Rahvapärased taimenimetused
Nõmmekõrvad
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 168, 652 (49) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Nõmmekõrvade (islandi sambla) teed tarvitatakse köha ja tiisikuse vastu.
RKM II 81, 291 (46) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Nõmmekõrvad, iislant (= islandi sammal) on kopsuhaiguse ja küha vasta, ära keeta, ta on esmalt küll sant ja libe, jusku valge sült, see siis väga küharohi. Rohkem paned, viha ja moru, aga ega ta sapp (= liiga kibe) ka ei ole.
RKM II 101, 435 (89) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Tiisikus = tiisik. - Tiisiku vasta on mitu teed: nõmmekõrvad (= Cetraria islandica) ja tuhkpoolgad (= Arctostaphylos uva ursi Spr.) ja raudheinad (= Achillea millefolium L.), ummuses ära keeta ja juua, ikki juua.
Vilbaste, TN 7, 269 (11) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Nõmmekõrvad köha vastu ning kopsuhaiguse vastu.
Vilbaste, TN 7, 488a < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanal ajal tundsid eestlased väga palju taimi ja mõistsid neid ka väga palju tarvitada. Näiteks kui kellelgi köha oli, siis anti talle pärnaõie teed, reinvarre õie teed, nõmmekõrva teed, raudrohu teed või ka maasikaõie teed.
ERA II 138, 614 (57) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidriku as. (1937)
Nõmmekõrvad (põdrasammal), islandi sammal, tiisikuse rohi.