Rahvapärased taimenimetused
Kadakas
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- sügelus
- maa-alused
- kärnad
- krambid
- köha
- katk
- roos
- luuvalu
- venitus
- vere puhastamine
- veiseröögatus
- vesitõbi
- allergia
- paeluss
- paise
- kõhupuhitus
- nahahaigused
- närvihaigus
- higistamaajav
- sammaspoolik
- rahutus
- südamehaigused
- kivitõbi
- külmumine
- koduparasiidid
- mädanev haav
- uriinipidamatus
- profülaktika
- maksahaigused
- põrutus
- oksendamine
- kirbud
- tiisikus
- pistja
- liigesehaigused
- suhkruhaigus
- koolera
- läkaköha
- külmetushaigused
- kõhukinnisus
- liikmehaigused
- kõhutõbi
- uriinipeetus
- rinnahaigus
- halvatus
- veresoonte laienemine
- kõhuhaigused
- menstruatsioonihäired
- paistetus
- kurguhaigus
- seest haigus
- jooksva
- voolmed
- kõhuvalu
- marutõbi
- lutikad
- maohaigus
- astma
- kopsuhaigused
- neeru- ja põiehaigused
- valu
- haigus määratlemata
- kõõm
- peavalu
- rõuged
- ohatused
- desinfitseerimine
- halltõbi
- kõhuussid
- langetõbi
- rabandus
- naistehaigused
- kollatõbi
- reuma
- tüüfus
- isutus
- väsimus
- nakkushaigus
- sarlakid
- kaetus
- sügelised
- silmahaigused
- seljavalu
- hundiviga
- ussihammustus
- luupainaja
- seedehäired
- difteeria
- hingeldamine
- hingeõhu haisemine
- mitme haiguse vastu
- tuulerõuged
- jalahaigus
- lastehaigused
- nutt
- hambavalu
- kõrvahaigused
- haigus tuvastamata
- soolatüükad
- hääle vead
- riis
- kõhulahtisus
- gripp
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
Kui veikse lapse kõht lahti, põdur ja vaese tervisega, siis ohutatasse järgmiselt. 1) Korjatasse üheksat seltsi marjapuid, nimelt neid, kelle marjadel rist otsas, nagu kadakas, pihlakas, pohlad, sinikavarred, lodjapuu, kitspaakspuu. Kua võib muid marjapuu õkse võtta, aga ikke 9 seltsi. Lisaks selle juure ühe juure pialt kolmeharusse ajanud kase õkse, ja selle vihaga viheldasse. 2) Pannasse kolm kuuma kerissekivi vee sisse, üeldes: "Üks meeste kivi, teene naeste kivi, kolmas üle ilma arsti kivi!" Selle veega vihutatasse last, aga kivid pannasse kerisselle tagasi. 3) Pannasse peerud risti pada peale, lastasse nende vahelt vee soenemise ajal üheksa tulesütt, ühtlaisi ristmise sõnu lugedes, sisse, ja pestasse sellega last.
Kadaka valminud marju tarvitakse arstirohuna. Marjad tulevad kuivatada ja siis neid süüa kõhu-, põie-, neeru- ja maksahaiguse vastu. Neid korjatakse sügisel.
Kadakasuitsuga suitsetatakse tubasid külgehakkavate haiguste korral, et eluruume desinfitseerida.
Tiisikuse vastu keedetakse kuuse, männa ja kadakapuu kasude vett, kusjuure ka veel lusikatäis hanerasva lisatakse. Siis seda segi sisse juua; ka saarepuulehe tee olla hea.
Kui nõeluss hammustab, siis vautakse seda kohta kolm korda kuldsõrmusega, pannakse kadakapuu koort peale ja hoitakse selle eest, et mitte tulihoonesse, s.o. niisugusesse, kus ahi ehk tulease sees on, ei minda.
Kadaka, pihlaka ja takja juured on kõik paisete vastu.
Tõbine pannakse seakünast sööma ja peksetakse kadakavitstega.
Sügeliste vastu hea rohi olla peeneks hõerutud kadakamarjad. Sinna sekka tulla natukene värsket võid ja püssirohtu sõtkuda. Rohtu olla kõige parem soojas peale määrida ja riidega kinni mässida.
Rinnahaiguse vastu aitada, kui põhitse poolt kuiva kadakat võetakse, keedetakse ja seda vett juuakse.
Hoavasalvi teha.
Kui sa oled kervega ehk mõne muu terariistaga hoava oma ihu sisse löönd, kas jalaseare sisse ehk kus tahes. Kui see hoav ei taha paraneda ja hukka lähäb, siis kui juba jõhvid sisse kipuvad kasvama, siis ei aita muu abi kui võta ja keeda üheksa puu salvi ja pane seda hoava piale. See kisub hoava kokku ja puhtaks ja parandab ära kohe.
Üheksa puu salvi tee nanda! Võta:
1tiseks - õunapuu kasusid,
2iseks - tikerperi kasusid,
3ndaks - musta sõstra kasusid,
4ndaks - punase sõstra kasusid,
5ndaks - pihlaka kasusid,
6ndaks - tominga kasusid,
7ndaks - kreegi-, ehk kui seda ei ole, siis pähklepuu kasusid,
8ndaks - pirnipuu kasusid, ehk kui ei ole, siis kadakapuu kasusid,
9-maks võta kirsipuu kasusid, ehk kui seda ei ole, siis võta mageda-marja puu küllest kasusid.
Igast puust võta üks võrs kasusid. Muude puude kasud ei kõlba kui viljakandja puude kasud üksipäine. Ja olgu üheksad sugu viljakandjad puud. (Nagu nimetud on.) Siis pane need kasud ühe paa sisse veega keema, aga ummukses. Siis keeda sõnkaua, kui park juba paksuks lähäb. Siis lase ära jahtuda ja võia seda parki puhta linase riidelapi piale ja pane hoava piale. See kisub hoava puhtaks ja parandab ära. Ja see kisub kõik viha ja paha vana hukkaläind hoava seest välla. Ja hoav paraneb kohe ruttu ära.
Kui nõeluss sind nõelab, siis pese puhta veega see hoav hästi puhtaks ja pane kadakapuu koort värskelt piale. See võtab kohe valu ja paistetuse ära. Ja hoav paraneb ruttu ära.
Hambahaiguse arstimine. Kui hammas valutab, siis mene metsa ja võta kolmest kadakapõesast ühe oksa küllest kuore alt üks kild ja vajuta nendega haiget hammast ja pane killud jälle igaüks oma kohta tagasi. Saab hammas kohe terveks.
Kui laps võõriti voatab, ehk nagu härja moodi, piad viltu pöörates, põrnitseb (põrnitab), siis otsi metsast härja veanatud, ehk härja kaevatud kadakaid ja pane need kadakapuu oksad keriselle ja viska leili piale, ja vihtle last selle leiliga. See kaotab põrnitsemese ära. See viga on lapsele sellest tuld, kui härg teistmoodi ehk raskejalgse naise piale on põrnitsend.
Kui sulle soolatüikad kää piale aavad, siis voata, kus kohta koer kadakaoksa piale kuseb. Siis mine sa koa ruttu ja pese ja nühi selle kadakaoksaga ja koerakusega oma kää pialt soolatüikaid. Ja lase siis käsi hia tüki aega pesemata seista. Siis kaovad soolatüikad pärast isi kää pialt ära. Nanna on mitmed omal soolatüikad ära kaodand.
Kadakamarjadest ja pihlapuu-õelmetest ja palotakjatest tehtud rinnarohtu.
Head abinõud külmatõbe vastu.
Haige pugegu ahju. Üks kõrvetagu ahjusuu ees kadakaid, teine küsigu ukse pealt: "Mis te seal kõrvetate?" - "Külmatõbe, külmatõbe!"
Kadakamarjatee olla veetõbistele hea juua, see alandada paistetust ja lahutada verd.
Kadakapuul on marjad ja marjadel rist otsas, sellepärast pruugitakse teda, kui ristid otsa on lõigatud, kurja vasta võitlemiseks ja marju pruugitakse haigetele teeveeks. Ka pihlikaga on nõiad palju kuntsisid ja vigurid teinud.
Kadakast peetase tervise puus. Kadakamarjavesi on haiguste vasta, mispärast marju ja oksi joogide sisse kiedetase, nagu taari ja õlle sekka.
Kui kõrvad valutasivad, siis lasti mõni tilk kadakamarjakeedust ehk rõõska piima kõrva.
Kõrvahaiguse vastu kadakamarjavett.
Laste haiguste arstimised on enamiste mitmet viisi suitsetamised mõnesuguste rohtudega ja on paljudes maanurkades ühed-needsamad; üks aga, mida ma ainult Türi kihelkonnas olen kuulnud, on nõnda-nimetatud paemageda tegemine. Selle tarvis säetakse õhukene paekivi lõuka peale kahe veiksema toel - nagu karjatsede ahi - ja põletatakse selle all üheksama talu maa pealt korjatud kadakaoksi, kuna laps seal suitsu sees hoitakse. Seda arstimist võetakse mitme haiguse juures ette.
Tiisikuse vastu on Hiiu rohud:
I. Saarelehtede tee.
II. Rauareierohu õilmete tee.
III. Kaselehed ära hautada ja nende sees vannitada.
IV. Noori kadakajuuri nii kaua keeta, kuni see siirupi paksuks vedelikuks ära keeb, ja siis seda nõnda-nimetatud kadakaõli sisse võtta.
Jooksjahaigust arstitakse:
Kolme saksa maa pealt tuuakse kadakaid ja kiva, keedetakse neid vee sees ja antakse seda vett haigele juua.
Halltõbi kaduda, kui kotitäis raipeluid saunalavale viiakse ja saunaahi kadakaoksi täis aetakse. Kui nüüd hall pääle tuleb, peab haige lavale minema ja pikali heitma, nii et pää raipeluukoti pääl, kuna siis ka kadakaoksad ahjus põlema pistetakse. Siis põgeneda hall seljast ära.
Kadakat ja kadakasuitsu karta kurjad vaimud, sest et kadakamarjadel rist peal on. Suurtel pühadel suitsetakse kadakaga elukambrid.
Kui veike laps karjub, siis lõikab ämmanaene iga kolme kadaka küljest kolm pulka ja paneb vee sisse, ja peseb selle veega last, siis laps ei pea karjuma enam.
Kui veike laps karjub, siis lõigatakse kolme kadaka küljest kolm pulka (koku 9 pulka), siis pannakse need pulgad vee sisse keema ja siis pestakse selle veega last. Siis laps ei karju enam.
Sügelesed. a) Pesti keedetud paakspuukoore veega, mis kangeste kihelema aeas, nõnda et inime ennast üsa veriseks raetsis, siis määriti püssirohust ja hapukoorest tehtud salviga üle; see rohe olli aga hirmus kibe.
Kui last ära nõiutud arvati olevad, siis köeti kadakadega sauna ja viidi laps sinna leilisse.
Kiusasid kärnad kurjad inimist, siis toodi jälle kadaka käest marju, keda siis keedeti ja kelle leemega kärnasi siis maha pestud.
Kadakamarju pruugiti ka kõhu- ja köharohuks.
Vana-Kariste Padriku talu nurmel on üks igavene vana kadakas, kes sealt oksa lõikavat, see kohe surevat.
Rinnahaiguse vastu aitada põhja poolt võetud kuiva kadaka keedetud vesi.
Riiside (sarlakid) vastu aitab kadakamarjatee.
Köha vastu aitab kadakamarjatee.
Kadakamarjadest ja pihlapuu-õelmetest ja palotakjatest tehtud rinnarohtu.
Sügeliste arstimine kadakaõliga.
Kadakaõli saamiseks pandud vana pada tihti kadakapuid täis ja siis kummuli kivi pääle, mille keskel auk (nagu tõrvapõletamiselgi), ja tehtud pajale tuli ümber. Umbes söömavahese põletamise järele olnud pajas ainult veel söed järel. Õli tilkunud alla moldi.
Kadakaõli määrit kuumas saunas ihule. Valus olnud küll, kuid sügelised kadunud kohe, justkui oleks nad luuaga ära pühitud.
Kui on jalade sees valu, korja kadakaoksad kõige marjadega, keeda veega ära ja pane jalad paraja sooja vee sisse, see võtab valu ära.
Kui valutavat hammast kadakapinnaga muljuda ja selle jälle oma endisse kohta panna, siis kaduda ka hambavalu ära.
Kadakamarju tarvitatakse vietõve vasta.
Kui kadakatega tuba suitsetatakse, ei pääse tõbi hõlpsasti tuppa.
Kui mingisugust haigust kardetakse, tuleb tuba kadakatega suitsetada. Mõne korra aitab muugi suitsetamine. Kui laps palju nutab kistakse peaharja jäänud juuksed võtta ja nendega last suitsetada.
Kadakamarjatee on hea abinõu külmetamise, rabanduse ja köha vasta. Vaja vaadata, et niisuguseid marju võetakse, millel ristid marjadel; ainult niisugused mõjuvad hästi, muud ei.
Hambaarstimine kadagapindadega.
Saaremaal Kaarma kihelk. Randvere Antsi küla Peetril oli koplis kadagas, millest lõigati tükk koort, võeti sealt alt 3 pinda, torgiti igaühega seni hammast, kui veri välja tuli. Pinnad pidi tagasi panema, koore uuesti peale, niidiga kinni siduma ja niidile üheksa sõlme peale panema. See kõik pidi ühe hingega tegema, sest muidu polnud sellest abi.
Ussi nõelamist arstitakse tubakaga, siidiga, poomõliga, kadakapuuga jne.
Veiseröögatis. Kadakasuitsu teha ja kasepungadega vihelda.
Sügeliste vastu hea rohi on peeneks hõerutud kadakamarjad, sinna juure aga natukene värsket võid ja püssirohtu sõtkuda. Rohtu on kõige parem soojas peale määrida ja riidega kinni siduda.
Paistetanud jalgadele tehakse kadakavanni, see on kadakaoksad keedetakse veega ummukses kangesti ära ja jalad pannakse selle sooja vee sisse. Juua antakse keedetud kadakamarjavett.
Uriinikinnisuse puhul juuakse kadakamarja teed.
Kõrvad valutavad.
Mõni tilk kadakamarjakeedist ehk rõõska piima kõrva.
Endisel ajal (ja ka nüüd) suitsetud haiguste korral rukkisi kadakatega ja aurutud riide all haigeid inimeisi.
Fructus juniperi [? kadakamarjad] võetakse kuivalt alla neelates köha vastu.
Sügeliste vastu hea rohi on peeneks hõerutud kadakamarjad, sinna juure aga natukene värsket võid ja püssirohtu sõtkuda. Rohtu on kõige parem soojas peale määrida ja riidega kinni siduda.
Veetõbi. Haigele antaks kadakamarjateed juua ja viiakse kuuma sauna ja tehakse kanged kadakasuitsu. Haigel olgu pää aknast väljas, et ära ei lämbuks.
Kadakamari olevat hää neeru- ja maksahaiguste rohi.
Halb õhk suust kaotakse kadaka ja piparmündiga.
Higistama paneb kadakas, arnikas ja mädarõigas.
Külmetand kohad: tamme- ja kadakatee.
Oksendamise vasta kadakas, koirohi, piparmünt.
Külmetamise vasta palderjan, kadakas, pärnaõied, vaarikad.
Koirohtu ja kadakavett keedetakse segamini südamehaiguse vasta.
Veiseröögatus - kadakapuu-eliga määritakse.
Külgihakkavate haiguste ärahoidmiseks näriti iga päev kuni kümme kadakamarja ja tubades tehti kadakasuitsu.
Kadakamarjad jooksva vastu ja neeruhaiguse vastu.
[Maaliste puhul]
Sis keedeti üheksama koore puu vett ja panti sinna pääle; niid pidid marjapuud olema kik, nagu pihlakad ja kadakad ja.
Kadakamarjateed tarvitasid neeru- ja põiehaiged.
Teisalt kuuleme, et hääks rohuks olla allakusemise vastu kadakamarjateed juua. Noorena olen näinud vihtujaid, kes tarvitasivad kadakavihtu, kuid minule jäi siis teadmatuks, mis oli vihtumise põhjus.
Ohatse vasta keetsin kaks tuupi vett, kadakamarju 1 1/2 tp. ja siis pessin sellega. Mina enne ei osand, aga seda öeldi mulle unes: "et kas sedasamast sa siis ei saa!" Hommiku tegin nii ja kohe aedas.
Jalgade paistetuse ehk valu korral toored nõgesed jala ümber panna ja riidega kinni siduda. Teiseks on kadakamarjavesi, milles jalgu hoida, vesi peab hästi kuum olema.
Kadaka musta marja vett võeti siistvalu vasta.
Kadakamarjad on neeruhaiguse vastu head.
Peavalutajad arvasid, kui juua kadakamarjateed, kaob peavalu.
Mustad kadakamarjad keedetult ajavad külmetuse välja.
Kadakaveega pesti rõugeid, siis öeldi kuivama hakkama.
Kopsuhaiguste puhul on hea kadakamarjateed juua.
Kadakas (Juniperus communis) - marju tarvitatakse teena jooksvahaiguse vastu.
Kadakamarjad aitavad külmetamise vastu.
Kadakajuur (kuidas tehakse, ei tea) aitab luuvalu, pistjate, seljakangestuse korral.
Kadakas aitavat ka hullustujude, marutaudi puhul inimestel ja loomadel.
Kadakamarju süüa ja kadakamarjatee olevat hää külmahaiguste vastu ja puhastavat verd.
Kadaka (Juniperus communis L.) noorte võsude või marjade keedis [soolteusside vastu].
Kärnade-sügeliste ravimiks tarvitatakse kadakamarja pulbrit, silmakivi ja toorest searasva + väävlit (kollast).
Kuiva sammaspooliku (kuni 5e kopikalise vaskraha suurused valged laigud kätel) ravi: joodi saaretõrva või kadakaõli.
Kui ehmatusest menstruatsioon ära jääb, ja inimene paistetama hakkab, siis tuleb teha sipelga-, maavitsa- ja kadakavanni, igat 3 x.
Puuduva kuupuhastuse korral tarv. kadakamarja-õli (saab apteegist!).
Külmetushaavandeid määrida kadakaõliga (pressitakse kadakamarjadest)
Neerupõletik. Tundemärgid: paistetus algab näost ja levib üle kogu keha. Ravi: kadakavee vannid teha ja olla sääl sees nii kaua, kui võimalik, pääle selle juua ka kadakamarjade teed.
Tiisikuse vastu aitab häste kadakaokstega (võimalikult marjadega) keedetud vesi. Seda tuleb juua üsna palju ja kuumalt.
Köhuhaigus.
Veta veega katla tahma sisse ehk lapsele rõõsa piimaga kivisütt ehk keeda kadakamarjad ja joo seda vett.
Köhuhaiguse vastu.
Veta mustad lepaurvad, kuivata ära ja tõuka peeneks ja pane viina peale, vett sisse, see aitab (ka kadakamarjad on head).
Kadakamarjad.
Kadakamarju tarvitatakse tees keetes, teena juues kõhuhaiguste vastu. Samuti ka ainetevahetuse haiguste korral, näit. neeruhaiguste korral. Sel korral pidavat kadakamarjad aitama kehategevust elustava toimega. Kui tarvitatakse ohtralt, võivad tuua kasu asemel kahju. Marjade puudumisel võidakse tee keetmiseks tarvitada ka noori kadakaoksi.
Kõhuvalu korral tarvitati kadakamarjateed ja koirohuteed. Need mõlemid keedeti ära ja jõukamates peredes lisati veel juurde viina. See oli kohe igaks juhuks valmis keedetud. Ka venimise korral tarvitati neid.
Kadakaid korjati metsast ja rohitseti juaksvahaigust.
Hea rohi seljavalu vastu.
Musti kadakamarju, efeimarju, petersellijuurt, igaüht ühepalju; need kolm pulbriks teha ja viinaga keeta, hommikul ja öösel seda soojalt juua.
Jooksva, issiase-haiguse rohuks tehti vana kal'laraba palavaks haigete jalgele vanni tegemiseks.
Kadakamarju söödi vere puhastamiseks ja seedimise korraldamiseks.
Kolme saksa maa pealt toodi kadakaid ja nende suitsuga arstiti kõrvu. Ka muid haigusi arstiti kolme saksa maa pealt toodud kadakate suitsuga.
Pesemine.
Kummeli- või kammelitie, kadakamarjatie, tuulepesa- ja ka allikavesi, kuhu sisse hõbevalged kaabiti.
Seestpidiseid arstimeid on silmahaiguse puhul sisse võetud: kadakamarja keedist, maarjapuna-, palterjani- ja piparmünditeed.
Paistetushaiguse vastu aitasid kadakamarjad.
Kadakamarju korjati ja söödi, ka kuevateti ja siis näriti ja neelati tervelt alla selja- ja seesthaiguse korral.
Naisterahvaste haiguste vastu pruugiti päevalille (madalad sinised lilled, kasvavad heinamaal puhmades), valge õelmetega veriheina, kadakamarju, koiheinu, kalmusejuured olivad üleüldse tuttavad.
Kadaka marju õpetati lapsi sööma, külgehakkava haiguste eemalhoidmiseks.
Kadakaokstega suetsutadi majasid, et haigused ära kaoks.
Kadakast arvatakse, et ta on 99 haiguse rohi.
Muidu arvatakse kadakamarju haigustele rohuks olema, et igal marjal ristikene pääl on.
Jaanipäe korjati keiki õitsvaid rohi (jaanirohud). Haiguse ajal suitsetati nendega.
Katuseräästa pisteti kadagad (kadakaid).
Kadakamari on üheksama haigusele, põie ja neeru on kõige tähtsamad. Tieks keeta ja kuivalt pulbriks hõeruda.
Kadakamarju kiideti tiisikuseköha vastu. Peremiis oli haige, siis me vennaga kogusime päksutäie marju, siis anti ivake saiaraha.
Aitas ka imestuse vastu kadakasuitsu tegemine tuppa peale külalise lahkumist. Soovitavad oli marjadega kadakaoksad suitsetamiseks.
Hingeldamise puhul joodi kadakamarja taari või männikasvu teed. Alkoholi ei tohtinud tarvitada.
Halvatused ja nende liigid.
Närvide rahutu tegevus. Halvatuse vastu keedeti teed nõmmeliivast, kadakast ja arnikajuurtest.
Kadakalaatisi keedetesse tiisiku vastu.
Oli veel palju ravitaimi, kadakamarja tee, ubalehe tee, kõiksugu haiguste vastu.
Neeruhaigusest lahtisaamiseks peeti vajalikuks kuiva soojendamist neerude kohal, määrimist tuleõliga (petroliumiga) väljastpoolt neerude asukohalt ja hästi valminud (mustadest) kadakamarjadest valmistatud tee joomist.
Kopsuhaiged pidid jooma oma uriini. Hea oli ka veel kadakakännuvesi.
Hingevaeva puhul on hea juua kadakakännu vett või õlevett.
Naistehaiguste vastu on head kadakamarjad - süüa niisama või keeta teed.
Venindhaige puhul tuli saunas kadakatega vihelda.
Saunalaval kadakatega vihtlemine on hea põrutuse, reuma vastu, samuti äratõstmise ehk venituse vastu.
Kadakamarju süädi nindasamate ja tehti tied, kui kopsud õlid haiged.
Kadakaõksa vannid - juaksivale.
Kadakamarja tied jõivad, kel õlid närvid haiged.
Vihtasi tarvitati.
Jooksva puhul tarvitati ka nõgese ja kadakaoksa vihta.
Kadakamarja teele omistati kopsuhaigusi ravivaid omadusi.
Kadakasuitsu tehti, et haigusi peletada.
Männikasud ja kadakamarja tie ka on tiiskuse vasta.
Läkaköha.
Läkaköha vastu pandi üks kadakaoks katla, keedeti ja seda vett anti haigele juua. See pidi terveks tegema.
Halvatus - arnikatinktuur ja kadakaõli.
Kadakamarju võta ühest kuni üheksani: täna üks, homme kaks, siis jälle tagasi. Mustad marjad peavad olema. See aitab rinnahaiguse vastu.
Lapsed kidurad, närused, anna kadakamarja teed.
Kadakas pidi 9 sugu haiguse vastu olema.
Allakusemine. Kanapugu põletati tuhaks ja anti sisse. Kadakavanni tehti 1 nädal iga päev.
Voolmed. Ägedad seesmised valud ja kõhu peale ajasid voolmed üles. Joodi mustadest kadakamarjadest keedetud vett.
Hingeõhu haisemine. Söödi kadakamarju 1-9 ja tagasi.
Naha kihelus.
Kadakavanni teha.
Usside vasta kadakamarjad ja kõrvitsaseemned, söödi kuivalt ja rüübati vett peale.
Koleera (kõhutõbi).
Koleera on verine kõhutõbi. Suure kõhulahtisusega koos verega.
Ravi 10 tilka lõngaõli ühe klaasi vee pääle. Üks kord päevas sisse võtta. Küpseid kadakamarju, värsked põõsa küljest võetud ehk teena juua 1 klaas. Haige sai terveks.
Kodumaa taimed.
Arnikas, kuivatatud tomingamarjad viina sees. Kadakamarjad, kibuvitsa marjad seesthaiguse raviks.
Neeruhaigus. Kadakamarju süüa neeruhaiguse puhul ja teed ka juua. Ise sain terveks.
Hea hääle saab, kui juua kadakamarja vett.
Kusi paha. Kadakamarja teed joodi, kui kusi oli paha.
Naiste verejooksu vastu on kadakamarja tee. Palju ei tohi võtta. Vanni teha ka, mitte palavat, leiget vanni.
Põiehaigus. Kadakamarja teed joodi.
Kui rinnad haiged olid või köha oli, siis keedeti piima kadakamarjadega, anti haigele juua, ka paistetuse vasta old see hea.
Kellel paeluss oli kõhus, sellele anti kadakamarju, toominga- ja pihlakamarju ja seasapi pulbrit koiroho veega.
Loeti ka ussisõnad, aga kuidas, seda ma ei tea, minust vanemad lugesid küll.
Paelussi aeti välja küüslaugu, sibula ja kadakamarjade söömisega tühja kõhu peale.
Laste usse raviti peamiselt ussiköömnetega ja kadakamarjadega.
Kadakamarjad olid neerurohi, joodi kadakamarja teed, kui selg neerude kohalt valutas.
Kadakamarjad on kopsuhaiguse vasta. Kadakamarja võib kohe samuti süüa, kui marjad küpsed on.
Hingeõhu haisemine. Piparmündi teed joodi ja kadakamarju söödi.
Kadakas: v. k. Мосевельник. L. K: Juniperus Cammunis.
Ka need põesasokaspuud kasvavad ainult mägedes, kus on põhjamaa kliima. Neid on kahte seltsi, ühed roomavad piki maad, põesad on laiad ja madalad, aga teine selts on niisamasugused, nagu Eestimaal.
Kadakamarja teed joovad veetõbised ja neeruhaiged./---/
Kadakamarja tee läkaköha korral.
Paistetust [viheldi] kadakavihaga kuivas ja kuumas. Paisetele pandi päeval enne sauna leivajuuretist ehk ka värsket haputaignat ja siuti riidega kinni. Viheldi siis läbi riide pihlakase vihaga. See kole haputaigen kiskus küll paised tühjaks, augud rode mustasid taga. Taigen pesti maha veega, kuhu näpuga kolm kord soola sisse pandi. Siis suuti riidega kinni ja hoiti, et küüneviha sisse ei mend.
Kui selg kihus, kriibiti küüntega kuumas leilis, ka viheldi hautatud kadakase vihaga.
Kadakamarjad keeta ja selle veega vanni teha hea jooksva vastu. Joodakse ka kadakamarja teed liikmehaiguse vastu.
Jeesuse rist on kadakamarjal otsas. Üteldi, et on Jeesuse mari, et aitab, on inimese rohi. Tehakse teevett. Me oleme joond teda muidu.
Köha vastu on hea kadakamarja keedis, head sooja sauna leili ja kadakavihaga vihelda on hea köha ja külmetuse vastu.
[Köha arstiti:] Ka kadakamarja teed joodi, männikasudest ka.
Ka kadakamarja, koirohu, osja- ja salveitee on hea samade haiguste [neeru- või maksakivide] korral. Kadakamarju võib ka kuivalt süüa: esmaspäev viis kadakamarja ära süüa, siis iga päev üks mari rohkem. Nõnda 14 päeva, siis iga päev üks mari vähem kuni viie peale tagasi.
Leesikaid korjati ka suvel nõmmest, nende teed joodi, kui põiel juhtus midagi viga olema. Põie- või neeruhaigusega söödi ka kolm kuni viis küpset kadakamarja päevas. Marjad peavad olema päris sinised ja küpsed, muidu ei aita. Kindad käes, murendati küpsed marjad okstelt põõsa all olevale riidele, sealt oli hea neid kokku korjata.
Närvivaludele aitas ka, kui söödi mõni küpse kadakamari iga päev. Teed keedeti männi- ja kuusekasvudest ning joodi enne magamaminekut õhtul.
Kadakasuitsu tehti tubadesse, kui haigus oli majas.
Kõhuhaigused. Neid kardeti väga, kuna sajandi vahetusel möllas välismaal ja Venemaal kolleratõbi. Ajalehed tõid kohutavaid sõnumeid. Kõhulahtisuse korral oli esimene vahend kuivatatud mustikate leotis piirituses. Ka koirohi oli sama hea (tee). Mustikate puudusel võis koleerakartusel ka kadakamarju närida.
Kadakavann on allergia vasta hea.
Haiguste ajal aeti kadakasuitsuga pisikud toast välja. Selleks pandi kadakaoksake vajalikus toas põlema ja lasti suitseda. Seda tööd tegid tavaliselt täiskasvanud, mitte lapsed. Ei lubatud ju tulega hooletult ümber käima. Kadakasuitsu tehti ka siis, kui surnu oli matusemajast ära viidud ja perenaistel oli vaja tuba, kus seisis enne surnukirst, korda teha ja söögilaudasid lisaks panna.
Pohlavarred olid rohkem haiguse vasta, põie vasta, kadakamarjad olivad ka.
Tiisikuserohi oli tehtud, saarepuu tõrva maik oli. Möldri rohi. Veskimölder oli see. Temal oli poeg haige, saadeti tulema haiglast, et enam abi ei saa. Ja siis tema tegi ise rohu. Üks osa petersellijuuri, üks kadakamarju ja üks pohlalehti. Teeks tehti ja seda pidi võtma, et see rohi ei hakkaks neerude peale. Kui te kunagi Tartus käite, küsige, kas keegi teab sest laboratooriumist, kus seda möldrirohtu tehti. See oli 1938. või 39. aastal, ta hakkas seda rohtu tootma. See tee on ka teistele haigustele hea, supilusikatäis ühe liitri vee peale. Teha sest tee, siis mõjus.
[Maarohtudest.]
Kõigi nende maarohtudega arstimise juures peeti ka väikselt kunsti. Kadakaoksi lõigati ainult vanas kuus ja iga kadaka küljest ainult kolm oksa põhjapoolt küljest, kokku üheksa oksa ühe viha jaoks. Ka kaseoksad vihtade jaoks toodi vanas kuus.
Kõhu lahtiolekul joodi viina sees leotatud toomemarja leotist, kadakamarja teed, tedremaranat viina sees ja küüslauku viina sees. Eeterit suhkrutüki pääl, piparmündi teed ja söödi mõni lusikatäis kuiva kohvi ära.
Mindi sauna ja viheldi kas nõgestega või kadakaokstega.
Liigestevalude puhul tehti kadakavanni, nõgesevanni. Selleks keedeti võetud rohud vees ja siis lasti veidi jahtuda ja soojas vannis hoiti haige kehaosa. Oli suur nõu ja vannivett tehti rohkesti, siis mindi isegi üleni sellesse ravivanni.
Liigestevalude puhul tehti ka sellist rohtu, et võeti mesilaste vaha, hapukoort ja mett ning keedeti see pudruks ja sellist võidet määriti haigetele liigestele. Üldse nõudsid haiged liigesed sooja. Ka paiselehti pandi peale, see tõmbas paistetuse korral palaviku välja ja haige sai liigest juba paremini liigutada. Kui paiselehti ei olnud, sobisid ka takjalehed. Kui oli tugev paistetus, tõmbas roheline terve leht varsti kipra ja närbunult võeti sellise lehe asemel juba uus. /---/
Mõnes peres tehti tervisliku õhu saamiseks (haiguste puhul) kadakasuitsu. Selleks pandi väike kadakaoksake põlema ja toodi tuppa. Tuli huvitav lõhn küll. Öeldi, et see hävitab pisikuid.
Vanemad inimesed armastasid kadakasuitsu. Kui toimus koristamine, siis avati küll aknad või uksed, et puhast õhku sisse lasta, kuid lisaks soovisid vanemad inimesed ka kadakasuitsulõhna ja selleks tuli väike kadaoksake toas põlema süüdata. See tuli näiteks mõne kausikese kohal hoida, kui põles, et põrandale midagi ei kukuks. Tihti tehti kadakasuitsu selles majas, kus oli peres voodihaige, ja siis arvati ka seda, et kadakasuits ajab kõik haigused toast välja.
Et saada puhast õhku tuppa, siis tehti toas kadakasuitsu. Selleks võeti kadakaoks ja süüdati põlema. Kadakasuitsu tehti just siis, kui peres oli mõni lamaja haige, kelle pärast oli toas halb lõhn. Kuigi lasti ka õuest värsket õhku, muutis kadakasuits tubase õhu ikkagi paremaks.
Kadakasuits andis tuppa head lõhna, mis meeldis eriti vanematele inimestele. Isegi puulusikad ja piimapütid olid Sepa peres Johannes Sepa isa tehtud, tema oli ametilt küll sadulsepp, kuid oskas ka puutööd teha. Veel kaua aega oli puuriistadel siis kadakalõhn juures. Öeldi, et kadakasuits hävitab haigusi ja ajab toast haigused välja. Johannes Sepa ema ütles vanana ikka: tee kadaksuitsu!
Kadakamarja keedist tilgutati kõrva, kui kõrv valutas.
Kadakasuits meeldis vanematele inimestele. Kadakaoksake toodi tuppa, süüdati põlema ja just siis, kui oli mõni lamaja haige majas. Öeldi, et õhk on nii hea ja arvati ka seda, et ajab toast haigusepatsille välja.
Vanadele inimestele meeldis kadakasuits. Selleks pandi kadakaoksake toas põlema ja suits läks siis õhus laiali. Kui oli majas voodihaige, siis tehti kadakasuitsu. Öeldi siis, kadakasuits ajab kõik haigused toast välja.
Kui oli vaja puhast õhku, siis vanemad inimesed käskisid kadakasuitsu teha. Selleks pandi kadakaoksake põlema. Tehti just siis, kui majas oli voodihaigeid. Siis arvati, et kadakasuits ajab haigusi välja.
Reumat võis ravida saunas kadakavihaga viheldes, samuti oli see protseduur hea venituse vastu.
Kadakamarja tee olevat aidanud üheksa haiguse vastu. Seda teed tarvitatud neeruhaiguste vastu, see soodustanud uriinieritust. Aga ka köha ja jooksva vastu aidanud.
Kadakavihaga viheldi saunas jooksva ja reuma puhul. Ka olid kadakaoksad desinfitseerivaks vahendiks. Nendega hautati kapsatünne, lihaastjaid ja lüpsikuid, kirne. Olid ju vanasti kõik tarberiistad puust. Kadakaokstega hautatakse praegugi kapsatünne, lihaastjaid ja muud.
/---/ Sajandi algul (1904) levis Väike-Maarja piirkonnas tüüfus, mis just noori inimesi mulda viis. Seetõttu iga kõhuhaigus tekitas paanikat. Kodustest ravimitest oli tuntuim mustikas. Neid kuivatati suvel hoolikalt, leotati piirituses ja võeti tilkadena. Lastele anti ka kuivatatud mustikaid närida kõhulahtisuse korral. Kui neid polnud, siis aitas ka kadakamari, närides 5 tükki päevas. /---/
Veel olid sajandivahetusel ja hiljemgi maal kasutusel kadakasuits desovahendina ja soolhappevedelik palavikurohuna. Viimaste vahenditega oli võideldud rõugeepideemia ja hiljem influentsa (gripp) vastu, milline sajandi alguskümneil oli veel surmatoov, sest muid ravimeid ei kasutatud.
Kadakamarju kasutatakse iidsest ajast uriinierituseks ja seedimist soodustava vahendina. Samuti ka neerude alatalituse ja veetõve korral. Takistavad soolte ja maogaaside teket nii inimesel kui loomadel. Vanad inimesed keetsivad kadakateed loomadele ainetepuuduse ja halva piimamaitse korral. Neerupõletiku korral ei või kadakateed juua, ärritab liig neerusid.
Neeruhaigus.
Kui seljast valutas, eks siis mõeldi, et on neerud haiged. Siis keedeti ja joodi ikka maarohtude teed. Maasikajuurtest ja -õitest, kibuvitsa marjadest, nurmenukkudest või mäerõika juurtest teed. Ja veel kiviimela juurtest, pärnaõitest, teelehtedest või hiireherne teed. Leesikalehtedest keedeti ka teed, kui arvati olema põiel või neerudel midagi häda. Kadakamarju söödi ka nende haiguste puhul, 3-4 marja päevas. Marjad peavad olema tumesinised, päris küpsed.
Jooksva vastu.
Selle määrimiseks valmistati kodus jälle rohtu. Pudel täidetakse küpsete kadakamarjadega. Valatakse marjadele siis piiritus peale ja lastakse kaheksa päeva siis seista. Teise pudelisse pannakse toore sibula pilgud, no ja siis valatakse marjade pudelist piiritus nendele peale. See segu lastakse jälle kaheksa päeva siis seista. Siis on rohi valmis. Selle seguga määritakse valutavaid kohti ja siduda pealeselle soojalt kinni.
Marjad ja teised saadused otseselt ja leotistena.
Kadakamarjad - neeruhaiguste raviks, seedimist soodustav. Tori köster B. Habicht (s. 1881. a.), kes oma külalisi sageli tervisehoidmisele kutsus, tarvitas vajalikul korral kadakamarjad piirituses ja apelsinikoored piirituses. Nendega segati viina napsuks: õhtusöögil (mitte alati) 1 naps, külmetamise korral 2 napsu. Ernst Juurikas, s. 1899, Tori-Jõesuu (1958)
Külmetushaiguste puhul on veel rahvale tuntud raudrohi, salvei, kadakas, nurmenukk, piparmünt, sibul ja küüslauk.
Astmat raviti palderjani, naistepuna, kadakamarja, paiselehe ja nõmme-liivatee teega. Ma olen tarvitanud ka veel aed-liivateed. Hingati sisse kummeli- ja tärpentiniauru.
Neeru- ja sapikivide raviks pidi jooma teelehtede, kadakamarjade, osjade või salveide teed. Kadakamarju võis ka kuivalt süüa.
Aliide Jürgenson sündis 28. aug. 1892. a. Sindis, elas seal Pärnu mnt 44-4 ja suri 1968. a.
Kadakamarjad (tee) oli üheksa häda vastu. Ka palderjan.
Kadakmarja tee hea köharohi.
Kadakamarja teed tarvitada luuvalu, neeru- ja veetõve korral.
Kolm supilusikatäit rukkijahu (mitte püüli), kolmveerand klaasi kibuvitsa ja kadakamarja teed (võib olla ka kummelitee), üks kanamuna, üks supilusikatäis mett. See segu kloppida piimale, lisada üks klaas kefiiri.
Kasutada üks kord päevas igal hommikul üks tund enne sööki tühja kõhuga. (Aeg on väga tähtis.) Pärast segu joomist lamada enamasti vasemal küljel üks tund. Kui gaasid tekivad - kindlasti välja lasta. Seda segu kasutada pikemat aega. Suitsetamine maha jätta. Mao- ja soolehaiguste puhul.
Kollatõbi.
Juua kadaka valmis musta marja teed.
Kui veresooned laienenud jalasäärtel, siis lasti aadrit saunas või ka viheldi saunas nõgestega. Vanaema jõi ka kadakamarja teed. Kui oli veresoon katki, siis seoti kinni, pandi teeleht peale.
Mina jäin neerupõletikku. Öeldi emale, et tuleb teha kadakavee vanni ja kadakamarja teed pidi jooma.
Kadakamarjast tehti teed, kui oli niisugune paistetus.
Kadakamarjatee on tiiskuse vasta.
Suitsetamine.
Kadakaoksa suitsu lasti kõrva.
Kui kõrvad olid haiged, siis pandi hautisi. Keedeti kadakaoksa vett ja kadakavee sisse kasteti pahema jala naesterahvasukk ja mässiti kokku ja pandi kõrva peale.
Kõhulahtisuse vastu kadaka- ja raudrohuteed.
Mina arstin ise ennast maarohtudega. Ma pükse ei kand. Tuul puhus. Teisel päeval valuga välja ajama, kardab paha haigust. Vanem naine õpetab: „Too metsast kadakaid, keev vesi peale, istu selle auru peale, siis voodisse. Kõik kadunud.” Aitas küll.
Kadakamarjad, mustad marjad öeldasse. Jeesuse rist on otsas, on küll rist. Nendega jälle arstitakse.
Kadakamarjad neeruärrituse vasta ja põieravide vasta.
Kadakamarjad - köha vastu.
Muste kadakamarju ja nendest tehtud teed tarvitati sisemiste haiguste, pääasjalikult rinnahaiguste, näiteks tuberkuloosi vastu.
Taimedega arstimine.
Kadakamarja teed tarvitatakse teena külmetuse vastu ja verepuhastajana.
Vanasti tarvitati taimi:
Arstimiseks: palderjaani, kummelit, paiselehte, kadakamarju, pärnaõie teed.
[Taimi kasutati arstirohtudeks:]
Kadakamarju (haiguste vastu).
Kadakamarja tee tiisikuse vastu.
Kadakasuits köha ja külmetuse vastu
Arstirohuks.
Kadakamarja teed neeruhaiguse vastu.
Kadakamarjad (külmetuse vastu).
Külmetuse vastu tarvitatakse pärnaõie teed, vabarna-, köömne- ja teisi teid. Peale seda tarvitatakse ka kadakamarjade teed.
Külmetuse vastu tarvitatakse pärnaõie teed, vabarna-, köömne- ja teisi teid. Peale seda tarvitatakse ka kadakamarjade teed.
Kadakas [rahvapärane nimetus puudub]. Neerude ärritamiseks (marju).
Kõhuhaiguse vastu - kalmujuured, nõgesed, tammekoor, kadakamarjad, kibuvitsa õied, kaseurvad, sibul ja kööme.
[Arstirohuks.]
Kadakamarjad.
Kadakakasu tee õlema kua hea juua, tegema erksast, vanemad inimesed reakisid.
Kadakamarja kolm-neli tera ära süüa, võtab suust halva lõhna ära. Kadakamarju ei tohtima suust enam välja sülitada: kui oled kõrra suhu pannud, pead ära sööma. Sellepärast ei tõhtima välja sülitada, et tal on Jeesuse rist õtsas. Vanaaegne uskumus.
Kadakamarju kasutatakse ravimina. Siis veel valmistatakse kadakast keppe. Oksad laasitakse mitte päris ära, vaid jäetakse lühikesed „nükid“ kepi külge [joonisel kepp tüügastega].
Aga ka ilupõõsana, õigemini ilupuuna kasvatati kadakat kodu lähedal ja surnuaedades. Jäeti kasvama ka põlluveerde ja heinamaale.
Kuidas vanarahva tarkuse järgi langetõbe arstiti (Võru murdes koolisklemise hädä).
Suvel tuleb üheksa seltsi taimi korjata ja nendest teed teha. Ning mustadest loomadest tuleb igaühest võtta kolm tilka verd. See veri tuleb ühes teega haigele sisse anda.
Need taimed on järgmised: palderjan, tedremaran, ülekäerohi, sootubak, takjajuur, põdringas, kadakamarjad, pohlaõied, leetripuu [leedripuu] õied.
Need loomad, kellelt tuleb võtta verd kolm tilka, on: musta kassi verd paremast käpast, musta kuke harjast, muti verd paremast käpast kolmanda sõrme vahelt.
Kui langetõbi parajast peal on, siis tuleb kääridega lõigata juukseid: otsa eest, mõlemate kõrvade juurest natuke. Tuleb teha kolm lepapuust väikest risti ja siduda need juuksed igaüks ise punti. Need juuksed tuleb siduda valge lõngaga iga punt ise risti vahele. Siis tulevad need ristid maha matta niisugusesse kohta, kus kasvab kolm leppa ühe juure peal.
Ka nendest loomadest võib võtta [verd]: kärnkonnast ja harakast. Aga paaris ei tohi olla nende loomade arv.
Ennevanast viheldi kadakavihaga haigid. Ma isegi olen kadakavihaga haiget vihelnud. Ja kadakaoks oli alati lüpsiku najal. Siis kadakaoksaga pidid kurnama piima. See võttis viimse kui karvakese oma külge ja piim sai puhas.
Kadakast veel mõni sõna. Kadakast tehakse vannisid jooksvahaiguse vastu. Keedetakse kadakaoksi ja pannakse vannitusevee hulka.
Riistu haudutakse kadakatega. Seda tehakse kahte moodi. Mõned panevad, kui riistu hauduvad, kadakaoksi külma vette ja siis pannakse tulised kivid peale vai vette ja kaetakse riist pealt kinni. Kui juba vesi jahtuma hakkab, siis valatakse välja.
Mõned panevad kuuma vette kadakaoksad, kui riistu hauduvad. Kadakas võtab kohe halvad lõhnad ära.
Kui hiired lõksu ei lähe, suitseta kadakaga lõks ära, siis lähevad kohe sisse.
Kadakamarju tarvitati arstirohuks põie, neerude ja maksahaiguse vastu. Mõni tera päevas ära närida võtab halva suulõhna ära.
Ja mis veel peaasi. Kadakaga riistu vitsutada. On palju kõvemad vastu panema kui raudvitsad.
Ega siis muidu vanasti öeldud: kadakateivas, haavapuu roigas ja kuusevits käib ühe inimese eluiga, kui neist aja [aia] teed.
Vanasti tehti kadakast piimapütte, lähkrid ja lusikaid.
Mõned panivad ka pühadeõlle sisse kadakaoksa.
Kui toas halb lõhn on, too ja tee kadakasuitsu toa peale, kohe kaob paha lõhn ära. /---/
Kadakas [Juniperus communis L. harilik kadakas].
„Okstest kui keitada teed, see on naiste punaste vasta. Marjad on kui jälle neerude pärast kusi kinni, siis tsäi keita, marjadest ikka, kui juba nenda küpsed, et lillad.“
Kadakas. Kadakavee vannidega arstiti jooksvahaigust ja kadagavihaga viheldi kua saunas, kelle jooksvahaigus õli. Mina vihtlesin kua kadakavihaga, kui jooksvahaigus õli, ja sain jooksvast lahti. Kadakaviht tuleb ära hautada kerissel nagu kasegi viht, muidu toores kadakaviht, siis on nii hea tunne, kui vihtled, ja tagastjärele on kua mõnus tunne. Kui õles kadakavihaga ära vihelnud, siis sopsi veel kasevihaga üle, siis oled terve kõrraga.
Kadakas [Juniperus communis].
Kadakamarju (küpsi, musti) tarvitatakse neeruhaiguse vastu. Süüa 1-3 tera päevas.
Kadakamarjad [Juniperus communis]. Veega pesta sügelikke, kärnadele;
Kadakamarjad [Juniperus communis]. kadakaõlut juua - jooksvale.
Kadakamarjad [Juniperus communis]. Katkimuljutud marjad viina sees kõhuvalule, luuvalule.
Kadakamarjadest tehtud jooki (ka kadakamarja kalja) pruugiti ennem ja pruugitakse veel praegugi jooksjahaiguse vastu. Enamasti selleks otstarbeks müüakse seda isegi Tallinna turul suurel hulgal aasta läbi.
Kadakasuitsu tarvitati ennemalt ja tarvitatakse veel praegusel ajalgi (ehk küll palju vähemal määral kui ennemalt) hakkavate haiguste vastu. Näiteks läks keegi perest, kus hakkav haigus majas oli, naabri juurde, kus seda haigust mitte ei olnud, siis selle lahkudes süüdati toores kadakaoks põlema ja lasti tuba kergelt suitsu täis.
Kadakas pidada ka hea abinõu olema mitmesuguste nõiakunstide vastu, nagu paha silm või paha sõna. Niisugusel kohal pidada abinõu seisma selles, et kadakamarjal olla rist otsas.
Peale sõda, sel kurjal katku ajal, tarvitasivad vanad inimesed kadakamarja teed. Ja kus peres seda tarvitati, jäid taudist puutumata. Ka meie emagi ütles, et Jeesus olla söönud neid marju ning lõiganud ühele risti peale märgiks ja nii kasvada aeg-ajalt kõikidele ristid peale.
Väristajarohi - hallitõve vastu, ka kadaka- ehk nõgeseviht, leili visatavat hapu kaljaga.
Kadakas - marjatee köha vastu, ka hobusele.
[Kadakas] Oksavesi õllesse, puunõu hautamiseks. Suits tuppa.
Kadakas - kadaka.
Marjadest tee tiisikuse, veetõbe, neeruhaiguse vastu. Okstevett lisatakse õllele punaka värvi saamiseks, hautatakse puuanumaid, tarvitatakse loomade haiguste vastu.
Kadakasuitsu tehakse tuppa „haesuks“, aga ka mitmete haiguste vastu. Juuri tarvitatakse nagu männil. Marju söövad lapsed.
Kadakamarja tee neeruhaiguse vastu.
Kõigile tuntud kadakas on oma mustade marjadega ka arstirohuks. Tema marjade leotist pruugitakse neerude ärritamiseks, et neid sundida palju kust kehast välja ajama. Rahva seas on kadakas vanast ajast saadik tuntud põie- ning kusetoru vigade vastu.
Kadakamarjad - külgehakkavate haiguste puhul suus närida, siis ei hakka haigus külge.
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Kõhuvalu vastu olid sanglepa urvad, hapuoblikad ja kadakamarjad viinaga sisse võtta.
Petersellid ja kadakamarjad - koos keetes - verepuhastuseks ja samaks otstarbeks ka mustasõstra lehtede teed.
Milleks tarvitati vanasti taimi.
Vanasti tarvitati taimi arstirohuks. Mulle jutustas minu vanaema Katta Vene, et meie pool olla tarvitatud järgmisi taimi.
Köha ja muude rinnahaiguste arstimiseks tarvitati järgmisi taimi: raudrohu õie teed, punerjateed, noorte ja tõrvaste männikasvude teed, (tiisikuse vastu) kadakamarja teed, liivarohu teed.
Kadakamarjust valmistati salvi sügelikkudele.
Kadakamarja teed tarvitatakse paistetuse vastu.
Tiisikuse vastu: põdrasammal (keedetakse hummuses, keedist juuakse), aloe (keedetakse aloe, mesi ja sibul koos), metsoa lehed ja juured (teena), kadakamarjad (tee).
Kadakamarju tarvitatakse neeruhaiguste vastu.
Kadakamarja teed tarvitatakse tiisikuse arstimiseks.
Kadakamarju tarvitatakse neeruhaiguse ja tiisikuse vastu.
Kadakamarju tarvitetakse teena jooksvahaiguse vastu.
[Taimi tarvitati endisel ajal mitmekesiselt. Neid tarvitati arstirohuks ja muuks otstarbeks.]
Kadakamarjad ehk koer-õitspuu marjad keedeti vees.
Kadakamarju tarvitati tiisikuse vastu, keedeti moosi, nii ka koerõispuu marjad.
Mitme haiguse vastu on ka kadakamarjad. Nende siniseid marju korjatakse ja valmistatakse teed. Keedetakse neid niikaua, kui vesi kollaseks muutub. Seda teed tarvitatakse kõhuvalu vastu.
Kadakamarjade tee ja sipelgate vannid on paisetuse vastu.
Kadakamarja teed tarvitatakse neeruhaiguste puhul.
Kadakamarjad toorelt süües veetõve vastu.
Kadakaokstega suitsetati, siis ei pidanud haigus teise küljest teisele hakkama.
Kadakapuu õli, mida põletamise teel saadi, tarvitakse sügelisehaiguse vastu. Õli määritakse ihule soojas saunas ehk sellekohases toas.
Kõiksuguseid söödikuid suitsetati kadakatega.
Kadakaid põletati pisilaste hävitamiseks.
[Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei tuntud niisugusi rohte nagu praegu. Tarvitati mitmesugusi taimi.]
Kadakaoksi patsiljuksete hävitamiseks.
Kadakakasvu teed joodi selleks, et see pidi verd puhastama.
Ka veel kadakamarja tee oli kõhuvalu vastu. Marjad korjati sügisel, kui nad küpsed olid. Ka toore marja söömine aitas. Tee valmistati niisama kui kumelitee [pandi keeva vette, lasti ligi veerand tundi liguneda. Säält kallati vähema nõusse, pandi suhkur sisse ja joodi seda].
Kadakamarju tarvitakse arstirohuks, eriti kõhuhaiguste vastu on ta kasulik. Teda korjatakse sügisel, siis kui nad on päris valmis.
Kadakamarjad - neerude rikke korral tarvitatavad.
Kadakamarja leotist tarvitati neerude ärritamiseks ja põiehaiguse vastu.
Siis tarvitatakse kadakamarju ja kalmusejuuri. Kadakamarja teed tarvitatakse köha vastu ja kuivatatud kadakamarjad hapupiima sees, kui seal punatõbi on.
Rinnahaiguste vastu tarvitati kadakamarja teed.
Varem tarvitati igasuguseid taimi arstirohtudena. Muidugi ei teatud taimedest niisuguseid rohte teha nagu praegu, vaid tarvitati näiteks teena. Ka tarvitati riide värvimiseks taimi, sest puudusid ju värvid.
Mõned tarvitatuist taimedest:
/---/
Kadakamarja tee seedimisrikke vastu.
Kadakamarju keedetakse ja tarvitatakse köha vastu.
P.S. Kadakamarju tarvitatakse kuivatatult kõhuvalu vastu.
Kadakas oli vanal ajal väga kasulik, tema kuivi oksi põletati umbses toas, mis tegi tuppa hea lõhna, vahest kasutati ta oksi keevas vees, mis arvati loomadele jootes kasu toovat.
Kadakamarju neerude ärritamiseks.
Ka kadakas on arstirohuks. Tema marjade leotist pruugitakse neerude ärritamiseks.
Kadakamarjadest tee oli külmetuse vastu. Marjadest õli halvatuse ja külmetanud liikmede hõõrumiseks.
Rinnahaiguste vastu tarvitati kadakamarja teed.
Arstirohtude valmistamiseks tarvitatakse ka ubalehti, tedremarana juuri, köömneid, piparmünte, kadakamarju, tungalteri, kalmusejuuri, linaseemneid, tille, kuslapuu lehte, tammekoori, õune, raudrohtu, türgi pipra kaune, venheni terasid, koirohtu, rabarberijuuri, kanepiseemneid, karukolla eosed ja nii edasi.
Kadakamarju tarvitati kõhuvalu vastu. Kui vast mõnel see aitas, nimetati seda inimest nõiaks.
Kadakamarja tee ehk marjad on jooksvahaiguse vastu.
Sookaera ja kadakavann oli jooksva vastu.
Kadakamarja teed joodi köha vastu.
Kadakamarjad - tiisikuse vastu.
Kui neerud arvati haiged olema, siis tehti kadakaokste vanne. Seda tehti nii: toodi metsast toored kadakaoksad, keedeti pajas vee sees hästi läbi ja pandi siis see kadakaokste vesi vanni, milles istuti tükk aega. Pärast mindi voodi soojade riiete alla.
Kadakamarjadest saab valmistada teed, millega saab välja arstida neeruhaigust.
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Taimedel kui ka loomadel on suur tähtsus looduses. Nad on tihedalt seotud üksteisega ja omavad suure tähtsuse, sest taimedeta ei saaks loomad ega üldse elusolevused elada. Taimeriigist saavad loomad omale elu ülevalpidamiseks toitu ja hingamiseks hapnikku. Et nad nii hädatarvilikud on, nüüd kui ka vanasti, siis pühendatakse ja pühendati ka vanasti neile suurt tähelpanu. Neid kasvatati ja arendati, mille tagajärjel tekkisid meie nüüdse aja mitmesugused peaasjalikult toiduks tarvitatavad kultuurtaimed. Taimede mitmekülgset kasu tunti juba vanal ajal. Ka siis juba teati neid mitmeks otstarbeks kasutada, nagu toiduks, arstimiseks, värvimiseks, riidevalmistamiseks ja kodukaunistamiseks.
/---/
Arstirohutaimed
Taimi tarvitati ka arstimise otstarbeks mitmesuguste haiguste vastu. Tuttav oli kadakas oma mustade marjadega. Nende marjade leotist tarvitati neerude ärritamiseks, et neid sundida kust kehast välja nõristama. Üldse oli ta tuntud veetõbe arstimise vahendina.
Ka kadakast saadi palju arstirohte. Et kadak vaiku sisaldab, siis põletatakse teda desinfitseerimiseks.
Kadaka viljast ehk niinimetatud marjadest valmistatud teed tarvitatakse rohuna külmetuse vastu.
Kadakamarjadest valmistatud õli on rohuks halvatuse vastu ja külmetanud liikmete hõõrumiseks.
Kadakas - on siin omi mustade marjadega arstirohuks. Marjade leotist tarvitatakse neerude ärritamiseks. Rahval on kadakas vanast ajast veetõve arstimina ja rohuna põie ning kusetoru vigade vastu.
Kadakamarjad. Külarahvas leotab kadakamarju vees ja tarvitab neerude paistetamisel.
Kadakamarjad olid köha vastu. Marju söödi siis, kui marjad küpsed olid.
Kadakamarjad - kõhuvalu vastu.
Kadakamarjad on naiste rohuks.
Kadakamarjad on kõhuvalu vastu.
Kadakamarjad jooksja ja päävalu vastu.
Kadakamarjad on 99 haiguse vastu.
Köha vastu on ka veel tõrvavesi, rauarohu vesi, männikasvud ja kadakamarja tee.
Kadakamarja kali on jooksva vasta.
Kadakamarja tee tarvitakse rinnahaiguse jäuks.
Mustad kadakamarjad - tiisikushaiguse vastu.
Arstirohud.
Kadakamarja teed neeruhaige vastu.
Arstirohud.
Kadakmarjast teed neeruhaiguse vastu.
Kadakamarjadega saab tee neeruhaige jäuks.
Kadakamarjadega arstiti neeruhaigust.
Kadagumarjad. Kopsuhaiguse vastu.
„Kadakamarjad.“
Kadakamarju söödi jooksvahaiguse vastu.
Eestlaste ebausk.
Kui mustlaste tahtmiste vastu toimiti, hakkasid mustlased sajatama, seda uskusid eestlased väga, nad ootasid vagusi, kuni mustlased ära läksid.
Nüüd, kui mustlased end tühjaks sajatanud ja ära läinud, otsiti ruttu kadakaid, pandi need põlema ja suitsetati „kadakasuitsuga“ mustlaste jälgi.
Nüüd ei pidanud sajatused täide minema.
Kadakas - 99 haiguse vastu.
Kadakamarjad - arstimiseks ja õlle sisse.
Värviks ja nõiduseks tarvitatavad taimed.
Kadakamari - arstirohi luupaisete vastu.
Kadakamarjad - 99 haiguse vasta.
Kadakatega värvitakse, marjad on tiisikuserohi.
Kadakas - arstirohuks.
Kadakamari - arstimiseks tiisikuse vastu.
Kadakasuits hävitavat tuast lutikad.
Kadakamarja tee on seedimise vastu.
Riistu (puuanumaid) puhastati järgmiselt: nimelt pandi anumasse veidi vett ja visati sisse põlev kadakaoks, mis anuma küljest igasuguse halva lõhna ära kaotas. Ka peletati kadakasuitsuga toast kirpe ja sääski ära.
Kadakamarjad seestvalu vastu.
Kadakamarjad on südame- ja seesthaigustele.
Kadakas on oma mustade marjadega neerude ärritamise vastu arstirohuks.
Kadakavann - võtab paistetuse.
Kadakamarjad - kui süda või seedimine rikkis.
Inimesele, kes halli sõitis, anti juua kust, suitsutati kadakate või kuuskede suitsuga ja pandi arstimise otstarbel ka lauta sõnniku alla.
Tarvitud ka mitmesuguseid arstimise ja „ohatuse“ abinõusi, näiteks küll mindud halli eest kuuma ahju, parsile, kuuma saunalavale leili sisse, põllupeal kasvava rukki sisse joostud, et hall kätte ei saa. Ka aurutud riide all ja suitsetud kadakatega, kuid enamesti haigus nagu ise kadunud, kui küllalt oli inimest vaevanud. Jutustajal vanakesel on hallihaiguse parandanud suures metsas kasvavad veikese põõsa sarnane puukene nimetatud maavitsad, vänge haisuga, roosakate õitega, pärast õitsmist punased marjad. Neid varsi, juuri, isegi ka lehti kui suvel, keeta ja leutada, kuid nii, et aur välja ei käi. Sellega siis pestud, ka aurutud haiget. On sellest rohitsemisest terveks saanud.
Halli arstiti: laudas sõnniku alla, kust juua, kadajate ja kuuste suitsu sees suitsetet. Külmavärinaga ja päävaluga. Hallisõit. Sii sõit halli.
Hallid tulnud Lapimaalt sügisel naesterahva näol. Kui kevade tulnud ja hall juba küllalt inimest piinanud olnud, nõnda, et luu ja nahk järele oli jäänud, rääkinud nad üksteisele: "Ta on väga ära piinatud, jätame teda nüüd maha" - Selle järele läinud hall ära. Kadakad pandud patta ja suitatud põlema. Siis võetud laps riiete sisse mässituna ja visatud tulde, et teda ehmatada ja halli surmata. Halli eest võidud ka ära põgeneda, et ta inimest mitte kätte ei saaks. Pandud tsuvva ehk viisu tagupidi (konts ette, nina tahapoole) jalga - hall ei ole saanud jälgi mööda järele tulla.
Hall sõidab halli hobuse seljas. Hallitõbe põdeja seutas laudas sellili lehma selga ja lasti tulest läbi joosta, suitsutati kadakatule peal ja tehti muud kanget ehmatust ja hirmutust. Käkiti ära verise hobuse naha sisse ehk sõnniku ala, kust hall teda üles ei võind leida; niisugutses peidupaigas kuulis haige, kudas hall teda tuba mööda otsis ja peenikese armsa heälega nimepidi hüüdis; juhtus haige vasto hüüdma, sest et hall ikka petlikult oma maja tutvade inimeste heälega hüüdis, siis oli ta jälle teda raputamas, ehk kuulis ta muido tema hüüdmist, kas tööd tehes ehk käies, juhtus ta siis üle õla vaatama, siis oli jälle hallisõit käes.
Halli arstimine. Kui hallitõbi inimesele peale tuleb, siis pekstakse seda inimest kadakakeppidega. Kui hall pealt ära läheb, siis pandakse põdejale tagurpidi viisud jalga. Peidetakse põesasse ära ja pantakse hobuseriistu peale, siis ei mõista hall seda inimest enam üles otsida.
Hallitõbi minevat üle, kui haige ahju pandavat ning ahjusuu pääle kadakatuli ette tehtavat.
Hallihaiguse kautamiseks määritud haiget viina ja täitega (tökatiga, mis segatud). Ka viheldud parsil kadaka, kase ja 9 puu vihaga. Hallihaigust on mitut moodi rohitsetud. Kellest terveks saadud, seda ei teatud, sest haigusesse surijaid olnud liiga vähe.
Arnikad ja kadakamarjad - neerutõve vastu.
Kadakavann - võtab paistetuse.
Kadakamarjad - kui seedimine rikkis.
Arnikad ja kadakamarjad - neerutõve vastu.
Kadakamarjad jooksva vastu.
Kadakavee vann põrutuste vastu.
[Ravimtaimed (kohalikud).]
Kadakavett keedeti õllele hulka.
- kadakad sääskede hävitamiseks.
Kadakavannid on jooksvahaiguse vastu.
Kadakamarjad. Tarvitatakse jooksva vastu.
Aleksandritee teeb kõhu lahti. Tuleb võtta kamalutäis tammekoori ja pihutäis koirohtu, siis veel vengeliseemneid ja kadakamarju kaks supilusika täit. Siis tuleb keeta neid nelja toobi veega huumuses ja kaua liguneda lasta. Siis aitab see rohi kõige seesmise haiguse vastu.
Kadakamarju süüa ühest peale kunni kümneni ja tagasi, aitab põie vastus.
Kadakamarjadest teed teha, kui inimesel on köha ja rinnad haiged.
Kadakamarjadest tehakse jooksvahaigetele vanni.
Kadakamarjad on krampide vastu (kadakas või pedak).
Ka kadakavee sees hoiti jooksvahaigeid, kuna marjadest tehti teed rinnahaigetele.
Kadakamarjad tiisikuse vastu.
Kadakavannid jooksva vastu.
Kadakamarjad kõhuhaiguse vastu.
Kadakamarjad tiisikuse vastu.
Õhu puudus - lämbumistunne.
Sellel puhul on pandud pigi- ehk vaiguplaaster rinnale ja joodud kadakamarja teed. /---/
Kodutserohi.
Kadajamarja, mustasõstre lehe ja tõiste taimi lehe; pärnä-, kumeli- ja tõiste taimi äitsme ja kuuse- ja männäkasu kuivatets ahjukapin seets mitu kõrda läbi, et hapnema ei lää. Siss mähits valge papre sisse, seots peenikse nööriga ümmert kinni ja kirjutets pakiksel tinapulgaga pääle, mis tii ta om. Ku vaja, keedets tiid ja juuas.
Kadakamarja (Juniperus communis) tee on köha vastu.
Kadakamarjad - tee kõhuhaiguste vastu. Soetõbi.
Kadakamarjad kõhuhaiguse vastu.
Kadakamarju tarvitati seestvalu vastu.
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Kadakamarju tarvitatakse arstirohtudeks praegu ja vanal ajal.
Kadakamarjad - veetõve ning põievigade vastu.
Kadakamarjad - veetõve ning põie-, kõrvavalu vastu.
Kadakamarjadest salv sügeliste vastu. Koosseis: hülgerasv, väävelkollane, elavhõbe, kadakamarjad (täiesti mustadest marjadest).
Milleks tarvitati vanasti taimi.
Põldosje ja kadakamarju tarvitati neeruhaiguse vastu.
Männi- ja kadakakasvude teed tarvitati tiisikushaiguse vastu.
Kadakas. Jaanilaupäeva õhtul korjatud kadakad aitavad terve aasta nõiarohuks.
Kadakmarja tee - köhimise vastu.
Vanemal ajal ei olnud poodisi ega apteeke, kust oleks saanud tarvilisi aineid, näituseks värvi ja rohtu. Neid taimeid nimetati vanemal ajal hoopis teistsuguste nimedega kui praegus. /---/ Arstirohuks on tarvitatud vanemal ajal raierauarohtu, liigenterohtu, jooksjarohtu, pärnaõisi, lõhmuspuu õisi (lõhmuspuu – pärn), kadakamarju, balderjaane (valderjanid), leesikaid.
[arstirohtudeks] kadakavirvi ja -marju veetõve vastu.
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Külmetuse vastu kummeleid, kadakamarju, niinepuu õisi teena.
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Kadakamarjad neeruhaigustele.
Kadakamarjad neeruhaigusele.
Kadakamarjad teena neeruhaiguste vastu.
Kadakamarjadest tehakse teed ja juuakse neeruhaiguse vastu.
Kadakamarjad neeru vastu.
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Külmetuse vastu tarvitati vaarmarju, kadakamarju, niinepuu õisi (teena).
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Kadakamarjad ja -juured - veetõve ja neeruhaiguste vastu.
Kadakas - neerude ärritaja, veetõve vastu, põie- ning kusetoru vigade vastu.
Kadakamarju (jooksvahaiguse vastu).
Kadakamarju (jooksvahaiguse vastu) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].
Taimenimede kogumine.
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimeid.
Kadakat tarvitati mitme haiguse vastu.
Taimenimede kogumine.
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstirohuks.
Kadakamarjad - tarvitati neeruhaiguse vastu.
Mustad kadakamarjad jooksvahaiguse vastu. Mustad kadakamarjad keedetakse ära, pannakse suurde nõusse ja haige peab seal sees kolm korda päevas vanne võtma.
Kadakamarjad. Kõhutõbe vastu. Teeks teha ja sisse juua.
Kadakamarjad. Kadakamarju tarvitati teena neeruhaiguse vastu ja neid söödi ka tervelt, et see verd puhastaks.
Kadakamarjad. Kadakamarjad pannakse viina sisse ja juuakse. Kõhurohuks.
Kadakamarjad. Kadakamarjad viina sees liutada ning kadakamarjane viin sisse juua jooksvahaiguse vastu.
Kadakamarjad. Kadakamarja tee ja vann neeruhaiguse vastu.
Kadakamari. Küpsed kadakamarjad pannakse viina sisse likku. Kui marjad on juba paar päeva ligunenud, siis pruugitakse seda viina, kolm korda päevas ja iga kord enne sööki.
Kadakamarjad on kõhutõve ja külgehakatava haiguse vastu, süüa samati, mitte liig palju.
Kadaka-, kanarbiku- ja peterselitee aitab neeruhaiguse korral.
Kadakamarja teed. Kadakamarja teed juuakse külmetuse vastu.
Haige toa “tuulutamiseks” põletati selles oks toorest kadakat.
Kadakas. Marjadest arstirohte.
[C. Puud]
Kadakas [rahvapärast nimetust pole kirjas] - vilju arstirohuna.
Kadakamarjad (köha vastu).
Kadakamarjad ära süüa tiisikuse vastu. Iga päev üks rohkem süüa kuni 15 ja siis tagasi.
Põie- ja neeruhaiguste vastu aitavad kadakamarjad.
Kadakamarju tarvitati neeruhaiguse puhul /---/.
Kadakamarjad - (tee) neeruhaiguste vastu.
Rahvapäraseid taimede nimesid. Puud.
Kadakas. Kadakamarjad on küpselt magusad. Kadakamarjal on rist otsas ja siis öeldi, et see oli Jeesuse esimene eine. See on vanarahvasõna. Piim kurnati läbi kadakaoksa. Kadakaoks pandi lüpsikutorusse. Minu kodu juures kasvas palju kadakaid. Iga kord tõime uue oksa. Marjadest tehti teed jooksva vastu. Kaljaastja põhja pandi kadakaoksi marjadega. Õllele sai keedetud kadakavett. Puunõud - võivitsikud, piimapütid - tehti kadakapuust. Võikirn oli meil kodus kadakapuust. Kadakajuurtest tehti korve.
Kadakas. Kadakajuurtest tehti korve. Liikmepõletiku, kondivalu ja jooksva vastu keedeti kadakad ära ja sellest tehti vanni. Ema tegi vennale kadakavanni ja vend sai terveks.
Kadakas. Allakusemise vastu ka tehti kadakavanni, üks nädal iga päev.
Kadakas. Kadakasuitsu lasti tuppa, kui paha haisu oli toas. Loomadele lasti kadakasuitsu ninasse ja kõhu alla, kui käis painjas peal.
Kadakas - noored kasvud ja marjade tee veetõve vastu, kadakaõli veega segatult peakõõma vastu, ilma segamata määriti veninud ja valutavaid kohti.
Kirbud tekivad, kui toapühkmeid välja ei viida ja nad toas seisavad. Kirbud võtab ära, kui kadakase luuaga tuba pühitakse. Niisama ka, kui vanal kuul tehtud luuaga tuba pühitakse. Noorel kuul tehtud luud sigitab kirpe.
Kadakas, kadakad.
(Oksi tarvitatakse puunõude puhastamiseks tuliste kividega keetes. Marju kasutatakse tee valmistamiseks, kuna kadakaoksade põletamisega toas puhastati õhku.)
Verd puhastavad: kadakas, kalmus, nõges, põldkannike, punad, takjas, valge emanõges, vesikress, võilill.
Kadakamarja tee (2-3 klaasi päevas) on kõhu-, neeru- ja maksahaiguste puhul.
Külmetus: kadakas, koirohi, krooksleht ehk käokorts, kummel, leetripuu, mõruhein, nurmenukk, põldmünt, orashein, pärn, sibul, sinilill, takjas, ubaleht, vägihein.
Kadakamarju süüa, kaotab puhutust.
Roosi puhul tehti kadakasuitsu.
Kadakasuitsuga aeti üldse kõiksugu hädasid majast välja.
Gripi puhul 1920. aastal põletati toas kadakaoksi.
Ussi nõelamise kohale pannakse pärast haava paranemist peale kadakakoort. See võtab valu ja paistetuse.
Kadakamarju peab iga päev üks rohkem sööma, siis püsib eluaeg noor.
Kadakamarjad head neerudele.
Reumat raviti saunas petrooleumiga. Haige koht määriti petrooleumiga kokku ja viheldi leilis kase- või nõgesevihaga. Kasutati ka kadaka- ja tammevihta. Maril endal olevat olnud ka reuma.
Kadakamarja tee külmetuse puhul.
[Arstimid.]
Kadakamarjad
[Ärakirjutatud]
[Kõhu lahtivõtjad, kinnipanejad, isuäratajad ja kusele ärritajad.]
Kadakas: on kõigile tuntud oma mustade marjadega arstirohuks. Nende marjade leotist tarvitatakse neerude ärritamiseks, et neid sundida palju kust kehast välja nõristama. Rahva seas on kadakas vanast ajast saadik tuntud veetõve-arstimi ja rohuna põie- ning kusetoru vigade vastu.
Kadajasuits. Sääskede vastu.
Kadakamarad. Puhutuse, närvetuse ja halva hingeõhu vastu suus.
Kadakakepid seina pandult peletavad ka vaimud ja igad salalikud pahatoojad eemale.
Kadakamarjad - okse vastu.
Tammekoored ja kadakamarjad neeruhaigele. Tee näol (sisse juua).
Kadakamari. Hea söögiisu andmine. Tee kaudu.
Arstirohu taimed. Kadakas.
Kuivatatud kadaka (Juniperus communis) marju tarvitatakse teelehtina köha vastu.
Kadakas, taas arvatud olevat üheksa arsti. Teda tarvitasid üheksama haiguse vastu.
Kadakas olli suur rohuasi vanasti. Kadakaokstega hautadi püttisi, ku piim raisus olli, ja kadakapuust tehti surnuristisi, et ei mädaneva.
Kadakamarjad [Juniperus communis]. Teena - jooksvale, tiiskusele, põiepõletikule, neeruhaigusele, kõhuhaigusele, suhkruhaigusele, kuse kinnioleku vastu, rinnahaigusele; /---/ Keeta ummuksis, kurnata, pärm ja suhkur sisse ja siis juua.
Kadakamarja tee - luuvalu, neeru- ja veetõve vastu.
Kadakamarja teed tarvitatakse neeru- ja jooksvahaiguse vastu, samaks süüakse ka marju.
Ka kadakavanne tehakse neeru- ja jooksvahaiguse vastu.
Kadakaoksi tuuakse kööki ja aita hiirte eemale peletamiseks, samaks pannakse neid ka kartulikuhjadesse õlgede alla, muidu hiired söövad õled katki ja külm teeb kartulitele liiga.
Et piim ei läheks hapnemisel venivaks ega klimpi, hautati piimanõusid, mis olnud puust ja milledel arvati olevat pääl kellegi kuri silm, sel teel, et pandi nõusse kadakaoks ja valati keev vesi peale. Kurja silma mõju kadunud siis kohe. Ka suitsetatud laudas kadakaid, et ära hoida mitmesuguseid õnnetusi loomadega. Ka lõhnaks põletati toas taldrekul kadakaoksi.
Kui nähakse ussi põõsasse minevat, siis tuleb kadakakepikesega tõmmata vastupääva poolkaar ja sellesse kolm risti. Varsti tuleb uss ja heidab magama ristidele.
Kadakamarjad.
Sammasuguse tähtsuse omasivad ka kadakamarjad. Neid tunti kui kõige paremat abinõu paistetushaiguseile. Selleks korjati kadakamarju, neist tehti leotiskeedis, milles vannitati haigestanut.
Ka aitas kõrvahaiguse vastu leib, mille sees kadakamarjad. Kui see leib soojalt ahjust võtta ja pooleks murda ning seda auru kõrva lasta, kadus haigus.
Haiguste vastu tarvitati veel: raudrohtu, sibulat, kadakat, võilille, heinputke, koirohtu, tamme, sõnajalga, islandi sammalt, kibuvitsa.
Kuivatatud kadakamarju (Juniperus communis) tarvitatakse teelehtina köha vastu.
Üks lugupeetuim eideke oli Anu nimeline, keda kutsuti “Rohujumalaks”. Tema tundis ja korjas kõiksuguseid maarohte, nii inimeste kui ka loomade raviks. Kais tema alati kott seljas, rohtusid täis, kõik hoolsalt paberi või lapi sisse keeratud. Mina sain tema abi tunda, kui käisin teist (II) talve külakoolis, Painkülas, kui läks lahti rõuge haigus ja palju lapsi jäi rõugesse, nende hulgas ka mina. Olin koolist koju saadetud ja päris õnnetu selle üle sest oli teada, et rõuged rikuvad ka näo ära.
Minu teisel haiguspäeval tuli õnneks “rohujumal” tallu ja kui kuulis, et olen haige, tuli vaatama ja ütles, et oh vaenelaps! Ei ole viga! Mina ravin sind terveks, sest kes sinust ikka hoolib. Rahustuseks lausus veel, et sinul on vist tuulerõuged ja need ei jäta arme. Käskis tõusta reede hommikul vara enne päeva ja minna metsa, et keegi ei näe. Korja 12 puu okstest viht, tule koju, küta ise saun, pane see viht keeva vette likku vanni ja vihtle kõvaste ning pese selle veega. Teist vett ära tarvita ja istu saunas niikaua, kui kuivad ära. Rätikuga ära end kuivata. Oli märtsikuu lõpuots ja alles lumelaigud igal pool. Korjasin siis tema õpetuse järgi: 1) mänd, 2) kuusk, 3) kadakas, 4) kask, 5) lepp, 6) haab, 7) paju, 8) pihlakas, 9) toomingas, 10) vaher, 11) saar, 12) sirel - okstest viha ja likku. Oli kibe ja valus küll, sest nad olid ju lehteta. Aga vihtlesin kõvaste ja ime oli see, et 3 päeva pääle selle olin terve, et ei ühtegi kubla kusagil, ja läksin kooli. Sääl koolmeister kutsus oma tuppa ja vaatas järgi, ning imestas. Jutustasin talle kes mind ravis ja tema ütles siis, et “seda inimest mäleta elu aeg!”. Teised lapsed ja isegi naabritalus, olid mitu nädalat haiged ja paljudele jäivad armid nägudele. Miks ta neid ei ravinud, seda ma ei tea, aga kuulda oli, et ta ei ola nende haiguste aeg, sinna kusagile mitte oma jalgagi tõstnud. Jäin aga tema hoolealuseks ja ei saanud ma tema häid avitusi millegagi tasuda.
Külmetamise vastu on kadakamarjade tee ehk ka thymiani juurtest tehtud nõnda-nimetud liivatee. (Kärdla vabrikust ühe töömehe käest).
Liigesehaigused.
Saun, kadakaviht. Kuuseokka, heinapebre, rabaturba kuumad vannid või mähised.
Õhtul määrida kasepungad piirituses või mädarõigas piirituses.
Müügil oli „tiipsurohi“ – joodi ja parafiini sisaldav määre – kuumalt. Oli kange vedelik, lubati tõmmata pilpaga ühekordselt kriipse (valmistatakse apteegis praegugi).
Tarvitati ka dr. Kreutzwaldi õpetust: külm kompress sooja katte alla higistamiseni.
Liigesehaiguste all kannatajail oli välisõhus viibides kasulik ihuloleval külmal (verevaesel) kohal või valutavalt kohal pidada lambanaha tükki villaga sissepoole. Ka võis olla mitmekordne villane sall. Toas aga ära võtta, s.t. mitte hellitada.
Olen näinud reuma leevendamiseks villast aluspesu (Tarvastu); arvan, polnud praktiline, hellitusoht suurem.
Kadakamarju tarvitati toitudele. Näiteks lisati neid loomalihakastmetele. Kui liha haudus, pandi paar kadakamarja vedeliku sisse.
Oli kööki siginenud prussakaid, siis jälle vana kuu reedel tehti uks õue lahti ja kus asusid “prussid”, hakati neid kadakavitsaga nuhtlema. Esimese ilmasõja aegu (1914-1919) toodi mereäärsete inimeste käest meremiinide lõhkeainet “miinikollast” ja sellega tõmmati triibud nende loomade (prussakad) elukoha ümber, hoburaua kujuliselt, nii, et avaots oli ukse poole. See oli mõjusam kui kadaka vitsaga peksmine. Olen püüdnud kirja panna just neid viise, mida ise enamasti nägin.
Üks tema rohu “retseptidest”: Uus leitus võtta pool naela haavakoort, veerand naela pärnakoort, veerand naela kadakakoort, veerand naela saarekoort, veerand naela toomingakoort, veerand naela pihlakakoort. Keeda neid kooresi viie toobi vee sees pool tundi poole naela suhkruga tekli all ja võtta seda koorevett 3 korda päevas enne sööma 25 tilka puhtalt. On inimesele väga hea rohi nõõrvi neeru jooksva ja kange nõõrvi süd.
Mustad kadakamarjad - kaks pihutäit pudeli viina sisse. Iga õhtu pits võtta. See puhastab neerusi ja põit.
Kadakasuitsu tehti tuppa, siis oli kärbestest lahti.
Kadakatest saab ju hirmus head vett. Kadakavesi võtab kõik halvad maitsed ära. Sellega pesta.
Õrnad kadakavõrsed võtad, paar head pihutäit. Vesi keema, kas 5 minutit keedad neid ja siis on 24 tundi seal potis kaane all. Kurnad ära, paned natuke mahla sisse. Hea juua on ja tervislik.
Iga päev 5-6 kadakamarja imed suus ära. See on ka tervislik.
Kadakateed kasudest - mitmesuguse haiguse vastu.
Kadakaoksi tarvitati õlletegemise juures.
Kadakamari oli väga hea, too panti viina sisse ligunema ja siis võeti.
Taimed, mida tarvitatakse.
Hapuoblika supp, kadakamarja tee, kummelitee, seenesoust.
Kadakamarjadest tehti teed. Ilusad valmis sinised marjad kuivatati ära ja sai neid teeks tarvitada. Need olid igasuguse külmetuse vasta.
Kõige tervislikum oli kadakaviht. Kui kadakas õitsema hakkas ja kadakakasvud olid sentimeetri pikkused, siis tehti viht.
Tiisikuserohi on kadakamarjad.
Kadakamarjad ja -oksad okkadega.
Järjest juua, korrastab kõhtu, puhastab sooled.
Küpseid marju peenendada, pulbrina süüa, võtab halba lõhna suust ja hingamisest. Ka õlle sees võib oksad, marjad veekeetmise juures tarvitada, annab õllele omapärase maitse.
Teena võib marju, küpseid ja ka tooreid, ning oksi tarvitada. Tugevasti keeta, kuid mitte liiga, et lõhna kaotab. Veerand liitrit korraga juua, päevas kuni 1 liiter teed.
Kadakamarju korjasime - neerurohuks keeta ja kadakaoksi õllekeeduvee sisse, annab hea maitse.
Nõgese ja kase noori võsusi, lehti salatina ja talveks kuivatud, head teena igasugu südamehäire puhul. Ja saunas on ka hea vihelda nõgese- ja kadakavihtega.
Kadakas: marjad, noored võsud tarvitakse põiehaiguse puhul, noorte võsude tee üks tassitäis päevas külgehakkavate haiguste puhul, niisama ka kolm kadakamarja tund peale söömaaega ära süüa. Marjadest valmistakse ka õlut-kalja.
Neeruhaiguse korral tarvitasid nii mehed kui naised kadakamarju. Neid söödi nii, et alati ühest marjast ja lõpetati 12 marjaga ja sealt tagasi jälle üheni välja. Sedasi tehti väikeste vaheaegadega. Marjad olid nii toored kui kuivatatud. Mehed nosisid neid alailma.
Kasutatavaid taimi.
Kadakast saab õlle tegemise juures tarvitatud, rohuks veetõve vastu on kadakamarjad,
kadakaoksi tarvitatakse ka ukse all jala puhastamiseks.
[Kadakamari] Õlle sisse. 99 haiguse vastu.
„Kusi kinni“.
Minu isal oli tihti kusemine takistatud. Peamiselt oli see peale koduõlle joomist. Ta keetis selle raviks leesikalehtedest teed. Hiljem ta keetis õlut ainult kadakaveega. Korjas haljaid kadakaoksi (mida rohkem marju küljes, seda parem), keetis need tugevasti ära ja selle vee pani õlleveeks. Peale seda ta ütles, et selliselt keedetud õlu talle enam mingit viga ei tee. Samuti teeb praegu ka vend, kellel on sarnane haigus, ta on 69 a. vana.
Kadakaoksad, -marjad mitme haiguse vasta ja saab ka hea õlu, kes teeb, on hea väga.
Kadakamarjust tehti õlut ja kadakamarja tee oli tiisikusehaigetele tervendav.
Kadakamarjad ja -oksad okkadega: järjest juua, korrastab kõhtu, teeb üldiselt tervise paremaks. Üks liiter päevas juua, tugevalt keeta, et ta värvi saab.
Õlle sisse, teeb selle huvitavaks.
Vanal ajal söödud ja korjatud ka kadakamarju. Kui kadakamarjad juba sinised on, siis on nad söömiseks kõlbulised. Õpetati lapsi igapäe kolm kadakamarja ära süüa - siis ei hakka ükski haigus külge. Nüüd õlletegijad otsivad ka marjas kadakaid õllekeeduvee sisse panemiseks. Et marjadest midagi toitu oleks tehtud, seda ei ole kellegilt kuulnud; tahan küsida kõigilt vanemalt inimestelt, kellega kokku puutun, ja kui midagi neilt kuulen selle kohta, siis kirjutan jällegi.
Kadakast tehakse õlut ja olla 99 haiguse vastu ja luupaisete vastu.
Sügelesed. b) Anti keedetud kadakavett juua, peale määriti vene tökatid, d) määriti verise liha soolveega, e) vaegu seebi-soobaga, g) saare-eliga.
Kadkakas - kadakas (oksi põletati toas, halva leha maskeerimiseks, näiteks matuste puhul).
Kadaka okstest keedetakse vasikatele jooki piima hulka. Vasikad ei haigestu.
Koduõlu tehakse kadakate keeduveest - on pehme veidi imal magus.
Kui taheti kadaka (Juniperus communis L.) lõhna tuppa, siis kõrvetati kadaka tooreid oksi.
Õllele keedeti vett marjadega kadakatest.
Teed igapäevaseks tarvituseks keedeti: pohlaõitest, pihlakaõitest, kanarpiku õitest, mustsõstra vartest, vaarikavartest, kuivatatud maasikatest, vaarikatest, õuntest. Raudrohu õitest, pärna õitest, piparmündist, liivateest, köömnetest, õunapuulehtedest, raudrohust, kuivatatud pihlakamarjadest.
Liha suitsetamiseks kasutati valget leppa ja kadakast.
Kuusevaiku kasutati n.n. “tõrvaseebi” keetmiseks.
Kadakaid suitsetati haigete tubade desifitseerimiseks.
Teatan veel, et meienurgas joodi vanasti ja juuakse vist praegugi metsätiid. Seda tehti vajaduse ja soovi järgi, kas kuivatatud maasika või vaarika marjadest, vaarikavartest, õunakoortest, pohla-, ja lõhmuse- ja pihlakaõitest, vehvermentsist, naistepunast, kummelitest, köömnetest ja kadakamarjadest.
Kadakamarja ja karuohaka õie teed tarvitadakse seesmistehädade ja pistete ravimiseks.
Lepapuudega suitsetati ja seda ka praegu, sinkisid, saab hea suitsetatud liha. Lisati juure veel kadaka okste suitsu.
Maarjahein - hoitakse kuivatatult juures, lõhna tarvis.
Luste - tehakse õlut.
Nelk - tarvitatakse toidu juure maitseainena.
Mürk - süüakse.
Päevalill - seemneid tarvitatakse toiduks.
Kadaka marjad - antakse lehmale udara põletiku ajal ja tehakse teed.
Jänesekapsas - lapsed söövad.
Kask - kasemahl on kevadel väga hea joogi aine ja tema tohust aetakse tõrva ja tehakse marja korve.
Kadakas - kadakast tarvitatakse õlle tegemise juures ja tema rasva tarvitatakse hobuste köha rohuks.
Õlletegemisel kasutati ka kadakaid. Kui pandi õllevesi keema, siis visati paras kimbuke kadakaoksi vette. Vesi muutus isegi pruunikaks. Õllele siiski tugevat kadakamaitset ei andnud.
Kadakas on meil ainuke puu, kes annab head lõhna nii kuivalt kui toorelt (nagu liibanoni seeder). Kadakas tervikuna (okkad, marjad) on arstirohuks. Kadakamarju kuivatatakse siis, kui nad mustad on, sõela peal kergelt. Õhulises kohas kuivatada.
Kadakapuust tehti piimapütte, need ei anna erilist maitset piimale. Kadakapuust lüpsikute torulaud oli männist. Kadakal pole sellist oksa mida õõnestada saaks. Kadakapuust tehti kaljaastjale restid põhja. Restide peale õled, õlgede peale pandi kadakad. Esimene virre lasti õlleks, siis kallati kuuma kadaka vett, see andis [õllele] hea aroomi.
Kadakapuust tehti piimapütte, need ei anna erilist maitset piimale. Kadakapuust lüpsikute torulaud oli männist. Kadakal pole sellist oksa mida õõnestada saaks. Kadakapuust tehti kaljaastjale restid põhja. Restide peale õled, õlgede peale pandi kadakad. Esimene virre lasti õlleks, siis kallati kuuma kadaka vett, see andis [õllele] hea aroomi.
Kui vili on parsil kuivamas, tehtakse sookaerte ja kadakasuitsu, seda ei pea ka ussid armastama.
Sügelaste rohuks on hea muste kadakamarju korjata, neid poomeliga soojas kohas püdelaks laske haududa ja siis seda ahjupaistel ehk soojas saunas pääle hõeruda. Sedasi tuleb nõndakaua toimetada, kuni sügelased kadunud on. Mõned arstivad ka sel viisil, et endid tökatiga üle määrivad, hästi palavas leinus saunalaval seisavad ja siis poole tunni pärast vihtuma hakkavad. Sügelased katki kratsida ja tuhaga siis hõeruda on ka hea.
Arstimine saunas.
Teine tähtis arstimine toimus sauna abil. Seal raviti kõiksugu külmetushaigusi, samuti ka röuma- ja liigestevalusid. Ka sünnitaja viidi vahel sauna või tehti toas kuuma vanni, et ihu soojaks ja liikmed lõdvemaks läheksid.
Saunas käisin mina ka vahel emal abis leili viskamas. Ema mähkis omal märja käterätiku enne vihtlema hakkamist ümber pea ja asetas veel puust saunakapa ka pähe, et kuumus peale liiga ei teeks. Siis asus ta lavaastmetele, nii et tal hea ja käepärane oli laval lamavat haiget vihelda ja muulgi moel ravida. Mina seisin all ja viskasin ema käsu peale kapatäie vett kerisele ja kükitasin ise ruttu maha. Saun täitus kuuma auruga ja mõne kapatäie järel oli minulgi maas ihu märg. Enne vihtlemist vehkles ema niisama vihaga, et higi hästi välja tuleks ja viht samuti oma tarvilise ettevalmistuse saaks.
Nõgese ja kadakaokstest tehtud vihtu ei võinud enne vees leotada, sest see pidi nende jõu ära võtma. Samuti ka värskeid kase- ja tammevihtu hoiti enne vihtlemist ainult kuuma auru sees. Aga kuivanud vihad asetati märjalt kerisele ja visati leili, nii et kuum aur neist läbi käis.
Vihtlemist alustati jalgadest ja kõhuli lamav haige pidi jalad üles tõstma, nii et talladki oma jao said.
Nõgestega viheldi ainult neid kohti, kus valu oli, ja kadakatega samuti, kas selga või jalgu.
Pärast vihtlemist loputati haige sooja veega üle, mässiti lina ja suurerätiku või teki sisse ja pandi veel suur isa reisikasukas ka ümber ja siis veeti kas kelguga või käruga ukse ette, et mitte külma ei saaks. Toas pandi haige voodisse ja kaeti samuti soojalt kinni, anti kuuma vaarika-, pärnaõie- või kummeliteed ja üks naps ka mingit rohuleotist ning lasti magama uinuda. Meie - lapsed - pidime siis hästi vaiksed olema, ei tohtinud kisada ega mürada, et magajat mitte eksitada.
Metsavaht rääkis, et tema läind Roostavale ja toa ees olnd uss, hammustand jalast. Siis oli pärast terve olnd aga, enne oli ikka selg haige. Vanast ei olnud abi midagi. Ma olin laps, siis ühel oli uss hammustand, tema sidunud kadakakoorega jala kinni ja siis pidanud savi sees. Teine päev juba hakanud uitama ja läinudki juba tal üle.
Sarlahaiguse ajal - õpetasid vanemad inimesed - tuleb võtta elavad söed panni peale, võtta kadakamarjad, tampida katki ja raputada süte peale. Paks villane tekk endale üle võtta ja laps enda sülle. Minul olid mõlemad pojad August ja Volli sarlahaiguses. Seda suitsu lasksime teki alla ja ka pärast tuppa. Iga päev suitsetasime niikaua, kui tereveks said.
Uskumisi ja arstirohte taimedest ja puudest.
Kadakamarju tarvitati rohuks, siis kui kusi ei ole korras. See korjab vett ihu seest välja. Marjadest tehti teed või söödi niisamuti, siis hakati ühest piale ja söödi viieteistkümneni ja jälle tagasi. Kadakaokstest tehti ka teed, kui marju ei old käepärast. Kui tuas ei old hiad haisu, siis lasti kadakaokste suitsu tuppa. Kadakaoksi pandi õlle sisse, see pidi hia maitse andma. Puunõudest võeti halba haisu ja maitset, kui sial sees põletada ja pärast ummukses lasta seista ja keeva vett siis piale valada.
Kadakapuuga nõiuti ka veel. Kadakapuust kepp, ja siis kui tuli kodukäija, siis võis välja sellega rammu katsuma hakata. Kui kodukäija oli sialpool, kust kuu paistis, siis sai võitlemise juures võidu kodukäija. Pidi olema kadakasel kepil palju ristisi otsa tehtud - siis see kääs ja ise kuu pool, siis jäi võit mehele. Mõisnikudel olid ka ainult kadakased kepid, sest need olid tugevad. Üks mees old ka nõid, ja siis mõisnik kutsund selle mehe mõisa ja ise pekst teist kadakase kepiga ja üteld: "Nõida sina mind, mina peksan sind !"
Kui inime on nõiduse vää läbi rumalaks tehtud, siis võetud siili verd ja antud selle rumala inimesele sisse. Siis on see inimene jälle targaks inimeseks jäänd ja abi soand. Ka on nõiduse vääga rumalaks pandud inimesele kuuse-, männa- (pädakapuu) ja kadaka-puu kasusid korjatud ja ummukses ära keedetud ja siis seda vett rumala inimesele sisse antud. Siis on koa abi soand. Aga mõnele ei ole aidand ükski oht ega roht, mis rumal old, see rumalaks jäänd! Põle aidand siili veri ega keegi. Vana arstimise kunst.
Kadakamarju käidi sõelaga korjamas. Sõel pandi oksa alla ja pulgaga koputati oksa peale, siis küpsed marjad kukkusid sõela, okkad ja muu puru läks läbi sõela maha. Kadakamarjadele pandi keeva vett peale ja linnasejahu juure, siis sai magust ja rammust jooki.
Kui keegi külmastõbes on, siis kõetagu ahi kaunis kuumaks, pandagu lauad ahju põrandale ja haige, kellel rätik kõvaste pea ümber on seutud, nii et kuum läbi ei lähe, ahju laudade peale istuma. Ahju suu ette pandagu lauad ja nende ette kadakaoksad. Kuna üks oksi kõrvetagu, teine väljaspoolt tua uks lahti ja küsigu: ”Keda sa seal kõrvetad”, millepeale kõrvetaja vastaku: ”Külmatõbe, külmatõbe.” Seda tehtagu 3 korda, siis on tõesti külmatõbe haigest lahkunud.
Jõululauba õhtul köetakse kadakapuudega ahju, ehk kui kadakapuid ei ole, siis pannakse kadakaoksi puude ulka, uskumiseks, et kadakapuu lõhn kurjad vaimud tuast välja ajada.
Ka pruugiti seda pruuki jõululaube õhtul, et kadakasuitsu tuppa tehti, et seega kurja vaimu toast välja ajada. Siis tõmmatud akende ja uste peale kriidiga ristid ja loetud kolm korda issameie. Siis ei pidada kuri vaim enam sisse saama, sest need ristid keelata seda. Ma isegi nägin seda pruuki, aga nüüd on see rumal ebausu mood kõigist perest kadunud.
Kus painjas peal, senna tulevad kadakaoksad laevahele torgata.
Õllepruulimisel tarvitati kadakaoksi. Enne praaga sissepanemist asetati kadakaoksad õlletoobi põhja. Kadakas andis õllele hea puhta maitse juurde.
Mõned inimesed kasutasid kadakavett suu desinfitseerimiseks.
Ka õlletegemisel tarvitati kadakaoksi. Tehti kahte viisi. Ühed õllepruulijad asetasid õllepraaga alla astja põhja kadakaoksad ja siis kallati keev vesi peale. Andis õllele veidi maitset. Mõni eelistas kadakaoksad otse õllevee sisse keema panna.
Kadakasuitsu tehti toa õhu puhastamiseks. Mitte üksi siis, kui oli haige või surnu toas, vaid ka igapäevases elus, eriti siis, kui tubadel alles muldpõrandad olid, tegi kadakaoksakese suits tuppa hea tunde. Suits kaduda nagu iseenesest ära.
Tuppa värske õhu saamiseks ja eriti siis, kui oli mõni pisikutega haigus majas, tehti kadaka suitsu. Kuigi olid toad tuulutatud, tehti siiski nii, et väike kadakaoks süüdati põlema ja käes hoides lasti see toas ära põleda, viimane lõpp visati pliidi alla. Mõni vana perenaine tegi kadakasuitsu lõhna ka enne suuri pühi tubade küürimise järel. Et siis puhas tervislik lõhn toas.
Tahaks märkida, et siin hinnati ja hinnatakse kadaka ravivat toimet väga laialt ja näib, et ka edukalt. „Kadakakeedi eli“ (kanget kadakateed) joodi kõhuvalude vaigistamiseks, „ängse olemise“ (haiglase oleku) ning rammestuse peletamiseks, sellega pesti mädanevaid haavu, tubaka ja pihlakakoorte keedisega segus loomade kärnadele ja söödikute hävitamiseks neilt; kadaka vees kuumutati ükskord nädalas läbi kõik puust valmistatud piimanõud: lüpsik, pütid, koorekirn, lähkrid.
Õllevalmistamisel on tänapäevalgi veel keevas õllevalmistamise vee katlas alati mehine viht hästi marjarikkaid kadakaid.
“Sant ais” kaotati vanasti toast sellega, et muldpõrandal süüdati värske kadakaoks ja lasti selle helevalge suits ust avamata üle kogu ruumi levida ja õhku imbudes haihtuda.
Leivategemisel pühiti ahju kütmise lõppedes tulist ahju põrandat enne leibade ahjupanemist tingimata värsketest kadakatest valmistatud ahjuluuaga, kusjuures see tugevasti pragises ja suitses; tegelikult ei sündinud see mitte ainult tuha kõrvaldamiseks.
Poeginud lehma (ka lamba) esmasesse joogivette lisati peale kamalutäie linnase jahude ka veel hulk kollast kadaka keedu vett.
Liikmepõletiku, kondivalu ja jooksva vastu keeta kadakad ära ja sellest vanni teha. Vesi tünni sisse panna ja riidega katta. Ema tegi vennale kadakavanne. Vend sai terveks. Seda vett võib tarvitada mitu korda.
Kadakas ei kasva puuks, tast ei saa palki ega saepakku, aga ta on rahva usus ja teadvuses rohkem räägitav kui kuusk ja mänd. Kadakast tehakse nõulaudu, eriti armastatud olid kadakapuust piimapütid ja õllekannud ja kapad. Kadakapuu on sellepoolest hea toidunõuks: ta ei anna midagi puu maitset toidu sisse nagu mõni teine puu, piim on eriti õrn kõrvalmaitsesid sisse võtma. Kadaka kepid olid ka väga lugupeetud, neid kandsid mõisahärrad ja talutaadid.
Kadaka oksad ühes marjadega tarvitati õllekeeduveeks. Kadaka oksi keedeti sarvloomele kui tervise rohuks ja jõuandjaks.
Reumahaiged heitsid kõhuli sängi ja kutsusid poisikese, endale selga tallama. Haige lamas, tallaja lohistas ennast põlvedel piki selga edasi-tagasi. Palju see tervendas - vähemalt usuti seda. Saunas käidi nõgestest või kadakatest tehtud vihaga - pidi aitama. Sipelgatest tehtud vannidega parandati reumat põdevaid käsi, jalgu.
Õlu pidi saama hästi tervislik kui õlle vees kadakaid keedeti. Naabritele veeti mannerguga vai kapaga. Niisama pidi veema ternepiima külasse enne kui omad suhu panivad, siis pidi olema karjale suureks õnnistuseks.
Kadakas peab olema Kristuse ristipuu, sellepärast on kadakamarja peäl ristikuju taoline kuju. Pihlakas on vanakurja kaitsemiseks kõige paremb; üheksa ristiga pihlakakepiga aetakse teda kõigist paigust pakku.
Kirssidest, õuntest, pihlakapuu marjadest ja mustikatest valmistati ja valmistatakse ka praegu häid veine ja ekstrakte, mida joogiks ja ka viinasisse pannakse, mis annab hää maitse, nõnda räägitakse, mine tea.
Ploomidest, kirssidest, õuntest, pirnidest, mustikatest, palukanatest valmistavad perenaised väga häid keediseid, mida tarvitatakse tee juurde ja mida lapsed leivale määrivad. Teistest taimedest, millest veel jooki valmistatakse on humal ja kadakas. Humalaid tarvitatakse õlle tegemiseks. Kadakatest valmistavad ka praegu veel setukesed hääd kodukalja, mis on hariliku kalja sarnane ning selle maitsega.
Jooksva. Liikmed kanged ja valutavad, peaasjalikult enne ilmade sajuseks minekut.
Kadajamarjad leotatakse piirituse sees ja sellega võitakse valutavaid kohtasid.
On lapse ema ehk "rassõ naane" kaugelt kuulnud soe hagõmist ehk ise hagõnud, saab lapsele "soe häda". Selle arstimine: soojas saunas, kadaka- ehk pihelkatuhast tehtud libedaga (lehelisega) peseda, pärast pesu "soekarvuga sauta" (suitsetada). - Soe häda: kui lapse silmad ahtakesed ja "pilisevad" (pilgutab tihti ja ülearu).
Korja 9 (ütse) puu lehti, keedä ummussin, lasõ nii pal'lo ar jahtuda, ku esi sisse võit minnä, nink havvuda hinnäst sääl sisen, ehk ku säänest suurt anumat ei olõ, kohe esi sisse mahut, sõs havvuda jalgu (teedägi, et sääl muu kihä kah lämmän piät olõma) ütsindä, hiitä lämmäle magama ja kata kõvastõ kinni, nii et hüäste higitsemä nakat (inämbüsi pandas sõs mõni kuumas aet savi- (telis-) kivi, tuhakott ehk keededü kaara kotiga jalgu ala nink anda kuuma kadajamar'a tiivett juvva) ja ku võimalik um, vaelda (vaheda) sagõhõllõ likkõs lännü hamõt kuiva hammõ ajamisega; nink rinnahaigus, ku tää mitte vana ei olõ nink külmetämisest saad um, kaos sedämaid.
Kah kusikuklasõ (sipelga) pesäga havvudõdas iinnimetedül, ehk ku 9 puu lehti ja kah kusikuklasõ pessä saadaval ei olõ, sõs võetas niisama kuivi ehk tuurid (tooras) hainu nink havvudõdas hinnäst sääl.
Järestiku sanna kütmine um ka hüä, viil paremb sõs, ku sanna minnen kõgõ inne, ku viil vett kohegi kihä pääle pandnu olõ-õi, õkva kangõ lõuna aigu üles lavalõ läät nink sääl niikavva olõt, ku kihä vesilikõ um.
Kadaka ja pihlakamarju ei tohi suust välja sülitada, Jeesus olla ka neid söönud ja ristid otsa teinud.
Kui ajab kõhtu gaasid või on rinde alt paistetanud, siis võtta söögi alla umbes 10 kadakamarja.
Kadakas - okstega suitsu tehä, teeb eä lõhna tuppa. Tõbede korral ävitab aiguse idusid, suetsetamine kadaga suetsuga. Kadaga marjad o eä rohi; vanaste tarvitusel mao, neeru ja maksa aiguste arstimisel. Kadaga tee pidi puhastama verd ja arstima veetõbe. Külgeakkavate aiguste eest pidi kaitsma kadaga marjad, kui neid igäpäe mõned näridä. Värvides kadaga marjega pidi saama ilusat kollast värvi.
Kui majas haigust olnud või kui midagi paha vaimu kardetakse, suitsetatakse tuba kadakaokstega.
Kadakakepid olid mitmesuguste uskumiste juures tarvitavad. Kadakas oli vanal rahval püha puu, sest kadakamarja otsas olevat risti märk, mida Jeesus olla, sinna teinud, ja sest ajast kaitseb kadakas inimest pikse löögi eest. Kui enne naised metsas tööl olid, panid nad oma mähkmes lapsed ikka kadaka põesa alla: see kaitses last pikse ja kõige kurja eest. Kadakaoksa suitsu tehti hommiku elutubadesse: see puhastas tubades halva õhku.
Kadakasuitsu tehti tuppa, kui haigus majas oli.
Kadakas: toas suitsetamiseks, et (oht) õhku paremaks saada, tünnide ja teiste puuriistade puhastamiseks, kaljaks. Remmelga vill: vatiks. Haava tüvi: pilbasteks. Paju: tüvi vibuks, luua köiteks, korviks, pilliks, karjastele hääks vitsaks, tünni vitsaks, heinamaal saatude vedamiseks.
Kadakaoksi tuuakse koju, pannakse tuas põlema, sest ta annab hääd lõhna põledes. Kadakaid tarvitatakse luudade tegemiseks, kuivades langevad nõelad küljest. Kõige suurem tähtsus on see, tema võib kaunis kenaks riiet värvida, mis on nagu ostetud ehtsa patent „Stari“ värvitud.
Kui kodus oli nakkushaige (leetri-, sarlaki- või tiisikushaige), siis tehti tuppa kadakasuitsu, et haigus teistele külge ei hakkaks.
Kadakast tehti lusikaid, võilänikuid, -vitsikuid. Kadakaoksi põletati toas, et õhk toas paremaks saaks. Vanasti tubade või eluruumide tuulutamist vähe tunti. Eriti surnu järele põletati kadakaoksi majas, et surnulehk kaoks. Lihaastnaid aurutati kadakaokstega.
Kadakapuust tehtud ristid püsivad kauem, ei mädane nii ruttu, kartulikorvide võrud ja loogad kadakapuust on vastupidavad mädanemisele.
„Kadakasuitsuga puhastavad tualuhvti pahast haisust, nu haigustest ii pahast silmast vai muidu, ku on miski kurjast vaimust.“
Kristuse rist olla olnud kadakapuust, sellepärast kannab iga mari endal ristimärki sellest ajast alates. Ja et jumal on mõelnud hästi selle puuga, märgistades teda ristiga, siis arvatakse sel olevat ka suur mõju arstimisel haiguste ja kurja silma vastu.
Nii räägib üks eit: olnud üks neiu, kel jalad olnud nii haiged, et isegi ei ole tunnud valu, kui neid põletatud või näpistatud. Siis pidanud külapoisid ja -tüdrukud üheskoos nõu ja läinud, raiunud kadakaid talvel läbi sügava lume. Nendest kadakatest tehtud siis iga päev jalgade jaoks vann, kusjuures vesi olnud mõnikord nii palav, et jätnud järgi vähemaid põletusmärke. Elu tulnud vähehaaval jalgadesse tagasi ja paari kuu pärast olnud jalad terved.
Kadakavann luujooksva vastu.
Looduses seisev materjal.
Kadakas. Kadakas on olnud ja jääb meie maal küll populaarsemaks ravitaimeks. Kadakaga suitsutati elutube, aitasid. Lisaks suitsutamisele hautati ja küüriti piimapütte, võimasinaid, õlleankruid, mesipuid ja nii edasi. Kadakapuust valmistati hinnalisi toidunõusid: võikarpe, õllekappasid, lihaliudu, pudrumändi. Kadakast vooliti lusikaid, treiti (ravi)viinanappasid; lõigati hambaorki. Siit leiame palju profülaktikat.
Kadakavihad seisid kasevihtade kõrval suures lugupidamises, eriti reuma- ja maksahaiguste puhul. Kadakaoksa vannid ja mähised aitasid liigesehaiguste ja põletikkude puhul.
Rootsis ilmunud rahvameditsiinis olevat kadakat loetud 27 haiguse raviks, järgnevat mustikas 12 haiguse (peamiselt seedehaiguste) raviks.
Kui kellegil käsnad (soolatüikad) on, siis peab üks sile kadakakepp võetama, käsnad ära lugema ja nii palju, kui neid on, nii palju rammisid kepi peale lõikama, siis see kepp kolme teeharu peale viskama. Kes selle kepi siis maast ära võtab, sellele tulevad kõik need käsnad külge, aga tegijal kaovad ära.
Verise kõhulahtisuse korral anti sisse 10 tilka soolahapet 1 klaasi vee sisse, seda anti haigele juua 1 kord päevas. Süüa anti küpseid kadakamarju ja küüslauku.
Kadaka marja ei tohi enam suust maha sülitada, kui olet ta korra suhu pannud. Sellepärast ei tohi maha sülitada, et tal on rist otsas, tuletab Jeesuse risti meelde.
Ruumide haiguseidudest puhastamiseks tarvitati sel ajal ka tubade ja ruumide suitsetamist kadakasuitsuga, milleks põletati ahjus kinnise siibriga kadakaoksi, nii, et suits sisse tuli.
Kadakatega olevat ka siis ruume suitsetatud, kui keegi olevat ära surnud ja arvatud, et on olnud tegemist mõne külgehakkava haigusega.
Taimed, mida talurahvas teeks pruugivad. 1. Maasika lehed, õied ja marjad; lehed tulevad siis ära korjata, kui nad alles noored ja vaigused on. 2. Viinalille õienupud. 3. Härjapea ehk koorelille õienupud. 4. Pihlaka õienupud. 6. Vahrakamarjad ja -varred, mis talvel tulevad lõigata. 8. Kummeliõied. 9. Valge ja punase ristikheina õied. 10. Mustasõstremarjad. 11. Mündilehed. 12. Valmissaanud köömned. 13. Mustad kadakamarjad. 14. Mustasõstrelehed, mis kevadel, kui nad alles noored ja vaigutsed on, ära tulevad korjata. Kõiki neid teesid tuleb kas uluall ehk mõne muu sarnase koha pääl tuule käes esiteks kuivatada, kuhu mitte päev pääle ei paista. Päeva päälepaistmise läbi saavad nad tervisele kahjulikuks. Pääle tuule käes kuivatamise tulevad nad ahjus, mis mitte liiga palav ei tohi olla, vaid sarnane, kui leivad on ahjust välja võetud, - veel üle kuivatada.
Liigeste ja soonte haigused kuulusid saunaravi alla. Seda ravi tehti iga laupäev ja vajaduse korral köeti ka nädala keskel saun soojaks ja tehti mitmesuguseid vanne, nõgesehautuse vannid, kadakavannid, sipelgavannid, sipelgad koos pesaga hautati. Sõnajalavannid. Messiks keedeti ämbritäis kartulaid, tambiti see kuumalt segamini rukkijahuga, lasti tükk aega imbuda, segati veega püdel mass. Lisati vähemalt 1 pulk pärmi, lasti kolm päeva käärida, siis soendati üles ja lisati vett. Vannitati kas üle kere ehk ainult käsi-jalgu enne vihtlemist. Viheldi nõgese- ja kadakavihtadega. Vahel aeti messist vastavate seadmete abil välja puskar, kasutati seda kas pealtmäärimiseks ehk sissejoomiseks. Praak aga kasutati mitme nädala jooksul vannitamiseks.
Sajandivahetuse koduapteek. Viina või piiritust pidi ka igaks juhuks kodus olema. Desinfitseerimiseks peeti kodus ka karbooli, kuid tõhus vahend oli ikka kadakasuits.
Rohud: koirohi, palderjanijuured, timerjeniõied, raudriiad, kadakamarjad, õispuu, pärnaõied, pihlakamarjad, kibuskimarjad, jooksjarohi, takiskipuu, leederpuu, ummulid, luuderohi, rebasekoltsed.
Liigeste ja soonte haigused: neid raviti enamasti saunas vihtlemisega, „tasutamisega“ (masseerimisega) ja mitmesuguste määretega. „Haudumiseks“, mis käis koos saunas vihtlemisega, võeti mitmed maarohtusid: kaislaid, maavitsa vilju, männiokkaid, kadakaid. Samade taimede viina sees tehtud leotisega määriti haiget kohta pealtpoolt. Lasti ka „aadrit“ ja „kuppu“, selleks olid mehed vöi naised (enamasti „kupumoorid“, kuid mäletati väga vanast ajast vana soldatit – Kupu Kaarelt).
Kurguhaigused. Kurguvalu põhjuseid võis ju olla väga mitmesuguseid, harilikke külmetushädasid ja ka nakkushaiguseid angiini, difteeriat, sarlakki. Kuna aga polnud arste ega laboratooriume haiguse diagnoosimiseks, siis vaadati lihtsalt kurku, lusika varrega keelepära alla surudes ja leiti samas ka otsus, mida ette võtta. Kui kurk paistis olevat põletikus ja neelamine oli takistatud, siis pandi hautatud, kuumad kaerad suka sisse ja seoti ümber kaela ehk pandi kaela ümber muud soojad mähised. Vahepeal tuli kurku kuristada maarjajää ehk jälle keedusoola lahusega, jalgadele tehti kuumavee vanni.
Kui ma Toris kihelkonnakoolis käisin siis seal tegi koolitädi Toomessoni seda lastele peaaegu igal külmal talvel suure keevavee vaagna kohal „tärpentiini auru“.
Kauss oli põrandal, laps käpuli kausi kohal, mitu tekki üle pea visatud. Seal tuli nii kaua olla, kuni keegi vastu pidas.
Haiguse ravitsemist ei peetud täielikuks seni, kuni polnud joodud kuuma teed kas siis pärnaõitest, köömnetest, palderjanist, kummelitest või veriheinast.
Sarlakki eristati harilikust kurguhaigusest seetõttu, et sarlaki puhul on pulss kiire ja palavik kõrge. Sel puhul tuli juua kuuma kadakamarja teed.
Taari sisse pandavad taimed.
Igas talu tares on taar. Tarvitatakse suvel soojapäevadel kui heina ehk põimu ajal liha enam ei ole, neid võetakse leiva kõrvaseks pärnuräimi, tallinnakilusid, peipsi tinte ehk oma järvest kalapoegi ja vedela toiduna taari peale ka söömavaheaegadel kus helde peremees seda lubab. Ihne ja ahne peremees käsib sulasel kraavist juua, üteldes: “milles sei nii palju soolast kala kui joogijänu tuleb!”
Taar aga ei seisa mitte nädalat värske ja hea, vaid pealt hallitab ja läheb halva maiguliseks, suve ajal. Pandakse rohud, selle kohased taimed sisse; seisab kauem! Kuidas taari tehakse? See on igas talus isesuguse retsepti järele.
Taar seisab suvel soojal ajal kauem värske ja heamaiguline kui vaksapikkune ladvaots pälünaid (koirohi - artemisia) õitse ajal kuivatatult, sisse panda. Ehk kolm õit sookikkaid (sookailud) pange vee kohta.
Neid korjatakse suvel ja kuivatatakse vilus, hoitakse pööningul katusesarikal ka talve tarvituseks.
Pääle nende veel kõvemaid viljade terasid, nagu rukki-nisu-odra-kaera-herne-oa-tamme tõru-kadaka marja-kuivatatud õunade kildusid. Kõrvetamise abinõud kas kohvi-brenner ehk paapõhi. Jahvatatakse kohviveskil.
Pühade aegse ja pidude-talgute taari sisse pandakse lisaks sügisel otsitud ja korjatud humala õiisi. Humalaid kasvatakse marjaaias ehk otsitakse orukallastelt kus nad metsikult kasvavad.
Igaaasta aga ei saa humalaõiied (käbid) valmiks nad kardavad hallaöiid. Tänavu on 1934 iseäraline aasta, mill suuremaid halla öiid pole olnud senini 19.XI.
Kevadise mahla aseaineks keedetakse pähnapuu (pärn - lõhmus) urvaraagusid ja oksakooresid, vahtra urvasid sekka lisades; saab parem kui paljasvesi.
Kärbes. Kärbseid oli vanasti suitsuga hävitud. See oli käind nõnda tuba tehtud paksu kadakasuitsu täis, muist kärbsed läind õue, aga muist surnud suitsu sisse ära.
Kõht lahti. Siis anti tammekoore ja kataka vett sisse. Tammekoori ja katakaid keedeti veega katlas ja sedamoodi saadi nende vett.
Toiduks tarvitatavaid taimi:
Toiduks tarvitasid inimesed vanasti, kui puudusid vastava otstarbega kultuur taimed, mitmesuguseid metsikute taimede vilju, mis hästi maitsevad olid ja ka nende juuri. Sõnajala juuri jahvatatud vanasti leiva hulka kui nälg olnud. Ka sammalt ja isegi haganaid lisatud leivavilja hulka nälja ajal.
Nõgeseid tarvitati mitmesuguste suppide ja leente keetmiseks. Samaks otstarbeks kasutati ka maltsu, naate, ohakaid ja hapuoblikaid. Köömneid lisati toidu hulka maitseainena. Humalatest ja kadakamarjadest valmistati magusat ja kosutavat jooki - õlut.
Hullukoera hammustuse rohi. Vötta kolme päris möisa piiri pealt kolmest kuhast hullukoerarohtu. Keeda need kadakapuu tulle peal kolm tundi ehk kolm Issameie aega. Katel olgu pealt heasti kinni nii, et mitte tuult sisse ei lähe hoia ka selle eest, et üle ääre tulesse ei tulle. On paras aeg teda keedetud siis pane kattel ühe suure toobri sisse ja loksuta nii et põhja poolt küljest üle ääre läheb. Siis pane jälle uuest tulle peale ja keeda jälle kolm Issameieaega kattel olgu aga ikka pealt kinni. Nüüd korja seda peale kogunenud vahtu ühe kivinõu sisse ehk parem ühe kristalli klaasi sisse lase ära jahtuda ja pööra siis haige pea põhja poole ja anna seda vahtu talle sisse, selle juures aga olgu haige palle ühe riidega ülle kaetud, et mitte õhk ega valgus talle näu peale ei paista.
Kui seda ja mönda muud rohtu umbhallika veega saab üheksamal korral keedetud siis võib sellega teise inimese ja ta loomad hulluks teha.