehtede teed juuakse kõhuhaiguse, palaviku ja rinna- ja kopsutõbede vastu (Otepää kihelk).

Varsakabjad, riisurohi (Tussilago farfara). Nende lehte teed tarvitatakse rinnahaiguse vastu.

Ka pehmendap ja parandap rindu pähnäpuuhäiermi tee.

Punase peedi sahvt on rinnahaiguste, iseäranis aga kopsutõbe vastu väga hea rohi; seda sahvti tuleb igal hommikul kaks ehk kolm teelusikatäit sisse võtta ja tervis olla peagi käes. Pääle selle soovitakse kopsutõbe vastu veel kas enese ehk väikse lapse kust jooma, igal hommikul - ilma et enne iva on võetud - üks korten ära juua. Ka kitsepiima joomine andvat kopsutõbistele head abi, kui teda ühtetihti saab senikaua joodud, kuni tervis käes on.

Rinnavalu vasta um hää kolmõkõrralise roho; keedä häste är ja panõ tsükrut mano ja sõs juu.

Krõbisõia lehe, nu kasusõ säärtse põlõ mõtsa all, umma väega hää rinnalõ ja sisemädse valu vasta, kogo kokko jo panõ kolm vai neli käpatäut mõnõ toobi vii sisse, keedä är ja nõrista läbi sõgla välla, panõ tsükrut mano ja muidogu juu inne. Jala paistusõ vasto umma nia kah hää. Ku jala paistõd umma, sõs panõ oige hulga pangi vii pääle, keedä häste är, ja ku veitkese aigu jaahus, panõ jala sinna sisse, nii kuum piät olõma, nigu jalg vähä kannatas. Lasõ saista, nikka ku vesi är jaahus, sõs mine ruttu rõiva sisse, et jala äki külmäs ei lää.

Kaitusrohud.
Kasvavad kuiva, liivase kohtade peal, paari tolli pitkused, on veikesed õiled, sini-lilla karva, need korjata, panda kuivama, pärast keeta vee sees, leent tarvitada. Kui piim raisus on, siis anneta lehmadelle sisse, kui vasik raisus on, anneta vasikille ja kui omalgi rinnahaigus on, võib juua.

Baldriani juured viina sees leutud on rinnaaluse valu vastu.

Rauarohu õilmeid korjatakse, kuivatakse ja selle keedust tarvitatakse ka köha ja rinnahaiguse vasta.

Kadakamarjadest ja pihlapuu-õelmetest ja palotakjatest tehtud rinnarohtu.

Rinnahaiguse vastu aitada, kui põhitse poolt kuiva kadakat võetakse, keedetakse ja seda vett juuakse.

Krobisäja.
Kühä ja rinnatõbõ haigusõ vasta juvvas tast tehtud tiid.

Kui kellegil "rinnust põletab" (valutab), peab neid vihalehta sööma, mis pärast loputamist saunas ihu külge jäänud.

Küdsetü sipul, nimelt tuhkhavvah, tuha seeh, om uma pehme sahvtiga avitaja rinnarohi.

Kaamõlitii, küümnetii - mõlõmba peetäs rinnahaigustõ rohos ja näid tarvitõdas õigõ lajalt. Mitmõ omma näid pinnõrde pääle külbnü, et alati käeperäst võtta oles.

Pihlapuu häiermist, kuivatult tetäs tiivesi, mis rinnahaigõt inemist higitsema aja ja tedä tervisele avitavat.

Kõhu- ja rinnahaiguse vastu võta viinaga mädarõika juurikaid sisse.

Verihain = [?] (Achillea millefolium). Mehe panna lehti ja häermit tuvagu sisse. Om hää rinnole. "Kuivatas verd", kui rinna verd ajava.

Ka umma muu tii hää [rinnavalu vastu]: maasikvarrõ tii, vabõrnatii. Vabõrnavarrõ lõigutas lahki piuta lühkasis jupõs, pandas sõs vii sisse, kolmõ toobi vii sisse panõ hää käpatäüs, aja sõs kiimä, keedä häste är, nõrista sõs vesi läbi harva närdso vällä, nii et varrõ perrä jääse. Viile panõ sõs tsükrut mano ja juu häste kuumalt, nii et iho häste higidses lätt. Mine sõs sängü kaska sisse ja higidse sääl õigõ kaua ja sõs aigupitte jaahuda hinnäst, äkki vällä tulla ei tohi. Niisama hää um kah maasiklehe tii.

Rinnavalu vasta um kah hää, ku sõnajalajuuri kakku maa seest sügäväst. Kuivada är ja hõõru peenikeses, panõ piipu ja tõmba jo suitsu, neelä häste sisse.

Kui talvõl jälle rinnad haigõd olliva, tetti valgist maarjaristikheinust tiid ehk jälle aedi piim kiima ja panti lambarasva sisse. See tegi rinnad vallale ja ruusses /ruuspes?/ jäi vähämbäs. Kui inemine midägi ärä pelat, sis olli kõige paramb ruuhja tsia sapp, mis selle tarbis sügüse olli klaaspudeli sisse paigale pantü.

Rinnahaigust, mis raske, pole talurahval suuremad rohtu, millega arstida. Palju on niisugumaisi, kellel külma lõhn suhu läheb ehk lina- või teine tolm külge hakab, ka kohe rinnad valusaks saavad, räga välja ajavad, ega või talvisel ajal väljas tegemist teha. Niisugumaste hõngutõmbamine on juba kaugele kuulta. Rohuks aga leiba vee sees leutetult ja kaameliteed, lüpsetud piima ja muud rohuteed.

Raighain. Raighaina pruugitakse rinnarohuks. Kui rinnad kinni ja valutavad, siis keedetakse raighaina ka ummusis ja juuakse seda leeme. Raighain kasvab põldude peenarde peal, krõbeline tutt nagu põrkna seemnel otsas. Juuakse ka peale selle: sulatatud searasva, küüngla rasva searasvaga ja viinaga segi, sooja piima; maaske- ja pihlakahäelmu teed, ubinaheina vett.

Kellel põletaja rindus, võtnud rüa õitsemisel üheksa pea küllest üheksa õelmed (igast peast) ja söönud nad ära, siis kadunud häda.

Rinna- ehk kopsuhaigetele keetku paluvalged samblaid ummuses kaase all ja seda joogu haige ilma suhkruta ja piimata iga pääv kolm korda enne söömist, ütleme pool kortelid korralt, ehk küll mõru, siiski parandab ruttu, lastele voib ka pisut piima juure lisada.

Kadakamarjadest ja pihlapuu-õelmetest ja palotakjatest tehtud rinnarohtu.

Viinalilled kasvavad kõva heinamaal 1-1½ jalga pikk, kollase õiega. Neid õisi korjatakse, pannakse pudelisse viina hulka. Rinna- ja kõhuhaiguse vastu.

Rinnahaiguse vastu aitada põhja poolt võetud kuiva kadaka keedetud vesi.

Rinnahaikusele hää rohi. Odrasukru ja penirasva piimaga keeta, kuumalt juua mitu kõrd.

Vereva sibula sahvt, laste rinnarohi.

Sibul ära küpsetada, siis läbi linase riide pigistada ja seda vedelikku lapsele sisse anda, kui köha ja rinnad haiged on.

On veel köha ja rinnahaiguse vastu, puhtaks pestud villane sukk, mille talla sisse sinepipulbrit on raputatud. See lapsele ööseks jalga tõmmata, siis kaob köha ja rinnahaigus ära. Ka tiisikuse vastu on ta hea.

Kui köha on ja rinnad haiged, pantagu linane riie põlema, tõmmatagu seda suitsu sisse, neelatagu alla, siis kaob köha ära.

Achillea millefolium
Veriheina õied ära kuivatatud ja teeks tehtud on hää rinnarohi.

[Tussilago farfara = paiseleht]
Kuivatatud paiselehtide tee on hää rinnarohi.

Matricaria chamomilla
Kamelid. Nurganaestele, kõhuvalule ja rinnahaigetele teeveeks.

Lappa tomentosa = takjas.
Takjas. Juur tambitakse jahuks ja võetakse rinnahaiguse vastu veega sisse. Takjanuppude seest seemneterakesed juuakse tervelt veega pistja vastu.

Tanacetum vulgare = reinvarred.
Reinvarred. Õied ja lehed teeks keedetud, hää rindealt valu vastu.

[Labiatae]
Thymus serpyllum
Liivarohi. Liivarohu õiedest tee köha ja rinnahaiguse vastu hää rohi.

[Papilionaceae]
Trifolium spadiceum
Põldhumalad ehk rinnatee. Õitest ja vartest keedetakse teed ja juuakse köha ja rinnahaiguse vastu.

[Polygalaceae]
Polygala amara
Emakajuur. Ummukses veega ära keeta ja üks tassitäis korraga ära juua, olla hea rohi rinnahaiguse vastu.

[Vilaceae]
Viola tricolor
Kesalill. Kesalilled on üheksa haiguse rohi; kõigepäält jooksja ja rinnatõbe vastu. Vars õie ja lehtidega keedetakse veega ummukses ja seda vett joodakse.

[Liliaceae]
Allium cepa
Sibul. Sibulad küpsetakse ära ja pigistakse sahvt seest välja - hää rohi rinnahaiguse vastu, iseäranis laste juures.

[Gentianeae]
Ubalehti tarvitatakse kõhutõbe vastu, külmapalaviku, veetõbe, rinnahaiguse ja kuivatõbe vastu. Lehtidest teed keeta ja iga 2 tunni järele üks lusikatäis sisse võtta.

Köha ja rinnahaiguse vastu korjatakse rauarohtu, kuivatatakse, keedetakse ja juuakse keeduvett.

Rinnahaigusele olla konnakapstu tee heaks rohuks.

Kopsusammal - piibun tõmmata rinnarohi.

Kolmekorraline hain. Kasvab kesa pääl, korjatakse õitseajal. Teed tarvitatas rinnahaiguste vastu.

Mehitsekanarik = rinnatee, kopsurohi.

Noh, aga mes tuu veel on millega arsti võiks. Noh tedremaranas om rinnale hää…

Kolmekõrralise' roho' (väikeseleheline madal taim, lillakate väikeste õitega, kasvab heinamaadel). Sellest arvatakse, et ta õitseb kolm korda enne vana jaanipäeva.
Korjatakse õitsemise ajal varsi ühes lehtede ja õitega. Olevat "kõigi hädade vastu hää" nii loomale kui inimesele. Juuakse teena, loomale valatakse pudeliga suhu.
Inimesed joovad seda teed, kui rinnad haiged, aga ka kondivalu ja sisemise valu puhul.
Seda taime tarvitatakse kuivatatult ka mesilaste suitsetamisel, keerates neid suitsetamistuusti sisse, kuna ümber pannakse kas kuivatatud heinu või õlgi.

Lapsel on rinnahaigus - teemarjad kasvavad õuede peal, selle vett keeta.

Köha ja rinnahaiguse vastu pidada aitama raudrohutee.

Pihlakaõisi kuivatakse tee tarvis, see tee olla hea rinnahaiguse ajal juua.

Männikasude teed jõid tiisikuhaiged ja tuppa toodi männioksi, kus oli rinnahaigeid.

Ka tammetõrud ja põdra- ja karusammal on köha ja rinnahaiguse (tiisikuse) vasta.

Männaõied on tiisikuse ja rinnahaiguse vasta.

Tedremaran - tarvitatakse rinnahaiguse vastu; pandi viina sisse.

Raudrohtu tarvitatakse köha ja rinnahaiguse puhul, samuti, kui loomad verd kusevad.

Raudrohud on rinnahaiguse ja verejooksu vastu; keedetakse teed.

Männakasude söömine ja nende tee aitavat rinnahaiguste vastu, nendega hautamine ja vannid olla ka tervisele hääd.

Ubalehe ehk tanuroosi lehtedest tee olla rinnahaiguste (rögastamise) vastu hää.

Korja 9 puu lehti ja keeda neist tuline vannivesi, või pane voodisse teki alla jalgade alla kuumi kaeru, kuum telliskivi niiskes riides; vahetada märg särk kuiva vastu ning rinnahaigus kaob sedamaid, kui ta pole veel väga vana.

Igasuguste rinnahaiguste puhul tarvitati vanasti hunditubaka (karvane hunditubak - Hieracium pilosella L.) teed.

Kopsu-rinna haigusele.
Ehrenpreis, Scabiosen, Beifus, 1 Handvoll Isopen, Salbey, Acker minnig, Bethonien, Lungenraff, blaue Violen Engelsüsse 5 doth, Alan wurzel, Sussholz, Violenwurzel, Rhaberbära, Sennes, Blätter, köömleid 4 loodi, Pfefferkümmel 2 loodi. Keeta segu.

Pärn (lõhmus, niin) - kohapealse nimetusena esineb "lõhmus". Pärnaõite teed tarvitavad rinnahaiged.

Rinnahaiged tarvitavad mahedaid teesid, milledest oleks nimetada pärnaõieteed.

Raudrohi. Tee taime õitest on mõjuv rohi rinnahaiguste vastu.

Kui rinnad haiged - katkileiget sibulaid keedeti piimaga.

Paisulehed on rinnarohud.

Kopsupõletiku vastu on hea raud- ehk plekk-asi tuliseks teha, tõrva peale tilgutada, seda auru haigele nina alla panna sissehingamiseks on väga hea. Olen ise sellest abi saand, kui hingamine oli nii raske, et vaevalt veel kõõksuda sain.
Kadakarasva korjatakse, pannakse pudelisse, kork kõvaste kuusevaiguga pealt kinni, lähäb seistes rohekaks haljaks vedelikuks. Võetakse rinnahaiguse ja läkaköha vastu.

Kuusetõrv, vaik. Keedeti mee ja jahudega segamine head haavaplaastrit ja neelati terasi alla, parandasid rindu.

Rinnahaigus - määriti sea- ehk hanerasvaga jalaaluseid ja peeti tulepaistel nii tulises, kui aga võis, ka raudreiarohu tee parandab kõhtu ja rindu.

Jaanipunateed pruugiti seest rinna- ja peahaigetelle.

Maran, tedremaran, pandas viina sisse. Om hää rindealotse valu vastu.

Vaarmarja sahvt (vaarmarjad saab panna laasipurgi sisse, mitte keedetud, toorelt, suhkrut pääle; siis tuleb sahvt ise välja, marli sees saab välja pigistatud), see vedel juuakse. On väga hea kinnisele rinnale. Kel nögu rind on, see saab tiisikust ennemine. See on nörk rind.

Rinnahaiguste vastu on hea kevadel korjatud noortest männikasvudest tee.

Kevadel korjatud noortest männikasvudest valmistatud tee on rinnahaiguste vastu.

Kummeliteed, sooja piima, sibulat sisse lõigata, raudriiarohud teeks teha. Seda joodi, kui köha oli, kui rinnad haiged olid.

Kui olid valud rinnus, siis öeldi: rinnad on haiged. Keedeti mett piimaga ja küpsetati sibulat. Veel keedeti lõhmuseõie teed.

Rinnahaiguste korral tehakse raudriia teed.

Nõmmeliivatee on rinnatee.

Köha, külmetuse, rinnahaiguste puhul süüa toorelt aaloelehti. Eriti hästi mõjub see just köha puhul.

Raudriia e. raudrohu tee on köhimise ja rinnahaiguste vastu.

Kobralehe tee on hea kopsuhaiguste puhul ja ka siis, kui rinnus on valu.

Raudrohutied juadi, kui rinnad õlid haiged.

Rinnad haiged. Kurk õli kurk, sie õli ikke üläväl pual, aga kui õlid rinnad haiged, siis õli rindust valus kaa. Hingasid, siis rinnad vingusivad köhimisega, nagu õles äkkäga tõmmand. Köhä õli kaa siis nagu tõrre põhjast ja valus õli köhida rindus.
Seda samamuadi arstiti kui köhägi. Tulist juua ja tärgändeli äuru ja. Siis tehti lies vai pliita all tuha sies sibul küpsäst ja süädi seda. Piima sisse pandi terakene süämäsuada vai siis tuarest muna. Linnumagusa anti. Nied siis pidivad tegema rinnad pehmest.

Tema teab rahvameditsiini alal mõndagi. Nii tunneb ja korjab ta metsast üheksama õit (= etümoloogia: üheksa mehe vägi). Need on pika varre otsas ringi asetsevad kollakad õiekesed.
Neid korjatakse, kuivatatakse, siis leotatakse viina sees või küpsetatakse leiva sees mahl välja. Seda ekstrakti kasutatakse mitmesuguste haiguste vastu nagu reuma, rinnahaigused jne.

Kadakamarju võta ühest kuni üheksani: täna üks, homme kaks, siis jälle tagasi. Mustad marjad peavad olema. See aitab rinnahaiguse vastu.

Rinde alt veninud.
Juua punase pipra viina. Punast pipart sai apteegist osta.

Raudrohu tee - kui kangest palavik ja rinnad kinni, siis seda keeta.

Raudrohtu joodi köha vastu ja rindade vastu.

Kui rinnus valud, siis joodi kebuvitsa marja teed.

[Toomingakoor] aitab rinnapõlendike ja ussihammustusele.

Kui rinnad haiged olid või köha oli, siis keedeti piima kadakamarjadega, anti haigele juua, ka paistetuse vasta old see hea.

Kõri arstimine.
Kui keski kõri ehk rinnad ära külmetas, siis anti juua tulist piima või ja meega, mässiti sooja teki sisse, ka järgmisi teesi anti juua: vehvermentsi, pärna ehk saalomoni teed, need aitasid ka köha vastu, selga ja rinnale pandi pistmete vastu kuppusi, ka lastele anti sama arstimist.

Valud rinnus.
Kuuma kaaru pääle ja kuuma kotti.

Kui rindade alt valutas, siis võeti kaera, aeti kuumas panni pääl, pandi kotti ja pandi rinde ala. See vaigistas valu.

Põdrasamblikku korjati suvel. Sambliku pehmemat pealmist osa kuivatati ja keedeti teed köha puhul. Joodi suure köha puhul kui ka siis, kui oli tunda, et „rinnad on kinni“.

Palderjanijuurikaid sai välja kaevata sügisel ja kuivatati talveks. Tükeldati ja pandi valge viina sisse pudelisse. Võeti lonksukene närvide rahustamiseks. Aitas ka siis, kui inimene oli ennast raske tööga ära venitanud ja rinde alt valus oli. Palderjaniõied said ka kuivatatud ja joodi sellest keedetud teevett ka siis, kui oldi täiesti terve.

Vaarikavarre tiid tehakse ka köha ja rinnahaiguse vasta.

Raudrohi on rinnarohi, kopsuhaiguse vastu, verd annab ka. (Jaani ema räägitud.)

Pärnaõis on ka rinnarohi. (Jaani ema räägitud.)

Pärnaõie teega raviti aga rinnahaigust, köha.

Köha ja rinnahaiguse vastu tarvitati veel arstirohuna kuumaks tehtud piima sisse pandud või ja sibulaga.

Külmetushaiguste puhul tegid täiskasvanud, eriti mehed, endale punts kuumast teest ja viinast. Pani hästi vere ringi käima. Eriti hästi mõjus punts, kui sai seda sisse võtta kohe pärast külmetamist, et siis ajab see isegi külmahaiguse tagasi. Joogi sisse pandi soovi korral ka mett veel. Kui olid külmavärinad ja inimene tundis, et on palavik ka, tuli kindlasti teki alla minna ja soe kasukas veel peale. Vahel oli inimene nii haige, et oli kõrge palavik ja rinnus oli valu. Eks see oli siis kopsupõletik, kuid sellist sõna tsaarivalitsuse ajal lihtrahvas ei tarvitanud. Kindlasti pidi selline haige voodis olema ja kuumasid teejooke jooma (kummelitee, pärnaõie tee, mett soovitati sisse panna, anti kuuma piima). Tärpentiiniga hõõruti rinna pealt ja võeti koguni paar tilka sissegi.

Pärn.
Pärnaõie tee on rinnarohi, kui rinnust koriseb või köha on.

Vehverments.
Münt on halli lehtega, suured laiad karvatsed lihavad lehed, pikad õietorud, vehverments [= piparmünt] on vähema lehtega, väheldased rohelased lehed, seda ostetse apteegis, münte ei osta keegi.
Kange vehvermentsi tee on päävalu vastu. Vehvermentsi tee teeb südame hääs [= võtab iivelduse ära], kui süda alam on. Ja rinnad teeb lahti [= kui kinnine köha on, röga ei tule].

Tedremarana juured viina sees ära leotada ja võtta, kui sul kõva köha on, kohe lööb rinnust lahedaks.

Raudrohi on väga hea päävalu ja rinnahaiguste vastu.

Pärnaõie tee on külmetuse, kopsuhaiguste ja rinnahaiguste vastu.

Rinnarohi, mis kasvab nisukese kõva maa peal hästi, hüüti rinnatie, liivatie hüütakse ka.

Rahvas siin korjas viel koirohu õisi, raudrohu õisi, võilille juurikaid, paju koort. Kuivatasid kõik ära, segasid segamini. Nendest keedeti teed rinnahaiguste vasta, kui köha oli ehk hinge mattis ja üldse, kui rinnus valu.
Maitse järgi tehti tee kangus. Näpuotsaga pandi vee hulka, lasti silmapilk keeda.

Pärnaõie tee rinnahaiguse vastu.

Haavadele, kui sui metsas olid, ühed niuksed karvased lehed, talve ei mäleta. Nood ja tielehed on ka köha jaoks - saiut tehakse. Vot kellel on rinnad haiged, et puhastavad nigu rindasid.

Ja vot see пижма - kuda ta eesti keeli on, ei tea. Tädi Alviine õpetas: ütlen, et mul rind valutab tihti: poenda seda kollast peo peale, nööbikesed pillu välja ja söö peris - muidu on ta kihvtine. Sõin peris nagu lehm. Magu kui valutab, siit rinde alt. Ma tihti võtsin neid kuivatetust perast. Ta on mõru, oi ta on mõru, nii et... teda ei tohi keeta. Vett jõin peale ja.

Punesi, köömneid, kammelisi korjavad - vartega kõiki. See kammelišai on hea, kui sul on köha või on rinnad kinni.

Karuohakas on rohi, kui rindu nooled käivad. Karuohaka vanni jalgadele ja teed jood.

Raudrohud. Kui rinnad haiged ja köha, siis keeta.
Kiedetakse ummukses ja juuakse. Sie on aitand köha vastu.

Ravaõierohi on rinnarohi, köharohi.

Kibuvitsa siirup oli rinnahaiguse vastu.

Raudroht on jälle rindadele hea ja köhale ja verele. Õied korjatakse. Kolm päeva peab õitsend olema, mitte vanem ega noorem. Vilus kuivatada. Hoiad tundi paar kuuma vee all. Mett sisse viel. On külmetuse ja köha vastu.

Muste kadakamarju ja nendest tehtud teed tarvitati sisemiste haiguste, pääasjalikult rinnahaiguste, näiteks tuberkuloosi vastu.

Noore männikasvu tee - rinnahaiguse vastu (ka tiisikus).

Nurmenuku tee - köha ja teiste rinnahaiguste vastu, närvivalu ja päävalu vastu ja kui neerusid puhastav vahend

Raudrohu tee - hüsteeria, köha ja teiste rinnahaiguste ja päävalu vastu, verd puhastav.

Mänd (Pinus silvestris L). Kasvudest valmistatud tee on rinnahaiguste ja tiisikuse vastu.

Nurmenukk ehk kikaspüks. Tee on köha ja rinnahaiguste vastu.

Raudrohi ehk verihein. Tee on kõhukrampide, köha, rinnahaiguste vastu, ka mõjub ta hästi maksategevuse peale.

Ubaleht. Keedis mõjub hästi seedimisorganeile ja on külmetuse ja rinnahaiguste vastu tuntud.

Tõnnike ehk peetrihein. Tee on rahva seas rinnahaiguste ja köha vastu tuntud.

Sest kõrvenõgesse juuri korjati kevade varakult ja tehti teed, kes rinnahaigust põdes.

Raudrohi, see on ju vanast ajast kuulus, teed teha mitme häda vasta. Piamiselt rinnahaiguste vasta ja annab verd, kui verepuudus on. See tee on küll mõru, aga üeldasse: mis suule viha, see kõhule magus.
Isegi endisel mitmed suitsetasid piibu sees. Tõmbasid nii, et piip ragises, mehed kui vanemad naisterahvad. Kes piipu ei kannatanud tõmmata, see keeras paberi sisse, paberipläru õli pehmem, põlnud nii kibe kui piibus. Mõned segasid korkatubakaga raudrohu õied segamile ja siis tõmbasid piipu.
Mõned rinnahaiged segasid korkatubaka õdraketega pooliti jo, siis suitsetasid piibu sees.
Üks neske suitsetaja õli Näduvere külas Treiali talu peremees Hindrik Summer. Nooremas eas õli ta Lullikatku küla koolmeister. Kui isa Toomas ära suri, siis tuli kooli kõha pealt ära isa talusse.
Kui tema veskil tangu tegi, siis korjas kõhe tangutegemise aeg veskis kotikese neid õdrakesi täis, mis tubaka hulka segas.

Suukikka (sookaelud) õisi pandakse tee sekka „rinnarohus“. Kasvavad samblasoodes.

Noored kasud.
Pedaja-kuuse noored tollipikkused kasud kuivatatakse ja talvel rinnahaiguse ajal keedetakse leemeks ja joodakse lambarasva ehk piimaga, saavad terveks.

Palotaigja [Cetraria islandica] on must huunisa tauline seen. Enam samblatauline. Sellest keedetakse rinnarohtu, aga on mõru maitse. Palotaigja ei ole mitte põdrasammal. Põdrasammal on valge, taigja aga on hall, must ja haraline, nagu põdrasarved. Maast ülespoole kasvab kämblakõrguseks. Keetes läheb vesi paksuks, liimitauliseks. Rinnutu inimeste rohuks, siis kergem hingata.

Kõhnade rindadega, köhatõbe hoogudel juuakse kuivatatud söödilillede (võilillede taulise arnika) keedileemi; siis on kergem köhida.

Taimede nimestik.
/---/
Muarjahein, muarjarohi, muarjarukis (Maarjahein, -rohi, -rukis) [Anthoxanthum odoratum]. “Muarjarukis” on vanemal ajal mõnes kohas laste poolt nimetatud. - Mõned vanemad inimesed põletanud ennem piibus tubakana - vististi rinnarohuna.

Võiläll (-lill) [Taraxacum taraxacum]. Varast seltsi.
Selle taime mahla välja pigistatult või ummukses vähese veega keedetult tuleb rõõsa piimaga segada. Seda segu (mõned tilgad) sisse võtta, parandab rinnahaigust (tiisikust).

Põldhumal [Brunella vulgaris].
Tehakse teed. See tee tegevat rinnad pehmeks, kui need haiged on.

Arnikas [Leontodon autumnalis].
Tarvitatakse arstirohuna. Kui seest valutab venituse pärast (raske tööga), siis selle teed juua. Selle tee olevat ka hea rinnahaiguse ja köha vastu.

Liivarohi [Thymus serpyllum].
Tee aseaine. Tarvitatakse seda teed ka rinnahaiguse vastu arstirohuna pehmendavalt.
Märkus: Avinurmes seda taime ei ole leida, ainult Lohusoos.

Sookael, sooporss, soopraht [Ledum palustre]. (Mõned jälle kahte viimast nime selle taime kohta ei tea, ainult eelmise kohta).
See on ka arstirohi jooksvahaiguse vastu nagu eelminegi (soopaju [eelmisel see nimi aga maha tõmmatud]). Selleks tehakse vannisid. Tehakse ka vannisid segu soopajuga. Kui jalad üksinda haiged (jooksvast), siis leotatakse jalgu selle vee sees (kas sookaela ehk sookaela ja soopaju seguvee sees). Mõned võtavad ka sisse sookaela vett (jooksva vastu), aga et ta väga kange (kihvtine) on, siis ei soovitata seda mitte teha, olgu siis, kui väga lahja vesi on ja pisut. - Mõnikord pandakse ka seda vett õlle hulka, kui tahetakse, et see kange saab ja pähe hakkab. See aga ei ole kiiduvääriline - ta paneb joojatel pea valutama ja ajab oksele. - Seda teeb ka palja vee (keedise) joomine. Olevat ka rinnahaiguse vastuline, keedist juues. Keedis on väga hea lammastehaiguse (lutikate) vastu. Soistel karjamaadel käijad lambad ei sure ka.

Arukask [Betula pendula]. Oksad vanemast puust ja noorest võsust.
/---/ Arukaske (nende oksi) tarvitatakse vihtadeks; sookasest vihad ei kõlba - nende lehed lähevad libedaks.
Arstirohuks tarvitatakse kaselehti (kummad paremad, kas aru- või sookase lehed, ei tea). Nendest kuivatatult kanget teed keeta ja juua, aitavat rinnahaiguse (tiisikuse) paranemiseks.

Kamel, kumel [Matricaria discoidea]
Kameliteed juuakse köha (või rinnahaiguse) vastu. On kellelgi külmetuse tagajärjel köha hakanud, siis tuleb seda teed hästi kuumalt juua ja peale selle voodisse teki alla minna, kus õieti higistama lööb. Siis aitab. Selle asemel aga, et voodisse teki alla minna, võib ka kuuma ahju peale istuda ja seal õieti kuumendada end. On aga jalad külmetanud (talvisel ajal) ja sellest köha tekkinud, tuleb peale teejoomist ahju peal olles jalaalused vastu kuuma ahju hoida, nõnda et jalad täiesti ja ka kõik keha kuumendatud saab./---/ Mõned suitsetavad ka piibus kamelid - olevat haigetele rindadele parem.

Põdrasammal [? Cetraria].
Keedetakse ja juuakse seda vett rinnahaiguste vastu.

Raudrohi [Achillea millefolium]. Teena - rinnahaigusele, köhale, tiisikusele, külmetusele; õied viina sees - seesthaigusele; lehed kuivatatult ummuksis teeks keeta - maohaigustele; lehed veele hõõruda - verejooksu kinnipanemiseks.

Liivarohi [? Thymus serpyllum ]. Teena - rinnahaigusele, tiisikusele, köhale, seesthaigusele; ummuksis keeta - rinnahaigusele; lehmadele teena pääle sünnitust.

Põdrasammal ja liivarohi ummuksis keeta - rinnahaigusele.

Pohlaõied [Vaccinium vitis-idaea]. Teena - köharohi, jooksvale, rinnahaigusele, paisetusele. Varred teena - köharohi; külmetusele, jooksvale; õied ja lehed teena - köhale; jooksvale.

Pärnaõied [Tilia cordata]. Teena - köharohi, rinnahaigusele, sarlakite vastu, kurguhaigusele, palavikule, neeruhaigusele.

Pihlakaõied [Sorbus aucuparia]. Teena - köharohi, rinnahaigusele. Marjad teena - läkaköhale; rinnahaigusele.

Kamelid [Matricaria chamomilla]. Teena - rinnahaigusele, väheveresusele. Hautatult - paise peale panna.

Köömned [Carum carvi]. Teena - külmetusele, rinnahaigusele.

Tammetõru kohv [Quersus robur]. Rinnahaigusele.

Põdrakarbed [? Cetraria]. Teena - rinnahaigusele, köhale; ummuksis keeta - tiisikusele.

Pärnaõied [Tilia cordata] ja raudrohi [Achillea millefolium]. Teena, soojalt - rinnahaigusele.

[Üheksmaõied [Verbascum thapsus]] õietee - rinnahaigusele, köhale.

Kadakamarjad [Juniperus communis]. Teena - jooksvale, tiiskusele, põiepõletikule, neeruhaigusele, kõhuhaigusele, suhkruhaigusele, kuse kinnioleku vastu, rinnahaigusele; /---/ Keeta ummuksis, kurnata, pärm ja suhkur sisse ja siis juua.

Maasikaõied [Fragaria vesca]. Teena - köhale; rinnahaigusele.

Karikakrad [Anthemis tinctoria]. Teena - kollatõvele; ummuksis keeta - kollatõvele, rinnahaigusele.

Põdrasammal ehk põdra sarved [petra sammal, petra sarved].
Põdrasammal [Cladonia]. Valkjashall sammal, kasvab laiali mööda harva kuiva männimetsa alust. Ka kuivemates männaviserikuga rabades leida.
Põdra sarved. Põdrasammal [Cetraria islandica]. Põdra sarve sarnatsed samblalibled. Harva leida männametsa all. Üsna harva ka mujal.
Rahvas nimetab neid ühe nimega, ehk neil küll sarnaduse poolest suur vahe on.
Sellest keedetakse kanget viha teed ja juuakse kopsuhaiguse ehk nagu rahvas nimetab - rinnahaiguse vastu. Niisama ka algava kopsutiisikuse vastu.

Sibulat tarvitatakse mitmel viisil ja mitme haiguse vastu. Paljalt tules küpsetatud sibulat pannakse paisele, vesivillile ja mõne muu veikese haavale peale, mis mädanema on läinud.
Kui kurk ehk rinnad valusad on, kas külmetuse ehk tuule läbitõmbamise tagajärjel, siis keedetakse piima sibulatega sisse lõigatult ja juuakse nii kuumalt, kui juua kannatab.

Raudrohi [Achillea millefolium]. Kuivatatud õiekroonidest tehakse teed, mis aitab rinnahaiguse vastu. Rinnahaiguse all on mõeldud köha, kähisev hingamine ja muud sarnased kroonilised kopsuhaigused.

Surnusukapael [Geum rivale]. Tehakse teed rinnahaiguse vastu. Vähe tarvitatakse, ei usuta suuremat selle mõjusse.

Kailud (Ledum palustre). Kaljud (Jämaja, Saaremaa).
Kaljuteed juuakse kange köha ja rinnahaiguse puhul. Arvatakse, et teeb terveks.

Nõmme-liivatee (Thymus serpyllum). Timmijaan (Jämaja, Saaremaa).
Suvel õitsemise ajal korjatakse timmijaane ja kuivatatakse päikese käes. Kuivatatud timmijaanidest keedetakse teed, eriti tarvitatakse timmijaani teed külmetuse puhul, teeb rinnad lahkeks.

Uarmari - -marja.
Noortest vartest tee, hallidest marjadest tee laste rinnahaiguse vastu.

Maasikaõie tee rinnahaiguse vastu.

Nattalilled: peapöörituse ja rinnahaiguste puhul.

Heinaputk: tarvitakse rinnahaiguse puhul.

Vabarnavarre teed tarvitatakse rinnahaiguse vastu.

Milleks tarvitati taimi endisel ajal.
Endisel ajal tarvitati taimi väga mitmesuguseks otstarbeks. Näiteks arstiti paljusid haigusi taimedest valmistatud vahenditega või jälle otsekohe taime endaga. Nii tarvitati paiselehe ehk vaeselapselehe õie teed kopsu ja rinna rögast puhastamiseks ja tema lehti lahtiste paisete peale panemiseks, sest need kaotasid palaviku ja tõmbasid kahjulikud ained välja.

Kõrvenõgese teed tarvitati rinna ja kopsu puhastamiseks.

Milleks tarvitati vanasti taimi.
Vanasti tarvitati taimi arstirohuks. Mulle jutustas minu vanaema Katta Vene, et meie pool olla tarvitatud järgmisi taimi.
Köha ja muude rinnahaiguste arstimiseks tarvitati järgmisi taimi: raudrohu õie teed, punerjateed, noorte ja tõrvaste männikasvude teed, (tiisikuse vastu) kadakamarja teed, liivarohu teed.

Jaanipuna (kollaste õitega, pikergused lehed, kasvab kuivas kohas). Tarvitatakse maksa-, rinna- ja kopsuhaiguse vastu. Hää vastumõju tõttu nimetati teda ka nõiduserohuks.

Venitamiserohte on liivaste männimetsade all harva (mulle toodi Linnaea borealis Mägede küla nõmmelt). Korjata, kuivatada ja siis auru sees keeta, kange teena sisse võtta. Kui rindade alt on valus, siis tassitäis sisse võtta, esialgu algab küll väänama. (Lehtmetsa-Ristilt).

Taimede tarvitamine endisel ajal.
Juba vanal ajal tundsid eestlased taimi ja kasutasid neid mitmeks otstarbeks. Nii näiteks tunti arstirohutaimi, millest rohtusi valmistati. Esiotsa valmistasid igaüks omale rohte ja talveõhtutel, kui tuul toa taga tammikus mühises, andis vanaema kedrates oma ümberistuvatele lastele õpetusi ja teadmisi edasi. Aga et inimestel, kes päev otsa rasket tööd olid teinud, selleks aega üle ei jäänud, siis hakkasid üksikud inimesed endid sellest elatama. Nad käisid mööda küla ja arstisid haigeid. Et aga asja salapärasemaks teha, lugesid nad sõnu peale ja kui haige siis terveks sai, arvasid inimesed, et ka sõnadest on suur abi, ja viimaks hakkasid arstid isegi seda uskuma ja sõnade lugemine sai tähtsaks toiminguks arstimise juures. Kui aga rahvas sai rohkem haritud, ei uskunud nad enam oma arstide rohtudesse ega sõnadesse ammugi ja nii suri isa, viies teadmised enesega ühes mulla alla, sest ta ei usaldanud neid pojale rääkida, kartes, et see teda naerab ja pilkab ta arvamiste pärast. Sedasi kadusid aegade jooksul tundmaõpitud rohud ja taimed igaviku rüppe, kus neid keegi tagasi ei saa tuua.
Toodi välismaalt rohtusid kalli raha eest ja usuti, et need aitavad, aga inimesed ei võinud arvatagi, et need rohud on valmistatud samadest rohtudest, mida tarvitasid meie arstid.
Nüüd teab sellest rohtude valmistamisest rääkida mõni vana eideke.
Kuna surm juba vanasti oli inimestele olnud ähvardavaks tondiks, siis otsiti ka tema vastu hoolega rohtu.
Taimedest on valmistatud palju rohte. Mina olen neist kuulnud järgmisi.
Raudrohi kasvab põllupeenardel, kõvad varred ja valged õied. Varred ühes õitega tehti teeks ja tarvitati rinnahaiguse vastu ja higistama ajamiseks.

Pärnaõied: korjati, tehti teed ja tarvitati külmetuse ja rinnahaiguse vastu.

Männikasud: tehti teed rinna- ja kopsuhaiguse vastu.

Niineõie ja raudrohu teed juuakse rinnahaiguse puhul.

Savirohu teed juuakse rinnahaiguse puhul.

Maasikaõie tee on rindadele kasulik juua.

Maakameli tee on rindade kinniolemisele hea juua.

Kui rinnad kinni olid, siis joodi, männivaiku.

[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Pärnaõied, mis kasvavad veel üsna elavalt kuni 2000-aastase kodumaa tuntuma puu okstel. Arstirohuks kasutatakse pärna ilusaid õiekesi, millest teed keedetakse ehk ekstrakti viinas valmistatakse. Pärnaõie tee osutub kosutavaks joogiks haigetele, kes põevad kopsuhaigusi, kauaaegset köha, veetõbe ja kahvatõbe. Külmetuse vastane ja rindu pehmendav tervendaja.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kummel - valmistatakse teed ja arstitakse köha ja siis, kui rinnad kinni.

Rinnahaiguste vastu tarvitati kadakamarja teed.

Rinnahaiguste vastu tarvitati kadakamarja teed.

Karikakrad /---/ Anthemis tinctoria (Familie Composatae). Õitest tehakse haigetele rindadele teed (kollased).

Kana-ari /---/ Erika vulgaris [Calluna vulgaris] (Familie Ericineäe). Tehakse rinnateed (helesinised).

Jalakas /---/ Ulmus camprestis (Familie Urticia). Õitest tehtama rinnateed.

Külmalill /---/ Hepatica triloba [Hepatica nobilis] (Familie Ranunculacea). Nende lehtedest keedetud aur olevat haige rindadele hea (sinised).

Saar /---/ Fraxinus excelsior (Familie Oliceä). Saaretõrv olevat haige rindadelle hea.

Umur, põldumur, metsumur. [Teaduslikku nime ei tea]. Rinnavalu vastu, köha, tiisikuse puhul teed juua.

Raudrohi (Achillea). Õitest teed. Rohuks külmetuse ja rinnavalu vastu.

Pihlakas. Õitest teed. Rohuks rinnahaiguse ja köha vastu.

Mänd. Pungad (tuped) rinnahaiguse vastu juua. Köharohi.

Vaarikad - kui rinnad kinni, siis tehti vaarikavarre teed.

Õunapuu - lehed kuivatati tee jaoks, hoidis ka rinnad pehmed.

Koerõispuu (koera kusepuu) - paha lõhnaga põõsas, ühe meetri kõrgune, lehed karusmarja moodi, punased marjad - rinnahaiguste vastu.

Liivateed tehti rinnahaiguse vastu.

Männa noortest kasvudest valmistatud teed tarvitatakse kopsu-, tiisikuse- ja rinnahaiguste vastu.

Islandi sammal on eostaim, ta kasvab männimetsas liivasel maal. Temast valmistatud teed tarvitatakse tiisikuse ja rinnahaiguse vastu.

Raudnõges - keedetakse teed ja tarvitatakse siis, kui rinnust verd välja ajab.

Raudnõges - keedetakse teed ja tarvitatakse siis, kui rinnust verd välja ajab.

Pini pussu hainah. Kui on rinnad haiged, siis tehakse sellest teed ja rinnad paranevad ära.

Lepäkukud. Kui on rinnad haiged, siis keedetakse lepakukud ära ja juuakse selle teed.

Palohkna. Paluknavaredest ja -õiedest tehtakse teed ja tarvitatakse harilikult teed, mis on hea rindadele.

Sibulaid ja rõõska piima keedetakse siis, kui rinnad haiged.

Upinhainaid. On köha vastu head ja kui rinnad haiged.

Veripipõr. Keedetakse ära ja juuakse, kui rinnad haiged, määritakse jalgu, kui valutavad.

Pibarmendiheinad. Keedetakse teeks ja juuakse siis, kui rinnad haiged on.

Raudrohi - maksa, külmetamise ja rinnahaiguste vastu.

Kiveimala juured - rinna- ja köharohi.

Pihlakaõied - rinnahaigetele.

Rauarohi oli rinnatõve vastu, keedeti ja joodi vett.

Kassikäpp oli rinnatõve vastu. Rohi keedeti ära ning joodi rohuvett haiguse puhul.

Seapohla lehed olid rinnatõve vastu. Rohud keedeti ära ja joodi vett.

Ka varsakabja juured olid rinnatõve vastu, nii nagu seapohla lehedki [rohud keedeti ära ja joodi vett].

Angervaaksa õied olid rinnatõve vastu. Rohi keedeti ja joodi.

Põdrasammal oli tiisikuse ja rinnatõve vastu. Ka joodi rohuvett mõlema haiguse puhul.

Kuuselehed olid rinnahaiguse vastu. Joodi ka kuuselehe vett, mis ära keedeti.

Männiõied olid rinnahaiguse vastu. Õied keedeti ära ja joodi õite vett.

Pihlakaõied ja -marjad olid rinnatõve vastu. Õied ja seemnemarjad keedeti ja joodi siis vett.

Niinepuu õied olid köha ja rinnatõve vastu. Haiguse puhul joodi õite vett, mis ära enne keedeti.

Rauarohi - köha ja rinnahaiguse vastu.

Ka tarvitati voolmelillesid rinnatõve vastu ja joodirohu vett.

Liivarohud ehk kaebajussi rohud olid köha ja rinnatõve vastu. Rohi keedeti ära ning joodi vett.

Kamelitee - rinnahaiguse vastu ja ka köha vastu.

Kanarbikuõite tee on rinnahaiguse vastu.

Kamelitee on rinnahaiguse vastu.

Piimäpisarad on rinnahaiguse vastu.

Münditeed keedeti rinnahaiguse vasta.

Milleks tarvitatakse taimed.
Arstirohuks tarvitatavad taimed: arnika on rinnahaiguse vastu.

Kadakamarja tee tarvitakse rinnahaiguse jäuks.

Pihelpuu õitsed enne jaanipääva kange rinnanuhtluse jäuks.

Poolad on rinnahaige vastu.

Vaarmarja teed tarvitakse rinnahaige jäuks.

Heinputk on rinnahaiguse, kõhugaaside, kopsulimastuse, pistide, krampide, nõrga seedimise ja kopsupaisete vastu.

Vaarmarja teed tarvitakse rinnahaige jäuks.

Heinputk rinnahaiguse, kõhugaasi, kopsulimastuse, pistete, krampide, nõrga seedimise, kopsupaisete jäuks.

Vaargamarja tee on rinnahaige jäuks.

Rauareierohud on rinnahaiguse vastu.

Põldkuused on rinnahaiguse vastu.

Rauareierohud on rinnahaiguse vastu.

Põldkuused on rinnahaiguse vastu.

Kummelist tehakse teed rinnahaiguse vastu.

Raudrohust tehakse teed rinnahaiguse vastu.

Käekaits - rinnahaiguse vastu.

Münt - rinnahaiguse vastu, teeks.

Köömlid - arstimiseks rinnahaiguse vastu.

Takjas - arstimiseks rinnahaiguse vastu ja juukse kasvuks.

Köömlid - rinnahaiguse vastu.

Liivateed - rinnahaiguse vastu.

Köömel on rinnahaiguse vastu.

Käekaits - rinnahaiguse vastu.

Köömel - arstirohi rinnahaiguse vastu.

Liivateed - arstimiseks rinnahaiguse vastu.

Köömlid - arstirohi rinnahaiguse vastu.

Liivateed - arstimiseks rinnahaiguse vastu.

Sammal, mis männapuu tüve ja oksade ümber kasvab, tuleb ära kuivatada ja sellest theed teha. Tiisikuse ja rinnahaigusele pidada see thee väga hää olema ja terveks tegema. Nii õpetavad siin mõned vanad eesti maa-arstid.

Rauarohud on rinnahaiguse ja köha vastu.

Õunapuu õie tee rinnahaiguse vastu.

Pihlakaõied rinnahaiguse vastu.

Kadakamarjadest teed teha, kui inimesel on köha ja rinnad haiged.

Saarelehtedest tehakse teed, kui inimene on rinnahaige.

Rukkiorase tee on, kui rinnad on haiged.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Nii paljugi praeguse aja taimi tarvitati vanal ajal arstirohtudeks. Näiteks saarelehti keedeti teeks. See oli kasulik eriti rinnahaigetele sissevõtmiseks.

Samuti ka pärnaõitest tehti teed rinnahaigetele, kuna koorest valmistati robuskeid.

Pihlakaõied rinnahaiguse vastu.

Raudrohi rinnahaiguse vastu.

Palderjani teed tarvitati rinnahaiguse vastu.

Timmeljan. Tarvitatakse õitsemise ajal kõige vartega rinnahaiguse ja köha vastu.

Valderjanid - rinnahaigusele.

Arnikad - rinnahaigusele.

Üheksaväälised - lammust [katkine koht] ja rinnahaigust.

Valderjanid - rinnahaigust.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstimisvahendiks.
Rauarohtu köha ja rinnahaiguse vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Soo-oa lehed köharohi - rinnatee.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Angelpartsa õied köharohi - rinnatee.

Rauarohi - köha, rinnahaigus. Teena.

Punaheinatee - köha, rinnahaigus.

Maasikaõied rinnarohuks.

Kirsiõied rinnarohuks.

Maasikaõie tee köha ja rinnahaiguse vastu. Teeks tehes ja sisse juues.

Männikasud. Männikasud keedeti ära ja joodi seda vett rinnahaiguse vastu.

Nääred on rinna- ja kõhuhaiguse vasta. Tuleb võtta kaks peotäit lehti ja seda keeta toobi veega, siis sisse võtta.

Rinnarohuks tarvitatakse ka palotakkaid, kõva köha korral veega hautatult.

Kuidas vanal ajal tarvitati taimi?
Kaamelihaina teed tarvitati rinnarohuks.

Kaetesrohi - külmetamise, köha, nohu ja rinnahaiguse korral.

Pihlakaõie tee - külmetamise ja rinnahaiguse vastu.

Mustsõstar - õied, lehed, marjad, tee külmetamise ja rinnahaiguse vastu.

Koirohi (koirohust keedeti tee, talvel, kui rinnad haiged).

Heinputke tee: 1-2 klaasitäit päevas, mõjub südant tervendavalt, on hea rohi rinnahaiguste, kopsulimastuse, paisete, seedimiskorratuste, kõhugaaside, pistete ja krampide vastu.

Nurmenukk (kikkapüks) - käokannus (õitsemise ajal korjata). 15 grammi 1 liitri vee kohta 1-2 klaasi päevas - külmetuse korral ajab higistama, kergendab rinnahaigusi, mõjub närve rahustavalt, lihaste ja luujooksva puhul mõõdukalt tarvitada, ka köha vastu.

Paiselehe õie tee, 10 grammi kuivatatud õisi klaasi vee kohta puhastab rinda ja on hea rohi köha, kähisemise, kopsukatarre ja tiisikuse vastu.

Põldmündi tee. 10-15 grammi 1 liitri vee kohta 1-2 klaasi päevas on külmetuse, köha, rinnahaiguste puhul. Kõhutõve ja maohaavade puhul.

Valge ristikheina tee, 2-3 klaasi päevas rinnahaiguste (köha, tiisikus ja nii edasi) vastu. Kõhu- ja seljavalu vastu.

Ubalehe tee (20 grammi 1 liitri vee kohta), päevas 1-2 klaasitäit mõjub hästi seedimistegevusele, külmetamise ja rinnahaiguste puhul.

Sibulakoored ja mõni sibul tuleb suhkruga kinnises nõus siirupiks keeta, on hää laste rinnarohi.

Raudrohi. [mis haiguseks] Rinna- ja külmetushaiguseks. Sisse juua. Tee

Petäi - mänd - noortest männikasvudest valmistatud tee on rinnahaiguse vastu.

Verihain. Raudrohi. Achillea Millefolium L. Tarvitatakse teena rinnahaiguse juhustel, suitsetajad panevad rinnahaiguse ajal verihaina õisi ja varsi tubaka sisse.

Lodjapuu õied: tee köha puhul, kui rindade all kisub, umbes läkaköha taoline. Pestakse lapsi, kui vistrikud.

Noored kuuse alles puhkevad kasvud ja punased õied kuivatadi ja keededi kui praegu teevett külmetamise ja rünnahaiguse (tubercolos) vastu.
Lüliline kuusk raiudi päältpoolt kuni lülini, hautati märjas samblas tule pääl ja nii sai taaritõrre, õlle käimatõrre, tammetõrre ja vanutamise tõrrele igavised vissid vitsad.

Liiva- ehk sannatee (Thymus serpyllum). Korjadi enne jaanipääva; keedeti kui tehed külmetamise, rinnahaiguse ja köha vastu.

Küpse sibulamahl rinnahaiguste vastu.

Pärnaõie tee kõhuvalu, köha ja rinnahaiguse vastu.

Kanavarbad, nurmenukud - rinnahaiguse, köha vastu.

Ráunbärs - błømar (Sorbus aucuparia). Tuleb korjata, kui õied parajasti on puhkemas, Keedetakse teeks. Juuakse, kui rindadel tuntakse raske. Aitab. Tarvitatakse ikka edasi.

Rinnahaiguse puhul pandi linane riie põlema ja kisti seda suitsu suhu, samuti tarvitati piibus raudrohu õisi ning raudrohtu ka teena.

Rinnahaiguse ehk tiisikuse vasta pruugita mitmesugusi rohtosi. Kiita ubalehe rohod, mis madalatel heinamaadel kasvavad, neid kuivatada ja siis neie teed juua.

Rinnahaiguse ehk tiisikuse vasta pruugita mitmesugusi rohtosi.
Ka pihlakaõilmede teed.

Rinnahaiguse ehk tiisikuse vasta pruugita mitmesugusi rohtosi.
Niisama põdrasambla, rauaroho ja männikasude teed juues.

Mänd. Männimetsa õhk on kõigile rinnahaigeile väga tervislik. Kes kardab tiisikuse tulekut, käigu tihti männimetsas. Kevadel korjatud noortest männikasvudest tee on hääks arstimiks mitmesuguste rinnahaiguste ja kopsutiisikuse puhul.

Värskest kui ka kuivatatud raudrohust tee mõjub pehmendavalt ja tervendavalt nii köha, rinnahaiguse (kui rinnast tuleb röga ja verd), tiisikuse, kõhukorratuse, pistete ja krampide, soetõbe, verevaesuse ja mitmesuguste külmetushaiguste puhul. Teed tuleb tarvitada haiguse korral kuni üks toop päevas, juues vaheaegade järgi kas poole või terve klaasi viisi.

Aaloe, see on rohi. See on, kui rindades haige, köha või, siis jood teda. No närisin ja jõin vett peale.

Nurmenuku õisi võetakse rinnahaiguse ja köhaga.

Sveraboid ole korjanu. Ku valutas rindu all, avitas sveraboi tsai.

Upinain - kollane ümarik nupp on otsan, muru peal kasuse. Matal, muru piti. Ku rindu all valutas, pane ummusse alla, keeda seda tsaid.

Nurmenukk (Primula veris) - lõhnav kevadlill, õite keedist mõõdukalt tarvitades võib ravida köha, nohu, unepuudust, neeruhaigust, kurguvalu, südamenõrkust ja verevaesust. Õitest ja juurikatest teed (15 g liitri veele, 1-2 kl päevas) juua külmetuse korral higileajamiseks, närvi- ja rinnahaiguste, migreeni, peapöörituse ja jooksva puhul, mõjudes pehmendavalt. Nii räägib rahvas Raplas 1990. a.; olen isiklikult teinud teed ka vitamiinide tarvitamise eesmärgil talvisel ajal. (K. J.) Nurmenuku värskeid lehti on kasutatud salatina. (Kuuldud 1993 a.-l Purku külas.)

Tokkroos (Althea officinalis) - see aedades (sageli vastu majaseina) kasvav lill on 125 cm kõrgune, suurte kahvatupunaste ja teiste värvidega õitega. Droogiks juur, mis kooritakse ja kuivatatakse ära. Sel on omapärane lõhn, magus-läila limane maitse. Keedist kasutatakse hingamisteede katarri ja köha puhul. Siirupit antakse lastele rinnahaiguste korral. Tokkroosi ja leedripuu õite tee, segatult võrdsetes osades, aitab kurgupõletiku, kaelahaiguste ja kurgumandlite raviks. (Teave kuuldud sugulaselt, 37 a. naiselt, 1940. a.-l. Purila külas.)

Ubaleht (Menyanthes trifoliata) - kraavides ja madalail heinamaadel kasvav 15-30 cm kõrgune taim, millel 5 kroonlehega punakasvalged õied. Droogiks ubalehed (rootsudeta). Keedis tiisikuse, köha ja teiste rinnahaiguste puhul, samuti kõhuusside korral. Pulber parandab venitust ja seedehäireid. Tee (20 g 1 l vee kohta, 1-2 kl päevas) aitab lahtiste igemete, palaviku, kõhu- ja maksahaiguste, samuti isupuuduse korral. Loomadele on see ravimiks köha, punataudi, maksahaiguste ja katku puhul (suvel anti kuivatatud taimi, talvel kuivi lehti ja varsi). (Teave kuuldud 37 a. naiselt, 1950. a.-l. Purila külas.)

Vägihein (Verbascum) - kasvab looduses raiestikel, kruusaaukudes jm kuni 2 m kõrguseks, aias aga ilutaimena, olles rivaaliks päevalillele; kollaste õite kõrval on ka valgeõielisi. Rahvas kutsub seda taime raviomaduste poolest üheksavägilaseks. Droogiks korjatakse õisi nii värskelt kui kuivatatult. Keedisega pestakse vanu haavu, ohatisi ja kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui see on kinni, samuti raputatakse mädanevaile haavadele. Salvi keedetakse rõõsa koore või võiga, millega ravitakse haavu, sammaspoolikuid, ohatisi, sügelisi, hemorroide. Teed (10 g õisi, 1 l vett, 2-3 kl päevas) juua külmetuse korral, köha, rinna- ja kopsuhaiguste puhul mõjub rögalahtistajana. On arstinud neeru- ja põiehaigusi ning peavalu. Tinktuur on rohuks kõhutõvele, kõhuvalule ja venituse puhul. Värskeid lehti pannakse lömastatult haavadele ja haudunud varbavahedele. Kappides hävitab riidekoisid. Hobustele tehakse kapjade kompresse ja sarvloomadele antakse kopsuhaiguste puhul.
(Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

Paiseleht - paesete peäle pannes olla eä parandama. Palaviku ja nõrkuse korral paise lehed peale pannes ja riidega kinni mässitult olla eä rohi. Teeks keedetult puhastada kopsu ja rinnad eäks. Tiiskuse (tiisikus) vasta olla eä rohi.

Naistepunadest tehti teed; kui kuuriided olid korratud aga ka rinnahaiguste ajal anti sisse seda teed.

Korja 9 (ütse) puu lehti, keedä ummussin, lasõ nii pal'lo ar jahtuda, ku esi sisse võit minnä, nink havvuda hinnäst sääl sisen, ehk ku säänest suurt anumat ei olõ, kohe esi sisse mahut, sõs havvuda jalgu (teedägi, et sääl muu kihä kah lämmän piät olõma) ütsindä, hiitä lämmäle magama ja kata kõvastõ kinni, nii et hüäste higitsemä nakat (inämbüsi pandas sõs mõni kuumas aet savi- (telis-) kivi, tuhakott ehk keededü kaara kotiga jalgu ala nink anda kuuma kadajamar'a tiivett juvva) ja ku võimalik um, vaelda (vaheda) sagõhõllõ likkõs lännü hamõt kuiva hammõ ajamisega; nink rinnahaigus, ku tää mitte vana ei olõ nink külmetämisest saad um, kaos sedämaid.
Kah kusikuklasõ (sipelga) pesäga havvudõdas iinnimetedül, ehk ku 9 puu lehti ja kah kusikuklasõ pessä saadaval ei olõ, sõs võetas niisama kuivi ehk tuurid (tooras) hainu nink havvudõdas hinnäst sääl.
Järestiku sanna kütmine um ka hüä, viil paremb sõs, ku sanna minnen kõgõ inne, ku viil vett kohegi kihä pääle pandnu olõ-õi, õkva kangõ lõuna aigu üles lavalõ läät nink sääl niikavva olõt, ku kihä vesilikõ um.

Jaanihain. Keedetakse teed ja juuakse rinnasisemetse valu vastu.

Köha ja rinnahaiguse vastu tarvitati veel arstirohuna kuumaks tehtud piima. Piimale sisse pandud või ja sibulaga.

Kui rindu matab, siis peab rosinasuppi keetma. Muud toitu sööd, aga rosinasuppi köige pääle. See teeb rinna lahti. Siis mett ja searasva ka juua. Need andvad rinnale jöudu, kellel nõrk rind on.

Juudasitt e. ekspeller. Seda juuakse, tal on ka nagu natuke tiikessekki sees. On nagu üheksma aiguse vastu (kui on kõhtus valu, rindus, peas valu rimadiskmuse jooksva vastu ka).

Timmerjan. Tarvitatakse arstirohuna köha ja rinnahaiguste vastu.